soomele kallale .eesti astus rahliitu 1921 a,see ei toim kun: oma sõjav puud,omakasupüük,otsust oli aegl. Saksam: keisrir 1871-1918,kolmikl austria,ung,it, 1897-1882,vers lep pidi loov elsas-lotringi,poola kor, sudeedim tseh slov,novrev:1918-võim sotsdem, weim vabar:1919-1933.riik raskustes ei suuda maks repar 1923 ruhri kriis pr ja belg väed ruhri sund maks, usa laenu 200 ml dol,liidr(führeriks) 1921 hitler 1923 a kor münh võimuhaar kats nurjus, vanglas dikt raamat mein kampfi ,maj kriisi ajal NSDAP mõju kasv,tegevus: keelust teis part, parlam saad varjus,oposits juur välj,juutid võeti kodakont, 1938 loodi koondlaag,1935-seati siss sõjavteenist koh. 1936-viidi väed Reini demilit tsooni,1938-aust anschluss ja münch teh,1939-moltov-ribbent pakt. Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl.
i juhtimises. Totalitaarset diktatuur-võim ühe isiku või rühma käes,kt inimeste mõtete ja väljeljendamise üle. Kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamine, surmalaagrid) Taotleb, et ühiskonna eluoleks pisiaasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit. Fasistlik dikt Itaalias? 2.Valitsussüsteem ei toiminud hästi. Totalitaarne süst Nõukogude liidus?Ümberkorraldused Natsilik dikt Saksas? Võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, halb majanduslik olukord Miks SB ja PR säilis demok? SB-kaua olnud PR-rahvarinne; nad olid piisavalt kaua olnud, sp et nad olid I ms pmts võitjad, ei olnud vaja dikt Riikide polit areng- Saksa- sisep inimeste suhtes halb, hirmuvalitsus, tsensuur, riik ehitas ennast kiiresti üles-kiirteed.... Majand Tööstusriik ja Laenati suurettevõtetelt raha, Industrialiseerumine- see
· Rivaalitsevad sõjalised rühmitused · Guomindang ja Hiina Kommunistlik Partei · G ühendas Hiina · HKP alustas sõda · Jaapan tungis Hiinasse · 1945 jaapanlased lahkusid Hiinast -> HKP purustas G -> G riismed tungisid Taiwani saarele = Hiina vabariik · 1948 kuulutati mandri Hiinas välja HRV -> Mao Zedong · Majandus läks riigi juhtimise alla -> Viieaasta-plaanid · Kujunes Mao isikukultus · Hiina kom suunda hakati nim mauism · Riigis kehtestati kom dikt · 1958 Mao suur hüpe · Suur hüpe ei andnud tulemusi -> kujunes Mao vastane opositsioon · Opositsiooni hävitamiseks viis Mao läbi kultuurirev = hukkus umbes 15mln inimest · 1976 Mao surm · Võimuvõitluses jäid peale mõõdukad -> muuta Hiina mõnekümne aastaga · 80.aastate keskpaik saadi lahti näljahädast · Hakati juurutama turumajanduse põhimõtteid · Hakati looma erimajanduspiirkondi · Kevad 1989 4.juuni verised sündmused Taevase Rahu väljakul
rahva ja eksisteerviad demokraatlikud vabadused. · Diktatuur Valitsejal on piiramatu jõud, mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. · Totalitaarne diktatuur diktaetorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle, toimub inimõiguste rikkumine, kogu võim ühel inimesel või rühmal. · Autoritaarne dikt. kogu võim ühel inimesel või rühmal, valitseja võib muuta oma suva järgi seadusi, rahval ei ole õigust osaleda riigi juhtimises. · Sotsialistid kaitsesid tööliste huve · Liberalism sõna, kodaniku õigusi, ühinemisvabadus, kõik võrdseteks, naistele õigusi · Konservatisvm ideaalne ühiskonna areng, lihtrahavas ei tohi osaleda poliitikas · Dominioon briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma
- 1. Laine: 1826-1922, lõpetas totalitarismi mitmes Euroopa riigis - 2. Laine: 1945-1973: Dem muutus Lääne-Euroopa, 1953-56 suurenes dem mõnevõrra Ida-Euroopas, demkraatiast kaugeneti 1960-70 aastail - 3. Laine: 1974 langes diktatuur Portugalis, siis Hispaanias ja Kreekas, lagunes NL, lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL'st sõltuvates Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Dem levik 20. Saj lõpus on siiani olnud jõulisem ülemaailmne suundumus. 1970. a-te alguses oli maailmas u 40 dem riiki, 20. Saj lõpus aga 120. Viimasel ajal pole demokraatiaid lisandunud. Araabia maailmas on ülekaalus monarhia ja diktatuurid. Demokraatia pole kinnistunud NL järgsetes riikides. Ebastabiilne on Ladina-Ameerika. Kesk-Aasia, Sahara-
riik kontrollib koole,kohtuid,kirikut,perekonda,töökohti jne.Tavaliselt kas paremas v vasakus äärmuses. 6.Polüarhia-pluralistlik valits.võim on hajutatud erakondade,kodanikuorg. ja survegruppide vahel 7.Esindusdemo-rahvas teostab oma võimu esindajate kaudu.Antiik demo-kodanikud peavad enamuse huvides ka ise osaliselt osa võtma otsuse langetamisel ja seaduste vastuvõtmisel. 8.Demolained: 1(1826-1922)IMS,1922 esimene fasistlik dikt./lõpetas totalitarismi võimule pääsu Eu riigis 2.)peale II MS(1944-56)Stalinismi kokkuvar.IIMS lõpp/Lääne EU taastati demokr.suurenes vabadus Ida-EUs 3.)(1974-1991)Nõukogude Liidu lagun./kommun.bloki lagunemine 9.Majanduse ja demokraatia suhe ei ole küll ühene, aga maj.mõjutab pol 10.Siirdeühis.prob:rahv.nõuab kiireid lah./üleminek toob kaasa majanduskriis/reformide ebaühtlane tempo ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIK ARENDAMINE 1. Põhimõtted-ühtegi prob
till den främste diktaren bland sina samtida. Önskan om freden, naturen ger bättre humör, befrielse från tvång (valig för W) imperativform- bön till solen och Gud. Versmått efter medeltida andliga visor. individualism- renässansmänniska (humanismen också), kom från enkel bondesläkt, lurade att han var adel och därför satt i fängelse. Den oförfalskade naturen- civilisation som negativ. Anväder medvetet rytm och rim "Sweriges Rijkes Ringmwr" – patriotisk dikt på aleksandrin "Om Döden Til The Dödelige"- Döden är alltid närvarande (vanlig motiv för 1600-talet). Det spelar ingen roll om man är rik eller fattig, alla ska dö. Livet är kort som en dag, kvällen 4 kommer mycket snart. Naturens gång. I dagh Vng, Skön, Karsk och Rijk,/ Morgon död och Kolnadt lijk. Georg Stiernhielm- (1598 – 1672) var en svensk ämbetsman, språkforskare och skald. Han
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all. See saavutati näiteks küüditamisega, surmalaagritesse saatmisega jne. 2) Too välja põhjused, miks Euroopas paljudes riikide...
7. Millised on demokraatia püsimiseks hädavajalikud eeldused? Kas tänases Eestis on need eeldused olemas? · Rahulolu riigiga (haridus, turvatunne) · Üldised teadmised, lai silmaring, haritud kodanikud · Kodaniku aktiivsus, kontroll riigi üle 8. Nimeta demokraatlikke ja diktatuuririike enne II maailmasõda. · 13 dem. Riiki Soome, Rootsi, Norra, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Tsehhoslovakkia... · 17 dikt. Riiki Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Hispaania, Portugal, Venemaa... 9. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne riik? Too kummagi kohta näiteid. Sarnasused: · võim koondunud kas väikese grupi või üksikisiku kätte · Parlamentaarne kord ei kehti · Inim- ja kodanikuõigused piiratud Erinevused: Autoritaarne Totalitaarne
87.DES.LEP G ja Reagani koht Wash-is lepiti kokku Kesk-ja lähimaarak likvid kohta. Üks tuumarelvaliik likv-suur murrang Moskva suhe L-riikidega G lootis sellega et USA loobuks tähtede sõja prog. NSVL ür väh relvade koormat, et säästa raha. NSVL-l oli vaja lõp ka piirkondlikud konfliktid (Afg, Nic) Tähe sõjad 83.kosmose militariseerimine. See oli bluff sundimaks NSV Liitu suur oma relvastuse koormat. G liidrina 85-91 Noorim NSVLi liider.NSVL viim dikt. Tema pol õhutas opositsiooniliikumisi. Talle oli täh suh parand-majandusabi saamine ja relvastuskoorma väh. G tahtis teha ümberkorraldusi NSVLis, eesmärgiga seda koos hoida. Tahtis päästa NSVL. Muud 80.NSVLis väh tsensuur, presidentaalse valitsemissüst keht, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse (Rahvasaadikute Kongress). VAB-LIIKUMINE 87 nõud Baltimaad MRP salaprotokollide avalik ja tüh,88-loominguliste liitude pleenumid,haritlaskonna liitumine vab
Kadetid (KD partei) (vaba vabaduse partei) ja Esseerid. Mensevikud- pooldasid, et ven peaks uuele korrale üle minema reformide teel, valimiste kaudu. Kiiremeelne enamlased: botsevikud (lenin) koguvad popul. Lenini isiksus oli tsaariven keelatud. Lenin toimetatakse Petrogradi läbi Sks. Aprillis ilmub Petr. Alexander Parvus. Juudi rahvusest Sks aitas L. Sveitsist Petr. Aleksander Kesküla: sotsialkist, saatnud l läbi Sks. 1917 okt õnnestub enamlastel Petr võim haarata, Venemaa langes komm. Dikt alla. 3. märts 1918 sõlmib Ven Sksga Brest-Litouski sparaatrahu (liitlastest eraldi sõlmitud rahu) Sks vabanes süjast kahel rindel.
tugeva käe poliitika nõudmine · Üritas Eur domineerida, omada suurimat ja tugevamat sõjaväge · Okupeeris koos Belgia vägedega 1923 Ruhri tööstuspiirkonna Sks koha kätte näitamiseks ja reparatsioonide saamiseks · Kõige nõukogude vaenulikum, sest kaotati Tsaari Venemaale investeeritud varad; suur Venemaalt emigreerunute kogukond Prants · 30datel muutus välispol seisund ebakindlaks, kuna umber oli 3 dikt riiki (Sks, Itaalia, Hispaania) · Peale Hitleri võimuletulekut hakkas otsima liitlasi -> algas Prants ja NSVL lähenemine (1934 Idapakt, 1935 vastastikuse abistamise leping, suunatud Sks vastu); Prants ja SB lähenemine (neutraliteet Hisp kodusõjas; järeleandmised Münchenis 1938)
Külm sõda 1945-1990/91 Probleemid liitlaste vahel 2. MS ajal USA, NKL, SB olid liitlased. · Üksmeelel: Saksa purustamine. · Erimeelel: Teherani knerents- NKL tahtis teise rinde avamist. Jalta konverents- Saksa jagati okupatsiooni piirkondadeks (USA, SB, NKL). Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine. Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik...
II MAAILMASÕDA 1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli? · I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate
- 1. Laine: 1826-1922, lõpetas totalitarismi mitmes Euroopa riigis - 2. Laine: 1945-1973: Dem muutus Lääne-Euroopa, 1953-56 suurenes dem mõnevõrra Ida-Euroopas, demkraatiast kaugeneti 1960-70 aastail - 3. Laine: 1974 langes diktatuur Portugalis, siis Hispaanias ja Kreekas, lagunes NL, lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL'st sõltuvates Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Tunnused: -kodanikuvabaduste tunnustamine -õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine
Hedin och Svenska Akademien angreps i artiklar. Kvinnofrågan ”Kvinnans rättigheter”, programförklaring tryckt i förordet till Giftas, 1884, framträder August Strindberg som en tidig förespråkare av kvinnlig rösträtt. Åttiotalet är en litteraturhistorisk term för 1880-talets svenska litteratur och författare, men har också direkta motsvarigheter i till exempel dansk terminologi. Termen myntades av Verner von Heidenstam i en polemisk dikt från tidigt 1890-tal. Åttiotalsförfattarna själva talade om Det unga Sverige. I ett nordiskt perspektiv talar man om det moderna genombrottet. Dess värdeord var vetenskap, framsteg, förnuft. Åttiotalisterna tog itu med verkligheten efter ett skede av romantisk efterklang. Den viktigaste förutsättningen för åttiotalet var utländska influenser. Den danske kritikern och essäisten Georg Brandes idéer, som han utvecklat under en resa ner i Europa, och Ibsens
Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine Sõjaväe domineerimine või autonoomia Juhi peamine motivatsioon on püsida võimul. Proovib olla nii palju elanikkonna meele järgi, et mässu ei tuleks. Diktaatoril on oma maailmavaade., kuid ta on nii üpaindlik, et võib seda ümber kujunada vastavalt, kuidas parem olukord tuleb. Kui ühingud(sõjavägi, kirik, politsei) on nõus allumma diktatuurile, siis nad säilitatakse samal kujul. Mõned säilitavad ka erakonnad. Sõjavägi on dikt. Tugipunkt. S-väel on oma korraldus, käsuliin, S-ülemad on käskijad. Kui s-ülem otsustab yks hetk diktaatorit mitte toetada, läheb D-l raskeks ja ta võidakse võimult kukutada. Seega hoiab D sõjaväge väga. Pakub neile hyvesid, sodustusi jne. 63. Tutvusta autoritaarse reziimi erinevaid tüüpe. *Selle puhul võib riiki juhtida isegi kõige tavalisem seersant. Üheparteival- oleneb aks lubab enda kõrvale ühendusi või mitte. Pluralistlik(partei lubab enda kõrvale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
