Kodutöö Ühiskonnaõpetuses 1.Iseloomusta Eesti näite põhjal otsest ja esindusdemokraatiat, osalus- ja elitaardemokraatiat. Otsene ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise : kas rahvakoosolekul (kärjad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse kaudu. Esindusdemokraatia peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia täh. Sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritudettekujutlust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. 2
1. ius civile- tsiviilõigus, riigi enda õigus, hõlmab endas nii seadusi kui ka tavasid(selle alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20
Elsassi piirkonnas oli palju saksa mõisnike maavaldusi. Nad nõudsid Saksa riikide sekkumist. Konflikti summutamiseks otsustas Komitee hüvitada maaomanikele tehtud kahju. Läbirääkimised venisid ja maaomanikud ei näidanud huvi kompromissi suhtes. Kiriku varanduste konfiskeerimine sai konflikti põhjuseks Rooma paavstiga. Revolutsioon jõudis ka paavstile kuuluvasse Avignoni, kus domineeris prantsuse elanikkond. Esimest korda ajaloos kasutati rahva vaba tahte avaldust ja viidi läbi plebistsiit. Selle põhjal liideti Avignon 14.09. 1791 aasta dekreediga Prantsusmaaga. Plebistsiit tugevdas paavsti ja monarhiliste riikide negatiivset suhtumist revolutsiooni. Ametlik diplomaatia oli Komitee kontrolli all. Samal ajal pidas kuningakoda salaja läbirääkimisi teiste kuningakodadega revolutsioonilise valitsuse kukutamiseks. Louis XVI sai aru oma lootusetust olukorrast ja üritas põgeneda. Valepassid korraldas Venemaa saatkond. Varennes ta siiski tabati. Kuningapere
(suveräänsed riigid, rahvusvahelised org.) vahel. Nimetatakse ka rahvusvahelised lepingud. Võivad olla kahepoolsed- bilateraalsed. Kolmepoolsed – trilateraalsed. Mitmepoolsed – multilateraalsed e. konventsioonid. Ratifitseeritakse Riigikogus (kuni 1991 toimus valitsuse otsusega, sest puudus välissuhtlemise seadus). Seadus – on kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorra seadusega kindlaksmääratud korras või rahvahääletusel (plebistsiit) vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Konstitutsioonilised seadused on nimetatud põhiseaduses (näit. Riigikogu valimiste seadus § 60; Vabariigi Valitsuse seadus; Eesti Panga seadus) Kui põhiseaduses ei ole märgitud siis – lihtseadus. Seadlus – kui Riigikogu ei saa kokku tulla, siis Vabariigi Presidendi poolt edasilükkamatute riiklike vajaduste korraldamiseks antud seaduse jõuga õigustloov akt.
Demokraatlikpoliitilinekultuur: truudusdemokraatlikeleväärtustelenaguavatus, sallivus, lepitusjavabadus Vabariiklik demokraatia lisab eelnevatele veel ka kodanike kohustatuse poliitikas osalemiseks, lojaalse (põhiseadus)patriootilise meelestatuse. Demokraatia liigid: 1. Otsene e vahetu demokraatia: võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul(kärajad, veetše), rahvahääletuseja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse(kodanikuinitsiatiiv) kaudu 2. Kaudne demokraatia e esindusdemo..- inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. 3. Osalusdemokraatia-ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellistvalitsusvormi, kus oma arvamust oodataksekõigilthuvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. 4. Tööstusdemokraatia-keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks
Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Ummah islami kogukond, mis sai alguse Mediinas. Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio Ius Naturale loomuõigus, ius gentium rahvaste õigus, ius civile Rooma kodanike eraõigus. Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist. Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks
See sai alguse 23. oktoobril 1947, kui umbes 5000 meest afridi, waziri ja mahsudi hõimust ületas Pakistani armee sõidukitel Kashmiri piiri ja hõivas teel Srinagari poole Muzaffarabadi. 26. oktoobril olid nad juba Srinagari lähistel. Täiemõõdulise sõjalise operatsiooni taseme saavutas sissetung alates 27. oktoobrist 1947, pärast seda, kui maharadza oli 26. oktoobri hommikul alla kirjutanud dokumentidele ühinemise kohta Indiaga (kusjuures tingimuseks oli võimalikult varstine plebistsiit) ja seejärel põgenenud Jammusse. 27. oktoobril deserteerusid maharadza Hari Singhi armee muslimitest sõdurid, vallutasid Poonchi ning jõudsid Srinagari lähistele. Kõikjal rüüstati, tapeti ja põletati. Baramulla 40 000-st elanikust pääses eluga vaid 3000. Paanikasse sattunud maharadza palus viivitamatult abi Indialt, kuigi lord Mountbatten oli püüdnud Hari Singhi veenda, et ta peaks arvestama rahva enamuse soovi, mis sisuliselt tähendas soovitust ühineda Pakistaniga
n ühinemisvabadus, mis tähendab kodanike võimalust luua ühendusi seltsingutest erakondadeni; n kaasav kodakondsus: kõigi püsielanike võimalus kasutada kõiki demokraatlikke õigusi ja saada õiguste kasutamiseks koolitust ja julgustust. Demokraatia liike ® Otsene e. vahetu demokraatia - Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia: võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu ® Kaudne demokraatia, esindusdemokraatia - Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, seda nimetatakse esindusdemokraatiaks ® Tööstusdemokraatia - Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises
PÕHIPERIOODID RIIGIKORRA JÄRGI 1. 753-510 kuningriik – senat + rahvakoosolekud (hääletusorgan, endamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid 2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica – eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele rahvastele), ius naturale (filosoofiline) 3. 31 eKr – 284 pKr Printsipaat – juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus 4. 284 pKr – lõpuni Dominaat ehk ainuvalitsus – neli keskust, sõdurkuningad, kristlus CIC PROTSEDUURISÜSTEEMID Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne
Kaitstud inimõigused Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus Riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus Seaduslikkuse põhimõtte järgimine Sõltumatu kohus 67. Tutvusta ja võrdle erinevaid demokraatia liike. Otsene e. vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu. Kaudne demokraatia, esindusdemokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, seda nimetatakse esindusdemokraatiaks. Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni.
hilisematele Euroopa vabariikidele). Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam (Livius). 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja. Koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused (emakeeles, avalikud). II – Vabariik (510-31 eKr) Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun; senat, plebistsiit o Ius civile (rooma kodanikele) o Ius gentium (teistele rahvastele) o Ius naturale (filosoofiline) III- Printsipaat 31 eKr – 284 pKr o Juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus IV- Dominaat ehk ainuvalitsus 284 pKr – lõpuni o Neli keskust, sõdurkuningad, kristlus, CIC 14. Rooma õiguse olulisemad allikad. Esimene kodifitseeritud (süstematiseeritud) RÕ kogu on 12 tahvli seadus, viimane on seaduste kogu Corpus Juris Civilis. 12 tahvli seadused
ptk). Rahvaalgatuse probleemiks on poliitiline enamus ning kes selle eelnõu otsuseks vormistab. IV Rahva erilisus riigiorganina Valimisel lähtub rahvas enda huvidest ja heaolust. Järelevalve rahva üle puudub. §29 Rahvahääletus I Sätestus: PS §§56 p2, 57, 58, 105, 106, 162, 163 lg1 p1, 164, 168; RHS; RKKTS II Mõisted Hääleõiguslike kodanike hääletus seaduseelnõu või muu küsimuse üle. Referendum- rahvahääletus, mille nüanss on, et küsimuse esitab parlament. Plebistsiit- rahvahääletus, kus küsimuse esitab riigipea. Rahvaküsitlus- arvamusuuring, millel puudub siduv jõud. III Argumendid rahvahääletuse poolt/vastu + suurem ja vahetu legitimatsioon - kulukas + enamusrahva rahulolu - polariseerumine IV Rahvahääletused Eestis 17.-19.02.1923 avalike algkoolide seaduse muutmine (usuõpetuse kohustuslikkus kõikides koolides; indoktrineerimine) JAH. 13.-15.08.1932 I PS muutmise rahvahääletus EI. 10.-12.06
Rahvahääletus PS § 56 p 2, § 57, § 58, § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1 p 1, § 164, § 168 Rahvahääletamise seadus (RaHS) Riigikogu kodu- ja töökorraseadus (RKKTS) II Mõisted rahvahääletus – hääleõiguslike kodanike hääletus seaduseelnõu, PS muutmise eelnõu või muu küsimuse üle referendum – teisesõnaga rahvahääletus; rahvahääletus, mille korraldamise otsustab parlament plebistsiit – sama mis rahvahääletus; rahvahääletus, mille korraldamise otsustab riigipea (parlament võtab midagi vastu, president saab panna rahvahääletusele, et kas rahvas on parlamendiga nõus) __________________________________________________________________________________ rahvaalgatus – I seaduseelnõu või PS seaduseelnõu muutmise algatamiseks parlamendis II rahvahääletuse algatamiseks
hullud).Tänapäeval tähendab „rahvas“ peaaegu kõiki täisealisi kodanikke. 3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat! Otsese demokraatia puhul valijal puudub esindaja. Esindusdemokraatia puhul hääletajad valivad endale esindaja. Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia: – võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetše), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu. Valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides (e otsene demokraatia). Igaüks saab asju otsustada ja nii teostub kindlasti rahva tahe Nii väheneb valitsuse ja valitsetavate suhe, samuti suhe riigi ja tsiviilühiskonna vahel. Kriitika: 1. informeerituse puudumine - kahjuks ei ole võimalik olla korraga kompetentne kõigis valdkondades. See viib
mingi küsimuse üle, mis ei ole seaduseelnõu § 105 lg 1 tähenduses on rahvahääletus seaduseeelnõu üle hääletamine kitsamas tähenduses + rahvaküsitlus 2. referendum = rahvahääletus (see, mis tuleb otsustamiseks ette panna); tegemist on positiivse varjundiga mõistega; reeglina kasutatakse parlamendi poolt rahvahääletusele pandud hääletuste puhul 3. plebistsiit kodanike või rahva otsus = rahvahääletus; tihtipeale neid rahvahääletusi nimetatakse nii, mille korralduse otsustab president või valitsus. Ajaloo jooksul on negatiivne varjund kujunenud. Plebistsiidiks nimetatakse ka teine kord neid rahvahääletusi mille korraldab president või valitsus, et vastanduda parlamendi mingile otsusele. (nad on sünonüümind aga sellel on negatiivne varjund) 4
mingi küsimuse üle, mis ei ole seaduseelnõu § 105 lg 1 tähenduses on rahvahääletus seaduseeelnõu üle hääletamine kitsamas tähenduses + rahvaküsitlus 2. referendum = rahvahääletus (see, mis tuleb otsustamiseks ette panna); tegemist on positiivse varjundiga mõistega; reeglina kasutatakse parlamendi poolt rahvahääletusele pandud hääletuste puhul 3. plebistsiit kodanike või rahva otsus = rahvahääletus; tihtipeale neid rahvahääletusi nimetatakse nii, mille korralduse otsustab president või valitsus. Ajaloo jooksul on negatiivne varjund kujunenud. Plebistsiidiks nimetatakse ka teine kord neid rahvahääletusi mille korraldab president või valitsus, et vastanduda parlamendi mingile otsusele. (nad on sünonüümind aga sellel on negatiivne varjund) 4
mingi küsimuse üle, mis ei ole seaduseelnõu § 105 lg 1 tähenduses on rahvahääletus seaduseeelnõu üle hääletamine kitsamas tähenduses + rahvaküsitlus 2. referendum = rahvahääletus (see, mis tuleb otsustamiseks ette panna); tegemist on positiivse varjundiga mõistega; reeglina kasutatakse parlamendi poolt rahvahääletusele pandud hääletuste puhul 3. plebistsiit kodanike või rahva otsus = rahvahääletus; tihtipeale neid rahvahääletusi nimetatakse nii, mille korralduse otsustab president või valitsus. Ajaloo jooksul on negatiivne varjund kujunenud. Plebistsiidiks nimetatakse ka teine kord neid rahvahääletusi mille korraldab president või valitsus, et vastanduda parlamendi mingile otsusele. (nad on sünonüümind aga sellel on negatiivne varjund) 4
rahvaküsitlus on rahvusvahelises praktikas hääleõiguslike kodanike hääletus mingi küsimuse üle, mis ei ole seaduseelnõu § 105 lg 1 tähenduses on rahvahääletus seaduseeelnõu üle hääletamine kitsamas tähenduses + rahvaküsitlus 2. referendum = rahvahääletus (see, mis tuleb otsustamiseks ette panna); tegemist on positiivse varjundiga mõistega; reeglina kasutatakse parlamendi poolt rahvahääletusele pandud hääletuste puhul 3. plebistsiit – kodanike või rahva otsus = rahvahääletus; tihtipeale neid rahvahääletusi nimetatakse nii, mille korralduse otsustab president või valitsus. Ajaloo jooksul on negatiivne varjund kujunenud. Plebistsiidiks nimetatakse ka teine kord neid rahvahääletusi mille korraldab president või valitsus, et vastanduda parlamendi mingile otsusele. (nad on sünonüümind aga sellel on negatiivne varjund) 4. rahvaalgatus – hääleõiguslike kodanike allkirjade kogumine seaduseelnõu
Rahvas kui riigiorgan teostab võimu Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega! Rahvahääletus: §105 Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Referendum on sarnane mõiste (lad. k. referra populum rahvale küsimust otsustamiseks ette panema). Referendumiga tähistatakse pigem sellist rahvahääletust, mille korralduse otsustab parlament. Plebistsiit on (lad. k. plebis citum) põhimõtteliselt ka rahvahääletus (mittetehnilises tekstis sünonüüm), aga plebistsiidi korral otsustab korraldamise üle riigipea. Rahvahääletuse +/-: + Rahvahääletus legitimeerib demokraatiat/riigivõimu - Rahvahääletusel ei saa igasuguseid küsimusi küsida (võimalikke variante on järjest vähem, kuna saab olla vaid poolt või vastu)
panna siis on see lahendiks mille abil võib õnnestuda vastu võtta selline seadus mida Parlament mingil põhjusel vastu võtta ei taha. Samasugune tähendus on referendumil siis, kui eelnõu saab referendumile panna Parlamendi vähemus. Harilikult on aga eelnõu referendumile paneku õigus siiski Parlamendi enamusel või riigipeal, sest referendumi korraldamine on väga kulukas. Kõrvuti mõistega referendum kasutatakse ka mõistet plebistsiit. Nende tähendus erinevates õiguskordades on erinev. Näiteks Brasiilias loetakse plebistsiidi tulemus kohustuslikuks, referendumi oma mitte. Eestis on referendumi vasteks rahvahääletus. Väga oluliseks on referendumi puhul referendumile pandava küsimuse esitamine. Referendumile pannakse küsimus, millele isik peab saama anda selgesõnalise vastuse jah või ei. Enamasti pannakse referendumile üksainus ühte küsimust reguleeriv eelnõu. Sellisel puhul on küsimuseks
annaabi.ee 
