Propaganda on mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade,ettekujutiste või tegude abil. Eesmärgid: · sõnumi vastuvõtu tagamine · soodsate eelsoodumuste tugevdamine · hoiakute muutmine Vahendid: · köitvate sümbolite kasutamine · jäme lihtsustamine · kordamine 1 Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika. Ühiskonna sektorijaotus: 1)esimene sekotor ehk avalik sekotor 2)teine sektor ehk erasektor 3)kolmas sektor ehk mittetulundussektor 1 Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4). Kodanikeühiskond on Lääne arenenud ühiskond,kus inimesed oskavad ja tahavad ühiskonnaelus osaleda.Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud,massiteabevahendid,majanduslikud toimijad ja poliitilised erakonnad. Põhikäsitlused: 1)postmarksis majanduslikud huvid erasfääris ja riik ja ühiskond on omavahel seotud(Hegelist lähtuv diskursus)
Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja organid kasutavad raha ja kuidas ning milliseid makse koguda. Haldusõigus administratiiv- ehk valitsemisõigus. Reguleerib ametivõimude moodustamise korda, pidevust ja vastutust haldusõiguste rikkumise eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõiguste rikkumisi siis räägitakse haldussuutmatusest. Protsessiõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Avalik ja erasektor: Avalik sektor esimene sektor, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor - sektor, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine. Mittetulundussektor e. kolmas sektor - sektor, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. Kolmanda sektori tegevus
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mudel enamik läheb kaasa
-1IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüütiliselt n Poliitiline kul
käskkirjaga. (nii ei ole ametnikud näitlejad ja õpetajad, kuigi teatrid ja koolid kuuluvad riigile või linnale) Riigiasutuste ja ametnike tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks on loodud spetsiaalsed järelevalveinstitutsioonid (riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, riiklik lepitaja, inspektsioonid) 7. Avalik- ja erasektor - Ühiskonna jaotus sektoriteks (lk.29-34) avaliku riik ehk valitsemine e. avalik sektor elu sfäär majandus e. erasektor kodaniku e. tsiviilühiskond e. kolmas sektor eraelu sfäär Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud omavalitsused). kuid mitte ainult. Avalik sektor on laiem mõiste ja hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Mis on avalik-õiguslikud institutsioonid ja miks nad head on:
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine.
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja op
teine oluline funktsioon riigiaparaati, mille ülesanne on langetada kollektiivselt erinevaid otsuseid nii, et rahvas neid ka täidaks. Kolmas funktsioon on riigi suveräänsus ehk sõltumatus sellisel moel, et säilivad rahvusvahelised suhted. Neljas funktsioon on legitiimsus, mis tähendab seda, et riik peab tegutsema ühiste eesmärkide nimel, sealjuuures arvestades kõigi huvisid. Viimasena saab riigi funktsioonina välja tuua avaliku sektori, mille on kujundanud riigiaparaat. Avalik sektor sisuliselt reguleerib antud riigis ühiskonna toimimist luues õiguskorra ning viies ellu erinevaid otsuseid. Riigitüübid Ajaloolisteks riigitüüpideks loetakse näiteks linnriike Kreekas, kus toimus tihe võimukorraldus ning tekkis üks esimesi kodakondsuse algatuseni. Veelgi kuuluvad ajalooliste riigitüüpide alla traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid, feodalism, seisusteriik, absolutistlik riik ning modernne riik.
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid Politoloogia teadusa
o Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. o Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. o Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest (võimude lahusus) o Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada. o Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. Avalik ja erasektor Tunnused Avalik sektor Erasektor Mittetulundus Eraelu sektor Institutsioon Riik, poliitika ja Majandus, (Kodaniku Perekond e valdkonnad ühiskondlik elu tootmine, ühiskond, III inimese isiklik kauplemine sektor) tsiviil elukorraldus ühiskond,
ja kus inimesed oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär. Tähtis osa on mittetulundussektoril aga ka ajakirjanduses jne. Toimimise kontekstid: aktiviseeritud avalikkussfäär; algimurede lahendamine; kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine; "Hea ühiskonna" loomine; demokraatlike kodanike kasvatamine; avatud valitsemine; ühiskondliku loovuse ja innovatsioooni allikas. Kolmas sektor - strukturaalsus, erasus, mittetulunduslikkus, omavalitsuslikkus, vabatahtlikkus. Kodankuühiskoonast rääkimise tasandid: assotsiatsiooniline tegevusväli; avalikkussfäär; hea ühiskond. Poliitikas osalevad kaasates ja kaasamisraamistukust väljajäävates vormide (protestid jne.). Kaasamise tasandid: teavitamine > konsulteerimine > osalus. Sotsiaalsed liikumised - soovib saavutada ühiskondliku muutust (ühendab inimesi,
riiki tema tegevuse tulemuste põhjal, st kui sotsiaalse korra tagajat. Riiki samastatakse nende institutsioonide või käitumisstruktuuridega, millel on stabiliseeriv toime. See määratlus laiendab samuti riigi komponentide ringi ja seda omamoodi äärmuseni: kui näiteks väita, et riigi põhiülesanne on sotsiaalse terviklikkuse kujundamine ning uskuda, et perekond suudab tagada selle eesmärgi saavutamise peaaegu samal määral kui riik, võib järeldada, et perekond kui institutsioon on riigi osa (riigi institutsioon). Mõlema määratluse puhul käsitatakse riiki kui ühtset subjekti, mis välistab igasuguse võimaluse käsitada riiki kui indiviidide kogumit. Mistahes käsitus (doktriin, kontseptsioon) riigist on paratamatult seotud geneesi taustteguritega. Kõikide riikide tsentraliseerituse, hierarhilisuse ja bürokratiseerumise tase on otsustaval määral sõltunud sellest, kas riik on läbinud feodalismi või ei ole seda teinud. Lääne-Euroopa ühiskondadega
Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks Poliitika-, majandus- ja sotsiaalsfäär; kultuur, moraal (käitumisreeglid, mille täitmine tagatakse ühiskondlike mõjutusvahenditega); õigus riigi kehtestatud käitumisreeglite süsteem, millest kinnipidamine tagatakse sunnijõuga. Koosneb õigusnormidest ehk õigusaktidest. Ühiskonna jaotus sektoriteks: Esimene ehk avalik sektor (võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad, kõik, mis seotud riigi ja riigivõimuga; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine; ) Teine ehk erasektor (kasumit taotlevad eraettevõtted)
e. ratsionaalse valiku teooriast 11. Poliitika kujundamise astmed on: a. algatamine, b. otsustamine, c. elluviimine, d. hindamine, e. järelevalve. 12. Millist poliitika kujundamise protsessi osa hõlmab Eastoni mudeli must kast? a. otsustamist b. sõnastamist c. algatamist d. järelevalvet estis kinnistunud, kuna meie ühiskond ja tööjaotus on nii kõrgelt arenenud, et inimesed peavad lihtsalt ise otsusei misväärses muutuses alitsemisstiil ei pruugi eelnevatest erineda steem klassikalisest d'Hondti meetodist? Keskerakonda"? rakonna poolt, mis pakkus üliõpilastele vajaduspõhiseid sotsiaalgarantiisid"? eavad lihtsalt ise otsuseid vastu võtma ning tehtu eest ka vastutama." 1. Milliste tunnuste alusel defineeritakse riiki õiguslikus käsitluses? a. rahvas b. maa-ala c. rahvusvaheliste lepingute olemasolu d. kõikide Montevideo konventsiooni tunnuste kaudu 2. Mida tähendab mõiste "suveräänsus"? a. demokraatiat b. vabadust c
asemel hakatud peale maksma tootmise vähendamise puhul. Samas on arengumaades suur toidu puudus. Sotsialistlikes riikides oli raskusi toiduainetega varustamisel. Enamikes Aafrika ja Aasia maades on põllumajanduspööre veel toimumata. Seal on endiselt valdav põllumajanduslik külaühiskond. Enamik rahvastikust elab maal. Saagikus on madal. Turustamiseks toodangut ei jätku. Suur osa arengumaade mahajäämusel on ka loodusoludel. TEENINDUS- JA INFOÜHISKOND Hankiv sektor Töötlev sektor Teenindav sektor Põllumajandus Töötlev tööstus Osutab kalandus (näiteks riide teenuseid metsandus, valmistamine). (näiteks maavarade Ehitus transport, side, kaevandamine kaubandus, teadusuuringud) Põllumajanduslik külaühiskond - rahvastiku põhiosa elab maal ja tegeleb põllumajandusega.
klassikalisest liberalismist – inimene osaleb teadlikult arusaamise eesmärgil; põhineb Laswell’i teoorial – inimene osaleb poliitikas, kuna omab alaväärsuskompleksi, st mingil põhjusel tunneb ta end saamatuna teistes eluvaldkondades; osaleb kuna omab kõrgemat võimuiha kui keskmine inimene ning soovib seeläbi võimu saada. Riik. Rahvus. Riigi tüübid Riigi klassikaline definitsioon – riik on institutsioon, kellel on legitiimne jõu kasutamise monopol antud territooriumil oleva elanikkonna suhtes (Max Weber). Juriidiline definitsioon – riik on kindla territooriumiga sõltumatu ehk suveräänne üksus. Riik on organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis teeb ja viib ellu poliitilisi otsuseid. Riik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest
Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted.
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- k
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli taga
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tun
regulatsioonid, finantssoodustused või -koormised ning muud riiklikud erimeetmed). o Taotletavad eesmärgid. Tihti iseloomustatakse majanduspoliitikat ka taktikalistes dimensioonides: kaitsev/ründav (defensiivne/ofensiivne); passiivne/aktiivne. Kaitsetaktikaga püüab valitsus struktuurinihkeid majanduses pidurdada, ründetaktikaga aga hoopis toetada. 10 1.3. Riik kui poliitiline institutsioon 1.3.1. Riigiteooriad Organisatsioonilises määratluses käsitletakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit, mis ajalooliselt tekkis alles üsna hiljuti. Tavaliselt mõistetakse ja määratletakse riiki kui avalik-õiguslikku organisatsiooni, mis oma õiguskorra loomisel ning sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Tõsi, globaliseerumise
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor
võimeid 21/10/2010 17:48:00 Lk 29-34 Ühiskonna struktuur koos seletusega Avalik sektor(riigi- ja omavalitsused) raudtee, post, televisioon, koolid, haiglad, pensioniametid. Erasektor(eraettevõtted)- aktsiaseltsid, pangad, osaühingud Mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) seltsid, klubid, usuühendused Koosta skeem avaliku ja erasektori tunnuste, osade ja eesmärkide kohta. (Venn'I diagramm) Avalik sektor Sarnased tunnused erasektor 1.) Raha annab riik Erasektoril tuleb Ettevõtted kuuluvad Eesmärk ühiskondlik arvestada avaliku erakapitalile, eesmärk sektori, täpsemalt kasusaamine ja eraomandi heaolu ja toimimine riigi ettekirjutistega kujunemine Riik maksude, Kohus tegevuslubade,
kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL, Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea. Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist. Ühiskonna jaotus sektoriteks I. Avalik sektor võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest. Põhiülesandeks on rahvusliku julgeoleku tagamine ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Veel tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avalik haldus on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke.
inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Ärisektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee, mis
14. Missugused on märkimisväärse ohu allikaks tänasele demokraatiale? -Meedia-ehkki peaks olema demokraatlik valvekoer, on üha rohkem äriettevõte; inimesed-kodanike asemel tunnetatakse end tarbijatena; üleilmastumine-demokraatlikud ja avatud riigid ei suuda enam kontrollida ettevõtete tegevust, ega kindlustada neilt laekuvat maksutulu ega täita selle baasil rahva tahet. AVALIKU VÕIMU HARUD JA INSTITUTSIOONID 1. Institutsioon on reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutmise nimel tegutsevad. 2. Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab põhinemine pädevusel, hierarhilisus ja ekspertotsused. 3. Legislatuuride allakäik tähendab parlamendi rolli tähtsuse langust ja valitsuse tähtsuse tõusu. 4. Valitsuse ülesannete hulka kuulub juhtida riiki parlamendi suuniste alusel, tagada toetus oma poliitikate elluviimisele ja seaduste rakendamine. 5
79. Millised põhitunnused eristavad liberaalset, kommunitaarset ja korporatiivset kohaliku autonoomia mudelit. Omavalitsuse kuvandid, kesksed väärtused, poliitika strateegilised eesmärgid, suhete tüübid kogukonnas, poliitika ja see, keda valitakse üldjuhul liidriks. Valitsemine, riik ja majandus 80. Iseloomusta avaliku, era- ja kolmanda sektori toimimisaluseid ning analüüsi, kust jooksevad nende sektorite omavahelised piirid. Avalik sektor – tugevused: Stabiilsus, järjepidevus, süsteemi teovõime tagamine, suurendab ühiskonna koguressurssi, võime lahendada asju, mis „on vaja ära teha”, töökindlus, valmidus kriisideks. Nõrkused - Aeglane, pika reageerimisajaga, jäik Kolmas sektor – tugevused: Tegeleb erijuhtumitega, kodanikuressursi mobiliseerimine, teiste sektorite täiendamine, aktiveerib passiivseid ressursse, Võime keskenduda
kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Ärisektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee,
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
- See ei sisalda kohustusliku elemendina demokraatlikku poliitilist kultuuri 134. Valitsemisviisi, kus on tagatud kõigi huvitatud kodanike mitmekülgsed võimalused otsustusprotsessis kaasa rääkida, nimet: - Osalusdemokraatiaks 135. Leppedemokraatia on valitsemisviis, kus: - On eesmärgiks saavutada osapoolte üksmeel - Otsustamisel on aluseks teatav väärtuskonsensus ehk üksmeel põhimõttelistes küsimustes 136. Institutsioon on: - Reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad 137. Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab: - Põhinemine pädevusel - Hierarhilisus - Ekspertotsused 138. Legislatuuride allakäik tähendab: - Parlamendi rolli tähtsuse langust - Valitsuse tähtsuse tõusu 139. Valitsuse ülessannete hulka kuulub: - Juhtida riiki parlamendi suuniste alusel - Tagada toetus oma poliitikate elluviimisele