Poliitika ja valitsemise alused eksamiks kordamise konspekt (0)

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)
Politics - sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy - väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine
Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus ; põhiväärtuste kaiste - eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus.
Sotsioloogiline - riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest
Õiguslik- kindla territooriumiga, rahvaga, sõltumatu üksus, mida isel. Avaliku võimu organisatsioon
Struktuurfunktsionaalne- organis . institutsionaalne masin pol otsuste elluviimiseks
Riigiteaduslik- riigiaparaadi ja kodanike koostöös kujunev võimukorraldus ühisteks eesmärkideks.
Governance- ühiskonna valitsemiskorraldus .
Traditsioonilised impeeriumid (põhineb vallutustel, terr. Suured, nõrk eneseteadlikus riigina) Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia )
Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust)
Absolutism (maksukorraldus, püsisõjavägi, saatkonnad välismaal, riigi poliitika kaubanduse ja majandusaerengu edendamiseks)
Moderne riik (terr. Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus , põhiseaduslikkus , umbisikuline võim, avalik bürokraatia , legitiimne võm, kodakondsus , maksustamine)
Moderne riik: Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võm, kodakondsus, maksustamine
Weber : Võim- võimalus peale suruda oma tahet, käsk mida täidetakse. Domineerimine - suunamine, et teised teeks mida sa tahad .
Bürokraatia: Reeglite alusel püsiv töö, süsteemne tööjaotus , kindel hierarhia, riiklik rahastus , keeld ametikohta osta, umbisikulisus
Töö näiteid, milliste mehhanismide abil saab avalik võim legitiimseks.
Distributiivne võim- võim kellegi üle. Püsiva ressursi ümberjaotamine. Ülemus -alluv
Struktuurne võim: kellegi võim. Suutlikus kordineeritud tegevuse kaudu saavutada eesmärke. Valitsus
Iseloomustage ja võrrelge Mandi-Euroopa, Angloameerika ja Põhjamaade valitsemiskultuuri
Poliitilised režiimid
Liberaalne demokraatia: Võimukandjate vastutus rahva ees, vabad ja ausad valimised, Sõjaväe, kirku, politsei jne võim piiratud, poliitiline pluralism , seaduste võim ja võimude lahusus , puudub korruptsioon
Arenev vs liberaalne demokraatia: arneveas esineb kõrvalkaldeid, teatud rühamd omavad vähem poliitilisi õigusi, sõjaväeline sekkumine aeg-ajalt, korruptsioon, kohtuvõim v.o politiseeritud. Liigub demokraatia poole
Mitte-liberaalne demokraatia: valitsev eliit ei taha liikuda liberaalse demokraatia poole. Valimistel täielik enamus valitseval parteil. Valimispettused valitseva partei kasuks, meedia valitsuse kontrolli all, kodanike vabadused piiratud. Puudub võimude lahusus. Suur roll presidendil. Puudub selge ideoloogia!!!
Diktatuuri tüübid: autoritalism, totalitarism , sultanism. Võimu vahetus on väga raske. Valitseb režiimi meelsus, väärtused mida võimulolijad kannavad- rahvuslus . Sõjaväe domineerimine võib olla suurem ning väiksem. Pigem reformiv. Ei proovita riiki ümberkujundada ideoloogilises vaimus . Eesmärk, et kodanikud ei mässakas, see on piiratud. Säilitatakse vanematest vormides usk, kultuur.
Autoritarismi põhiliigid - sõjaväeline- Franco Hispaania, Birma ; üheparteiline- Päts; traditsiooniline- monarhia kuningriik, sultanism Brunei ; teokraatlik-islamimaailma, vatikan , Iraan.
Totalitarism- valitseb ideoloogia, millele rajaneb inimeste mõttemaailma muutmine, eesmärk on kodanike sisemine rahulolu. Sõjaväe allutatus, et positsiooni kindlustada. Endised väärtused kustutatakse, kultuur jne.
Eliidi juhitud massipartei . Meedia kontrollimonopol. Relvamonopol, kodudes relvad keelatud. Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus, tegutseb ideoloogia eesmärke täites. Politseikontrolli süsteem.
Sultanism- võimu ekstreemne koondumine . Isikukultus (põhja-Korea). Puudub selge ideoloogia, teenib üksnes isikukultuse eesmärki(Gadaffi). Ebastabiilne, sõltub liidri suvast. Kasvab välja totalitaarsest või autoritaarsest reziimist. Demokraatlikud vabadused piiratud.
Poliitiline inimene, poliitiline kultuur, avalik arvamus
Poliitiline kultuur: inimrühma poolt jagatus väärtusete hoiakute ja teadmiste, uskumuste ja suhtumiste kogum
Selgita sotsialiseerumise ja poliitilise sotsialiseerumise tähendust.
Sotsialiseerumine- inimene määratleb end ühiskonna suhtes. Isisk võtab omaks ühiskonna kultuuri ja kujundab enda isiksust vastavalt sellele. Poliitiline sotsialiseerumine: toimub teismeeast edasi. Isik omandab poliitika alased teadmised, hoiakud, subjektsuse, osaluse ja valmiduse osaluseks.
Poliitikas osalemine: Esindusdemokraatlik- osalemine valimistel, osavõtt valimiskampaaniast, mõjutamine (lobby), Osalus demokraatlik: osalemine pol erakondades ja liikumistes. Otsedemokraatlik- osalemine meeleavaldustel, allkirjade kogumine, poliitilistes huvigruppides, liikumistes, sreikimine, tänavarahutused. Konventsionaalsed-Mittekonventsionaalsed
Kapitali põhiliigid: kaptial- vaheväärtusega omadus, nähtus, ese; mida on võimalik majanduslikult mõõta ja millesse saab investeerida, et toota kasumit.Majanduskapital, inimkapital , kultuur- ja sümboolnekapital, sotsiaalne kapital .
Sotsiaalne kapital- suhetega seotud, töö ja pingutuste tulemus. Sinna saab investeerida, usalduse ja usutavuse mõõde. Kasutamine tugevdab. Suuruse määrab: Inimeste hulk, kes on valmis mind aitama , potensiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu. Nii ühiskonna kui üksikisiku omadus.
Poliitiline kultuur: poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete , uskumuste ja müütede muster. Seob inimeste poliitilised ja mittepoliitilised hoiakud. Suur vs väike võimu distants , ind vs kollektivism , maskuliinsus vs feminiinsus, ebamäärasus vs kindlustunne, lüi vs pikaajaline orientatsioon, positiivne hoiak. Kesksed komponendis: poliitikateadmised ja –uskumused, väärtused, tunded ja emotsioonid .
Avalik arvamus: mõjutab poliitikat läbi valimiste, arutelude, jälgimiste. Avaliksfäär: meedia, toimivad inimesed kodanikena, avalik ja mitte formaalne kommunikatiivne ruum, millele on tagatud kõigi ligipääs
Geert Hofsted: väärtusskaala kesksed analüüsid: lühi-ja pikaajaline orent. Individualism, kollektivism.
Demokraatlik polkultuur: sallivus, seotus - ja vastutustunne, pluralism
Kodaniku kultuur: G.Alamond/S. Verba - käsitlus, mis hõlmab käitumuslikke aspekte . Eri riikide kodanike käitumismustrid jagati osalevaks, alluvaks ja võõrandlikuks.
*Vaikuse spiraal - tendents, et nõrgemalt esindatud arvamuse kandjad tunnevad end vähemuses ning ei soovi seda välja näidata
Väravavaht- meedia
Kodanikeühiskond . Sotsiaalsed liikumised, huvi- ja surverühmad
Kodanikeühiskond- ühiskond, kus kodanike põhiõigused ja –vabadused on kaitstud ning kus nad julgevad ja oskavad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Rollid: poliitilised (avalik arutelu, võimu kontrollija); sostmajand. (ühismajanduse väli, teenuste osutaja, töötuse asendaja); hariv ja arendav (huvitegevuse kk, kasvataja, arendaja )
Kaasamine: arvamusuuringute tgemine poliitiliste otsutuse kujundamiseks, kontsulteerimine kodanikuühiskonnaga, visioonikonveretside korraldamine, erinevate töörühmade kokkukutsumine.
Kolmanda sek tunnused: strukturaalne/institutsionaliseeritus, erasus, mittetulunduslikkus, omavalitsuslikkus, vabatahtlikus.
Avaliku ja mittetulundussektori suhetemudel: Täiendusmudel- eristatud kooseksisteerimine ; Partnerlusmudel- sisuline koostöö; Vastandusmudel- konkurents
Arsteini redel : Näitab, mis tasandil on kodanikeühiskonna areng. Mitteosalemine; osalemine, kodanikevõim
Sotsliikumin- laiahaardeline, üritab mõjutada ühiskondliku või poliitilist muutust. Taotlus , mida soovitakse ellu viia. Traditsioonilised ( kirik , ametiühingud rahvuslik ärkamine) uued sotsliikumised(naisõiguslased, punkarid, rohelised, ACTA) Tegutsemis- ja kohandumisjärk. Reformivad, lunastuslikud, transiivsed, uued ja vanad.
Huvirühm- rühm, ühiste huvidega , kes esitab nõudmisi, pikaajalisem kui surverühm, eesmärk huvid. Hoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele, ei sõltu valitsusest või erakonnast ( memme rahvatants, üliõpilasliidud)
*Anomaalseid- juhuslikud *Institutsionaalses-püsivad ja mainekad ( kirikust ülikoolini) *Assotsiatsioonilised- ühendused rahvatantsurühmad, käsitööringid *Mitteassotsiatsioonilised- teatavate erihuvidega mitte organiseerunud elanikkonnarühmad (patsiendiesindusrühmad)
Surverühm- keskendunud, poliitika mõjutamisele, konkreetse eesmärgiga. Ei taha võimule tõusta !
Ärilis institutsionaalsed - eesmärk omakasu. Erineb huvirühmast ajalise ja struktuursuse poolest.
Kategooriakaitse- laiade huvirühmade huvikaitseühendus (patsiendiühendus)
Edendamisrühmad- kogu üldsuse kasudes tegutsev
Erakonnad - eraõiguslik ja kohustustega poliitilise süsteemi põhiosaleja
KÜ toimijate rollid: avatud valitsemise tagamine, poliitiline sotisialiseerumine, argimurede lahendamine. Ül: üldsuse harimine, leida ja värvata poliitikuid , kooskõlastada riigiasutuste tööd. Levinuimad laiahaarde- ja kartellierakonnad.
Iseloomusta huvirühmade ja riigi suhteid korporatiivses ja pluralistlikus valitsemismudelis. Analüüsi kummagi eeliseid ja puuduseid.
Poliitilised ideoloogiad
Ideoloogia: Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik (institusionaalses, teoreetilises ja praktilises võtmes ) ül: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine , mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Institusioonilises võtmes vaaldub vaid erakonnaperedes
Parem- ja vasakpoolsus (Laver & Hunt): suhtumine avalikku omandisse, positiivne, sotspoliitika, avalikud eenused vs madalad maksud , keskkond vs majanduskasv
Liberalism - individualism, vabadus, ratsionaalsus , õiglus , sallivus ja mitmekesisus
Klassikaline lib- valimisõigus , paremlib- keskendub negatiivse vabaduse käsitlusele majanduses, sotsiaallib- positiivse vabaduse idee. -Sots ebavõrdsuse vähenemine
Sotsialism - kogukond, koostöö, võrdsus, ühiskondlik klass, ühisomand . Protest vaesuse vastu. –ük kui konflkt, üh kui koostöö. Klssivõtlus, protest vaesuse vastu, usk võrdsusesse kui edasiviivasse jõusse
Sotsiaalliberaalne- rõhk post vabadusel, riigi juhtimine turumajanduslikel alustel
Konservatism - traditsioonid, inimloomuse ebatäiuslikkus, orgaaniline ühiskonnanägemus, hierarhia, omand. -Rojalism, enim muutunud.
Rohelised- ökoloogiline lähenemine elukeskkonnale, süsteemsus, jätkusuutlikus , keskkonnaeetika, eneseteostus . Tervikvaade! Skepilised progressi suhtes. Sotsiaal- ja süvaökoloogiline siind
*Ad Hoc- ideoloogiliselt ebajärjepidavatele erakondadele omane.
Poliitiline konkurents: muutused poliitikas ja valimised
Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: riigipööre , valimised, revolutsioonid, ühiskondlikud muutused. Valitseva poliitikakursi muutmine, tekkivad uued poliitikad , leitakse uued lahendused- põhjus igapäevane poliitiline konkurents. Avalikkuse nõudmine või uue probleemi tõstatamine- nt piirijuhtum. Ühiskonna muutus- režiimi vahetus, turumajandusest käsumajandusse jne. Ühiskonna tahkude teisenemine! Pikk protsess!
Diktatuuris saab muutusi esile kutsuda revolutsiooniga
Moderne ühiskond: teaduslik mõtteviis, majandussuhete kommertsialiseerumine, kultuuritööstuse teke.
Postmoderneühiskond: poliitika rohujuuretasandil, identiteetide paljusus
Erakonnasüsteemid- *Ühepartei erakond- mittedemo *dominantne parteisüsteem- mitu parteid, kuid üks saab peaaegu alati täisenamuse *kaheparteisüsteem- olulised on kaks
Majoritaane vs- riigis nii palju valimisringkondasid, kui parlamedis kohti, võidab ringkonnas enim hääli saanu , hääli antakse konkreetsele isikule, saadiku ja valija tugev seos, (kohad ja hääled ei lähe kokku)
Proportsionaalne vs- vastavalt erakonna häälte arvule, saab prop kohti parlamendis; väikeparteide esindatus; hääletatakse nimekirja, mitte isikut;(saadiku valija nõrk suhe, killustatud parteisüsteem)
RK Valimised- isiku-(saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi), ringkonna-(lisamandaadid, osalevad erakonnad, kes ületasid üleriigilise valimiskünnise 5%), kompensatsioonimandaat(osalevad EK kes ületasid üleriigilise valimiskünnise, kandidaate valitakse erakonna nimekirja järgi (vähemalt 5% lihtkvoodist)).
** Majoritaarne valimisü steem soosib kaheparteisüsteemide teket. Proportsionaalne valimissüsteem soosib mitmeparteisüsteemide teket.
Poliitika kujundamise protsess
OTSUSTAMINE: Ratsionaalne- kogu info on teada. Piiratud ratsionaalsus- kogu infot pole kunagi. Inkrementaalne- järk-järgult. Prügikastimudel- mis ette sattub. Päevakorra kujundamise teooria-mis on ajahetkel võimalik, aktuaalne . Eestkostekoalitsioon- kellegi vedamisel.
ELLUVIIMINE: Otsused on tehtud- kuidas rakendada; Põhitehijad ametnikud-adminis.; administratiivsete kanalite olemasolu; Instrumentide ja ressursside olemasolu: Monitoorimine
LEGITEERIMINE: pPoliitikale tunnustatuse leidmine avalikkuses; osasid lihtne teisi võimatu; viisid- präänik vs piits ;
SEADUSTAMINE: Elluviimisprotsessi loomulik osa; kas 1kordne tegevus või kinnitamine; kuidas seadustada (palju paindlikust jätta); juristid domineerivad
HINDAMINE: Audit ; kas eesmärk saavutati; mis hästi/halvasti; millised probleemid tekkisid; Kas olukord on muutunud, mida tuleks muuta; sisendiks uuele poliitikale või muutmisele
Poliitika mõjutamine- 1. Parteid, valimisliidud- lähtuvalt poliitilisest programmist esindajate kaudu
2. Huvi- ja surverühmad- spetsiifilisest huvist, eestvedajate kaudu. 3. Meedia: avaliku arvamuse kujundaja 4. Teadlased: akadem teadmistest ja suunatud administratsiooni
Avaliku võimu korralduse alused: valitsus ja avaliku sektori struktuur
horisontaalne- on erinevad avaliku võimu harud, mis on üksteise suhtes võrdsed aga nende vahel on tasakaalu ja kontrollimehhanismid: nt seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim. Opositsioon vs koalitsioon.
vertikaalne- keskvalitsus vs KOV. Ülemus-alluv suhe. Tasakaal on oluline!
Marshall kodanikuõigused : poliitiline, liberaalne.
TÄITEVVÕIM
Valitsus: juhtida riiki parlamendi suuniste alusel, määrata rahvusliku poliitika suunad ja viia ellu, halduse järelvalve , tagada toetus oma poliitika elluviimiseks, kriiside juhtimine, sõjalised välisasjad.
Riigipea : valitsuskabinet ja administratsioon *Täitevvõimu laienemine heaoluriigiga
Valitsuskabinetitüübid:
Ministrite tüübid: peaminister - valitsuse juht; asepeaminister- mõne valdkondade rühma juht ; korineerivad min- ministeeriumite vaheline kordinatsioon ; kabinetiministrid- ministeeriumi eesotsas hääleõigusega.; noorem min- ministeeriumi eesotsas, hääleõiguseta ; portfellita minister- ilma hääleõiguseta nõuandvad. Puudub ministeerium.
SEADUSANDLIK
Parlamendi ülesanded: poliitiliste suundade määramine; seaduste vastuvõtmine, kodanikkonna esindamine; täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll; rahakotivõim , poliitiline harimine- eeskuju; ühiskonna probleemide arutamine .
Üks Koda- vahetus, kiirus, läbipaistvus-selgust
Kaks Koda- läbimõeldus, stabiilsus, sobib föderaal- ja/või killustunud süsteemides (erinevate rahvusteta riik) Venemaa, Saksamaa, Inglismaa, USA
KOHTUVÕIM põhiül: vaidluste lahendamine, tõlgendamine. Põhiseaduslikkuse järelvalve!
Konstitutsioonikohtus- Saksamaa. Üldkohtud- Eesti, USA. Poliitiline kogu- Prantsusmaa
Valitsemissüsteemid: parlamentaarne, presidentaalne , poolpresidentaalne
Ametikkonna kujunemine
Karjääri süsteem: atesteerimine.
Ametnikkonda kinnine, korporatiivne . Sisse paäšeda raske, aga sees olla lihtne.
Positsioonisüsteem: voolavus suur, paindlik.
Ametnikkonda on vajalik, sest ta on püsiv võrreldes valitsusega. Organisatsiooniline mälu. Spetsialistid, mida ei ole poliitikud , kogemus ja kvalifikatsioon .
Poliitiliselt määratud- maavanemad/ kantslerid. Poliitilised nõunikud. Püsivad ametnikud.
Formaalne- legaalne mudel- neutraalsed ja lojaalsed ametnikud, poliitikute ja ametnike roll selgelt eristunud.
Külaelumudel- Saksamaa, sarnase haridusega poliitikud ja ametnikud
Vaenulik mudel- arenevad riigid. Sekkutakse üksteise töösse, vähene usaldus ja suur püüd kontrollida.
Administratiivriigimudel- domineerib bürokraatia ja ametnikkonda. Poliitikud rohkem segavad faktorid . Plussid- ametnikkonda pikaajaline ja riigile pühendunud.
Riigid territooriaalse korralduse järgi
Föderatsioon - (Saksamaa, Šveits , USA) . Föderatsioonis õigused on paika pandud põhiseaduses. riigi suveräänsus jagatud eri valitsustasandite vahel. Mida suuremad riigid, seda rohkem föderaalsem, sest raske on kontrollida laialdaselt
Jagatud funktsioonidega vorm- koostöö. Nt hariduspoliitika suund üks, aga igaliiduma maa teeb iseseisvalt otsuseid
Lahutatud funktsioonidega- keskvõim ja föderatsiooniüksuste eraldi funktsioonid.
Föderaaltasand - osariigitasand- maakonna ning KOV tasand. KOV rahastamise otsustab osariigitasand
Unitaarriik - (Eesti, Soome) keskvõimu otsustab, millega omavalitsused tegelevad
Unitaartasand- maakonna ning KOV tasand. KOV rahastamise otsustab unitaartasand
Konföderatsioonid- riikide liidud, kus teatud otsuseid võetakse vastu kesktasandil
Iseloomustage riigikeskset (fused) ja tasakaalustatud ( dual ) kohaliku omavalitsuse mudelit. Analüüsi, millisele mudelile vastab rohkem Eesti omavalitsussüsteem.
Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused? Mis on dekontsenratsioon?
Subsidiaarsusprintsiip: funktsioone tuleb täita eelistatumalt elanikule kõige lähemal asuval avaliku halduse tasandil
Valitsemine, riik ja majandus
Heaoluriik : Anglo-ameerika mudel – tähtis koht turgudel , riigil on regulatiivne v.hese sekkumisega funktsioon
Mandri-Euroopa mudel – sotsiaalne funktsioon on nii riigil, ettevõtetel (töökohtadel) kui perekonnal
Lõuna-Euroopa mudel - sarnaneb Mandri-Euroopa mudeliga, kuid suurem roll on perekonnal ja kodanikeühendustel (kirikul)
Skandinaaviamudel – moodne riigikeskne mudel, probleemiks kõrged maksud ja liiga helde hüvede pakkumine
Globaliseerumine: maailmapoliitika ja Euroopa Liit. Rahvusvahelised suhted
RS koolkonnad: Riik vs riikidesüsteem; Sõda vs rahu; Liberalism vs realism ; klassika vs uus
Westfaalimudel- suveräänsed riigid võistlevad võimu pärast, puudub kõrgem võim. Õigusloome riikide asi. Riikide erimeelsused lahendatakse jõuga. Riigipiiri teemad ainult asjaosalise mure.
ÜRO mudel: riigi siseasjad riigi otsustada. Rahu naabritega . Hoidutakse jõu kasutamisest. Jõud ühendatakse julgeoleku/rahu säilitamiseks. Relvajõud ainult üldistes huvides.
Globaliseerumin: geo piirangud ühiskondlikele ja kultuurilistele korraldustele vähenevad.
Hargmaisus: in tegevuses alt üles kujunevate piiriüleste kogukondade ja hargmaiste ruumide esilekerkimine.
Tutvusta Euroopa Liidu peamisi institutsioone ( parlament , komisjon , nõukogu, ülemkogu, kohus, kontrollikoda) ja nende rolli EL valitsemises.
Euroopa Parlament: õigus anda seadusandlike akte , rahandusalased volitused , järelvalve täidesaatva võimu üle.
Euroopa Komisjon: täidesaatev organ, määrab EL tegevus eesmärgid, esitab parlamendile õigusaktide ettepanekuid, haldab eelarvet, rakendab EL’i õigust.
Euroopa Nõukogu: jagab seadusandliku ja eelarve võimu EL parlamendiga, õigusaktide vastuvõtmine, liikmesriikide majanduse kordineerimine, Rv kokkulepete sõlmimine, ühis ja välispoliitika, eelarve kinnitamine.
Euroopa Ülemkogu: 2x aastas. Määratletakse poliitilised suunised ning arutatakse rv küsimusi .
Euroopa Kohus: Kõrgeim kohtuvõim EL, tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamise ja tõlgendamise.
Euroopa Kontrollkoda: kontrollib rahaliste vahendite korrakohast kasutamist, järelvalve tulemused aastaaruandes palramendile.
Sotsiaalne mobiilsus: liikumine erinevate elukutsete vahel, ühiskonna positsioonihierarhias.
Kapitali liigid: sotsiaalne ja sümboolne
Liibüa : Humanitaarinventsioon, et kaista riigi elanikke diktatuurse valitseja eest.
Valitsemine on tegevus, mille eesmärgiks on loengus räägitu põhjal:
poliitikate koordineerimine demokraatlikust konkurentsist tulenevate ebakõlade ühtlustamiseks

pakkuda mehhanism prioriteetide määratlemiseks

poliitika tulemuslikkuse jälgimine ning tagasisidestamine
Millised järgnevalt väljatoodud näidetest on riigitõrked?
poliitikute võimuiha, mis paneb nad silmas pidama tagasivalimist, mitte üldist huvi

kriitilised kodanikud, kes umbusaldavad riigisektoris toimuvat

Millised järgnevatest on turutõrked?
majanduse tsüklilisus tähendab turu ebastabiilsust ning seega paratamatu ebaadekvaatsuse vahendite kasutamises

inimesed pole masinad - turukesksele lähenemisele omased ratsionaalse valiku mudelid ei toimi ühiskonna korraldamisel
Milliseid funktsioone peaks täitma minimaalriik?
Vaestekaitse, omandikaitse, korrakaitse
Poliitiline kaasatus : kodanikeühenduste arvamustega arvestamine poliitika kujundamisel, poliitilise tõrjutuse ja võõrandumise vastandit, inimeste tunnet, et nende osalus kannab vilja
Putnam : usaldus tekib isikute koostöö kaudu ja laieneb
7