Riigi ja valitsemise põhialused II (2)

IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised
Poliitiline kultuur
Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete , uskumuste ja müütide muster.
Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses.
n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne)
n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda
Eesti poliitiline kultuur(sus)?
Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja
Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks.
Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks
Poliitiline kultuur analüütiliselt
n Poliitiline kultuur seob inimese poliitilised ja mittepoliitilised hoiakud
n Ei ole homogeenne omadusteklass, vaid varieerub ühiskonniti, aga ka ühiskonna siseselt. Viimase puhul olulised mõjutegurid nt haridus , vanus, sissetulek, sugu
n Pärineb sotsiaalpsühholoogiast. Kultuuri mõju inimese sotsiaalsele toimimisele tõusis huvikesk-messe 1950.-tel seoses küsimustega nagu miks on demokraatlikud riigid paremal majanduslikul järjel kui mittedemokraatlikud ning mis põhjustab erineva-te ühiskondade demokraatlikkuse või autoritaarsuse
Poliitilise kultuuri koostisosad
§ kognitiivne hoiak – faktiteadmised ja teave poliitilist elu puudutavate uskumuste kohta
§ afektiivne hoiak – poliitikat puudutavad tunded
§ väärtushinnanguline hoiak – kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta
Poliitilise kultuuri uurimisalad
n Mis mõjutab?
n Poliitilised traditsioonid
n Kultuuritaust
n Multikultuurilisus
n Sotsiaalsed identiteedid
n Avalik arvamus
n Mida mõjutab?
n Huvi poliitika vastu
n Poliitikas osalemist
n Usaldust
n Poliitilist isiksust (autoritaarne vs liberaalne isiksus)‏
n Väärtusi
n Ühiskondlikku sidusust

Demokraatlik poliitiline kultuur
Element
Kuidas ära tunda
Pluralism , variatiivsus
Erinevate rühmade, jõudude ja toimijate tunnustamine, nende paljususe väärtustamine. Demokraatliku poliitilise konkurentsi ja selle tulemite aktsepteerimine. Sõna-, ühinemis-, kogunemis- jm vabaduse austamine
Osalus
Osalus- ja otsedemokraatia aktsepteerimine. Aktiivse kodaniku rolli oluliseks pidamine, kodanikualgatuse, avalike ürituste, väljaastumiste ja kogunemiste tunnustamine. Teavitamis -, kaasamis- ja ärakuulamismehhanismide oluliseks pidamine. Esindusdemokraatia ebapiisavuse tunnustamine
Sallivus
Teisel arvamusel olijate, erinevate sotsiaalsete jt rühmade (noored, vanad, töötajad, ettevõtjad, pensionärid jt) kõikvõimalike vähemuste (rahvus-, seksuaal-, allkultuuri-, stiili- jne), välistoimijate jt aktsepteerimine
Usaldus ja legitiimsus
Üldistatud usaldus, usaldus teiste oluliste toimijate suhtes, riigi (poliitilise süsteemi), avalike institutsioonide, erinevate toimijatüüpide ( erakonnad , ühendused, ametnikud, kodanikud jne) ja erinevate toimijate (kultuuriseltsid vs teenuse-MTÜ-d) usaldamine ja nende tegevuse tajumine õigustatuna
Poliitikaprotsesside läbipaistvus
Tegevuse avalikkuse väärtustamine, selgete reeglite vajalikkuse rõhutamine, korruptsiooni ja kildkondlikkuse taunimine
Isiklik seotus ja vastutus
Otsuste, tegevuse ja valikute endaga seotuna mõtestamine, oma vastutuse tunnistamine seoses tehtud või tehtavate valikutega
Reeglid ja tavad poliitilises käitumises
Reeglite ja tavade olemasolu, nende väärtustamine, pühendumus reeglite ja tavade arendamisele ja täitmisele.

Kodanikukultuur
n Sideny Verba & Gabriel Almond (1963) The Civic Culture
n Kolm kodanikukultuuri tüüpi:
n Osalev (participant)‏
n Alluv ( subject )‏
n Võõrandunud-eemalseisev (parochial)‏
Avalik arvamus
Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud
suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult
väljendanud.
Avaliku arvamuse tasandid Pierce ’i järgi:
1) üldine avalikkus (kõik inimesed)
2) hääletav avalikkus (valijad)
3) tähelepanelik avalikkus (jälgivad infot)
4) aktiivne avalikkus (osalevad arutelus)
Avalik arvamus ja avalikkussfäär
n Avalik arvamus on avalikkussfääris väljendatud jagatud arvamus mõne kindla teema raames
n Pluralistlik
n Moodustub isiklike arvamuste summana, samas ei peegelda kõigi seisukohti
n Poliitikateaduste seisukohalt oluline, kuna on
n üksikisiku poliitilise käitumise võimalik mõjutaja
n indikaatoriks poliitika kujundajatele
Avaliku arvamuse funktsioonid
Sotsiaalsed (ühiskonna tasandil):
1. Demokraatliku otsustamise tagamine
2. Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine
3. Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal
Psühholoogilised (isiku tasandil):
1. Isoleerituse vältimine, side teistega
2. Kaasosalisuse tunne ühiskonnas
3. Manipuleerimisvõimalus
4. Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta ( Rousseau )
Avaliku arvamuse poliitiline roll
n Avalikkusfäär kui uute tähenduste ja seoste looja – siit tekkivad kujutlused võimalikest valikutest
n Avalikkus (kodanikeühiskond) kui riigivõimu testimise/refleksiooni keskkond
n Avaliku arvamuse kaudne mõju otsustajate käitumisele – isegi toodetud avaliku arvamuse ja autoritarismi puhul
n Avaliku arvamuse ja valimiste seos: otsene ja refleksiivne
Avalikkus
n Avaliku arvamuse subjekt
n Eristatakse kolme avalikkuse tüüpi:
n ühe-teema avalikkus – kõige tavapärasem avalikkuse tüüp. Tekib ja kaob koos probleemiga, võib esindada erinevaid osapooli. Vaadeldav massina: suur, juhuslik, struktureerimata, juhitav
n organisatsiooniline avalikkus – teatud spetsiifilise temaatika jälgijaskond, mis piirneb üldjuhul organiseerunud spetsialistidega
n ideoloogiline avalikkus – omane mittedemokraatlikele režiimidele; erineb teistest tüüpidest konsensuslikkuse poolest
Avaliku arvamuse kujunemine
® Arutelu üksikisikute vahel (perekonnas)
® Arutelu keskmises rühmas
® Kitsam avalikkus: arutelu laieneb ühiskonna teatud sektorisse
® Laiem avalikkus: hõlmatakse kõiki olulisi ühiskonnakihte
Avaliku arvamuse kujunemist mõjutavad tegurid 1
n Teemaseade (agenda püstitus) – kes ning millisel hetkel teema tõstatab
n Raamistamine – millises valguses, millises kontekstis konkreetsest teemast räägitakse
n Alateadlik assotsieerimine (praimimine) – milliseid teemasid , sündmusi, isikuid omavahel assotsieeritakse
n Pluralistlik teadmatus – vähemuse seisukohta peetakse ekslikult enamuse arvamuseks
n Ekslik üksmeel – isik eeldab, et esindab enamusega sarnast seisukohta
n Peegeltaju – teatav rühm eeldab, et ka kõik teised esindavad nende seisukohta
n Ebarealistlik optimism – “minuga seda ju ei juhtu!”
n Kolmanda isiku efekt – arvamus, et teised on ajupesust/ meediast enam mõjutatud kui arvaja ise
n Vaikuse spiraal – vähemusse jäämise hirmu ajel minnakse vooluga kaasa
Avaliku arvamuse omadused
n Avalik arvamus on alati jagunenud
n Sõltuvalt antud teema intensiivsusest (pakilisusest) on see polariseerunud
n Oluline on ka avaliku arvamuse stabiilsus. Teatud sündmuste tulemusel võib see teiseneda äärmiselt kiiresti ning seetõttu on nad ebausaldusväärne baas pikaajalise mõjuga otsuste tegemisel
n Iroonia: iseäranis heitlik kipub avalik arvamus olema just valimiste ajal
Propaganda
® Mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade, ettekujutuste või tegude abil
® Eesmärgid:
n sõnumi vastuvõtu tagamine
n soodsate eelsoodumuste tugevdamine
n hoiakute muutmine
® Võtted:
n köitvate sümbolite kasutamine
n jäme ülelihtsustamine
n kordamine
Poliitiline kommunikatsioon poliitilise sotsialiseerumise mõtestamisel
n Vahendatud info hulk kasvanud
n Esmaste sotsialiseerijate mõju vähenenud, massikommunikatsiooni mõju suurenenud
n Seeläbi suurenenud nende mõju, kes info liikumist kontrollivad
n Vaatluse all
n Kanalid
n Infoühiku semiootiline sisu
n Kõneisikud
n Sõnumi sihtrühm
Erinevad lähenemised
n Pluralistlik mudel: meedia kui valvekoer
n Domineeriva ideoloogia mudel: kes maksab, tellib muusika
n Eliidi mudel: postipapa- ajakirjandus
n Turu mudel: meedia kui ühiskonna peegel
n Normatiivsed, deliberatiivsed demokraatiateooriad
Kodanikeühiskond EKAK-is
Eesti kodanikeühiskonna arengukontseptsiooni määratlus: „Kodanikeühiskond on vaba, demokraatlik, rahumeelne , õiglane, jõukas, arenguvõimeline ning kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt ühiskonnaellu ja poliitikate väljatöötamise protsessi kaasav ühiskond.”
Kodanikeühiskond mõistena
n Ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja - vabadused on kaitstud ning kus nad julgevad ja oskavad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda
n Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd, et edendada oma huve ja väärtusi
n Sarnased väljendid: sõnal kodanikeühiskond on koostöövarjund, kodanikuühiskonnal ühe inimese perspektiiv. Tsiviilühiskond vastan -dub riigile, aga ka tsiviliseerimata ühiskonnale
Kodanikeühiskonna tasandid
n Assotsiatsiooniline tegevusväli – riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks;
n Avalikkussfäär – inimese “paiknemise” koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust , luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatliku arutelu abil;
n Hea ühiskond – kõik institutsioonid aitavad kaasa heade normide kehtestamisele, kodanikeühendused loovad ühiskonnas üldise usalduse, kasvatavad lojaalsust, koostöövaimu.
Sisu määratlemise raskused
n “ Alternatiivne areen,” ent samas pole võimalik mõista väljaspool võimulolevat režiimi
n Kodanikeühiskonna toimijatelt eeldatakse avalikku mõju, samas mitte kõik kolmanda sektori ühendused ei tegele avalikkusega
n Tähtis osa on mittetulundussektor , aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, erakondi, kohalikke omavalitsusi, usuühen-dusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid jt
n Teooria pluralistliku orientatsiooniga, samas kalduvus normatiivsusse
Kodanikujulgus
Kodanik:
® teab oma õigusi ja vabadusi,
® oskab neid kasutada,
® julgeb neid kasutada
® Inglise keeles civic courage
Osalusühiskond
n Osalemise soodustamisega ühiskonna avatuse suurendamine on kodanikeühiskonna lähtekohaks. Osalusühiskonna toimimise põhimõte on, et kõigil huvitatud osapooltel peab olema vaba juurdepääs, osalemaks demokraatlikus poliitikakujundamis- ja otsustusprotsessis , st võimalus oma elukeskkonda aktiivselt mõjutada. Selle eelduseks on toimivad kanalid kodanike ja rühmade osaluse tagamiseks väljaspool esindusdemokraatia tavalisi mehhanisme , nagu valimised ja rahvahääletused (otsedemokraatia)
n Kodanikeühiskond peaks osalusdemokraatlikus ühiskonnas täitma erinevaid rolle – tegutsema avalikku võimu tasakaalustava ja kontrolliva jõuna, oma tegevusala ja liikmete probleemide ja huvide vahendajana, osalema aktiivselt asjakohaste poliitikate väljatöötamises