riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja; Entaarne vabariik osaleda poliitikas Rahva hääletused, -algatused Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud...
· suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule · NSVL, Pariisi Kommuun · kõik on kõigi oma · riik jagab ressursse Kommunism: · klassivõitlus · vägivald · kommunistlik unistusteühiskond · Lenin, Stalin, Mao · tänapäeval Hiina, Põhja-Korea, Kuuba · proletariaadi diktatuur · klassivaenlased hävitada Klassikaline sotsiaaldemokraatia: · 1950ndad, 1960ndad · riigi keskne osa ühiskonnaelus · kollektivism, korporatiivsus · Keynesism · segamajandus, üldine tööhõive · kõikehõlmav heaoluühiskond · traditsiooniline moderniseerimine · madal keskkonnateadvus (tehased, kõik tööle) · internatsionalism · patriarhaalsus (mehe võim) Uus sotsiaaldemokraatia/Kolmas tee: · uus demokraatlik riik · aktiivne kodanikuühiskond · demokraatlik perekond · uus segamajandus · võrdsus kui osalus · positiivne hoolekanne (motivatsioon)...
51. Tutvusta sotsialismiideoloogia tunnuseid ja voole. Protest olemasoleva vaesuse vastu Suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kapitalismi majandusliku ebatõhususe vastu Usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaal, majandusühisvastutus Suund arenenumaile ühiseluvormidele Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Klassikaline sotsiaaldemokraatia Riigi keskne osa ühiskonnaelus, kollektivism, korporatiivsus , Keynesism, nõudluse juhtimine, segamajandus, üldine tööhõive, tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik, traditsiooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus, madal keskkonnateadvus (tööstus), internatsionalism. Uus sotsiaaldemokraatia/ kolmas tee - Uus demokraatlik riik, pluralism, aktiivne kodanikeühiskond ja tunne, demokraatlik perekond (lähisuhted), uus segamajandus, võrdsus kui osalus-> kõigile tegevus, positiivne hoolekanne, sotsiaalse investeeringu riik,...
® Suund arenenumaile ühiseluvormidele ® Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Kommunism ® Klassivõitlus ® Proletariaadi diktatuur ® Ajalooliste formatsioonide lõpp: kommunistlik unistusteühiskond Praktikas õigustuste otsimine NLKP jt võimu hoidmiseks. Lenin, Stalin, Mao. Tänapäeva Hiina, Kuuba, Põhja-Korea Klassikaline sotsiaaldemokraatia ® Riigi keskne osa ühiskonnaelus ® Kollektivism, korporatiivsus ® Keynesism, nõudluse juhtimine ® Segamajandus, üldine tööhõive ® Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik ® Traditsiooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus ® Madal keskkonnateadvus (tööstus) ® Internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ® Uus demokraatlik riik, pluralism ® Aktiivne kodanikeühiskond ja -tunne ® Demokraatlik perekond (lähisuhted) ® Uus segamajandus ® Võrdsus kui osalus; kõigile tegevus...
Sisserändajate ühiskonna puhul on erinevate rühmade liikmed jätnud maha oma kodumaa ja saabunud uuele maale, kusjuures nad pole kolonialistid ning hoiavad kokku suhteliselt väikeste hulkadena. Sisserändajaid ei ohusta siin niivõrd ,,kohalike" sallimatus kui omade ükskõiksus. Riik käsitleb kõike kodanikke jällegi ühtlaselt indiviididena, iga grupi liikmed peavad aktsepteerima üksteise eripära igaüks peab sallima igaüht. Ka igasugune korporatiivsus peaks olema välistatud ja riik kasvatab poliitilist, mitte rahvuslikku identiteeti. Riik pingutab selle nimel, et poleks raske ega alandav lahkuda oma grupist ja see identiteet vastu võtta. Seega pole kindel, et mingid erinevused üleüldse säilivad ja sellise entusiastliku soosimise tõttu ei ole vast asjatu ka kartus, et peagi võivad sallimise objektideks saada/jääda vaid teatud ekstsentrikud. Kaplanite tööpõllu saavad...
Milline oli Vli rahvuslik koosseis? Enamus sakslasi elas linnas, osa eestlasi elas samuti linnas, kuid enamasti olid eestlased talupojad, ning nad elasid maal. Taanlased ja rootslased. Millised olid rahvuste suhted ning omavahelised mõjutused? Mõisniku jaoks oli talupoeg tööori. Sakslased eestlased alavääristasid. Eestlase jaoks oli sakslane isand. Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus ? Keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus seisnes gildides ja tsunftides. Need ametialased ühendused pakkusid abi ja toetust. Tähtsaim Liivimaa linnades oli ,,Suurgild". Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Olid ametialased ühendused: gildid ja tsunftid, ja gild kaitses on liikmete huve, korraldas seltsielu ja pakkus hädakorral abi. Mustpeade vennaskond ühendas ka kaupmehi, ja need olid sellised kaupmehed, kes ei olnud veel abielus. Lisaks olid käsitööliste gildid.Tallinnas oli Püha...
- usk inimeste võrdsusesse, vendluse ja koostöö ideaal - suund arenenumaile ühiseluvormidele - Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Kommunism - klassivõitlus - proletariaadi diktatuur - Ajalooliste formatsioonide lõpp, kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia - riigi keskne osa ühiskonnaelus - kollektivism, korporatiivsus - keyneism, nõudluse juhtimine - segamajandus, ühine tööhõive - tugev elitarism, kõikehõimav heaoluriik - traditsiooniline moderniseerimine - madal keskkonnateadvus - internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia idee/ kolmas tee- suurendada inimeste võimaluste suhtes ja neid survestatakse neid kasutama - uus demokraatlik riik - aktiivne kodanikuühiskond - demokraatlik perekond - uus segamajandus...
Protsess aeglane. Mindi kaasa nendega, kes lubasid kergeid ja kiireid lahendusi. Proportsionaalne valimiskünnis. Parlamentidesse pääses palju väikeparteisid. Majanduslikult olid paljud riigid nõrgad. Erinevad rahvad üritasid ülekaalu saavutada. Karismaatilised liidrid kujunesid välja diktatuuri poolel. Väärtustati: Kommunism: töölisklass, ühiskondlik võrdsus. Natsionaalsotsialismis: aaria rassi Fasism: rass, korporatiivsus (tööandjad ja töövõtjad moodustasid ühise süsteemi) USA kahe maailmasõja vahel Majanduslikult võitis: andis suuri laene Inglismaale ja Prantsusmaale. Iseloomustas isolatsionism (suurest maailma poliitikast jäädi kõrvale; liite ei sõlmitud Euroopa riikidega). Nt ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Majandusse olid küll end seganud, kuid poliitiliselt hoiti eemale. Neil oli enne 1933. aastat liberaalne turumajandus (riik ei tohi mitte mingil juhul sekkuda majandusse)...
IDEOLOOGIA- poliitikat, majandust ja sotsiaalseid tingimusi puudutav süsteemne ideedekogum, sageli äärmiselt teoreetiline. konservatiivne - alalhoidlik, vanameelne, uuendustevaenu lik Korporatiivne- integreeritud majanduslik planeerimismud el, milles turunudus-ja tootmismudelid ühendatakse finantsmudelik s 3 heaoluühiskonn a põhimudelit: konservatiivne -korporatiivne . Korporatiivsus e põhimõtte järgi varieerub kindlustushüvi tiste suurus ja ulatus elualadekaupa ning kvalifikatsioo ni järgi.Kõrgemap algalised saavad suuremaid väljamakseid, sest nende panus kindlustusfond i on suurem. Konservatiivsu st väljendab suhtumine perekonda ja naisesse. Niat nähakse pigem koduhoidjana kui võrdse konkurendina tööturul, seetõttu pole rõhku pandud laste riiklikule päevahoiule. Samuti on vanurid oma suguvõsa hoolitseda või elavad tasulistest hooldekodudes...
c) Kultuur ja ideoloogia: Erinevad ideoloogiad; Tegutseb vaba ajakirjandus; Erinevate võimaluste, suundade, vaadete (mingi asi) Kultuur on eelkõige vaba looming. D Diktatuurid: a) Majandus: Riigis suur osakaal majanduses; Riiklik majanduspoliitika; Käsumajandus; Valitsus kontrollib võtmeküsimusi; Korporatiivsus . b) Ühiskondlik elu ja poliitika: Üheparteilisus; Riigil juhtiv roll; totalitaarne kontroll; Tsensuur; Range valitsuse kontroll; Noorsooliikumise juhtimise allutamine riigikontrollile; Salapolitsei, julgeolekuorganid; Üksikisiku allutamine riigi huvidele; Kõikide peamiste instutsioonide valitsemine juhtide poolt. c) Kultuur ja ideoloogia: Riiklik ideoloogia ja propaganda;...
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena(...
15. sajandil algas talupoegade ulatuslik karistamine, naturaalandamite pidev suurendamine, teoorjuse osatähtsus kasvas, mõisate rajamine, ühesõnaga elu muutus sitaks. 12. Iseloomusta lühidalt linnade õiguskorraldust (linnaõigus, kodanikud, valitsemine). Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus ? Õiguskorraldus maaisandalt saadi linnaõigus, kes tagas autonoomia; linnakodanikud olid isiklikult vabad, sisserändajad, talupojad (orjad), kes tulid linna ja said siin 1 aasta ja 1 päev hakkama, said vabaks. Kodanikel oli õigus tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega ning olid vabastatud tollimaksust, võisid kasutada linna metsasid, õigus mõista kohut ainult linnakohtutes. Kodanike kohustused olid: elama püsivalt linnas, tasuma kodanikumaksu, linna...
Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
kl. Eesti keskaeg 1.Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2.Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Tartu piiskopkond, Tartu piiskop 3.Selgita, milles seisnes rõivastustüli? Kirikuelu ümberkorraldamisel asendati toomhärra senine valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris mõisaid. 4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil? Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit 5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, Ordumeister koos orduametnikega Vasalkondade esindajad Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, mää...
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid...
Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Ühiskondliku rikkuse jagamine kõigile Kommunism: Plaanimajandus Klassivõitlus Proletariaadi diktuur Ajalooliste formatsioonide lõpp Kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia reformid Riigi keskne osa ühiskonnaelus Kollektivism, korporatiivsus Keynesism, nõudluse juhtimine Segamajandus, üldine tööhõive Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik Traditsooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus Madal keskkonnateadvus Internatsionalism Alus heaoluriigile Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ei looda riigile, suunata ressursse kodanikeorganisatsioonide kassasse...
(Tamm 2012) Autori enda sõnul on antud kogumiku järeldus, et demokraatiat ei tuleks mõista mitte lõppseisundina, vaid tsüklilise protsessina, mis sisaldab ka mittedemokraatiat. (Vetik 2012) Eesti tänast poliitilist maastikku ja kodanikukultuuri on mõjutanud nii esimese iseseisvusperioodi demokraatliku kultuuri lühiajalisus kui ka hilistotalitarismist pärandiks saadud korporatiivsus , vähene pealehakkamine ja suletus. (Toots 2009) Tänapäeva valitsemissüsteemis on valitsuse roll parlamendi omast tugevam ning peaminister on kujunenud tipp-poliitikuks. Valitsuse tõhusus sõltub valitsusparteide omavahelisest läbisaamisest ka minister on poliitiline figuur, kes peab kaitsma oma erakonna seisukohti. Eesti Vabariigi esimesel perioodil tegutses mitmeid poliitilisi erakondi, kuid aeg parteipoliitiliste traditsioonide kujunemiseks jäi liiga napiks. 1934...
Esimene linnakool rajati Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 1432. aastal. 20. Milles seisneb Russowi kroonika ajalooline tähtsus? See on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid, sealt saab informatsiooni tolleaegse elu ning elukorralduse kohta. 21. Iseloomusta lühidalt linnade õiguskorraldust (linnaõigus, kodanikud, valitsemine) Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus ? Linnade õiguslik korraldus põhines linnaõigusel. Eestis oli kasutusel nii Lüübeki (Tallinn, Narva) kui Riia (Tartu, Viljandi) õigused. Kõrgeim võim linnas oli raad, koosnedes 6-24 raehärrast. Neile lisandus 2-4 bürgermeistrit, kes moodustasid midagi rae juhatuse taolist. Rae koosseisu kuulus ka õpetatud seadustetundja e sündik. Maahärrat, kelle territooriumil linn asus, esindas linnafoogt....
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...