Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) (1)

Q: Mis vahe on võimul ja domineerimisel Weberi järgi?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Q: Mis neid iseloomustab?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Q: Milleks on vajalik institutsiooniteooria?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Q: Mis on liberaalne demokraatia ja mis seda iseloomustab?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Q: Mis on sotsiaalne kapital kuidas see tekib?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Q: Mis on Arsteini redel?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Q: Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Q: Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika Mandri-Euroopa ja Põhjamaade administratiivkultuurid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Q: Mille poolest föderaalriik erineb unitaarriigist?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Q: Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Tartu Ülikool - Politoloogia - Poliitika ja valitsemise alused

5 VÄGA HEA

Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused

Esitatud küsimused

Mis vahe on võimul ja domineerimisel Weberi järgi?
Mis neid iseloomustab?
Milleks on vajalik institutsiooniteooria?
Mis on liberaalne demokraatia ja mis seda iseloomustab?
Mis on sotsiaalne kapital kuidas see tekib?
Mis on Arsteini redel?
Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid?
Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika Mandri-Euroopa ja Põhjamaade administratiivkultuurid?
Mille poolest föderaalriik erineb unitaarriigist?
Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused?
Mis on dekontsenratsioon?
Mis on subsidiaarsusprintsiip?
Millega tegelevad millised ülesandeid täidavad regioonid II omavalitused vallad -linnad?
Mis on autonoomia?
Mis vahe on riigi ja turutõrgetel?
Mis on heaoluriik ?
Mis iseloomustab globaliseerumist?

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)
Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine

Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy ) tähendus ja erinevus.
Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika)
Policy on poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika)

Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit.
Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine , otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale.

Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine.
Poliitika = valitsemine. See on riigi juhtumine kui poliitika. Poliitika on kui tasakaalupunkti otsimine ja tulem erinevate

Valitsemise (government) ja valitsetuse (governance) tähendus ja erinevus.
Valitsemine võib tähendada nii riigi valitsemissüsteemi kui ka valitsuskabinetti.
On tsentraliseeritud, hierarhiline ja standardiseeritud. Rõhk on sisendil ja väljundil. Kodanikel on üks juurdepääs poliitikale = valimised.
Valitsetus on niisugune poliitika kujundamise ja elluviimise viis, mida iseloomustab laia hulga huvide kaasamine poliitilisse protsessi selle eri järkudel. On detsentraliseeritud, mitmetasandiline, paindlik. Kodanikel mitmeid juurdepääse poliitikale = valimised, kaasamine.

Nimeta ja selgita kolme Sinu arvates kõige olulisemat valitsemise rolli.
Ressurside jagamine – kes saab, mida, kuidas ja millal
Piirangute ja õiguste määratlemine – mida võib ja mida mitte
Huvide realiseerimine – kui üks sotsiaalne grupp suudab teistele oma tahet peale suruda.

Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse ja valitsemisteaduste põhivaldkonnad ja põhisuunad?
Poliitikat ja valitsemist uurivad teadused on tekkinud vajadusest selgitada ühiskonnas toimuvat. Kuna politoloogia on seotud ka teadustega nagu sotsioloogia, majandusteadus, õigusteadus jne, siis just nendest ongi ta välja kujunenud.
Saksamaal ja Põhja-Euroopas on riigiteadusi käsitletud ühtse uurimisvaldkonnana. Totalitaarsetes riikides on ühiskonnas toimuva poliitilise tegevuse uurimine salastatud.

Tutvusta poliitika uurimise analüüsitasandeid.
Mõisted(legitiimsus, legaalsus)
Mudelid (mikroteooriad) (nt Duvergeri seadus, Taagepera valitsuse kestvuse valem)
Makroteooriad: tegelikkuse süsteemne ja laialdane seletus tuginedes empiirilistele andmetele (nt pluralism , elitism)
Lähenemisviisid (paradigmad): arusaamad, raamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine (nt liberaaldemokraatia, konfliktiteooria )

Nimeta kaks peamist poliitika ja valitsemisteadustes kasutatavat analüüsimeetodit ja too näited nende rakendamise kohta.
????
Riik, võim ja legitiimsus

Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset ja riigiteadusliku käsitlust riigist.
ÕIGUSLIK - Riik on kindla territooriumi ja rahvaga, sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon . Riigil on jõumonopol.
SOTSIOLOOGILINE - Riik on ühiskonnarühmade kogum.
STRUKTUURFUNKTSIONAALNE - Riik on organiseeritu institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks.
RIIGITEADUSLIK - Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks

Võrdle eelmodernset ja modernset riiki – millised modernse riigi tunnused olid olemas eelmodernsel riigil.
Eelmodernse riigi valitsemidkord oli sunnil põhinev domineerimine
Modernset riiki iseloomustab püüe kokku siduda kaks taotlust : rahva huvide kajastamine ja tõhus valitsemine.
Eelmodernsel riigil oli olemas territoorium

Iseloomusta modernse riigi tunnuseid.
Kontroll sunnivahendite üle, territoriaalsus, suveräänsus , põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia , legitiimne võim, kodakondsus , maksustamine.

Mis vahe on võimul ja domineerimisel Weberi järgi?
Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb. Võim on võimalus peale suruda oma tahet teiste käitumisele.
Domineerimine tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb.

Mis on bürokraatia, millised on selle erinevad tüübid ning mis neid iseloomustab?
Bürokraatia on viis, kuidas kehtestatakse seadusi ja kuidas neid ellu viiakse.
Kindlate reeglite alusel püsiv töö
Süsteemne tööjaotus
Kindel hierarhia
Erialane ettevalmistus
Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega
Keeld ametikohta osta või pärida
Asjaajamise dokumenteerimine
Umbisikulisus

Töö näiteid, milliste mehhanismide abil saab avalik võim legitiimseks.
Presidendivalimised

Iseloomusta arusaama distributiivsest võimust . Too elulisi näiteid.
Distributiivne võim tähendab mingi püsiva ressursi (tahte, ainelise ressursi või lihtsalt jõu) ümberjaotumist ühtedelt teistele. See võimaldab suunata nende tegevust, kellele seda ressurssi jääb vähem, võimukandjale soovitud suunas. Võim kuulub ühtedele ja teistel seda ei ole või on tunduvalt vähem.

Iseloomusta arusaama struktuursest võimust. Too elulisi näiteid.
Võim on siin suutlikkus ühise koordineeritud tegevuse kaudu saavutada eesmärke, mida inimene üksikult toimides saavutada ei suudaks.

Milleks on vajalik institutsiooniteooria? Tooge kolm näidet, kus institutsiooniteooria abil on võimalik seletada ühiskonnas toimuvat.
Koostöö saavutamine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid on selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste tegevust nii, et koostöö teel seisvad probleemid kaovad.

Iseloomustage ja võrrelge Mandri-Euroopa, Angloameerika ja Põhjamaade valitsemiskultuuri
????
Poliitilised režiimid

Mis on liberaalne demokraatia ja mis seda iseloomustab?
Liberaalne demokraatia on poliitiliste liidrite valitsemine, kelle autoriteet on määratud läbi piiratud mandaadi, universaalse hääleõiguse ja alternatiivsete kandidaatide valiku ning kus on tagatud teatud õigused poliitilisele osalemisele ja oponeerimisele.
Seda iseloomustab: Vabad, regulaarsed ja ausad valimised, Võimukandjad vastutavad rahva ees, Vaba parteikonkurents ja poliitiline pluralism, Seaduse võim ja võimude lahusus .

Millised tunnused eristavad arenevat demokraatiat liberaalselt demokraatiast?
Arenevas demokraatias võimukandjad ei pruugi rahva ees vastutada, poliitika ei ole läbipaistev, valimistel esineb rikkumisi, meedia võib olla valitsuse kontrolli all, vabas kodanikeühiskonnas võib esineda piiranguid.

Iseloomusta mitte-liberaalset demokraatiat.
Valimised, kus võivad kandideerida erinevad poliitilised jõud, kuid tegelikult on opositsioonijõudude võimalused võita äärmiselt ebatõenäolised. Toimuvad valimispettused valitsusparteide kasuks. Meedia on valitsuse kontrolli all. Kodanikevabadused on piiratud, puudub võimudelahusus, presidendil on suur roll, puudub terviklik ideoloogia.

Nimeta diktatuuritüübid ja selgita lühidalt, mis on nende vahe.
Autoritarism ja totalitarism. Autoritarismis domineerib sõjavägi vastupidiselt totalitarismile. Eesmärgiks on kodanike väline rahulolu. On osaline mobiliseeritus . Säilitatakse varasemad legitimeerimisvormid.

Iseloomusta totalitarismile ja sultanismile iseloomulikke tunnuseid ja võrdle neid omavahel.
Toralitarismile iseloomulikud tunnused on Ideoloogia, Totaalne revolutsioon, Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu, Totaalne mobiliseeritus, Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine, Sõjaväe allutatus.
Sultanismile iseloomulikud tunnused on Võimu ekstreemne koondumine , Isikukultus, Repressioonid ning demokraatlike vabaduste kitsendamine,
Puudub selge ideoloogia, või teenib üksnes isikukultuse tugevdamise eesmärki, Väga ebastabiilne, sõltub liidri suvast, Sageli tagurlikud, ilma selge moderniseerimiskavata režiimid.

Iseloomusta autoritarismile iseloomulikke tunnuseid ja võrdle totalitarismi ja autoritarismi.
Autoritarismis domineerib sõjavägi vastupidiselt totalitarismile. Eesmärgiks on kodanike väline rahulolu. On osaline mobiliseeritus. Säilitatakse varasemad legitimeerimisvormid.

Võrdle sultanismi ja autoritarismi.
Vt küs 23

Selgita sotsialiseerumise ja poliitilise sotsialiseerumise tähendust.
Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri.
Sotsialiseerumise järgud:
1)esmane e. Lapsepõlve sotsialiseerumine
2)teisene ehk täiskasvanuea sotsialiseerumine
3)asotsialiseerumine ehk eemalekasvamine
4)resotsialiseerumine ehk ümber sotsialiseerumine
Poliitiline sotsialiseerumine on protsess,mille käigus inimene omandab oma orientatsioonid poliitilise maailma suhtes.
Poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ja samuti sisendab see vaateid,mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu.

Iseloomusta poliitikas osalemise vorme: esindusdemokraatlikud, otsedemokraatlikud, konventsionaalsed, mittekonventsionaalsed.
Konventsionaalsed vormid:
1) osavõtt valimistest
2)osavõtt valimiskampaaniast
3)osavõtt erakondadest ja liikumistest
4)mõjutamine : lobby, meediakasutus, propaganda ,reklaam
Mittekonventsionaalsed vormid:
1)meeleavaldus ja piketid
2)allkirjakogumine
3) streigid
4)kodanikuallumatus
5) vägivald võimuesindajate,tavainimeste,institutsioonide ja omandi vastu( terrorism )
Esindusdemokraatia – inimesed valivad endale esindaja kes annab edasi nende nõudmisi
Otsedemokraatia - võimu teostavad inimesed ise rahvahääletuse ,algatuse,koosolekute kaudu

Iseloomusta poliitilise teadmise liike.
Poliitilise teadmise tüübid on kirjeldus – tõsiasjade esitus; seletus – miks nähtus esineb, ettekirjutus – mida peaks tegema.

Nimeta ja iseloomusta kapitali põhiliike. Too näiteid, kuidas kapitalid vastastikuselt muutuvad.
Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese.
Kapitali põhilised liigid on sotsiaalne, majandus, inim, kultuuri ja sümbolkapital.

Mis on sotsiaalne kapital, kuidas see tekib?
Sotsiaalne kapital on suutlikkus kindlustada hüved liikmelisuse kaudu võrgustikes või teistes sotsiaalsetes struktuurides. Sotsiaalse kapitali tunnused on seotus suhetega, pingutuse ja töö tulemus, investeerimisvõimalus, usalduse/usutavuse mõõde, koosluse roll, kasutamine tugevdab.

Selgita, mis on poliitiline kultuur. Iseloomusta väärtustebaasi, millel baseeruvad poliitilise kultuuri seletused .
Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete , uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses: Võrdlev : iga riigi poliitilisel kultuuril on eripära; Väärtushinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne).

Iseloomusta avaliku arvamuse rolli demokraatlikus riigis.
Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult
väljendanud.
Kodanikeühiskond . Sotsiaalsed liikumised, huvi- ja surverühmad

Selgita, mis on kodanikeühiskond ja millised on selle rollid demokraatias.
Kodanikeühiskond kuulub ühiskonna kolmandasse sektorisse, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikeorganisatsioonid ja – ühendused . Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda
Kodanikeühiskonna rollid on poliitiline, sotsiaalmajanduslik, hariv ja arvendav.

Too välja, millised on kolmanda sektori tunnused.
Kolmandat sektorit iseloomustab mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus , omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus.

Iseloomusta avaliku ja mittetulundussektori suhetemudeleid.
Riigi domineerimise mudel
Duaalne mudel
Koostöö mudel
Täiendusmudel: eristatud kooseksisteerimine
Partnerlusmudel: sisuline koostöö
Vastandusmudel: konkurents

Mis on Arsteini redel?
Arnsteini redel näitab, milliste etappide läbi kaasatakse inimesi poliitikas.

Võrdle sotsiaalse liikumise, huvi- ja surverühma ning erakonna rolle, tegevuse ulatust ja liikmeskonda demokraatlikus poliitilises süsteemis.
Sotsiaalne liikumine: Kollektiivne toimija, mis üritab mõjutada ühiskondlikku või poliitilist muutust
Huvirühm on igasugune rühm, mis ühe või mitme ühishoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele nendest ühishoiakutest tulenevate käitumisvormide kehtestamiseks, säilitamiseks või rohkendamiseks
Surverühmaks võib pidada iga rühma, mis nõuab avalikult võimult mingite oma seisukohtade arvestamist riiklike poliitikate kujundamisel.
Erakond on ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideoloogia ja/või huvide kogumi kasuks – otsese võimukasutuse või valimistel osalemisega.

Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet.

Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike ( Almond jt). Vt kodutööde ülesanded.
Almondi huvirühmade liigitus:
1)assotsiatsioonilised:ühendused
2)mitteassotsiatsioonilised:teatavate erihuvidega,ent mitte organiseerunud elanikkond
3)institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini
4)anomaalsed: spontaansed või juhuslikud sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani
Hague huvirühmade liigitus:
1)kogukondlikud rühmad :hõim, suguvõsa
2)institutsioonilised rühmad
3)kaitserühmad: ametiühingud
4)edendamisrühmad:rohelised,feministid
Surverühmad liigid:
1) ärilis -institutsioonilised – suur mõju,omakasu
2)kategooriakaitse – laiade elanikkondade huviühendused
3)edendamisrühmad – eesmärgiks tegutseda kogu üldsuse huvides

Iseloomusta huvirühmade ja riigi suhteid korporatiivses ja pluralistlikus valitsemismudelis. Analüüsi kummagi eeliseid ja puuduseid.
???
Poliitilised ideoloogiad

Tutvusta poliitilise ideoloogia mõistet ja selle arengut ning suhteid teiste ideekogumeid väljendavate mõistetega.
Ideoloogia all mõistetakse korrastatud ideesüsteemi, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi.
Ideoloogia mõiste areng: De Tracy – uuris mõistuse reeglite järgi ideesüsteeme teoloogia asemel. Marx leidis, et ideoloogia on ettekääne, illusioon. Mannheim arvas, et mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Positivism vastandas teadus vs ideoloogia. Pragmatism pidas oluliseks sisulist mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab.
Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süsteem; Ideoloogia ja usund; Ideoloogia, programm ja strateegia; Ideoloogia ja retoorika ; Varjatud ja avalik ideoloogia; Valmis ja ad hoc ideoloogia

Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid?
Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine,
Mõtteline korrastatus.

Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning nende suhtelisust.
Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism , uusliberalism , monarhism, natsionalism jm.
Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism , sotsiaaldemokraatia ja kommunism .

Tutvusta liberalismi tunnuseid ja arengut.
Liberalismi põhiideed:
individualism
paralmentarism
võimaluste võrdsus
reformism
kirikuvastasus
Liberalismi voolud
1)Klassikaline liberalism – valimisõigus, vabakaubandus . 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest
2)Paremliberalism – erinevad voolud,mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele ,eriti majanduses. Eraelu osas jäigad
3)Sotsiaalliberalism – sünteesib liberalismi ja sotsialismi.Positiivse vabaduse idee,võrdne võimalus areneda ja minimaalkindlus

Tutvusta sotsialismi tunnuseid ja arengut.
Protest olemasoleva vaesuse vastu
Suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kapitalismi majandusliku ebatõhususe vastu
Usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaal, majandusühisvastutus
Suund arenenumaile ühiseluvormidele
Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon

Tutvusta konservatismi tunnuseid ja arengut.
Konservatismi tunnused: elulähedane,praktiline vaatenurk,oragaaniliselt terviklik ühiskond, paremate võim ja eliidi vastutus, skepsis suurte muudatuste vastu, usk riiki kui loomulikku elukeskkonda, kõlblus, soov kiriku ja riigi liiduks, traditsioonide austamine
Voolud:

Vastuseis muutustele 18.-19. saj. Kuninga ja aadli võimu toetamine
Sotsiaalkonservatism alates 19. saj lõpust : Bismarck, Disraeli
Tänapäeval valdavalt segunenud teiste parempoolsuse vooludega, tulemuseks näiteks kristlik demokraatia ja uuskonservatism

Tutvusta rohelise ideoloogia tunnuseid ja arengut. ’
Roheliste tunnused:
Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab selle säilimise eest vastutust
Holism: küsimuste käistlemine terviku seisukohast
skepsus progressi suhtes
„kosmoselaev Maa“
edasikestmine
Voolud:
1)Sotsiaalökoloogiline suund
2)Süvaökoloogiline suund

Kuidas on omavahel seotud erakonnad ja poliitilised ideoloogiad?
????
Poliitiline konkurents: muutused poliitikas ja valimised

Iseloomusta erakondade olemust ja nende rolle demokraatias.

Võrdle dominantse partei süsteemi ja kaheparteisüsteemi.
Kaheparteisüsteem:
kandub osa konkurentsist erakonna sisse
kalduvad tugevnema erakonnavälised huvirühmad
Dominantse parteisüsteem:
Mitu parteid, kuid üks saab (peaaegu) alati täisenamuse

Iseloomusta mitmeparteisüsteemi.
Mõõdukas: ca 4-6 põhiparteid
Äärmuslik : palju väikseid ja killustunud parteisüsteem

Mis on iseloomulik äärmuslik mitmeparteisüsteemile.
Palju väikeseid parteisi ja killustunud parteisüsteem.

Iseloomusta kahte peamist valimissüsteemi ja võrdle neid omavahel. Selgita, millist valimissüsteemi Sina pead kõige õiglasemaks ja miks.
Majoritaarne valimissüsteem – valimistel enim hääli saanud partei saab võimule,vähemuse hääled lähevad kaotsi ja nende huvid jäävad esindamata.
Proportsionaalne valimissüsteem - Vastavalt erakonnale antud häälte hulgale saab ka
proportsionaalselt kohti parlamendis

Kuidas on omavahel seotud valimissüsteem ja parteisüsteem. Sõnasta Duverger’i seadus.
Proportsionaalne valimissüsteem toetab enamasti mitmeparteisüsteemi teket ja majoritaarne valimissüsteem kaheparteisüsteemi teket.

Selgita Riigikogu valimise süsteemi.
12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised)
Valimistel osalevad erakonnad esitavad üleriigilise valimisnimekirja (suletud), ringkondade, valimisnimekirjad (avatud)
Lubatud ka üksikkandidaatide osalus
Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv
Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot
Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus
I voor : ISIKUMANDAADID
Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne
Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat
II voor: RINGKONNAMANDAADID
Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis )
Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi
Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule
III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID
Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel
Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d’Hondti jada)
Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim
Menetlust korratakse niikaua , kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud
Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata)
Poliitika kujundamise protsess

Nimetage poliitika kujundamise peamised etapid ja iseloomustage nende sisu ja olemust poliitika kujundamise protsessis. Analüüsige ühte aktuaalselt poliitika kujundamise protsessi selles raamistikus.
Poliitika kujundamise astmed:

Algatamine

Sõnastamine

Elluviimine

Hindamine

Andke hinnang millistes poliitika kujundamise etappides on kõige tulemuslikum poliitika mõjutada.
???
Avaliku võimu korralduse alused: valitsus ja avaliku sektori struktuur

Töö kolm näidet horisontaalsetest tasakaaludest riigis ja anna hinnang, kes Eestis on tasakaal saavutatud.

Töö kolm näidet vertikaalsetest tasakaaludest riigis ja anna hinnang, kes Eestis on tasakaal saavutatud.

Mis vahe on võimu- ja programmiorientatsiooniga valitsustel?
Võimuorientatsiooniga valitsusel on ideoloogiline vahemaa suur, programmiorientatsiooniga valitsusel väike.
Suhtes partneriga asetab võimuorientatsioon oma huvid esikohale, programmiorientatsioon proovib leida ühisosa.
Võimuorientatsioonil on otsustusstiiliks kauplemine, programmiorientatsoonil on ratsionaalne , konsensuslik.
Kesksed küsimusel on võimuorientatsioonil poliitiliselt tundlikud, kuid lahendatavad, programmiorientatsioonil on tähtsad ja kesksed strateegiad.

Võrrelge avaliku teenistuse karjääri -ja positsioonisüsteemi.
Karjäärisüsteem:
Tööleasumine riigiteenistusse
Sisenemine madalamale astmele
Karjäär automaatne
Palk madal, kõikidel samal astmel ühesugune
Soodustused: suured
Positsioonisüsteem :
Tööleasumine konkreetsele ametikohale
Sisenemine suvalisele tasandile
Karjäär- liikumine võimekuse suurenemise tulemusena
Palk on konkurentsivõimeline
Soodustused- väikesed kuid on tulemuspalk

Iseloomusta kahte poliitilis-administratiivsete suhete mudelit.
Vaenulik mudel:
a) poliitikud ja ametnikud konkureerivad,
b) vähene usaldus ja püüd kontrollida,
c) varjatud politiseerimine
Külaelu mudel:
a) poliitikutel ja ametnikel sarnased karjäärimudelid ja väärtused,
b) elitaarsus,
c) hea omavaheline tööjaotus,
d) depolitiseeritud ja valitsus kui tervik

Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika, Mandri-Euroopa ja Põhjamaade administratiivkultuurid?
Bürokraatia – A.- ameerikas suur vabadus amenikel, M. – Euroopas suur hierarhia, Põhjamaades dialoog
Ametnikud – A. – ameerikas professionaalsed, M.- euroopas korporatsiivsed, Põhjamaades detsentraliseeritud
Avalik teenistus – A. – ameerikas on avalik teenistus vähe prestiižne, kuid professionaalne, M.-euroopas avalik teenistus prestiižne, pikk sotsialiseerumine Põhjamaades avalik teenistus prestiižne, domineerivad demokraatlikud ja sotsiaalsed väärtused
Poliitikute ja ametnike suhted – A. –ameerikas on politiseeritud ametnikud ja poliitilised nõunikud, M. –euroopas on taotlus neutraalsusele, kõrgemad ametnikud politiseeritud.
Põhjamaades Konsensuslik poliitikakujundamine, ametnike neutraalsus ja suur avalikkuse
Kontroll.

Võrrelge presidentaalset ja pool-presidentaalselt valitsemissüsteemi. Tooge näiteid tasakaal ja kontrolli mehhanismidest mõlemas valitsemissüsteemis.
Presidentaalne valitsemine - President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus . Kongressile kuulub „ rahakoti võim“.
Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule.

Võrrelge presidentaalset ja parlamentaarset valitsemissüsteemi. Tooge näiteid tasakaalu ja kontrolli mehhanismidest mõlemas valitsemissüsteemis.
- Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament .

Iseloomustage majoritaarset ja konsensusdemokraatiat.
Majoritaarne:
Erakonnasüsteem - kaheerakonnasüsteem
Valimissüsteem - Majoritaarne
Levinud valitsustüüp – Üheparteiline enamusvalitsus
Valitsusparteil on parlamendis enamus: Jah
Parlamendi roll – Valitsuse käepikendus
Konsensusdemokraatia:
Erakonnasüsteem - mitmeerakonnasüsteem
Valimissüsteem - proportsionaalne
Levinud valitsustüüp – koalitsiooni või vähemusvalitsus
Valitsusparteil on parlamendis enamus: Ei
Parlamendi roll – Iseseisev oluline toimija

Iseloomustage minimaalset enamuskoalitsiooni ja ülepaisutatud koalitsiooni. Tooge välja nende tugevused ja nõrkused.

Millised on parlamentide rollid demokraatias.
Üldpoliitiline diskussioon ( tööparlament ): töö on komisjonides ära tehtud, sõna antakse opositsioonile. Saksa ja Rootsi
Poliitiline propaganda (kõneparlament). Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind. Ühendkuningriik .
Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteerimine. Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Itaalia
Valitsuse otsuste vormistamine. Ka esinduskogudes, millel on poliitika kujundamisele mõju. Reeglid piiravad parlamendiväitlust või annavad valitsusele eriõigusi.
Ühendkuningriik ja Prantsusmaa
Komisjonide otsuste vormistamine. Keskne töö komisjonides, erakonnadistsipliin madal. USA

Võrrelge töö- ja kõneparlamente? Millised on kummagi puhul parlamendi ja valitsuse suhetemustrid?
Kõneparlament:
Suhe valitsusega ja avalikkusega: Parlament on kui valitsuse käepikendus, rahvale esitatakse avalikke dramaatilisi diskussioone.
Põhiroll : Esinduslik , seadusandlik
Tööparlament:
Suhe valitsusega ja avalikkusega: Parlament on kui valitsuse tasakaalustaja ja täiendaja, avalikkusega asised arutelud.
Põhiroll: Poliitika kujundamine, kontoll.
Valitsemistasandite vahelised suhted ja kohalik valitsemine

Mille poolest föderaalriik erineb unitaarriigist? Mis on konföderatsioon ?
unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. Liitriik , konföderaalriik ehk riikide liit

Iseloomustage lahutatud ja jagatud funktsioonidega föderatsioone.
Lahutatud funktsioonidega vorm ( dual ) –
keskvõimul ja föderatsiooni üksustel ( osariigid ) selgelt lahutud. Mõlemal kindlad funktsioonid ja üksteise valdkondadesse ei sekku. Osariikidel suur autonoomia. Näit. USA
Jagatud funktsioonidega vorm (cooperative) –
pigem koostöö keskvõimu ja föderatsiooni üksuste vahel. Keskvõim juhib kõiki eluvaldkondi ja liidumaad viivad poliitikat kohalikku eripära arvestades ellu. Suur osa funktsioone jagatud (nt. kõrgharidus ). Näit: Saksamaa

Iseloomustage riigikeskset (fused) ja tasakaalustatud (dual) kohaliku omavalitsuse mudelit. Analüüsi, millisele mudelile vastab rohkem Eesti omavalitsussüsteem.
Riigikesksel mudelil on üks terviklik avaliku võimu sfäär . KOV-il teenuste ja tegevuste väga täpne reguleerimine kogu riigis seaduste ja normatiividega. Volikogul on ennekõike suunav roll valitsuse üle. Võimalik on administratiivne sekkumine ja kontroll. Sõltuv eelarve.
Tasakaalustatud mudelil on avalik võim jaotunud keskvõimuks ja autonoomseks kohalikuks võimuks. Kohaliku elu korraldamiseks on raamseadus, korraldamise viisid määratakse ära kohalike seadustega. Kohalik võim lähtub rahva valitud volikogust. Võimalik ei ole administratiivne sekkumine ja kontroll. Iseseisev tulubaas.

Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused? Mis on dekontsenratsioon?
Tsentraliseerimise plussid:
rahvuslik ühtsus
ühetaolisus
võrdsus
strateegiad/ majandus
Detsentraliseerimise plussid:
osalus
vastutus
legitiimsus
vabadus/paindlikkus
Dekontsenratsioon on delegeerimine, kus madalamad juhtimistasandid paiknevad ruumiliselt eraldi, kuid on selgelt kõrgema juhtimistasandi osad.

Mis on subsidiaarsusprintsiip?
Subsidiaarsuse põhimõte – otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil.

Millega tegelevad/ millised ülesandeid täidavad: regioonid , II omavalitused, vallad -linnad?
Regionaalne omavalitsus (III tasand) - Sotsiaalmajanduslikud strateegiad ja poliitikad, regionaalpoliitikad, ELi poliitikate rakendamine
Piirkondlik omavalitsus (maakond) (II tasand) - Piirkondlik infrastruktuur , keskkond,ohutus,
kõrgprofessionaalsed teenused, tervishoid
Vallad, linnad - Igapäevase elukeskkonna korraldamine: isikuteenused (lasteaiad, hooldekodud, kultuur, üldharidus)

Iseloomusta mitmetasandilise valitsemise ( multi -level governance) olemust.
Mitmetasandiline valitsemine - autoriteetse otsustamise hajutamine/ hajumine erinevatele territoriaalsetele tasanditele(riigiülene,riiklik,riigitasand)

Millised on kohalikud valitsemisinstitutsioonid ja millega need tegelevad?
Valitsemine – kopeerib keskvõimu ülesehitust :
Volikogu, mis otse valitud. Seal samuti komisjonid
Valla/ linnavalitsus , mida juhib linnapea/ vallavanem

Mis on autonoomia?
Autonoomia - osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus -, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu.

Millised põhitunnused eristavad liberaalset, kommunitaarset ja korporatiivset kohaliku autonoomia mudelit.
Omavalitsuse kuvandid, kesksed väärtused, poliitika strateegilised eesmärgid, suhete tüübid kogukonnas, poliitika ja see, keda valitakse üldjuhul liidriks.
Valitsemine, riik ja majandus

Iseloomusta avaliku, era- ja kolmanda sektori toimimisaluseid ning analüüsi, kust jooksevad nende sektorite omavahelised piirid.
Avalik sektor – tugevused: Stabiilsus, järjepidevus , süsteemi teovõime
tagamine, suurendab ühiskonna koguressurssi, võime lahendada asju,
mis „on vaja ära teha”, töökindlus, valmidus kriisideks.
Nõrkused - Aeglane, pika reageerimisajaga, jäik
Kolmas sektor – tugevused: Tegeleb erijuhtumitega, kodanikuressursi mobiliseerimine, teiste sektorite täiendamine, aktiveerib passiivseid ressursse, Võime keskenduda
väikestele rühmadele ja spetsiifilistele küsimustele, emotsionaalne seotus.
Nõrkused – väike jätkusuutlikus , emotsionaalne hoiak.
Erasektor – tugevused: võimaldab kiireid muutusi, läbumurded, uuendused, suurendab ainelist ressurssi, võime keskenduda kõige perspektiivsemale.
Nõrkused: On väga riskantne, liiga instrumentaalne hoiak.

Tooge praktilisi näiteid, kus avaliku ja erasektori piiri on rakse tõmmata.
-

Iseloomustage riigikeskset, tasakaaluhierarhia ja minimaalriigi valitsemismudelit.
Riigikeskne:
Funktsioon – suunamine
Ühiskondlikud mõjurid – ümberjagamine
Poliitilised eesmärgid – sekkumine
Tasakaaluhierarhia:
Funktsioon – mobiliseerimine
Ühiskondlikud mõjurid – mitmekesistamine
Poliitilised eesmärgid - osalus
Minimaalriik:
Funktsioon – turusarnastamine
Ühiskondlikud mõjurid – Ettevõtjalikkus
Poliitilised eesmärgid - tõhusus

Mis vahe on riigi ja turutõrgetel?
Turutõrge on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus; väljendub selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab, ja infotõrgetes, millel on, juhul kui need kestavad pikemat aega mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid
Riigitõrked on: poliitikute võimuiha, mis paneb nad silmas pidama tagasivalimist, mitte üldist huvi. Kriitilised kodanikud, kes umbusaldavad riigisektoris toimuvat. Ebaausad eelised ja kasumid teatud toimijatele.

Mis on heaoluriik ? Iseloomusta Esping-Anderseni heaoluriigimudeleid.
Heaoluriik garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.
Anglo-ameerika mudel – tähtis koht turgudel , riigil on regulatiivne vähese sekkumisega funktsioon
Mandri-Euroopa mudel – sotsiaalne funktsioon on nii riigil, ettevõtetel (töökohtadel) kui perekonnal
Lõuna-Euroopa mudel - sarnaneb MandriEuroopa mudeliga , kuid suurem roll on perekonnal ja kodanikeühendustel (kirikul)
Skandinaavia mudel – moodne riigikeskne mudel, probleemiks kõrged maksud ja liiga helde hüvede pakkumine
Globaliseerumine: maailmapoliitika ja Euroopa Liit. Rahvusvahelised suhted

Iseloomusta peamisi rahvusvaheliste suhete koolkondi.
Realism ehk konservatism
Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena.
Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid.
Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng: riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.
Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal.
Viib julgeolekudilemma tekkeni
Riikide eesmärk on suhteline kasu.
Uusrealism: otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aktsepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme.
Idealism ehk liberalism
Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena.
Erimeelsuste lahendamise vahend – lepingud .
Riikidel palju ühishuvisid, erihuvid ühitatavad kompromisside toel
Keskne on absoluutne kasu
Riikide põhieesmärk: inimarenguks hea keskkonna pakkumine.
Riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks
Sekkuv liberalism: sekkumine teise riigi asjadesse ühishuvi nimel õigustatud.
Mittesekkuv liberalism: sekkumine teise riigi asjadesse pole õigustatav, mõjutama peaks kaudselt , nt eeskuju kaudu.
Uusliberalism: üheks olulisimaks rahvusvaheliste suhete süsteemi toimijaks rahvusvahelised lepinguorganisatsioonid.

Iseloomusta riikide süsteemi arengut: Westfaali mudel ja ÜRO maailmarahu mudel. Analüüsi, milliseks kujuneb riikide süsteem globaliseeruvad maailmas ning milliseid väljakutseid see esitab riigile.
Westfaali mudel: Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast. Õigusloome , vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on
valdavalt riikide asi. Riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus. Jõu kasutamist piiravaid rahvusvahelisi reegleid on vähe ja nad on nõrgad.
Ühine prioriteet on minimeerida tõkked riigi tegevusvabadusele
Riigipiire ületavad õiguserikkumised on vaid asjaosaliste mure, rahvusvahelist ühishuvi siin ei tunnustata. Kõiki riike käsitletakse õiguslikult võrdsena, õiguslikud reeglid ei arvesta tugevuserisusi. Rahvusvaheline õigus on suunatud minimaalsete kooselureeglite kehtestamisele, riikide ja rahvaste püsivamad sidemed on eesmärgiks üksnes niikaua, kuni see võimaldab saavutada sõjalised eesmärgid
ÜRO mudel: Riigid otsustavad oma siseasjade üle ise. Riigid elavad teineteisega rahus naabritena. Riigid hoiduvad teineteist jõuga ähvardamast või jõudu tarvitamast.
Riigid ühendavad jõu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks.
Relvajõudu rakendatakse vaid üldistes huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal või agressiooni tõrjumiseks. ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

Mis iseloomustab globaliseerumist?
Majanduslik üleilmastumine – täna huvikeskmes
Kultuuriline üleilmastumine – massikultuurid ja
allkultuurid õõnestavad ühiskonna ühtsust
Poliitiline üleilmastumine – üleilmsete
Valitsemismudelite ja kodanikeühiskonna ilmumine on väga vaieldav.

Mis on hargmaisus ja mis probleemid riikidele sellega kaasnevad?
Hargmaistumine ehk transnatsionaliseerumine: inimeste tegevuses alt üles kujunevate piiriüleste kogukondade ja hargmaiste ruumide esilekerkimine. Nt. Soomes töötavad eestlased.

Tutvusta Euroopa Liidu peamisi institutsioone (parlament, komisjon , nõukogu, ülemkogu , kohus, kontrollikoda) ja nende rolli EL valitsemises.

Iseloomusta Liibüa konflikti (Gaddafi režiimi kukutamine) konfliktiennetusredelis. Millistele etappideni jõuti?
16

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 104 allalaadimist

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #1

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #2

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #3

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #4

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #5

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #6

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #7

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #8

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #9

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #10

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #11

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #12

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #13

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #14

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #15

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014 #16

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

104 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annuke123 Õppematerjali autor

poliitika ja valitsemise alused poliitika valitsemine eksam kordamisküsimused sektor liberalism valimissüsteem kapital üro teenistus autonoomia häälte arv mandaadid voolud avalik teenistus keskvõimu

Sarnased õppematerjalid

doc

Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM

Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule

Riigiteadused

docx

Poliitika ja valitsemise alused eksamiks kordamise konspekt

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil

Poliitika ja valitsemise alused

doc

Poliitika ja valitsemise alused

Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4

Arenguõpetus

docx

POLIITIKA JA POLIITIKA UURIMINE

b.) Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldadac.) Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagadad 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades. 4. David Eastoni käsitluses on poliitika b.) väärtuste autoriteetnee ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy'ks nimetatakse poliitikat kui tegevuskavade elluviimist. 6. Governance on ühiskonna valitsemiskorraldus. 7. Avalikuks halduseks nimetatakse valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja -stiilide lõikes. 8. Politicsiks nimetatakse: b.) poliitikat kui võimuvõitlust 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest seaduspärasuste otsimine, süsteemsus ja kumulatiivsus. 10

Politoloogia

docx

Poliitika ja valitsemise alused harjutustesti õiged vastused.

PVA Harjutustestide küsimuste õiged vastused 1. Poliitika ainest iseloomustavad Põhimõtted: - Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada. - Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada 2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4

Politoloogia

doc

Poliitika ja Valitsemise alused konspekt

Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest

Poliitika ja valitsemise alused

xlsx

POLIITIKA JA VALITSEMIS ALUSED TEST 1 - 12 vastused

1. Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted (loengute alusel)? a. Inimloomuse ebatäiuslikkus b. Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada c. Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada d. Sisend, väljund ja must kast Check 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? a. Sest üks sellega piirnevaid teadusi on just kunstiteadus b. Sest Easton ütles nii c. Sest poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest d. Sest poliitika uurimises pole tegelikult ühtki teaduslikku teooriat Check 3. Kuidas saab teostada võimu (loengu alusel)? a. Inimesi ähvardades b. Inimeste mõtlemisega manipuleerides c. Luues sõltuvus- või seotustunde d. Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika a. konfliktide ja koostöö kunst b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina d. igasugune sisend- ning väljundprotsess Check 5

Riigiteadused

docx

Võrdlev poliitika

1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2

Võrdlev poliitika

Rohkem sarnaseid