Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest
üliõpilaskondade liit) või passivsed (mitteorganiseeritud, nt tudengid). Liigid: Kogukondlikud (hõim, organiseerumata); Institutsioonilised (sõjavägi, mõjuvõimsad); Kaitserühmad (ametiühingud, kaitsevad kindla rühma huve); Edendamisrühmaad (abordivastased, karskusseltsid, ideede poliitikate või värtuste edendamiseks). Surverühmad - ise ei soovi võimul olla, nõuab avalikult oma seisukohtade arvestamist riikliku poliitika kujundamisel. Liigid: ärilis-intsitutsioonilised (suur mõju,vähe liikmeid), kategooriakaitse rühmad, edendamisrühmad. Erakonnad - loodud mõjutama riigi poliitikat, otsese võimukasutamise kaudu. Ideeparteid ja huviparteid (põllumeesteparteid). Ülesanded: luua ja süstematiseerida ideid, aidata kaasa ülduse harimisele, isendi ja süsteemi sidumine, leida ja värvata poliitikuid, kooskõlastada riigiasutuste tööd, valitsuse jälgimine.
§ väärtushinnanguline hoiak kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta Poliitilise kultuuri uurimisalad n Mis mõjutab? n Poliitilised traditsioonid n Kultuuritaust n Multikultuurilisus n Sotsiaalsed identiteedid n Avalik arvamus n Mida mõjutab? n Huvi poliitika vastu n Poliitikas osalemist n Usaldust n Poliitilist isiksust (autoritaarne vs liberaalne isiksus) n Väärtusi n Ühiskondlikku sidusust Demokraatlik poliitiline kultuur Element Kuidas ära tunda Pluralism, variatiivsus Erinevate rühmade, jõudude ja toimijate tunnustamine, nende
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4
Poliitika - kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu Mitme järguline protsess Ühiskondlik Vajalikkus tuleneb inimkonna kollektiivsest loomusest ehk on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritud otsuseid, kuidas ressursse jagada, suhelda jne Poliitika tuum on otsida tasakaal erimeelsuste ja ühisosa vahel - oskus lahendada konflikte Oluline on mõista, et lisaks otsuste tegemisele on suur osa ka otsuste elluviimisel ehk valitsemisel Sotsiaalse tegevusena on analüüsi keskmes valikud, mille vahel otsustatakse Sisendipoliitika - kodanike nõudmised ja ootused, mille nad avaliku arvamuse või valimiste kaudu edastavad võimul olijatele
n Üldpoliitiline diskussioon (tööparlament): töö on komisjonides ära tehtud, sõna antakse opositsioonile. Saksamaa, Rootsi n Poliitiline propaganda (kõneparlament). Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind. Ühendkuningriik n Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteeri-mine (assambleeparlament). Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Itaalia n Valitsuse otsuste vormistamine. Ka esinduskogudes, millel on poliitika kujundamisele mõju. Reeglid piiravad parlamendiväitlust või annavad valitsusele eriõigusi. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa n Komisjonide otsuste vormistamine. Keskne töö komisjonides, erakonnadistsipliin madal. USA Täitevvõim ® Valitsuse ülesanded: n juhtida riiki parlamendi suuniste alusel: määra-ta rahvusliku poliitika suunad ja viia neid ellu, n administratsiooni (halduse) järelevalve,
Kõik kommentaarid