· suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule · NSVL, Pariisi Kommuun · kõik on kõigi oma · riik jagab ressursse Kommunism: · klassivõitlus · vägivald · kommunistlik unistusteühiskond · Lenin, Stalin, Mao · tänapäeval Hiina, Põhja-Korea, Kuuba · proletariaadi diktatuur · klassivaenlased hävitada Klassikaline sotsiaaldemokraatia: · 1950ndad, 1960ndad · riigi keskne osa ühiskonnaelus · kollektivism, korporatiivsus · Keynesism · segamajandus, üldine tööhõive · kõikehõlmav heaoluühiskond · traditsiooniline moderniseerimine · madal keskkonnateadvus (tehased, kõik tööle) · internatsionalism · patriarhaalsus (mehe võim) Uus sotsiaaldemokraatia/Kolmas tee: · uus demokraatlik riik · aktiivne kodanikuühiskond · demokraatlik perekond · uus segamajandus · võrdsus kui osalus · positiivne hoolekanne (motivatsioon)
- suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kappitalismi majandusliku ebatõhususe vastu. - usk inimeste võrdsusesse, vendluse ja koostöö ideaal - suund arenenumaile ühiseluvormidele - Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Kommunism - klassivõitlus - proletariaadi diktatuur - Ajalooliste formatsioonide lõpp, kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia - riigi keskne osa ühiskonnaelus - kollektivism, korporatiivsus - keyneism, nõudluse juhtimine - segamajandus, ühine tööhõive - tugev elitarism, kõikehõimav heaoluriik - traditsiooniline moderniseerimine - madal keskkonnateadvus - internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia idee/ kolmas tee- suurendada inimeste võimaluste suhtes ja neid survestatakse neid kasutama - uus demokraatlik riik - aktiivne kodanikuühiskond - demokraatlik perekond - uus segamajandus
Linna valitses raad, ja raehärrad pidid kuuluma kaupmeeste hulka. Milline oli Vli rahvuslik koosseis? Enamus sakslasi elas linnas, osa eestlasi elas samuti linnas, kuid enamasti olid eestlased talupojad, ning nad elasid maal. Taanlased ja rootslased. Millised olid rahvuste suhted ning omavahelised mõjutused? Mõisniku jaoks oli talupoeg tööori. Sakslased eestlased alavääristasid. Eestlase jaoks oli sakslane isand. Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus seisnes gildides ja tsunftides. Need ametialased ühendused pakkusid abi ja toetust. Tähtsaim Liivimaa linnades oli ,,Suurgild". Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Olid ametialased ühendused: gildid ja tsunftid, ja gild kaitses on liikmete huve, korraldas seltsielu ja pakkus hädakorral abi. Mustpeade vennaskond ühendas ka kaupmehi, ja need olid sellised kaupmehed, kes ei olnud veel abielus. Lisaks olid käsitööliste gildid.Tallinnas oli Püha
Peamiste inimõiguste tunnustamine. c) Kultuur ja ideoloogia: Erinevad ideoloogiad; Tegutseb vaba ajakirjandus; Erinevate võimaluste, suundade, vaadete (mingi asi) Kultuur on eelkõige vaba looming. D Diktatuurid: a) Majandus: Riigis suur osakaal majanduses; Riiklik majanduspoliitika; Käsumajandus; Valitsus kontrollib võtmeküsimusi; Korporatiivsus. b) Ühiskondlik elu ja poliitika: Üheparteilisus; Riigil juhtiv roll; totalitaarne kontroll; Tsensuur; Range valitsuse kontroll; Noorsooliikumise juhtimise allutamine riigikontrollile; Salapolitsei, julgeolekuorganid; Üksikisiku allutamine riigi huvidele; Kõikide peamiste instutsioonide valitsemine juhtide poolt. c) Kultuur ja ideoloogia: Riiklik ideoloogia ja propaganda;
Millal ja kuhu rajati esimene linnakool Eestisse? Toomkoolid ja kloostrikoolid. Esimene linnakool rajati Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 1432. aastal. 20. Milles seisneb Russowi kroonika ajalooline tähtsus? See on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid, sealt saab informatsiooni tolleaegse elu ning elukorralduse kohta. 21. Iseloomusta lühidalt linnade õiguskorraldust (linnaõigus, kodanikud, valitsemine) Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Linnade õiguslik korraldus põhines linnaõigusel. Eestis oli kasutusel nii Lüübeki (Tallinn, Narva) kui Riia (Tartu, Viljandi) õigused. Kõrgeim võim linnas oli raad, koosnedes 6-24 raehärrast. Neile lisandus 2-4 bürgermeistrit, kes moodustasid midagi rae juhatuse taolist. Rae koosseisu kuulus ka õpetatud seadustetundja e sündik. Maahärrat, kelle territooriumil linn asus, esindas linnafoogt.
koormised väikesed); sulasrahvas (maaomanditeta talupojad, leidsid teenistust suurematest taludes). 15. sajandil algas talupoegade ulatuslik karistamine, naturaalandamite pidev suurendamine, teoorjuse osatähtsus kasvas, mõisate rajamine, ühesõnaga elu muutus sitaks. 12. Iseloomusta lühidalt linnade õiguskorraldust (linnaõigus, kodanikud, valitsemine). Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Õiguskorraldus maaisandalt saadi linnaõigus, kes tagas autonoomia; linnakodanikud olid isiklikult vabad, sisserändajad, talupojad (orjad), kes tulid linna ja said siin 1 aasta ja 1 päev hakkama, said vabaks. Kodanikel oli õigus tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega ning olid vabastatud tollimaksust, võisid kasutada linna metsasid, õigus mõista kohut ainult linnakohtutes. Kodanike kohustused olid: elama püsivalt linnas, tasuma kodanikumaksu, linna
Esimene linnakool rajati Oleviste kiriku juurde 1432.a 23. Milles seisneb Russowi kroonika ajalooline tähtsus? Põhisisuks on liivi sõda. Kuna oli ise eestlane, näitab eestlaste olukorda ja eluolu läbi eestlaste silmade, kuna Läti Henriku kroonika oli olnud läbi ristisõdijate vaatepunkti 24. Iseloomusta lühidalt linnade õiguskorraldust ( linnaõigus, kodanikud, valitsemine). Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Linna õiguslikuks aluseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaloal. Linnaõiguse eesmärk: tagada mõjuvõimu mingis piirkonnas, tagada turvalisus inimestele Kodanik – inimene, kes oli elanud linnas juba mõnda aega või oli linnas sündinud Kohustused Vahiteenistus Linna sõjaline kaitse Maksude maksmine Osavõtt linnale vajalikest töödest Õigused Linnakohus mõistus kohut Käsitöö, kaubandus Tollimaksudest vaba
a Riiklik Propagandatalitus. *Valitsuse abiorganisatsiooniks oli 1935.a asutatud Isamaaliit, mis täitis ainupartei ülesandeid *1934.a novembris põgenes A.Sirk Tallinna keskvanglast Soome, kus ta sai kohe poliitilise varjupaiga. Seal hakkas ette kavandama järgmist riigipööret, kuid võimud said sellest aegsasti teada ja arreteeriti ~800 inimest. Reformid ja kampaaniad *Riigiuuenduse ideeliseks aluseks oli rahvustervik, riiklik ja rahvuslik üksmeel, korporatiivsus, majanduse riiklik reguleerimine. *Asutati 15 avalik-õiguslikku kutsekoda-inimesed oli koondatud elukutsete järgi; kk pidid täitma riigiorganite, erakondade, ametiühingute, kasvatusasutuste jm ülesandeid *propagandakampaaniad nende eesmärk oli rahvustunde ja patriotismi kasvatamine ning rahva isetgevuse kontrolli all hoidmine -esimene suurüritus- nimede eestistamine -eesti lipu levitamise kampaania -kodukaunistamise kampaania
heaoluühiksond tugineb mingile ideoloogiale ja rahvuslikele traditsioonide le. IDEOLOOGIA- poliitikat, majandust ja sotsiaalseid tingimusi puudutav süsteemne ideedekogum, sageli äärmiselt teoreetiline. konservatiivne - alalhoidlik, vanameelne, uuendustevaenu lik Korporatiivne- integreeritud majanduslik planeerimismud el, milles turunudus-ja tootmismudelid ühendatakse finantsmudelik s 3 heaoluühiskonn a põhimudelit: konservatiivne -korporatiivne . Korporatiivsus e põhimõtte järgi varieerub kindlustushüvi tiste suurus ja ulatus elualadekaupa ning kvalifikatsioo ni järgi.Kõrgemap algalised saavad suuremaid väljamakseid, sest nende panus kindlustusfond i on suurem. Konservatiivsu st väljendab suhtumine perekonda ja naisesse. Niat nähakse pigem koduhoidjana kui võrdse konkurendina tööturul, seetõttu pole rõhku pandud laste riiklikule päevahoiule. Samuti on vanurid oma suguvõsa hoolitseda või elavad tasulistest hooldekodudes
Sisserändajate ühiskonna puhul on erinevate rühmade liikmed jätnud maha oma kodumaa ja saabunud uuele maale, kusjuures nad pole kolonialistid ning hoiavad kokku suhteliselt väikeste hulkadena. Sisserändajaid ei ohusta siin niivõrd ,,kohalike" sallimatus kui omade ükskõiksus. Riik käsitleb kõike kodanikke jällegi ühtlaselt indiviididena, iga grupi liikmed peavad aktsepteerima üksteise eripära igaüks peab sallima igaüht. Ka igasugune korporatiivsus peaks olema välistatud ja riik kasvatab poliitilist, mitte rahvuslikku identiteeti. Riik pingutab selle nimel, et poleks raske ega alandav lahkuda oma grupist ja see identiteet vastu võtta. Seega pole kindel, et mingid erinevused üleüldse säilivad ja sellise entusiastliku soosimise tõttu ei ole vast asjatu ka kartus, et peagi võivad sallimise objektideks saada/jääda vaid teatud ekstsentrikud. Kaplanite tööpõllu saavad
ettevõtja enterpreneur предприниматель ettevõtlus enterpreneurship предпринимательство FIE Sole proprietorship Частное лицо предприниматель partnerlus partnership партнерство Korporatiivsus, kapitalil corporation корпорация põhinev Piiratud vastutus Limited liability Ограниченная ответственность Topelt maksustamine Double taxation Двойное налогообложение finantskapital financial capital Финансовый капитал
Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Ühiskondliku rikkuse jagamine kõigile Kommunism: Plaanimajandus Klassivõitlus Proletariaadi diktuur Ajalooliste formatsioonide lõpp Kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia reformid Riigi keskne osa ühiskonnaelus Kollektivism, korporatiivsus Keynesism, nõudluse juhtimine Segamajandus, üldine tööhõive Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik Traditsooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus Madal keskkonnateadvus Internatsionalism Alus heaoluriigile Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ei looda riigile, suunata ressursse kodanikeorganisatsioonide kassasse
täiendavad sobivalt ajalooline, sotsioloogiline ja majanduslik vaatenurk. (Tamm 2012) Autori enda sõnul on antud kogumiku järeldus, et demokraatiat ei tuleks mõista mitte lõppseisundina, vaid tsüklilise protsessina, mis sisaldab ka mittedemokraatiat. (Vetik 2012) Eesti tänast poliitilist maastikku ja kodanikukultuuri on mõjutanud nii esimese iseseisvusperioodi demokraatliku kultuuri lühiajalisus kui ka hilistotalitarismist pärandiks saadud korporatiivsus, vähene pealehakkamine ja suletus. (Toots 2009) Tänapäeva valitsemissüsteemis on valitsuse roll parlamendi omast tugevam ning peaminister on kujunenud tipp-poliitikuks. Valitsuse tõhusus sõltub valitsusparteide omavahelisest läbisaamisest ka minister on poliitiline figuur, kes peab kaitsma oma erakonna seisukohti. Eesti Vabariigi esimesel perioodil tegutses mitmeid poliitilisi erakondi, kuid aeg parteipoliitiliste traditsioonide kujunemiseks jäi liiga napiks. 1934
® Suund arenenumaile ühiseluvormidele ® Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Kommunism ® Klassivõitlus ® Proletariaadi diktatuur ® Ajalooliste formatsioonide lõpp: kommunistlik unistusteühiskond Praktikas õigustuste otsimine NLKP jt võimu hoidmiseks. Lenin, Stalin, Mao. Tänapäeva Hiina, Kuuba, Põhja-Korea Klassikaline sotsiaaldemokraatia ® Riigi keskne osa ühiskonnaelus ® Kollektivism, korporatiivsus ® Keynesism, nõudluse juhtimine ® Segamajandus, üldine tööhõive ® Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik ® Traditsiooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus ® Madal keskkonnateadvus (tööstus) ® Internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ® Uus demokraatlik riik, pluralism ® Aktiivne kodanikeühiskond ja -tunne ® Demokraatlik perekond (lähisuhted) ® Uus segamajandus ® Võrdsus kui osalus; kõigile tegevus
· suurem tähelepanu ühiskonna heaolu vastutavadprotest kapitalistlikku majanduse vastu · usk võrdsusesse,vendlusse ja koostöösse,majandusühisvastutus · suund arenenumaile ühiseluvormidele · Marx:vägivald · Bernsteind:evolutsioon Voolud: 1)kommunism(klassivõitlus,proletariiadi diktatuur,kommunistlik unistuste ühiskond) 2)Sotsiaaldemokraatia(riigi keskne osa ühiskonnaelus,kollektivism,korporatiivsus,keynesism,segamajandus,madal tööstustase,internatsionalism) 3)Uus sotsiaaldemokraatia ehk Kolmas tee (pluralism,aktiivne kodanikeühiskond,kosmopoliitsus,uus segamajandus,võrdsus kui osalus,demokraatlik perekond) 1 Tutvusta konservatiivse ideoloogia tunnuseid ja voole. Konservatismi tunnused: · elulähedane,praktiline vaatenurk,oragaaniliselt terviklik ühiskond · paremate võim ja eliidi vastutus · skepsis suurte muudatuste vastu
areneda, minimaalkindlus. 51. Tutvusta sotsialismiideoloogia tunnuseid ja voole. Protest olemasoleva vaesuse vastu Suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kapitalismi majandusliku ebatõhususe vastu Usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaal, majandusühisvastutus Suund arenenumaile ühiseluvormidele Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Klassikaline sotsiaaldemokraatia Riigi keskne osa ühiskonnaelus, kollektivism, korporatiivsus, Keynesism, nõudluse juhtimine, segamajandus, üldine tööhõive, tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik, traditsiooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus, madal keskkonnateadvus (tööstus), internatsionalism. Uus sotsiaaldemokraatia/ kolmas tee - Uus demokraatlik riik, pluralism, aktiivne kodanikeühiskond ja tunne, demokraatlik perekond (lähisuhted), uus segamajandus, võrdsus kui osalus-> kõigile tegevus, positiivne hoolekanne, sotsiaalse investeeringu riik,
ka varanduslikud erinevused ei lugenud enam valimistele saamiseks. Protsess aeglane. Mindi kaasa nendega, kes lubasid kergeid ja kiireid lahendusi. Proportsionaalne valimiskünnis. Parlamentidesse pääses palju väikeparteisid. Majanduslikult olid paljud riigid nõrgad. Erinevad rahvad üritasid ülekaalu saavutada. Karismaatilised liidrid kujunesid välja diktatuuri poolel. Väärtustati: Kommunism: töölisklass, ühiskondlik võrdsus. Natsionaalsotsialismis: aaria rassi Fasism: rass, korporatiivsus (tööandjad ja töövõtjad moodustasid ühise süsteemi) USA kahe maailmasõja vahel Majanduslikult võitis: andis suuri laene Inglismaale ja Prantsusmaale. Iseloomustas isolatsionism (suurest maailma poliitikast jäädi kõrvale; liite ei sõlmitud Euroopa riikidega). Nt ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Majandusse olid küll end seganud, kuid poliitiliselt hoiti eemale. Neil oli enne 1933. aastat liberaalne turumajandus (riik ei tohi mitte mingil juhul sekkuda majandusse)
New Edition. Penguin Books. Wardhough, Ronald 1996. An Introduction to Sociolinguistics. 2nd edition. Blackwell. 40 Eesti teosed Ariste, Paul 1939. Eesti keele hääldamine. (Elav teadus 92). Tartu: Eesti kirjanduse Selts Cui, Kaili 1999. Sõnaalguline h eesti keeles. Bakalaureusetöö. Käsikiri TÜ eesti keele õppetoolis. Ehala, Martin 1998. Eesti keele arenguteid: korporatiivsus vs. avatus. Keel ja Kirjandus 11, 733739. Eichenbaum, Külli; Pajusalu, Karl 2001. Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. Keel ja Kirjandus 7, 483489. ENE 1989. Kirjakeel. ENE 4. Tallinn: Valgus. 544. Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina 1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutis. Grigorjev, Piret, Leelo Keevallik, Ellen Niit, Leho Paldre, Kristi Sak, Ann Veismann 1997. Kihnu murde assimileerumise mustreid Manilaiul
esimesel poolel ilmunud uus mõiste: maapäev. Kujunes isandate vajadusest alamatega tähtsamates asjades kokku leppida ja alamate ambitsioon osaleda maa valitsemises (Prantsusmaal generaalstaadid, Saksamaal riigipäev). Vajalik oli omavaheline poliitika kooskõlastamine. Nõupidamisi, kus olid seisuste esindajad, peeti Liivimaal juba 14. sajandil, kuid alles 15. sajandil kogunemised sagenesid. Arengut toetas Liivimaa rüütelkondadekasvas korporatiivsus, samuti Liivimaa hansalinnade omavaheliste kogunemiste traditsioonid. Valga konföderatsioon- 1435. aastal Valgas sõlmitud leping oli esimene, kus olid esindatud kõik seisused maahärrade kõrval. Leping sõlmiti kuueks aastaks, garanteerimaks rahu ja kõiki osapoolte seniste privileegide puutumatust. Leping sätestas vastastikuste tüliküsimsute lahendamise korra ning üksmeelse otsustamise nõude sõja ja rahu küsimsue.
annaabi.ee 
