organisatsiooni eesmärkide saavutamises. Organisatsiooni struktuur on formaalne raamistik, mille järgi tööüleseanded on jaotatud, grupeeritud ja kordineeritud. Organisatsiooni struktuur Töö spetsailiseerumine Liigendamine (nt erinevad oskaonnad, grupid jne) Käsuliin ( ülemused järjestikuses, kursuse juh, osakonna juh, director) Kontrolliulatus (palju erinevaid osakondasid) Tsentralisatsioon ( otsuseid teevad tippjuhid ja madalamad juhid järgivad neid) Detsentralisatsioon (või otsustavad kes nendele ül kõige lähemal on ) Formaliseerimine ( nt sisekorraeeskirjad ) ** Personalijuhtimine Konkurentsieelis Organisatsiooni strateegia Kuidas organisatsioonid kohtlevad oma inimesi, Personali planeerimine Personali värbamine ja valik Personali arendamine ja koolitamine Kompensatsioon ja kasu kontrollimine
ja enamus rahvastikust elab linnades, tähendab see, et linnad on märgatavalt kasvanud. Antud töö vaatleb valglinnastumist ja toob välja erinevaid näiteid kasutades, mis on just nimelt valglinnastumise poolt põhjustatud erinevad keskkonna ja põllumajanduslikud probleemid. Kõigepealt aga valglinnastumisest üldisemalt. Couch'i (2007) arvates on valglinnastumine linnade kompaktsuse vähenemine, nende väljapoole kasvamine ja detsentralisatsioon. Samuti on välja toodud, et valglinnastumine toob endaga kaasa autode kasutamise suurenemise kuna vahemaad on suurenenud. Valglinnastumine kui nähtus tekkis 18. sajandi Inglismaal kui jõukad hakkasid nädalavahetustel ja suviti suvilaid kasutama. Kuid kiirem ja laiahaardelisem valglinnastumine tekkis peale Teist Maailmasõda, kui motoriseeritud transport hakkas laiemalt levima ning keskklass, kes sai endale autot ja oma maja lubada, võis oma elamise rajada mürarikkast ja saastatud
nimel. Organisatsiooni struktuur on formaalne raamistik , mille järgi tööülesanded on jaotatud, grupeeritud ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. Töö spetsialiseerimine Töö spetsialiseerimise mõiste jälgi võib leida paari sajandi tagant Adam Smithi diskussioonist tööjaotuse üle ja tema järeldusest, et see aitab kaasa tootlikkuse suurendamisele. Hästi tuntud on Henry Fordi tööjaotuse kontseptsiooni rakendamine konveieriliinil käesoleva sajandi alguses. Igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades töö väikestesse standardiseeritud
linnaruumi jagamine elamise, töötamise ja vaba- aja ja liikluse vahel seatakse kahtluse alla. Puhtad vormid majades saavad mitmeid alternatiive. Potsmodernism esitab väljakutse modernistlikule mõtteviisile ning modernistlikele põhimõtetele, väärtustele ja ideaalidele. 7) Võrdle Burgessi ja Hoyti linnamudeleid: Burgessi ringmudel- maakasutus areneb ärikeskusest kaugemale järgides kontsentrilisi ringe. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon linnas on inimökoloogiliste protsesside tulemus, mille taustal on erinevate sotsiaalsete ja etniliste gruppide erinevad majanduslikud võimalused ja jõud linnaruumis- linn on arenenud kõrgkultuuri ja tsiviliseeritud tegevuse keskus. 1- ärikeskus 2-kergetööstus 3-alamklassi elamupiirkond 4-keskklassi elamupiirkond 5-kõrgklassi elamupiirkond 6-rasketööstus. Hoyti sektormudel-linna maakasutus järgib transpordikoridore
Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid.Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe või mitmetasandiline. KOV tunnused Euroopa KOV hartas: Territoriaalsus, Autonoomsus, Otsene demokraatia, Demokraatlikult valitud esindukogu, legaalsus, suhteline vabadus moodustada se esindus ja täitevorganite süsteem, õigus khtestada oma eelarve, kohalikud maksud, tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingutele , keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelvalve õigus. KOV mudelid: Suurbritannia ja Saksamaa-detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus. Prantsusmaa-tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna. Lähimus e subsidiaarsus e täiendavus- otsustamine võimalikult madalal otstarbekas tasandil Kohalikud küsimused: Kõik, mis on selgesõnaliselt seadustega antud
Avalik huvi kui avaliku võimu keskne kriteerium Avalik huvi on demokraatia teooria kohaselt ühiskonna „enamuse arvamus“. Avalik huvi pole mitte erahuvide summa, vaid ühisosa, kõikide vajadusi ei saa alati rahuldada, keskendutakse olulisemale. Avalikku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent). TEEMA 2. 4. Avaliku halduse mõiste, tunnused, ja peamised ülesanded. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus. Avaliku halduse tunnused: I. Lähtutakse avalikust huvist „enamuse arvamus“ II. Tegevus on tulevikku suunatud ja sotsiaalselt kujundav III
Organisatsiooni struktuur on formaalne raamistik , mille järgi tööülesanded on jaotatud, grupeeritud ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. Töö spetsialiseerimine Töö spetsialiseerimise mõiste jälgi võib leida paari sajandi tagant Adam Smithi diskussioonist tööjaotuse üle ja tema järeldusest, et see aitab kaasa tootlikkuse suurendamisele. Hästi tuntud on Henry Fordi tööjaotuse kontseptsiooni rakendamine konveieriliinil käesoleva sajandi alguses. Igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades töö väikestesse
Marshall: tsiviilõigused (vabadus, eraelu), Poliitilised õigused (valimised), Sotsiaalsed õigused (ei ole seotud kodakondsuse ja inimestega, nt ka hallipassi omanik saab pensioni, võivad tekkida olukorraga, nt laps jääb haigeks) 8. Milles seisnevad Clarki arvates heaoluriigi uurimise väljakutsed? 1. Sisseränne, rahvus, rahvas, multikultuursus kes on kes ?kas vaatame rahvusriiki(ainult eestlased) või sotsiaalriiki 2. devolutsioon (riik loobub oma vastutusest), detsentralisatsioon, erastamine, kohalik, riiklik riigi rolli, tähtsuse pidev muutumine heaolu tagamisel; kuidas juhtida riiki, et tagada heaolu? 3. Ideoloogia, universaalne-selektiivne, vastutus, õigused-kohustused mida tähendab heaolu?; heaolu universaalsus(kõigile üks), selektiivsus(sõltuvalt inimesest), kes vastutab heaolu tagamise eest?, riigi ja inimeste vastastikkused õigused-kohustused heaolu tagamisel 3. LOENG 9
Raskusi on abstraktse mõtlemisega. (6) Seda staadiumit iseloomustab loogika asjakohane kasutamine. Olulisemad protsessid selles staadiumis: Sorteerimine - võime sorteerida objekte vastavalt suurusele, kujule või mõnele teisele omadusele. Sihipärasus - Võime tunda ära loogilisi seoseid sündmuste vahel, mis on kindlas järjekorras Klassifitseerimine - Võime nimetada ja identifitseerida objektide kogumeid vastavalt nende väljannägemmisele, suurusele võ muudele omadustele. Detsentralisatsioon - kui laps võtab arvesse erinevaid aspekte probleemi lahenamisel. Taastamine laps mõistab, et numbreid ja objekte saab muuta oma tavaolekust ning seejärel viia tagasi esialgsesse olekusse. Säilitamine - arusaamine, et kvaliteet, pikkus, objektide arv pole seotud esemete väljanägemisega. 12 Egotsentrilisuse eliminatsioon - võime vaadata asju teise inimese perspektiivist.Lapsed
Näiteks teenindav staap, kellel on nõuandev funktsioon, kuid lisaks on veel teisi funktsioone (näiteks töölepingute sõlmimine) see staap teenindab organisatsiooni tervikuna, kuid ei ole seotud põhitegevusega. 49. Millised on võimalikud rivi(liini)- ja staabiorganisatsiooni vastuolu põhjused? 50. Selgitage juhtimise tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise erisust. Tsentralisatsioon – detsentralisatsioon (Centralization and decentralization) Kõrge tsentraliseeritusega organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Mida rohkem madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud.
b. Linn b.i. Volikogu b.i.1. Valitsus Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud garantiid: (4) · Õigus moodustada liite teiste KOV-dega · Õigus moodustada volikogu ja valitsust · Õigus võtta vastu üldakte (määrusi) ja üksikakte (volikogu otsuseid, valitsuse korraldusi) · Õigus kehtestada / koguda makse 8. Tsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis a.i. Detsentralisatsioon suurendab paindlikkust, on iseseisvaid halduskandjaid, võimu hajutamine iseseisvate üksuste vahel a.ii. Tsentralisatsioon kiirendab otsustamist, ei ole iseseisvaid halduskandjaid Eesti haldusorganisatsioon on detsentraliseeritud: Võim on hajutatud 3-me iseseisva halduskandja vahel, kes on üksteisega koostöösuhetes, mitte alluvussuhetes.
jaotatud, grupeeritud ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. · Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. · Organiseerimise põhielemendid: · Organisatsiooni struktuuri loomine ja strateegiale kohandamine · Personalijuhtimine · Infovahetus 2. Töö spetsialiseerumine Töö spetsialiseerimise mõiste jälgi võib leida paari sajandi tagant Adam Smithi diskussioonist tööjaotuse üle ja tema järeldusest, et see aitab kaasa tootlikkuse suurendamisele. Hästi tuntud on Henry Fordi tööjaotuse kontseptsiooni rakendamine
Avaliku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent). (Samas on avalik huvi ka riigi julgeolek mida avalik võim saab parendada läbi õppuste ja militaarrahastusega. Lihtsam on arvestada üldiselt teadaolevate avaliku huvidega nagu nt meditsiini kättesaadavus, julgeolek, haridussüsteem ja toetused.) Teema 2. Avalik haldus ja avaliku halduse organisatsioon 4. Avaliku halduse mõiste, tunnused, ja peamised ülesanded. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis. ( Loengu materjal) AH- AH on riik oma igapäeva toimingutes. AH on täidesaatva riigivõimu tegevus. AH keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. AH tunnused: 1) Ühiskondlik, inimestevaheline tegevus 2) Suunitletus avalikele huvidele 3) Aktiivne, sageli tulevikku suunatud 4) Sisuks kindlate abinõude rakendamine üksikjuhtumite lahendamiseks ja tegevus- kavade teostamine
-ni ametikohtade vaheliste suhete mudel. · Struktuur ei ole eesmärk omaette, eesmärgiks on niisuguse süsteemi loomine, mis kõige paremini soodustaks edu saavutamist ettevõtte tegevuses. · Struktuur on äri organiseerimise viis, mis pole igavene ega püsiv. 50. Organisatsiooni struktuuri kujundamise võtmeelemendid, nende selgitused See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: · töö spetsialiseerimine · liigendamine · käsuliin · kontrolliulatus · tsentralisatsioon - detsentralisatsioon · formaliseerimine. 51. Organisatsiooni struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused Organisatsiooni alajaotustega struktuur · Struktuur põhitegevuste järgi (Funktsionaalne struktuur) · Struktuur asukoha järgi · Struktuur toodete järgi · Struktuur tootmisprotsesside järgi · Struktuur tarbijate järgi 52. Organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted Mehhanistlikes organisatsioonides: 1. Spetsialistide tööülesanded on koostatud
kas riigi- või omavalitsusliku halduse kandjaks. Riigi- või omavalitsusliku halduse kandjaks liigitatakse tasandid ja nende üksused halduse liigi valdava tunnuse põhjal. Sellelt lähtealuselt saab üsna erinevaid liigitusi. Eestis, kuid ka mujal on näiteks tuntud liigitus ühe- või kahetasandiliseks omavalitsussüsteemiks. Eestis on näiteks ühetasandiline KOV süsteem, lõunanaabritel Lätis ja Leedus kahetasandiline (vt § 20). Mõisted: detsentralisatsioon, dekonsentratsioon selgeks teha. NB! kaasus: 3-4-1-12-09 mis on dekontsentratsioon, siin see mõiste hästi välja toodud 1. Detsentralisatsioon ja dekontsentratsioon kui põhiprintsiibid Funktsionaalne detsentralisatsioon: tavaliselt säilib funktsioonide riiklik olemus ning neid täitvate riiklike kohaorganite, avalik- õiguslike korporatsioonide ja asutuste teenistuslik alluvusvahekord keskhaldusega;
Subsidaarsus e täiendavus e lähimus tähendab seda, et otsustamine toimub võimalikult madalal otstarbekal tasandil. 84. Tutvusta kohaliku omavalitsuse tunnuseid ja tavalisi tegevusalasid Euroopas. Tunnused: Territoriaalsus, autonoomsus, otsene demokraatia, demokraatlikult valitud esinduskogu, legaalsus, suhteline vabadus moodustada ise esindus- ja täitevorganite süsteem, õigus kehtestada oma eelarve, kohalikud maksud tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingule, keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelevalve õigus. Tavategevusalad Euroopas: üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus,
• kontrolliulatus. Kontrolliulatuse kontseptsioon näitab, kui palju alluvaid võib juht efektiivselt ja säästlikult juhtida. Kontrolliulatus oleneb: • alluvate tööülesannete sarnasusest, • nende ülesannete keerulisusest, • organisatsiooni juhtimise infosüsteemist, • organisatsioonikultuuri tugevusest • eelistatud juhtimisstiilist. Kontrolliulatus määrab, kui palju tasandeid ja juhte organisatsioonis on. • tsentralisatsioon - detsentralisatsioon • Kõrge tsentraliseeritusega organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Mida madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud. Tsentraliseerimise-detsentraliseerimise kontseptsioon on suhteline, mitte absoluutne, organisatsioon ei saa
Tsentraalosakondadel on otsustamis- ja korraldamiskompetents nende erialavaldkonda puudutavates küsimustes. Teisel juhul on tsentraalsele ärijuhtimisele jäetud mõned kõige olulisemad ülesanded, enamus otsustusi teeb filiaali juht. Praktikas puhtaid vorme ei ole. Segavormid püüavad ära kasutada mõlema eeliseid. Tabel Tsentaalse ja detsentraalse organisatsiooni eelised Tsentralisatsioon Detsentralisatsioon Võimaldab võtta tööle spetsialiste Filiaalid saavad paindlikult ja kiiresti konkreetsete valdkondade jaoks reageerida turusuhete muutustele Majanduskikud eelised, eriti sisseostu ja Filiaal saab valida eripäraseid ladustamise juures turundusmeetmeid Detsentraalne sisseost rikastab filiaali sortimenti
põhisõnast „modernism“. Seetõttu leidub ka tõlgendusi, mille kohaselt pole „postmodernism“ omaette paradigma, vaid lihtsalt „modernismi“ teatud faas. Termin on sõnastatud negatiivselt. Ajastu toobki kaasa terve kobara sarnaseid negatiivseid termineid: poststrukturalism (Annus, 2009), postkolonialism (Annus, 2009), dekonstruktsioon, detsentralisatsioon, demüstifikatsioon jms (näiteks Destudio rühmitus 1990ndate eesti kunstis), kuni naljaga pooleks loodud terminini „postperekond“, nagu kõlas ühe näituse pealkirjas. DeStuudio dekonstruktivistlik autoportree – Peeter Laurits ja Herkki-Erich Merila 1990ndate I pool 1979 Jean-François Lyotard – termin “postmodernism” (1979 “Postmodern
****** TEEMA 8. PÕHIMÕISTED: Kohalik omavalitsus: kogukondlik ning riiklik teooria, kohalik kogukond (küla- ning linnakogukond); kohaliku omavalitsuse universaalsed tunnused: territoriaalsus, autonoomsus, otsene demokraatia, esindusdemokraatia, legaalsus, oma eelarve, kohalikud maksud, koormised, subsidiaarsuspõhimõte, seadus ja/või leping riigi ja kohaliku omavalitsuse suhete alusena, detsentralisatsioon, järelevalve (seaduslikkuse üle; tegevuse otstarbekuse üle), traditsioonilised funktsioonid; tulud: kohalikud maksud, avalikud teenused ja kohalik ettevõtlus ning tulud varadest, riigieelarve eraldised (dotatsioon, krediit, laen); pädevus: poliitiline ning halduspädevus (normatiivne; normivaba); autonoomsuse garanteeritus - 6 ülimuslikkust (organisatsiooni kujundamisel, õigusloomes, finantsasjades, maksudes,
annaabi.ee 
