Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad 2) piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel 3) piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused Põhiseaduslikkus n Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna n Veel olulisem võib olla ,,põhiseaduse vaim," mis peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele n Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936) n Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks Võimude jaotamise tasandid n Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud erinevate rollidega n Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs kohalik omavalitsus
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud
Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms
kehtivad normid ja on usaldus,mis suurendab koostööd ühise kasu saamise eesmärgil. Sotsiaalse kapitali tunnused: 1)suhetega seotud 2)pingutuse,töö tulemus 3)sinna saab investeerida 4)sammu-vastusammu põhimõte 5)usalduse või usutavuse mõõde 6)kasutamine tugevdab 1 Mis on poliitiline kultuur? Tutvusta selle kahte erinevat tähendust. Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate tavade,ideoloogiate,kommete,uskumuste ja müütide muster. Tähendused: 1)Võrdlev:iga riigi poliitilisel kultuuril on omapära 2)Väärtushinnanguline:kasutatakse igapäevakõnes 1 Tutvusta avaliku arvamuse mõistet. Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud suhtumine,mida paljud inimesed onavalikult väljendanud. 1 Milles seisneb avaliku arvamuse kujunemise protsess ja missugused on avaliku arvamuse tasandid (Pierce)? Avaliku arvamuse tasandid (Pierce): 1)üldine avalikkus (kõik inimesed) 2)hääletav avalikkus(valijad) 3)tähelepanelik avalikks(jälgivad infot)
b. nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama c. potentsiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu d. sotsiaalne kapital pole üksikisiku omadus, vaid ühiskonna omadus. 12. Kodanikujulgus tähendab, et: a. kodanik teab oma õigusi, b. kodanik julgeb oma õigusi kasutada, c. kodanik oskab oma õigusi kasutada. 13. Sotsiaalne mobiilsus tähendab: a. liikumist erinevate elukutsete vahel, b. ühiskonna suutlikkust mobiliseerida ressursid teatud eesmärgi elluviimiseks, c. riigi suutlikkust viia vajadusel läbi üldmobilisatsioon, d. liikumist ühiskonna positsioonihierarhias, e. mobiiltelefonide kasutamise ulatust ühiskonnas. 14. Usaldus ühiskonnas Putnami järgi: a. on seotud vasakpoolsete liikumiste ja erakondadega, b. kasvab välja isikutevahelistest suhetest, c. on lollide lohutus. 15. Poliitiline kaasatus tähendab a. Kodanikeühenduste arvamuste arvestamist poliitika kujundamise protsessis b. Poliitilise tõrjutuse ja võõrandumise vastandit c
ei tee tänapäeval poliitikat ainult poliitikud, vaid ka ametnikud, eksperdid, spetsialistid, aktiivsed kodanikud. Detsentraliseeritud Mitmetasandiline, horisontaalne Paindlik, mitmekesine Eneseregulatsioon, koordineeriv riik Kodanikel mitmeid juurdepääse poliitikale nt valimised, kaasamine Rõhk pideval protsessil Valitsus e government - võib tähendada riigi valitsemissüsteemi koos kõigi asutuste ja seadustega kui ka valitsuskabinetti, nende võimupiirid ja omavahelised seosed on tavaliselt fikseeritud põhiseaduses, mis on ka poliitika kui valitsemise stabiilsuse üks põhjusi. Tsentraliseeritud Hierarhiline Standardiseeritud Keskne riiklik kontroll ja juhtimine Kodanikel üks juurdepääs poliitikale - valimised Rõhk sisendil ja väljundil
34. Poliitilist kultuuri võib käsitleda: - Hinnanguliselt ehk kasutades universaalset väärtusskaalat ning mõõtes ühiskondade poliitilist kultuursust või kultuuritust - Analüütiliselt ehk vaadeldes iga ühiskonna poliitilist kultuuri kui unikaalset ja eraldiseisvat fenomeni. 35. Millised järgmistest nähtustest võivad mõjutada poliitilise kultuuri kujunemist? - Ajalugu ja ajalooline mälu - Poliitiline reziim - Riigi rahvusvaheliste suhete süsteem - Religioon ja pärimuskultuur 36. Poliitilise kultuuri keskseteks komponentideks on: - Poliitikateadmised ja uskumused - Väärtused - Tunded ja emotsioonid 37. Millised järgnevatest värtusskaaladest on kesksed Geert Hofstede analüüsides? - Lühiajaline/pikaajaline orientatsioon - Individualism/ kollektivism 38. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Ingelhart-Welzeli maailma väärtuskaardil?
Kõik kommentaarid