Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Poliitika ja valitsemise alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, esin, üro, rist, institutsioon, põhiseadus, käsitlus, kapital, omavalitsus, reziimi, huvirühm, organisatsioon, esindus, institutsioonid, ühendused, liberalism, parlament, konservatiiv, konvent, mandaat, traditsioon, sotsialiseerumise, avalikkus, toimijad, kirik, põhiseaduslik, president, bürokraatia, kultuuril, kodanikeühiskond4)kogukonnaaktivistid 5)vahendajad 2 6)eksperdid,nõustajad 7)hääletajad 8)toetajad ja patrioodid 9)mitteaktiivsed 1 Tutvusta kapitali mõistet ja põhilisi liike. Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus,nähtus või ese. Kapitali põhilised liigid on sotsiaalne, majandus, inim, kultuuri ja sümbolkapital. 1 Iseloomusta sotsiaalset kapitali ja selle tunnuseid. Sotsiaalne kapital moodustub inimeste gruppide ja nendevaheliste suhete võrgustiku tulemusel, kui kehtivad normid ja on usaldus,mis suurendab koostööd ühise kasu saamise eesmärgil. Sotsiaalse kapitali tunnused: 1)suhetega seotud 2)pingutuse,töö tulemus 3)sinna saab investeerida 4)sammu-vastusammu põhimõte 5)usalduse või usutavuse mõõde 6)kasutamine tugevdab 1 Mis on poliitiline kultuur? Tutvusta selle kahte erinevat tähendust.
edasi nende nõudmisi Otsedemokraatia - võimu teostavad inimesed ise rahvahääletuse,algatuse,koosolekute kaudu 28. Iseloomusta poliitilise teadmise liike. Poliitilise teadmise tüübid on kirjeldus – tõsiasjade esitus; seletus – miks nähtus esineb, ettekirjutus – mida peaks tegema. 29. Nimeta ja iseloomusta kapitali põhiliike. Too näiteid, kuidas kapitalid vastastikuselt muutuvad. Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese. Kapitali põhilised liigid on sotsiaalne, majandus, inim, kultuuri ja sümbolkapital. 30. Mis on sotsiaalne kapital, kuidas see tekib? Sotsiaalne kapital on suutlikkus kindlustada hüved liikmelisuse kaudu võrgustikes või teistes sotsiaalsetes struktuurides. Sotsiaalse kapitali tunnused on seotus suhetega, pingutuse ja töö tulemus,
mõjutamine (lobby), Osalus demokraatlik: osalemine pol erakondades ja liikumistes. Otsedemokraatlik- osalemine meeleavaldustel, allkirjade kogumine, poliitilistes huvigruppides, liikumistes, sreikimine, tänavarahutused. Konventsionaalsed-Mittekonventsionaalsed Kapitali põhiliigid: kaptial- vaheväärtusega omadus, nähtus, ese; mida on võimalik majanduslikult mõõta ja millesse saab investeerida, et toota kasumit.Majanduskapital, inimkapital, kultuur- ja sümboolnekapital, sotsiaalne kapital. Sotsiaalne kapital- suhetega seotud, töö ja pingutuste tulemus. Sinna saab investeerida, usalduse ja usutavuse mõõde. Kasutamine tugevdab. Suuruse määrab: Inimeste hulk, kes on valmis mind aitama, potensiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu. Nii ühiskonna kui üksikisiku omadus. Poliitiline kultuur: poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütede muster. Seob inimeste poliitilised ja mittepoliitilised hoiakud
tunnuse. Abiallikate liike?? 14. Tutvusta seadusandja õigusakte Eesti õiguskorras. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139 1) Põhiseadus
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne
huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatliku arutelu abil; n Hea ühiskond kõik institutsioonid aitavad kaasa heade normide kehtestamisele, kodanikeühendused loovad ühiskonnas üldise usalduse, kasvatavad lojaalsust, koostöövaimu. Sisu määratlemise raskused n "Alternatiivne areen," ent samas pole võimalik mõista väljaspool võimulolevat reziimi n Kodanikeühiskonna toimijatelt eeldatakse avalikku mõju, samas mitte kõik kolmanda sektori ühendused ei tegele avalikkusega n Tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, erakondi, kohalikke omavalitsusi, usuühen-dusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid jt n Teooria pluralistliku orientatsiooniga, samas kalduvus normatiivsusse Kodanikujulgus Kodanik: ® teab oma õigusi ja vabadusi, ® oskab neid kasutada,
Eksperdid, nõustajad omavad tugevaid teadmisi, nende poole pöördutakse sooviga edu saavutada Hääletajad põhimass Toetajad ja patrioodid poliitilises süteemis pettunu; püüavad eemale hoida, astuvad riigi eest välja Mitteaktiivsed ei osale poliitikas Kapital igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese; majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital ja kultuuri- ning sümbolkapital Ideoloogia sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit ühiskonnarühma koos; vahent praktilise poliitika tõlgendamisel; väljendub: 1) eksplitsiitselt teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu; 2) implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu De Tracy ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi Marx ideoloogia on ettekääne, illusioon
kodanikujulgus. 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes A. Hirschami järgi on jalgadega hääleltamine, kohandumine ja osalemine. 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad valimas käimist, kampaaniates osalemist ja saadikute mõjutamist. 8. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad piketeerimist, poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist ja terrorismi. 9. Osalusaktiivsuse määravad inimese teadmised-oskused, usaldus ja sotsiaalne kapital. 10. Üldine usaldus on inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes. 11. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama; potentsiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu. 12. Kodanikujuglus tähendab, et kodanik teab oma õigusi, kodanik julgeb oma õigusi kasutada ja kodanik oskab oma õigusi kasutada. 13. Sotsiaalne mobiilsus tähendab liikumist erinevate elukutsete vahel ja liikumist ühiskonna positsioonihierarhias. 14
- Jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine 20. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad: - Valimas käimist - Kampaaniates osalemist - Saadikute mõjutamist 21. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad - Piketeerimist - Poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist - Terrorismi 22. Osalusaktiivsuse määravad: - Inimese teadmised ja oskused - Usaldus - Sotsiaalne kapital 23. Üldine usaldus on - Inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes 24. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära: - Nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama - Potensiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu 25. Kodanikujulgus tähendab, et: - Kodanik teab oma õigusi - Kodanik julgeb oma õigusi kasutada - Kodanik oskab oma õigusi kasutada 26. Sotsiaalne mobiilsus tähendab: - Liikumist erinevate elukutsete vahel
d. revolutsioon, riigipööre ning valimised 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad a. valimas käimist b. kampaaniates osalemist c. saadikute mõjutamist d. allkirjade kogumist 8. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad a. piketeerimist b. poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist c. terrorismi d. ainult kodanikeühendustesse kuulumist. 9. Osalusaktiivsuse määravad a. inimese teadmised-oskused b. usaldus c. sotsiaalne kapital d. kodakondsus 10. Üldine usaldus on a. inimeste sotsiaalse kapitali summa b. inimeste usaldus erinevate institutsioonide suhtes c. inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes d. modernse rahvusriigi üks suurimaid probleeme 11. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära a. see, kui palju sõpru mul Facebookis on b. nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama c. potentsiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu d
teine oluline funktsioon riigiaparaati, mille ülesanne on langetada kollektiivselt erinevaid otsuseid nii, et rahvas neid ka täidaks. Kolmas funktsioon on riigi suveräänsus ehk sõltumatus sellisel moel, et säilivad rahvusvahelised suhted. Neljas funktsioon on legitiimsus, mis tähendab seda, et riik peab tegutsema ühiste eesmärkide nimel, sealjuuures arvestades kõigi huvisid. Viimasena saab riigi funktsioonina välja tuua avaliku sektori, mille on kujundanud riigiaparaat. Avalik sektor sisuliselt reguleerib antud riigis ühiskonna toimimist luues õiguskorra ning viies ellu erinevaid otsuseid. Riigitüübid Ajaloolisteks riigitüüpideks loetakse näiteks linnriike Kreekas, kus toimus tihe võimukorraldus ning tekkis üks esimesi kodakondsuse algatuseni. Veelgi kuuluvad ajalooliste riigitüüpide alla traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid, feodalism, seisusteriik, absolutistlik riik ning modernne riik.
referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant. Osalusdemokraatia, mille puhul kodanikkond on pidevalt ja mitmekülgselt kaasatud poliitikasse. Tugevamini on juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe
referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant. Osalusdemokraatia, mille puhul kodanikkond on pidevalt ja mitmekülgselt kaasatud poliitikasse. Tugevamini on juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe
Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused:
igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor (2,3) - üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine avalik õigus (2) - õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes avis (5) - spetsiaalse küsimustiku baasil välja töötatud Euroopa Komisjoni arvamus iga EL
Ta ei tunnista riigipiire. b) Ühiskonna sektorid, nende nimetused, ülesanded 1) Avalik sektor/riigisektor I(poliitika, riik) riigi- ja omavalitsused koos töötajaskonnaga ühiskonna arengu koordineerimine ja juhtimine inimeste igapäevaelu ja toimetulekut puudutav poliitika: haridus-, eluaseme-, sotsiaal ja keskkonnapoliitika 2) Erasektor ehk tulundussektor II (majandus) kõik eraomanduses olevad ettevõtted majanduse eesmärk on tulu saamine tootmine ja kauplemine 3) Kolmas sektor ehk mittetulundussektor III (kodanikuühiskond) tegevused, mis on loomult sotsiaalsed ehk ühiskondlikud ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused (korteri-ja suvilaühistud, huvialaühendused, spordiseltsid ja -klubid, usuühingud, taidlus- ja kultuuriseltsid, ametiühingud, õpilas-ja noorteorganisatsioonid jne) eesmärk on
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted.
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas.
Selleks et ühiskonnas võiks valitseda vabadus ja toimiks progress, on paratamatult vaja eliiti. Rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajalikkust riigielus. Kuid see ei ole puhas demokraatia. Pluralistlik teooria Rajaneb liberaalse ideoloogia demokraatiakäsitlusele ja rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajadust riigielus. Suveräänsus kuulub rahvale ja jaguneb huvigruppide ning sotsiaalsete gruppide vahel. Riik on vaid üks ühiskondlik institutsioon paljude teiste seas, mis teostab võimu oma kompetentsi piires. Kodaniku ja riigi vahel toimib mitmesugustest kodanikeorganisatsioonidest moodustuv vahekiht, mis vahendab üksikisiku ja riigi vahelisi suhteid. Need on vabatahtlikud organisatsioonid mis on sõltumatud. Võimuressursside ebaühtlane jaotumine. Peavad demokraatia olulisemaks tunnuseks võimalust osaleda ühiskonna eri tasanditel toimuvas otsustamisprotsessis. Pooldatakse isereguleeruvat egalitaaset süsteemi majanduses
interventsionistlik riik Teema: Ühiskonna struktuur ja ühiskondlikud suhted alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik haldus poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigija omavalitsuse institutsioonides avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimuja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine avalik õigus õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes
paljusus. (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid, sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. ) Võimude ressursid 1) Ainelised · Omand, kapital 2) Vaimsed · Teadmised, kogemused 3) Sotsiaalne kapital · Suhted, usaldus, koostöö 4) Inimkapital · Teadmised, oskused · Võimu tunnused ja teostamise meetodid Tunnused o Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. o Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
° mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
mittetulundussektori ja kodanike vahel. 12. Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks? Ei, kuna Eesti elatustase ei ole veel võrreldav teiste heaoluriikidega. Palgad väikesed, hinnad kõrged. Ühiskonna sektorid Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitut valdkonda nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal. 1. Avalik sektor ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsused). Riigi tunnused: oma territoorium, sõltumatu õiguskord, hõlmab rahvast. Avalik haldus ametiasutuste plaanipärane tegevus poliitiliste eesmärkide elluviimiseks. 2. Erasektor ehk tulundussektor Turundussektor, sellega on seotud materiaalse väärtuste loomisega. Tunnused kasumi taotlemine, eraomandus. Peab arvestama avaliku sektori ettekirjutustega oma tegevuses
Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Õigusriik vs võimuriik Õigusriigis korra aluseks õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb Võimuriigis korra aluseks distsipliin, mis riiki üksikute ees kaitseb Distsipliin surub alla vabaduse, õigus soodustab vabadust Võimuriigis asetub õigus võrreldes võimuga tahaplaanile Õigusriik tahab arendada ja kindlustada üksikisikute õigust Võimuriik püüab arendada ja kindlustada riigivõimu Avalik sektor Võim on ülimuslik Seadused/eeldused on kõigile kohustuslikud täitmiseks Kontroll riigi territooriumi üle Riigiasutused on avalikud Avaliku sektori ülesanded Seadusandlus, avaliku korra tagamine Maksude kogumine ja ümberjagamine Avalik haldus (riigi ja omavalitsuste plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke) Erasektor Kasumi taotlemine ja eraomandus Tuleb arvestada riigi ehk avaliku sektori ettekirjutuste, maksude, tegevuslubade jms sekkumisega
· demokraatia idee laienemine rahvusriigile uusaja alguses · demokraatia idee veelkordne laienemine Etapid: Vana Kreeka, uusajaalgus 16-17 sajandil, 18-19 sajand, 20 sajand. 6. Miks Francis Fukuyama uskus, et ajalugu on lõppenud? Sest liberaaldemokraatia on üldiselt ja loogiliselt võitnud (ei ole kindel vastuse õigsuses aga selle lause leidsin konspektist). 7. Fareed Zakaria demokraatia probleemide käsitlus? Peamine mõte on see, et demokraatia on sisemiselt vastuoluline nähtus. Mis mõttes on demokraatlike valimistega võimalik jõuda ebademokraatlike valimisteni? 8. Missugused peamised uuendused lisandusid demokraatia teooriasse 20. sajandil. · Rahvuslik ülesehitus · Kollektiivse enesemääramise põhimõte · Demokraatia seondub sotsiaal-majanduslike küsimustega · Demokraatia seondub kodankondsuse mõistega 9
post-revolutsiooniline faas konsplideerumise periood (tahenemine) Eesti siirdeaja perioodid: I siirde eelne ärkamine 1987-88 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti) II Läbimnurre, "laulev revolutsioon" 1988-1991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus) Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 1992-1995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 1995-1999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATO-ga integreerumise algus 90ndaet pärand:
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine.
mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. (nt Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli.) Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor. Avalik sektor ehk esimene sektor,ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine,tähtsaimaks osak on riik.Era sektor- tulundussektor,põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste. Riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääridest. Riigivõimu tunnused.Kõigile riigivõimudele on iseloomulik,et:nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides,nad on suveräänsed(sõltumatud),nad on legitiimsed,neil on õigus luua seadusi.
avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude
ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee,
õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. Näiteks Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor. Avalik sektor ehk esimene sektor - ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine, tähtsamaks osaks on riik. Erasektor-tulundussektor - põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste - riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääri test. Riigivõimu tunnused. Kõigile riigivõimule on iseloomulik, et nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides, nad on suveräänsed(sõltumatud), nad on legitiimsed, neil on õigus luua seadusi
loeng Leif Kalev Põhimõisted Poliitiline süsteem = riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes Poliitiline reziim = poliitilised institutsioonid+poliitiline kultuur (valitsemisviis) Riik ~ poliitiline süsteem kui tervik, seos maa- alaga ja ajaloolise arenguga Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses. Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide
halvendavad ja ebaühtlase tempoga jne. 2)Kapitalismile omast globaliseerumist pole, Eestis on turg kindlalt piiritletud 3)Kapitalismi põhimõtted pole juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades –ja suhetes ? 3)Rahvas avaldab võimule küll pidevat survet, teisest küljest on reformid õiguspärased s.t. tuginevad riigis vastuvõetud seadustele ja määrustele? 2.2 Avalik ja erasektor ning kodanikuühiskond Ühiskonna sektorid ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted AS,pangad (v.a. Eesti raudteed,post,televisioon Pank) ,osaühingud , energiavõrgud Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioon Riiklikud,avalik- id õiguslikud ja huviühendused, seltsid, munitsipaalasutused klubid, usuühendused ning –ametid
annaabi.ee 
