Kodutöö Ühiskonnaõpetuses 1.Iseloomusta Eesti näite põhjal otsest ja esindusdemokraatiat, osalus- ja elitaardemokraatiat. Otsene ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise : kas rahvakoosolekul (kärjad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse kaudu. Esindusdemokraatia peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia täh. Sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritudettekujutlust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. 2. Milliseid funktsioone/ ülesandeid täidavad valimised demokraatlikus riigis? Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Harida kampaaniaperioodil tarbivaid inimesi polii...
1. ius civile- tsiviilõigus, riigi enda õigus, hõlmab endas nii seadusi kui ka tavasid(selle alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu. Kujunes arusaamine rahva (rahvuse) suveräänsusest. Varakodanlik seisus nõudis riikliku (rahvuslikku) sise-ja välispoliitikat ja ei olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada. Inglismaal oli siis Parlamendi võim juba üle kuninga võimust. XVIII sajandi teisel poolel oli Prantsusmaa dip...
EESTI MEREAKADEEMIA Mereõigus NORMITEHNIKA 2012/2013 õ-a Normitehnika - õpetus õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatud meetoditest ja võtetest. Nõuded normitehnikale sätestab VV 1996.a 11. juuni määrus nr 160. Riigikogu kodukorra seaduse § 53 lg 3, sätib: kui eelnõu algataja ei ole järginud sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab Riigikogu juhatus eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. Seega – normitehnika nõuete eiramine võib kaasa tuua eelnõu tagasilükkamise. Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või teg...
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni roh...
Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Ummah islami kogukond, mis sai alguse Mediinas. Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio Ius Naturale loomuõigus, ius gentium rahvaste õigus, ius civile Rooma kodanike eraõigus. Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist. Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks
India Rahvavabariik pärast II maailmasõda Sissejuhatus Rahvaarvult teine riik maailmas saavutas iseseisvuse 1947. aastal. India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaserval aga Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. Maavarasid on palju (kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan, boksiit, vilgukivi, värviliste metallide maagid, kuld, teemandid). Areneva ja kaasaegseks muutuv...
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas o...
PÕHIPERIOODID RIIGIKORRA JÄRGI 1. 753-510 kuningriik – senat + rahvakoosolekud (hääletusorgan, endamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid 2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica – eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele rahvastele), ius naturale (filosoofiline) 3. 31 eKr – 284 pKr Printsipaat – juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus 4. 284 pKr – lõpuni Dominaat ehk ainuvalitsus – neli keskust, sõdurkuningad, kristlus CIC PROTSEDUURISÜSTEEMID Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
hilisematele Euroopa vabariikidele). Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam (Livius). 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja. Koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused (emakeeles, avalikud). II – Vabariik (510-31 eKr) Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun; senat, plebistsiit o Ius civile (rooma kodanikele) o Ius gentium (teistele rahvastele) o Ius naturale (filosoofiline) III- Printsipaat 31 eKr – 284 pKr o Juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus IV- Dominaat ehk ainuvalitsus 284 pKr – lõpuni o Neli keskust, sõdurkuningad, kristlus, CIC 14. Rooma õiguse olulisemad allikad. Esimene kodifitseeritud (süstematiseeritud) RÕ kogu on 12 tahvli seadus, viimane on seaduste kogu Corpus Juris Civilis. 12 tahvli seadused
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus per...
Rahvahääletus PS § 56 p 2, § 57, § 58, § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1 p 1, § 164, § 168 Rahvahääletamise seadus (RaHS) Riigikogu kodu- ja töökorraseadus (RKKTS) II Mõisted rahvahääletus – hääleõiguslike kodanike hääletus seaduseelnõu, PS muutmise eelnõu või muu küsimuse üle referendum – teisesõnaga rahvahääletus; rahvahääletus, mille korraldamise otsustab parlament plebistsiit – sama mis rahvahääletus; rahvahääletus, mille korraldamise otsustab riigipea (parlament võtab midagi vastu, president saab panna rahvahääletusele, et kas rahvas on parlamendiga nõus) __________________________________________________________________________________ rahvaalgatus – I seaduseelnõu või PS seaduseelnõu muutmise algatamiseks parlamendis II rahvahääletuse algatamiseks
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid j...
mingi küsimuse üle, mis ei ole seaduseelnõu § 105 lg 1 tähenduses on rahvahääletus seaduseeelnõu üle hääletamine kitsamas tähenduses + rahvaküsitlus 2. referendum = rahvahääletus (see, mis tuleb otsustamiseks ette panna); tegemist on positiivse varjundiga mõistega; reeglina kasutatakse parlamendi poolt rahvahääletusele pandud hääletuste puhul 3. plebistsiit kodanike või rahva otsus = rahvahääletus; tihtipeale neid rahvahääletusi nimetatakse nii, mille korralduse otsustab president või valitsus. Ajaloo jooksul on negatiivne varjund kujunenud. Plebistsiidiks nimetatakse ka teine kord neid rahvahääletusi mille korraldab president või valitsus, et vastanduda parlamendi mingile otsusele. (nad on sünonüümind aga sellel on negatiivne varjund) 4
mingi küsimuse üle, mis ei ole seaduseelnõu § 105 lg 1 tähenduses on rahvahääletus seaduseeelnõu üle hääletamine kitsamas tähenduses + rahvaküsitlus 2. referendum = rahvahääletus (see, mis tuleb otsustamiseks ette panna); tegemist on positiivse varjundiga mõistega; reeglina kasutatakse parlamendi poolt rahvahääletusele pandud hääletuste puhul 3. plebistsiit kodanike või rahva otsus = rahvahääletus; tihtipeale neid rahvahääletusi nimetatakse nii, mille korralduse otsustab president või valitsus. Ajaloo jooksul on negatiivne varjund kujunenud. Plebistsiidiks nimetatakse ka teine kord neid rahvahääletusi mille korraldab president või valitsus, et vastanduda parlamendi mingile otsusele. (nad on sünonüümind aga sellel on negatiivne varjund) 4
mingi küsimuse üle, mis ei ole seaduseelnõu § 105 lg 1 tähenduses on rahvahääletus seaduseeelnõu üle hääletamine kitsamas tähenduses + rahvaküsitlus 2. referendum = rahvahääletus (see, mis tuleb otsustamiseks ette panna); tegemist on positiivse varjundiga mõistega; reeglina kasutatakse parlamendi poolt rahvahääletusele pandud hääletuste puhul 3. plebistsiit kodanike või rahva otsus = rahvahääletus; tihtipeale neid rahvahääletusi nimetatakse nii, mille korralduse otsustab president või valitsus. Ajaloo jooksul on negatiivne varjund kujunenud. Plebistsiidiks nimetatakse ka teine kord neid rahvahääletusi mille korraldab president või valitsus, et vastanduda parlamendi mingile otsusele. (nad on sünonüümind aga sellel on negatiivne varjund) 4
b. rahvaküsitlus on rahvusvahelises praktikas hääleõiguslike kodanike hääletus mingi küsimuse üle, mis ei ole seaduseelnõu § 105 lg 1 tähenduses on rahvahääletus seaduseeelnõu üle hääletamine kitsamas tähenduses + rahvaküsitlus 2. referendum = rahvahääletus (see, mis tuleb otsustamiseks ette panna); tegemist on positiivse varjundiga mõistega; reeglina kasutatakse parlamendi poolt rahvahääletusele pandud hääletuste puhul 3. plebistsiit – kodanike või rahva otsus = rahvahääletus; tihtipeale neid rahvahääletusi nimetatakse nii, mille korralduse otsustab president või valitsus. Ajaloo jooksul on negatiivne varjund kujunenud. Plebistsiidiks nimetatakse ka teine kord neid rahvahääletusi mille korraldab president või valitsus, et vastanduda parlamendi mingile otsusele. (nad on sünonüümind aga sellel on negatiivne varjund) 4. rahvaalgatus – hääleõiguslike kodanike allkirjade kogumine seaduseelnõu
Rahvas kui riigiorgan teostab võimu Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega! Rahvahääletus: §105 Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Referendum on sarnane mõiste (lad. k. referra populum rahvale küsimust otsustamiseks ette panema). Referendumiga tähistatakse pigem sellist rahvahääletust, mille korralduse otsustab parlament. Plebistsiit on (lad. k. plebis citum) põhimõtteliselt ka rahvahääletus (mittetehnilises tekstis sünonüüm), aga plebistsiidi korral otsustab korraldamise üle riigipea. Rahvahääletuse +/-: + Rahvahääletus legitimeerib demokraatiat/riigivõimu - Rahvahääletusel ei saa igasuguseid küsimusi küsida (võimalikke variante on järjest vähem, kuna saab olla vaid poolt või vastu)
panna siis on see lahendiks mille abil võib õnnestuda vastu võtta selline seadus mida Parlament mingil põhjusel vastu võtta ei taha. Samasugune tähendus on referendumil siis, kui eelnõu saab referendumile panna Parlamendi vähemus. Harilikult on aga eelnõu referendumile paneku õigus siiski Parlamendi enamusel või riigipeal, sest referendumi korraldamine on väga kulukas. Kõrvuti mõistega referendum kasutatakse ka mõistet plebistsiit. Nende tähendus erinevates õiguskordades on erinev. Näiteks Brasiilias loetakse plebistsiidi tulemus kohustuslikuks, referendumi oma mitte. Eestis on referendumi vasteks rahvahääletus. Väga oluliseks on referendumi puhul referendumile pandava küsimuse esitamine. Referendumile pannakse küsimus, millele isik peab saama anda selgesõnalise vastuse jah või ei. Enamasti pannakse referendumile üksainus ühte küsimust reguleeriv eelnõu. Sellisel puhul on küsimuseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
