Õiguse alused (0)

1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid . Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. - juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteeriumid mis aitavad ära tunda mis on õigus ja mis mitte. Õigus on see, mis vastab õiguse tunnustele. On vaja 1. õigusnormide süsteemi 2. selle pädevat kehtestajat ja 3. tagatust, vajadusel avaliku võimu sunnijõuga. Mitmetes käsitlustes on täiendavalt välja toodud 4. õiguspärane ­mõistlik ja paikapandud korra kohane kehtestamine.
2. Anna õiguse määratlus normatiivsele käsitlusele tuginedes (7 tunnust). Õigus sotsiaalse reaalsuse ühe osana, õhiselu korraldava täiendsüsteemina Õigus õigusnormide kogumina Õigus tegevusalana Õigus subjektiivsuses mõttes e subjektiivne õigus tähendab õigussubjektile kuluvat õiguskorrast e objektiivsest tulenevat õigustust. Mingi maa/linna jne õigus on vastavas piirkonnas kehtiv või kehtinud õigussüsteem. Teatud õigusharu normide üldistus.
3. Mida tähendab ultima ratio põhimõte? e. otsustav põhjendus- õigusnormid väljendavad kodanike läbikaalutud üldhuve ja kaaluvad üles kitsad isiklikud huvid. - moraalne autoriteet -tagatus sunniga.
4. Mida tähendab positiivne õigus õiguskeeles? Missugust kahte põhitüüpi õigusnorme leidub lisaks positiivsetele? Õiguse määratlemise üks vorme on määrata neid kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus.
Peale selle on leidnud laia tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või-mõistusel. Sellepärast seda õigust nimetatakse loodus- õiguseks või mõistuseõiguseks. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk õlipositiivsele õigusele.
5. Missuguseid ülesandeid täidavad sotsiaalsed normid ühiskonnas ja mis on nende põhitunnused? Nimeta sotsiaalsete normide liigid. Sotsiaalne norm on käitumisreeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või kindla kogukonna huvides. Sotsiaalse normi põhitunnused: kasulikkus kohustuslikkus faktiline realiseerumine inimseste käitumises käitumist motiveeriv mõju kohustus eesmärk abstaktsus kehtivus aegruumis Normide liigid 1. tavanormid 2. moraalinormid 3. korporatiivsed normid 4. õigusnormid Need on: 1.Pärimuslikud käitumisreeglid 2.stabiised kõlbluspõhimõtted 3.erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad 4.kuuluvad sots.normide hulka
6. Missugused erijooned peavad olema sotsiaalsel normil , et temast saaks õigusnorm? Sot.norm peab olema konkreetne kinnitatud ettekirjutus v määr , et ta oleks õigusnorm. Sotsi .normile peab lisama õigusnormi tunnused Üldine iseloom Üldkohustuslikkus täitmiseks Formaalne määratletus 7)Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil, mis vahe üldnormil ja erinormil?
Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil? Üldaktid e õigustloovad aktid en normatiivaktid- õigustloova mõjuga. Üksikaktid e individuaalaktid- õigust rakendavad. Mis vahe üldnormil ja erinormil (täpsustav)? Üks seaduse säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, siis loetakse täpsustavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul korraldatakse erisäte. Seega erinormi ja üldnormi vastuolu korral kohaldatakse erinormi. Üldjuhul kui erinorm täpsustab üldnormi, siis kehtib erinorm. Kui üldnormi tekstis on määratletud üldnorm ülimuslikumaks, siis isegi vastuolu korral erinormiga kehtib üldnorm.
7. Esita õigussuhte struktuuri osad ja iseloomusta neid. Õigussuhte struktuur rajaneb KOHUSTUSE mõistele, millest tulenevad kaks kõige üldisemat õigussuhte sisu elementi: konkreetne kohustus ja konkreetne õigus. Õiguse süsteem jaguneb kõige üldisemalt AVALIKUKS ja ERAÕIGUSLIKUKS.
AVALIK ÕIGUSES ERAÕIGUSES Subjektid subjektid Juriidiline kohustus subjektiivne õigus Objektid (ese mis suhtes kehtib) juriidiline kohustus objektid
8. Kuidas muutub eluline fakt juriidiliseks faktiks? Õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise faktiliste asjaolude esinemisega. Need on juriidilsed faktid, mis sisalduvad õigusnormi hüpoteesis. Nt: inimese sünd- tekib õigusvõime- 18 aastaseks saamisel tekib täielik teovõime-teovõime annab õiguse mittevaralisteks ja varalisteks õigusteks-surm-lõpeb nii õigus kui teovõime.
9. Mida tähendab juriidiline fakt? Nimeta juriidiliste faktide erinevad liigid ja iseloomusta neid lühidalt. Juriidiline fakt on õiguslik fakt. Juriidilised faktid liigitatakse: Tekkimise iseloomust sõltuvalt 1. juriidilised sündmused a) absoluutsed b) suhtelised 2. juriidilised teod Õigusliku tagajärje poolest Faktide kogumi järgi
10. Mille poolest erinevad juriidilised teod ja sündmused? Esita juriidiliste tegude erinevad liigid. Sündmused ei sõltu tekkepõhjuste ja kulgemisprotsesside poolest inimeste tahtest. Sündmused on suhtelised-tekkepõhjus sõltub inimese tahtest, kuid kulgemise protsess enam mitte. Teod võidakse sooritada kavatsuseta tekitada juriidilisi tagajärgi.
Juriidilised teod jagunevad ÕIGUSPÄRASTEKS ja ÕIGUSVASTASTEKS. Õiguspärased on Juriidilised toimingud Haldusaktid Juriidilised tehingud (ühepoolsed ; kahe-või mitmepoolsed) Õigusvastased on Kriminaalõiguserikkumised Haldusõiguserikkumised Distsiplinaarõiguserikkumised Era-ehk tsiviilõiguserikkumised -need võivad olla sooritatud tahtlikult (otsene; kaudne) või ettevaatamatusest ( kergemeelsus ; hooletus )
11. Kas tegevusetus (tegevusest hoidumine) on juriidiline tegu või sündmus? Miks? Sest tegevusetu nagu tegevuski on juriidiline tegu, millega õigusnorm seostab õigussuhte tekkimise.
12. Mida tähendab õigusallikas? Tutvusta lühidalt põhiallikate (õigusaktide) liike. Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tunnuse. Põhiallikate liike: Tavaõiguse normid(pärimuslikud käitumisreeglid) Lepingud(vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel) Õigusteadlaste arvamused(on muutunud õiguse ajalooliseks allikaks.need on tuntud juristide mitteametlikud kommentaarid) Pretsedendiõiguse normid Korporatiivsed normid normatiivaktid
13. Mida tähendab õigusallikas? Tutvusta lühidalt õiguse abiallikate liike. Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tunnuse. Abiallikate liike??
14. Tutvusta seadusandja õigusakte Eesti õiguskorras. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139
1) Põhiseadus
Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.
2) Põhiseaduslikud seadused
Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustes sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega. Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm. § 104 lg 2 loetletud seadused.
3) Seadused
Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte. Peale selle kõneldakse ka seadustest materiaalses mõttes. Need on sellised õigusnorme või üldisi käitumiseeskirju sisaldavad aktid, mille on vastu võtnud parlament , rahvas või täitevvõim.
4) Seadlused
Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seadlusi, millel on seaduse jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda:
kui on edasilükkamatu riiklik vajadus;
Riigikogu ei saa kokku tulla;
5) Määrused Põhiseaduse § 87 p. 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju.
6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid
Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid
Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.
Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.
Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.
15.Tutvusta seadusandja õigusakte Eesti õiguskorras võtab vastu parlament(rahvaesindus) seadused(üldaktidena) ja otsused(üksikaktidena) võetakse vastu, mitte ei anta seadused sisaldavad valdavalt üldnorme, va. Rakendussätted seadused kuulutab tavaliselt välja riigipea (eestis president) , kel võib olla vetoõigus põhiseadus on kõrgeim õigusakt, millega peavad olema kooskõlas kõik teised õiguse allikad. Seadused on levivinuimad õigusaktid. Seadused on üldjuhul õigusjõult võrdsed(erandi moodustavad nn konstitutsioonilised seadused.
16. Tutvusta täitevvõimu valdkonna (riik, kohalik omavalitsus , avalik-õiguslikud juriidilised isikud) õigusakte Eesti õiguskorras. Üldaktid: Seadused e. dekreedid: dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid ( seadlus on riigipea õigustloov akt) Määrused: intra legem (kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadus), praeter legem (määrus, kus susaldub uus õigus), contra legem
Üksikaktid: Riigipeal otsus (üldküsimused) ja käskkiri (ametkonnasisesed) Valitsusel, ministril : määrus, korraldus ja käskkiri
17. Tutvusta täitevvõimu õigusloome piire ja põhimõtteid. Miks määrusandlus on õigusriigi viimane väljapääs ja miks seda siiski kasutatakse?
18. Võrdle üksikakte ja üldakte, esitades ühtlasi nende põhitunnused. Kas sinu meelest on üksikakt õigusakt või mitte? Miks?
??? (Otsus ­ üksikakt, mille abil administr. lahendab juristiktsioonilisi küsimusi, mille pidevus õigusriigis on täpselt piiritletud . (N: kohtuotsus) vabariigi valitsuse korraldus on üksikakt.) (Õigusakt koosneb seadustest (N: määrused, käskkirjad) [õigusel pole mõtet ilma riigi poolt garanteerituseta])
19. Mida tähendab õigusakti õiguspärasus? õigusaktide õiguspärasus : kui on kinnipeetud põhilistest pädevuse, protseduuri ja vormi nõuetest; akt sisu vastab kehtivale õigusele. 20. Tutvusta õigusakti formaalse õiguspärasuse nõudeid.
Õigusakt on formaalselt õiguspärane, kui on kinni peetud põhilistest pädevuse, protseduuri ja vormi nõuetest ning akt on avaldatud.
Õigusnormide tunnused: üldine iseloom: toime hõlmab igaüht Üldkohustuslikkus täitmiseks: käsk( imperatiiv ), mis on tagatud riigi sunniga Formaalne määratletus: eriline normtehniline tarind(loogiline ülesehitus) ja keelekasutus.
21. Tutvusta regulatiivse õigusnormi loogilist ehitust ja iseloomusta lühidalt selle põhiosi (2) ning viimaste nimetusi/olekuvõimalusi (3).
( Regulatiivsed õigusnormid Vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Annavad suhetest osavõtjatele õigused ja kohustused. Võib nimetada ka õigust kehtestavateks normideks. Ei ole suunatud karistuse kohaldamisele. Esmane eesmärk on suhte loomine, mitte kaitsmine.) (Õigusnorm ­ koosneb : 1) faktiline koosseis ­ eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud, käsitud. 2) õiguslik tagajärg ­ lubamine, käsk, keeld.) 22. Tutvusta hüpoteesi mõistet ja hüpoteeside liike.
Hüpotees on asjaolude esitus. Hüpoteesis on fikseeritud tegu ja/või sündmus, objekt, millele tegu/sündmuson suuantud ja vastutust kergendavad või raskendavad asjaolud .
Hüpoteeside liigid: lihtsad, keerulised ja alternatiivsed. Või Täielikult e. absoluutsel määratletud ja osaliselt määratletud Või Otsesed ja viitavad (otseviitavad ja banketsed)
23. Tutvusta dispositsiooni mõistet ja dispositsioonide liike.
Dispositsioon on õiguspärase käitumise esitus
Dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ja juhtudel
Dispositsiooni liigid (lisaks eelnevale)õigustavad, kohustavad , keelavad
24. Tutvusta sanktsiooni mõistet ja sanktsioonide liike.
Sanktsioon on mõjutamisvahend õiguspärase käitumise saavutamiseks, karistamise e. justiitsrepressiooni konkreetne liik. Sanktsioon fikseerib õiguslikud mõjutamise ( sunni -) vahend liigid ja määra, kui õigusnormi on rikutud
Sanktsiooni liigid: - määratletuse alusel: suhteliselt määratletud ja täielikult e. absoluutselt määratletud. mõju põhjal: õigusttaastavad ja karistavad mõjutamisvahendi järgi: isikulised, varalised organisatsioonilised. 25. Tutvusta õiguse realiseerumise viise. Õigusnormi nõuetest kinnipidamine. Seisneb selles, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi. Niisuguses vormis toimub kohustavate või keelava......... Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma keelatud käitumisest. Õigusnormi kasutamine. Seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises. Selle vormis realiseeritakse õigustavad normid - normid, mis annavad inimesele mingisuguse õiguse. Neid õigusi võib aga sageli vormistada juriidiliselt vormistatud tegudena. Subjektideks võivad olla organisatsioonid , üksikisikud, riigiorganid jne. Õigusnormide rakendamine e. kohaldamine. On selline õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politsei jne.). Reeglina on need riigiorganid õiguse realiseerija seisukohalt kõrvalisteks subjektideks. Nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse . Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. 26. Milles seisneb õiguse rakendamise (kohaldamise) sisu ja eripära? Õigusnormi rakendamine on küllalt keeruline protsess. Mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimiselt õigusnormile ja sealt antud küsimuse prakt .......... Eristatakse erinevaid staadiume. Eristamise tähtsus seisneb selles, et ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmiseta.
Esimene staadium
Asja tehiolude väljaselgitamise e. faktiliste asjaolude analüüs. Selgitatakse, mis ja kuidas toimus. Vaadatakse, kas seondub mingi õigusnormiga. Sellel staadiumil analüüsitakse kahesuguseid asjaolusid:
Asjaolusid, mis on antud õigusnormi seisukohalt juriidilist tagajärge esilekutsuvad. Need asjaolud on juriidilise fakti tähendusega või kuuluvad faktilisse....... Analüüsitakse niisuguseid asjaolusid, mis otseselt ei mõjuta asja juriidilist hinnangut , kuid on olulised optimaalse lahendi leidmisel. Kõikide nende asjaolude kindlakstegemine toimub juriidiliste tõendite abil. Teine staadium
Õigusnormi valik ja analüüs. See staadium taandub juba antud teo täpsele juriidilisele kvalifitseerimisele. (Lõplik antakse hiljem. Selles faasis asi n. ö. "riputatakse paragrahvi (§) külge"). Õigusnormi valimisel liigutakse üldiselt üksikule. Otsitakse välja vastavat juhtu puudutavad õigusnormid ja tehakse õigusnormi analüüs:
Peab olema tegemist autentse tekstiga (ametlik väljaanne) Peab veenduma, et tekstis pole vigu Tuleb vaadata, kas antud normi ei ole hiljem muudetud Tuleb üle kontrollida, kas kasutatav norm üldse kehtib Vajaduse korral tuleb tõlgendada rakendatavad õigusakti (sisu välja selgitada). Otseselt vastava õigusnormi puudumisel otsustatakse analoogia rakendamine. On võimalik erandjuhtudel. Ainult sel juhul, kui antud suhet reguleerivat õigusnormi ei ole, kuid põhimõtteliselt see suhe peaks olema õiguslikult reguleeritud (eriti varalised suhted on sellise iseloomuga, et seadusandja ei oska kõike ette näha, aga vaidluse korral tuleb küsimus lahendada). Analoogial võib esineda kaks vormi: Seaduse analoogia
Seaduse analoogia puhul selle suhte reguleerimiseks kasutatakse analoogilist suhet reguleerivat õigusnormi. Kui ei ole võimalik seaduse analoogiat rakendada võetakse appi
Õiguse analoogia
Õiguse analoogia seisneb selles, et rakendatakse vastava õigusharu üldisi põhimõtteid. Õiguse või seaduse analoogia igakordne rakendamine peab olema üksikasjalikult põhjendatud. Kriminaalõiguses ja haldusõiguses analoogia rakendamine ei ole lubatud. Selles õiguse rakendamise staadiumis võib tekkida normide konkurents. See on nähtus, kui kaks või enam kehtivat normi käsitlevad sama suhete ringi, kusjuures nad on omavahel üldise ja üksiku vahekorras. Normide konkurentsi puhul kehtib põhimõte, et kui seadusandja on üldise reegli raamides pidanud vajalikuks kehtestada erandnormi, tuleb rakendada erandnormi. Selles staadiumis tuleb üle kontrollida ka vastava normi ajaline ja territoriaalne kehtivus ning kehtivus isikute ringi suhtes. Selles staadiumis võib ilmneda ka õigusnormide kollisioon.
Kolmas staadium
Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Üks vastutusrikkamaid staadiume. Vormiliselt kujutab see staadium endas õiguse rakendamise akti e. individuaalakti vormistamist. Selles aktis fikseeritakse varem õiguse rakendaja teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb
Neljas staadium
Tehtud otsuse täitmise tagamine. On vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid (kriminaalasjad).
27. Tutvusta õiguse kohaldamise järke ja iseloomusta neid lühidalt.
28. Mida tähendab kaalutlusõigus e diskretsioon? Iseloomusta diskretsiooni liike. kaalutlusõigus - haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.
29. Mis on kaalutlusõiguse eesmärk ja kus on selle piirid?
Diskretsiooni e. kaalutlusõiguse eesmärk on muuta ametnike otsustusprotsess paindlikumaks ja seeläbi elunõuetele paremini vastavaks. Samuti õigluse põhimõtet ­ ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt.
Eristada võib valiku- ja otsustusdiskreditsiooni Piirid: diskreditsiooni sisu on ametniku otsustusvabadus. Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest ei saa selline vabadus olla absoluutne. See läheks vastuollu õigusriikliku nõudega, et riik peab olema oma tegevusest seadusega piiratud: - õigusnormi faktikirjeldusega(õiguslikke tagajärgi, olgu imperatiivselt või alternatiivselt antuid, saab kohaldada vaid siis, kui lahendatav elujuhtub vastab faktilisele kirjeldusele. - vastava seaduse eesmärgi ja mõttega, oma otsustusvabadust ei tohi kasutada seadusest mittetulenevail eesmärkidel - põhiseadusega: eelkõige tähendab see põhiseaduses sätestatud kodanike põhiõiguste ja vabadustega arvestamist, millesse ametnikud ei tohi oma suvaotsusega sekkuda.
30. Tutvusta faktiküsimuse selgitamise raskusi ja esita iga raskuse tahu juures oma arusaam, kuidas püütakse sellest üle saada.
61 Tutvusta elanikkonna kui riigi tunnust. Riigi rahvas: kodanikud ja kodakondsuse alused, välismaalast liigid ja õiguslik seisund. Diplomaatilise puutumatuse mõiste.
Riigi kodanikud Välismaalased ­ teiste riikide kodanikud (diplomaatilise puutumatusega ja ilma) ­ kodakondsuseta isikud Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule mitmeid õigusi (valimised), asetades talle ka kohustusi riigi suhtes (sõjaväeteenistus). Rahva õigusliku reziimi, sh kodakondsuse aluste kehtestamine kuulub riigi suveräänsete õiguste hulka. Vs maailmakodanikud, EL-i kodakondsus.
Kodakondsuse tekkimine: sünd (juriidilise fakti alusel) kodakondsusse võtmine e. naturalisatsioon (õigusliku toimingu alusel)
Kodakondsuse muutmine, kodakondsusest lahkumine ja topeltkodakondsuse võimalus on reguleeritud siseriikliku õigusega ja erineb riigiti.
Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline poliitiline ning õiguslik side, mille kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused Kodakondsus tähendab isiku kuulumist riigiks organiseerunud ühiskonda ja allumist seal kehtivale õiguskorrale Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus.
Diplomaatiline puutumatus on kodumaa või rahvusvahelise organisatsiooni esindajatel. Asukohariigi kodanikuõigusi pole, küll on sageli diplomaadi eesõigused
Teiste riikide immuniteedita kodanikel ja tavaliselt ka kodakondsuseta isikutel pole asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (valimised, rahvahääletused jne), ent nad alluvad asukohariigi jurisdiktsioonile ja kasutavad kõiki tsiviilõigusi. 62. Esita avaliku võimu organi ja sõltumatuse alused. Tutvusta riikide tekkimise ja lõppemise aluseid
Sõltumatu riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Põhineb riigi autoriteedil ja riiklikul sunnil.
Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem, mille moodustavad riigiaparaat (esmased elemendid) ja teised organisatsioonid (teisased elemendid). Algne ehk originaalne tekkimine: riigi tekkimine nn tühjal maal. Pole vaja täielikku inimtühjust, piisab formaaljuriidilisest alusest, kui ükski riik ei tunnista oma jurisdiktsiooni laienemist antud alale või ei esita muid pretensioone. Teisane e sekundaarne e derivatiivne tekkimine: uue riigi tekkimine varem teisele riigile kuulunud maa-alal: eraldumine emamaast emariigi lagunemine (dismembratio) liitumine (diffusio): unitaarriik muutub liitriigiks riigi lõppemine!!! Faktiline lõppemine füüsiline hävitamine äravõitmine e vallutamine (debellatio) jaotamine lagunemine (dismembratio) Juriidiline lõppemine: liitumine: senine riik kaob vabatahtlikult iseseisva subjektina devolutsioon: unitaarriik muutub liitriigiks allaheitmine e alistumine: suveräänne riik tunnustab teise riigi ülemvõimu, sellesse inkorporeerudes 63. Tutvusta riigi süsteemi. Riigiaparaadi osad ja nende rolli üldiseloomustus. Riigi süseemi teisased osasid.
Riigi süsteemi esmased elemendid: seadusandliku riigivõimu organid (parlament) riigipea, valdavalt täidesaatev organ, üldjuhul ainuisikuline (president, kuningas), aga ka kollegiaalne (presidentuur) täidesaatva riigivõimu organ: valitsus õigus- e. justiitsorganid Riigi süsteemi esmased ja teisased elemendid ning nende seisund (staatus) on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ning teistes õigusaktides. Seisundi sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide: a) juriidiline laad: suhe rahvaga ja kuhu element paigutub riigi süsteemis, elementide omavahelised suhted ja seosed, teostatava võimu iseloom ja ulatus b) pädevus: ülesanded, õigused, kohustused, vastutus c) struktuur: kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud institutsiooni sisekorraldus
64 .Milles seisneb inimväärikuse kaitse? Tutvusta inimõiguste mõistet ja liike. Missugused on põhilised inimõiguste alased õigusaktid maailmas ja Euroopas. Toimub põhiõiguste kaitse kaudu. Põhiõiguste nimekirja Tsiviilsed, poliitilised ja sotsiaalsed õigused Võrdsus- ja vabadusõigused Vähemuste õiguste kaitse väljakutsena Alusväärtused: inimväärikus demokraatia sotsiaalriik õigusriik Inimõigused teooria ja rahvusvaheliste aktide terminina: väärtuspõhine miinimum Isikuõigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused Inimõigusi põhiseaduses nimetatakse põhi-õigusteks, -vabadusteks ja -kohustusteks Mõned põhiõigused ei ole piiratavad (näiteks õigus elule, § 16) ning mõned on piiratavad üksnes seadusega (näiteks omand, § 32).
65. Tutvusta õigusriigi tunnuseid ja sisu
Riigivõimu seaduslik teostamine : avaliku võimu tegevuse kooskõla seadusega: ­ Seaduslikkuse põhimõte: võimu tegevus ei tohi olla seadusega vastuolus ­ Seadusliku aluse põhimõte: teatud tasanditel peab võimu teostamiseks olema seaduses ettenähtud selge luba, volitus Õigusaktide selged kehtivusalused ja hierarhia Proportsionaalsus : rakendatavad abinõud peavad vastama soovitud eesmärgile (nt põhiõiguste piiramine mõistlikus ulatuses)
Võimude lahusus : erinevate avaliku võimu organite tegevuse eristatus ja tasakaal, kus klassikaliselt on eristatud seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtulikku võimu ­ Personaalne : ühe võimuharu esindajad ei tohi kuuluda teise võimuharu juurde ­ Funktsionaalne: organite ülesannete lahutatus ja selge piiritlemine alusaktides Põhiõiguste ulatuslik kaitse: isikule ettenähtud õigused peavad olema ka sisuliselt teostatavad ning üksikisikul peab olema tugi avaliku võimu omavoli puhul
Võrdne kohtlemine e mittediskrimineerimine : õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena Avatud, sihistatud ja tõhus menetlus: ­ avalikkus, põhjendamiskohustus ­ uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus ­ vormivabadus, eesmärgipärasus, tulemuslikkus ja tõhusus ­ kaasamine: õigus olla ära kuulatud ­ õigus menetlusele mõistliku aja jooksul Õigusnormi täpne kujundamine (optimaalne üldisuse-täpsuse suhe) Avaliku võimu tegevuse piiratus ( kahtluse korral kodaniku kasuks lisaks seadusliku aluse põhimõttele) Objektiivsus: ametnik peab tegevuses olema erapooletu ja asjale keskenduv Õiguskindlus: a) õiguse kaudu loodud kindlus, b) kehtiva olukorra püsivus
66. Iseloomusta lühidalt demokraatia, sotsiaalriigi ja rahvusriigi põhiõiguseid.
Võimu peab teostama rahva heakskiidul ­ Isikuline legitimatsioon: riigivõimu teostajad peavad olema otseselt või kaudselt rahva valitud ­ Sisuline legitimatsioon: riigi tegevus saab toimuda ainult parlamendi õiguspäraselt kehtestatud seaduste ning neist tulenevate aktide alusel ­ Olulisus: mida olulisema otsusega tegemist, seda tugevam ja otsesem peab olema otsuse langetava riigiorgani legitimatsioon ­ Demokraatlik kontroll: ennekõike valimiste perioodilisuse kaudu ­ Lojaalsus: erinevate osalejate vastastikune hea tahe ja tunnustus
Rahva osalemine riiklike otsuste tegemisel ­ Demokraatlik võrdsus: otsustes osaluse õigus on kogu rahval , kõigil üks hääl. Enamusotsused, mis arvestavad vähemuste õiguste kaitstust ­ Arvamusvabadus : vaba levitamise võimalus, eriarvamusele jäämise sallimine , sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus ­ Otsustajate teadlikkus: otsuste langetamisel osalevad isikud mõistavad piisavalt otsuste sisu ­ Subsidiaarsus e täiendavus: otsuse tegemine võimalikult madalal otstarbekal tasandil ­ Rahva osalus: otsene demokraatia (rahvaalgatus, -hääletus jt), valimised, osalusdemokraatia
Riigi kohustus tagada igale rahva liikmele vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine ja turvatunne (sotsiaalne kodakondsus: toetused puuduse korral, ravikindlustus , töökaitse, tervisekaitse- ja arstiabisüsteem jne) Üksikisiku eneseteostus ja inimarengule kaasaaitamine (võrdsed lähtevõimalused vabalt kättesaadava hariduse kaudu, eluaegne õpe, muude kultuuriliste vajaduste rahuldamine Mõistlike elamistingimuste (elukeskkonna) tagamine (elamumajandus, veevarustus ja kanalisatsioon , heakord, ühistranspordikorraldus jne) Keskkonnakaitse ja planeerimine Pärand- ja rahvakultuuri kaitse Konkurentsitingimuste tagamine majanduses ja turu ebakohtade piiramine, sh tarbijakaitse
Eesti põhiseadus näeb ette ka rahvusriigi põhimõtte, mis sisaldab vähemalt ­ eesti rahvuse, keele ja kultuuri kaitset ­ Eesti kui institutsionaalse keskkonna terviklikkust (Preambula: põhiseadus peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade
67.Tutvusta üldiselt riigihalduse üldkorraldust ja tasandeid.
Riik on avalik-õiguslik isik Riigihaldusorganid, sh ministeeriumid , ei ole iseseisvad juriidilised isikud, vaid toimivad õigussuhetes riigi nimel Riigihaldusorganite omavahelisi vaidlusi ei lahendata kohtulikult (PS: igal isikul on õigus pöörduda kohtusse), vaid alluvushierarhia ja teenistusjärelevalve kaudu (riik paistab kodanikule ühtse toimija ja mitte killustatud bürokraatiana) Isiku hagi või kaebus riigihaldusorgani vastu esitatakse kohtusse riigi vastu
68.tutvusta kohaliku omavalitsuse mõistet ja ülesandeid eesti õiguskorras.
Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi.
Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid. Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe- või mitmetasandiline Olulisimad väärtusotsused, Eesti riigi aluseks olevad põhiväärtused Õiguslik tähendus ­ otsene tuginemine õiguslikes vaidlustes Ei saa hierarhiasse seada Kindla sisuga Abistavad lünkade ületamisel
69 Tutvusta haldusorgani ja haldusorgani käsutaja mõistet. Kuidas need haakuvad ametniku, ametkonna ja ametiasutuse mõistega.
Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime Tegutsema on suutelised aga üksnes isikud, kes realiseerivad halduskandjate õigusi ja kohustusi Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt halduskandja organi kaudu Haldusekandja ­ halduse kandja organ ­ inimesed Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused) ­ HMS § 8
Riigi keskhaldusorganid: ­ vabariigi president ­ vabariigi valitsus ­ ministeeriumid ­ ametid ­ inspektsioonid Riigi kohahaldusorganid: ­ maavanem Kohaliku omavalitsuse organid: ­ volikogu ­ valitsus Riik on avalik-õiguslik isik Riigihaldusorganid, sh ministeeriumid, ei ole iseseisvad juriidilised isikud, vaid toimivad õigussuhetes riigi nimel Riigihaldusorganite omavahelisi vaidlusi ei lahendata kohtulikult (PS: igal isikul on õigus pöörduda kohtusse), vaid alluvushierarhia ja teenistusjärelevalve kaudu (riik paistab kodanikule ühtse toimija ja mitte killustatud bürokraatiana) Isiku hagi või kaebus riigihaldusorgani vastu esitatakse kohtusse riigi vastu
70. Tutvusta menetluse mõistet ning kohtumenetluse järke, osalejaid ja tõendiliike. Menetlus e protseduur e toimimisreeglistik on mõistetav reeglistatud toimingute jadana. Kasutatakse ka sõna protsess, ent tavaliselt kitsamas, kohtumenetluse tähenduses Menetluse liigid üldistatult: ­ kohtumenetlused ­ tavaliselt juba mitu sajandit põhjalikult seadustega sätestatud, ­ muud ametlikud menetlused ­ arvukuse suur tõus viimasel viiekümnel aastal, sätestatud väga erineva põhjalikkusega, ­ vabad ehk mitteametlikud menetlused ­ ilmselt kõige vanemad, põhinevad inimeste vabatahtlikel lepetel Haldusmenetlus Halduskohtumenetlus Tsiviilkohtumenetlus Kriminaalmenetlus (sh kohtumenetlus) Väärteomenetlus (sh kohtumenetlus) Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Täitemenetlus
Aga nt eelmenetlus , lihtmenetlus jne
Osalejad ja tõendid Kohtunik ja kohtupersonal. Protsessiosalised: pooled ( hageja ja kostja)/ avaldaja ja kolmas isik/muud asjast huvitatud isikud (avalikku huvi kaitsma õigustatud protsessiosaline); esindajad Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning ekspertarvamus
71. iseloomusta ja võrdle uurivat ja võistlevat menetlust. Uuriv menetlus Menetluse keskseks eesmärgiks on õiglase lahendi saavutamine. Selleks kohtuid ülal peetaksegi ning teisiti poleks inimväärikusele tuginevas demokraatlikus ja sotsiaalses õigusriigis ilmselt võimalikki. Täpselt tuleb kinni pidada õigusaktidest (seaduslikkuse ehk legaliteedi põhimõte) ja välja selgitada juhtumi tegelikud asjaolud (uuriv ehk inkvisitsiooniline menetlus). Võistlevmenetlus- Menetluse põhiülesandeks isikutevaheliste vaidluste lahendamine ­ nii, et inimesed oleksid piisavalt rahul. Menetlus on keeruka juhtumi järkjärguline lihtsustamine, protseduuride korrektne läbimine, mille käigus menetlusosalised õpivad asjaolusid uue pilguga vaatama ja sedakaudu lahendiga leppima Kesksed märksõnad on menetlusosaliste kokkuleppe saavutamine (otstarbekuse ehk oportuniteedi põhimõte) ja osaliste esitatud tõendite alusel otsustamine ilma avaliku võimu poolse eraldi uurimiseta (võistlev ehk konkureeriv menetlus)
72 tutvusta õiguserikkumise mõistet, tunnuseid ja elemente.
Õiguserikkumine on õigussuhte subjektide selline tegu, mis on vastuolus õigusnormides sätestatud keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik õiguslik tagajärg
Õiguserikkumise liigid: kuriteod e deliktid ; üleastumised: ­ tsiviilõiguserikkumised, ­ väärteod, ­ distsiplinaarõiguserikkumised (distsiplinaarsüüteod) nõutav on õigussubjektsus tegevuse või tegevusetuse vorm reaalne (tahtlik) sündmus vastupidisus õigusnormiga kahjuliku tagajärje saabumine põhjuslik e. kausaalne seos õiguspäraselt tuvastatud süüline käitumine
Objekt Subjekt Objektiivne külg (tegu, teo kahjulik tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel) Subjektiivne külg: süülisus (otsene ja kaudne tahtlus, ettevaatamatus : kergemeelsus ja hooletus)
73 Tutvusta õigusliku vastutuse mõistet, aluseid , liike ja vastutusest vabastavaid asjaolusid.
Õigusliku e juriidilise vastutuse aluseks on seadu -ses ettenähtud korras kindlaks tehtud (tuvas-tatud) juriidiline fakt ning sellele vastav kind-lale subjektile asetatud õigusliku vastutuse liik ja määr, mis vormistatakse üksikaktiga
Õigusliku vastutuse rakendumise neli järku: 1. Õigusliku vastutuse tekkimine (tegu või sündmus) 2. Õiguserikkumise tuvastamine 3. Õiguserikkumise koosseisu fikseerimine 4. Õigusliku vastutuse täitmisele pööramine Õiguslikudliigid: Organi järgi: kohtulik vastutus, haldusvastutus
Õigusharu järgi: kriminaalvastutus (kuriteod), haldusvastutus (väärteod), tsiviilvastutus (eraõiguserikkumised), distsiplinaarvastutus (siseõigus jm)
vastutusest vabastavaid fakte: Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: süüdimatus, teo- või otsusevõimetus rikkujast mittesõltuvad asjaolud (vääramatu jõud, hädaseisund jm) armuandmine ja amnestia aegumine teatud juhtudel poolte kokkulepe, kahju hüvitamine vm teod (peamiselt eraõiguses)
74 tutvusta süüteo mõistet ja süütegude liike sh kuritegude raskusastmeid. Miks võiks sinu meelest olla mõistlik süütegusid liigitada,
Süütegu on .... seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine Väärtegu on .... seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus
75. Tutvusta karistamise aluseid ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kergendavad asjaolud 1) süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist; 2) kahju vabatahtlik hüvitamine; 3) süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine; 4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 5) süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul;
6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel
Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka .... loetlemata asjaolusid Karistust raskendavad asjaolud: 1) omakasu või muu madal motiiv ; 2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; 5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; karistamise alused: Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub ... süüd välistav asjaolu Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest .... seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või 5) muu raske psüühikahäirega 75)Tutvusta karistmise aluseid ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Õigusliku e juriidilise vastutuse aluseks on seaduses ettenähtud korras kindlaks tehtud juriidiline fakt ning sellele vastav kindlale subjektile asetatud õigusliku vastutuse liik ja määr, mis vormistatakse üksikaktiga. Õigusliku vastutuse rakendumise neli järku: Õigusliku vastutuse tekkimine (tegu või sündmus) Õiguserikkumise tuvastamine Õiguserikkumise koosseisu fikseerimine Õigusliku vastutuse täitmisele pööramine Kergendavad asjaolud 1) süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist;2) kahju vabatahtlik hüvitamine;3) süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine;4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul;5) süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul;6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul;7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt;8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel Karistamise kohaldamiselvõib arvestada ka loetlemata asjaolusid. Raskendavad asjaolud, 1) omakasu või muu madal motiiv;2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades;3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes;4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses;5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal 76)Tutvusta süü ja süüvõime ja süüdivuse mõistet, samuti tahtluse ja ettevaatamatuse liike, Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub ... süüd välistav asjaolu Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest .... seoses:1) vaimuhaigusega;2) ajutise raske psüühikahäirega;3) nõrgamõistuslikkusega;4) nõdrameelsusega või5) muu raske
psüühikahäirega 76)Tutvusta õigusvastasust välistavaid ajaolusid Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab .Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole välista õigust hädakaitsele 77)Tuvusta isiku mõistet õiguses ja isikuid iseloomustavaid omadusi( sh elu- ja tegevuskohti ) Mille poolest erineb füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute õiguslik kohtlemine? Isikud:üüsilised isikud (inimene), juriidilised isikud Juriidilised isikud: äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, avalik-õiguslikud isikud ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud Juriidilised isikud Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigus-subjekt. Juriidiline isik on eraõiguslik või avalik-õiguslik ja tegutseb tavaliselt põhikirja alusel Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Avalik- õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga Isikute omadused õiguses Õigusvõime ­ võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Füüsilistel isikutel ühetaoline ja piiramatu. Juriidilistel isikutel olemusega sobivas ulatuses. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast Isikute omadused omadused õiguses Teovõime ­ füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel); kohus võib laiendada vähemalt 15-aastase isiku piiratud teovõimet. Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime Otsusevõime ­ isiku võime õigesti hinnata, kuidas tehing mõjutab tema huve (võib ajutiselt puududa ) Vara ja kulutused Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti 79) Tutvusta juriidiliste isikute liike. Missugune roll on juriidilise isku organitel ja missuguseid organite põhiliike esineb? Eraõiguslikud juriidilised isikud mittetulundusühingud ja ­ühistud, sihtasutused, aktsiaseltsid, osaühingud,täisühingud,usaldusühingud,tulundusühistud l Avalik-õiguslikud isikudriik,kohaliku isikud omavalitsuse üksus Avalik-õiguslikud juriidilised isikud: avalik-õiguslikud sihtasutused ( kultuurkapital ),avalik-õiguslikud asutused (ülikoolid),avalik- õiguslikud korporatsioonid ( advokatuur , notarite koda, kaitseliit, Riigiasutused ministeeriumid ja riigikoolid ei ole iskud ehkki neil võivad olla suured õigused.
Juriidilise isiku organid Juriidiline isik tegutseb organite kaudu. Organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhtorganiks on juhatus ning kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, siis ka nõukogu Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega Organi pädevus nähakse ette seaduse, põhikirja ja/või ühingulepinguga. Organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule Organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti 80)Tutvusta eseme ja asja mõisteid, väärtust kasu ja vilja?
Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi sendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind ( turuhind ) Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised ( kasutuseelised ) Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused , samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu 81)Tutvusta valduse mõistet ja liike ning omandi mõistet ja liike.Mille poolest erineb valdus omandist? Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata , on otsene, teine isik aga kaudne valdaja .Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes Valduse liigid Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist Valdus on heauskne , kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.Valdus on pahauskne , kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist Valdajale ei pea kuuluma omand ning samuti ka tal ei pruugi olla seaduslikku alust omandile (omandi puhul on see alati omanikul on täielik võim omandi üle ja ta võib ise valida mida oma omandiga teeb)
82)Mille poolest erinevad asjaõigused võlaõigusest?Mida tähendavad piiratud asjaõigused?Too mõned näited! Asjaõigused on täielikud õigused. Kui Mari on auto omanik, peavad tema omandit tunnustama kõik teised isikud Võlaõigused on suhtelised õigused. Kui Mari lubas lepingus mulle järgmisel kuul auto laenata, aga müüs auto maha, ei pea auto uus omanik lubadust täitma, sest temal minuga lepingut ei ole Piiratud asjaõigused on kõik asjaõigused peale omandiõiguse.Näiteks servituudid, reaalkoormatised hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Reaalkoormatiste, hoonestusõiguse ja ostueesõiguse esemeks on alati kinnisasi, kasutusvalduse ( servituudi nn alaliik ) ja pandiõiguse puhul võib olla tegemist ka vallasasjaga
83)Tutvusta tehingu ja lepingu mõistet, tahte ja tahteavalduse rolli tehingu tegemisel ning esindusõiguse mõistet ja sisu? Tehing: kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud toiming v õ i toimingute kogum.Tehingud on ühe - ja mitmepoolsed. Ühepool se tehing u tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus Leping: kahe- või mitmepoolne tehing, vajalik on kahe v õ i enama isiku tahteavaldus Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui see tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahte- avaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus Tahteavalduse kehtivust ei mõjuta, et pärast avalduse tegemist avaldaja suri või muutus piiratud teovõimega isikuks , kui seadusest ei tulene teisiti Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel.Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).Seadusjärgne esindusõigus lõpeb seadusega ettenähtud alustel ja korras. Volitus lõpeb hulgal erinevail aluseil, nt volitatud tehingu tegemisega, volituse tagasivõtmisega jm juhtudel. Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Selleks tuleb teha tahteavaldus volitatud isikule või avalikkusele 84)Tutvusta tehingu vorminõudeid:mõistet, like ja mis juhtub nende mittejärgimisel? Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi .Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud.Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti Kirjalik ja taasesitatav vorm Kirjalik vorm tähendab, et tehingu teinud isikud peavad tehingudokumendile omakäeliselt alla kirjutama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine.Allkirja mehhaaniline jäljendamine loetakse omakäelise allkirjaga võrdseks vaid juhul, kui see on käibes tavaline ja teine pool viivitamata ei nõua omakäelist allkirja.Tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi puhul peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid , kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud Elektrooniline vormTehingu vorm kirjaliku vormiga loetakse võrdseks elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilises vormis tehing peab: olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil; sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga . Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri Notariaalne vorm (TsÜS) § 81. Tehingu notariaalne kinnitamine Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari või seaduses sätestatud juhtudel muu isiku poolt kinnitatud. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine § 82. Tehingu notariaalne tõestamine Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juh-tudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti no-taril või seaduses sätestatud juhtudel muul isikul Tühine tehing Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine Kohtu poolt antud käsutuskeeldu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine Näilik tehing on tühine Tehingu tühistamine Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu või muudel seaduses sätestatud alustel, võib seaduses sätestatud korras tühistada Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu . Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Tehingu tühistamise õigus lõpeb, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik tehingut kinnitab Tühistamise kord Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele, viimase puudumisel avalikkusele Tehingu võib tühistada: ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude ärakasutamise korral ­ kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas; pettuse või eksimuse korral ­ kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest Tehingut ei või tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud 3 aastat. Kui tehingu tühistamise aluseks on ähvardus või vägivald, pikeneb käesolevas lõikes sätestatud tähtaeg 10 aastani 85)Tutvusta tähtaja,tähtpäeva ja aegumise mõistet? Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed.Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega.Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega Aegumine Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib keelduda kohustuse täitmisest. Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu AegumineTehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat , seadusest tuleneval nõudel üldjuhul 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. K ohtu - otsusega tunnustatud või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega , läbirääkimistega, vääramatu jõu tõttu ja muudel juhtudel 86)Tutvusta võlasuhte tekkimise aluseid ja nimeta võlasuhte lõppemise alused? Alusetu rikastumine on millegi teiselt isikult õigusliku aluseta saamine: see tuleb tagastada või hüvitada. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Teatud teo tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes.Käsundita asjaajamise puhul teeb isik midagi teise isiku kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. 87)Tutvusta lepingu sõlmimise põhimõisteid, eellepingu ja koduukselepingu mõistet?Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (lepingu objekt).Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik Lepinguid võib teha peaaegu kõige osasSarnased lepingud võib koondada lepingu liikideks. Sisunõuded kehtivad lepinguliikide kaupa.Paljud lepingul iigid on võlaõigusseaduse välised:Tööleping töölepingu seaduses. Autorileping jt intellektuaalomandilepingud autoriõiguse seaduses ja mujal. Pant ja hüpoteek asjaõigusseaduses.Ühingute asutamislepingud äriseadustikus, mittetulundusühingute seaduses jm Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, tuleb eelleping sõlmida samas vormis Koduukseleping on leping, mis sõlmitakse: tarbija eluruumis või töökohas välja arvatud juhul, kui tarbija töökoha või eluruumi külastamine pakkumise või ettepaneku tegemiseks toimus tarbija eelneval selgesõnalisel soovil; üllatava pöördumisena ühissõidukis või tänaval; väljaspool pakkuja äriruume pakkuja või kolmanda isiku poolt korraldatud vabaajaüritusel 88)Tutvusta võlgnike ja võlausaldajate ainulisuse ja paljususe liike? 89)Tutvusta kohustuste rikkumise mõistet, lepingu kindlustamise võimalusi, kõrvalkohustuste mõistet ja õiguskaitsevahendeid kohustuse rikkumisel? Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja:1) nõuda kohustuse täitmist;2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;3) nõuda kahju hüvitamist;4) taganeda lepingust või öelda leping üles;5) alandada hinda;6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist Õiguskaitsevahendid! Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena 90)Tutvusta kahju ja selle hüvitamise mõistet ja kahju hüvitamise üldaluseid? Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena Varaline kahju Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises Mittevaraline kahju 1 Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest , eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab Mittevaraline kahju 2 Isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud Asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu