Naad on kõrrelised.Keharhein kasvab kuni 1,5 m pikaks.Ta on väärtuslik söödataim.Marjahein on 0,5 m kõrgune. Puhmikud on rohtaimede maapealsete võsude kogumikud.Puhmikud on ühes pundis kasvavad taimed ja nei ei ole kunagi hapniku puudust.. Paljud orhideed on eestis ohustatud, kuna väga vähesed suudavad elutseda külmas kliimas. ----------------------------------------------------------------- Meie niitudel elab paljusid putukais nagu näiteks: mardikas, jooksikud, suur õiesikk, porbulane ehk sitasitikas, rohutirtse ja ritsikaid. Paljud on putukariigis ka kiskjad:suur õiesikk on taimtoiduline, sitasitikas elatub orgaanilistest jäänustear, rohutirts on taimtoiduline, ritsikad on loomtoidulised ja nad on rohutirtsudest palju suuremad ja ämblikud on ka loomtoidulised. Päevaevaliblikadä- tiiva muster on kirkavärniline.Neile meeldib lennata päikse paistelistel päevadel.
enne vaenlasega lahingukontakti asumist ning hirmu tuntakse isegi põllul nähtud sõnnikuhunnikutest, mis pimeduses tunduvad kui "punaste ahelikud". Surmahirm vaevab Ahast pidevalt ning esimestel nädalatel ei julge ta isegi öösiti uinuda kartes vastaste öist pealetungi.Iga järjekordne paaniline põgenemine lahingust tekitab poiste ja rühmaülema Käsperi vahel tõsise konflikti ning algab vastastikku süüdistuste pildumine. Lõpuks aitab surmahirmu vastu võidelda ainult häbitunne, mida jooksikud tunnevad oma rühma- ja rindekaaslaste ees. Romaani kolmandas osas surmahirm asendub vaikselt surmapõlgusega. Järjepanu tabab poisse lausa enesehävituslik soov tungida vastastega võitlusesse ning tõestada nõnda enesele ja teistele oma mehisust (Konsap ründab näiteks üksinda punaste mehitatud valveposti). Samuti on nad tasapisi muutumas lahingus tuimalt ja mehaaniliselt toimivateks tapariistadeks. Ebainimlikkuse pealetungi näiteks on Kohlapuu muutumine hullunud inimesetapjaks. Kohlapuu
ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve Sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täides...
kiireloomulisena. 4. Demokraatlikud valimised (demokraatliku hääletamise tunnused, valijatüübid, valimissüsteemid, nende plussid ja miinused) Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents; üldisus hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai; ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal; otsesus hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. Valijatüübid: parteiaktivistid; inimesed, kes valivad alati sama erakonda, jooksikud ja passiivsed Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (Inglismaa, Uus-Meremaa, USA, Kanada; Prantsusmaa) · Ühemandaadilised valmisringkonnad(4-6 saadikut erinevatest parteidest) · Tavaliselt kehtib lihthäälteenamuse põhimõte(vb presidendi valimistel olla absoluutse enamuse põhimõte) · Pluss selgus ja lihtsus · Miinused annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid; teistele
3) Ühetaolisil kõigil häältel on võrdne kaal. Hääletaja mõjutamine on keelatud 4) Otsesus Valimistulemustel on võimalikult suur kaal Puudel Väike erakond kes tegutseb mõne suurema/võimsama erakonna huvides. Valijate tüübid 1) Parteiaktiivsed 5.7-5.8% valijatest. Kindla partei veendunud toetajad. 2) Rutiinsed valijad teevad valiku vanast harjumusest või traditsioonide põhjal. 3) Jooksikud hääletavad selle poolt kes neile kõige paremaid mugavusi pakub. 4) Passiivsed valivad juhuslikult ning ka valima sattumine on suur juhus. Valimiste etapid: 1) Väljakuulutamine kuulutab välja president. 2) Ettevalmistus tehnilised üksikasjad, kanditaatide ülesseadmine jms. 3) Valimiskampaania 4) Eelhääletus valimiste nädala (reeglina) kolmel esimesel päeval toimuvad eelvalimised
Hääletamise tunnused Vaba konkurents – õigus osaleda hääletamisel või mitte Üldisus – hõlmama suurt osa ühiskonnaliikmetest Ühetaolisus – häältel on võrdne kaal Otsesus – tulemus sõltub ühisarvamustel kodanike seast Valimistüübid Aktiivsed – toetavad järjepidevalt partei poliitilist jooni Rutiinsed – toetavad ainult ühte kindlat parteid Jooksikud – toetab hetkel seda parteid, kellega on kõige parem huvide kooskõla Passiivsed – ei tunne oliitika vastu huvi Erinevad valimissüsteemid Võrdelised valimised (proportsionaalne süsteem) – riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks o Suletud nimekiri – hääli saab anda kõigile olevas nimekirjas, kuid üle jäävad hääled lähvad mandaatidele, kes on eespool
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
Pilt 2 Sirius Struve tööplaan koosnes kahest osast: 1) kaksiktähtede avastamine ja nende kataloogi koostamine 2) avastatud kaksiktähtede täpne mõõtmine. Struve järglased jätkasid kaksiktähtede uurimist ja kataloogi täiendamist. Nüüdiseks on kataloogis juba 20 000 kaksiktähe paari. Mõned uurijad on veendunud, et mitmikuid on vähemalt 90% ja üksikud on vaid planeedisüsteemi päikesed, mitmiktähest lahtipääsenud jooksikud või ühtesulandunud kunagised kaksikud. Tähtede seas on üksikuid suhteliselt niisama palju kui inimeste seas on kaksikuid. Kuna kaksikuid on palju, tuleb neid klassifitseerida. Olemas on visuaalsed kaksikud, spektraalsed kaksikud, varjutusmuutlikud kaksikud ja lähiskaksikud. Visuaalsed kaksikud 2 Palja silmaga nähtavate tähtede hulgast on umbes 20 protsenti tuntud kui visuaalsed
kolmest osast- pea(1p liitsilmi, suu, 3p suiseid, 1p tundlaid), rindmik(3 lüli, 3p tiibu, 3p jalgu) ja tagakeha (külgedel hingamisavad, emastel muneti) 17. Nimeta 4 putukarühma, too näiteid (igast 3). 1. Kahetiivalised-kärbsed, sääsed, parmud, kiinid 2. Kiletiivalised- mesilased, herilased, kimalased, sipelgad 3. liblikalased- päevaliblikad, hämarikuliblikad 4. mardikalised- sitikad, jooksikud, üraskid, sikud 18. Võrdle erinevate putukate tiibade ehitust, too näiteid. Kahetiivalised-1p kilejaid tiibu,teine paar muutunud sumistiteks(lisatasakaaluvahend) Kiletiivalised- 2p. läbipaistvaid tiibu, peenike piht Liblikalised- 2p. värviliste soomustega kaetud tiibu Mardikalised- tugevad ja paksud eestiivad on kattetiivad, kilejad tagatiivad-lendamiseks 19. Millest erinevad putukad toituvad, millised suised neil selleks on, too näiteid.
Herilastel on suised haukamiseks. Liblikalised- (nt päeva- ja hämarikuliblikad) Liblikatel on tiivad kaetud tillukeste soomustega, nagu katusekivid, tiivad on suured. Päevaliblikad on värvikirevamad, kui hämarikuliblikad. Liblikate keha katavad karvakesed, mis aitavad sooja hoida ja osa neist ka kompida. Liblikad on imemissuised. Liblikad toituvad iseäraliku paindliku imilondiga, mille nad puhkeolekus pea alla kokku kerivad nagu kellavedru. Mardikalised- (nt põrnikad, jooksikud, kärsakad) Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neil on kattetiivad (tugevad ja paksud eestiivad), tagatiivad on kilejad lendamiseks. Enamik mardikalisi on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Mardikalised on haukamissuised. Nad on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Nad hammustavad ja närivad oma toitu. Ja ülejäänud putukad on nt kiilid, ritsikad, kirbud
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Tähed....................................................................................................................................2 Kaksik- ja mitmiktähed........................................................................................................4 Muutlikud tähed...................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Tähed Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetides...
Laanemets Referaat KUUSK Kuusel on väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Kuused on sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Mõnikord võib pinnapealse juurestiku tõttu leida metsas sageli tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. See on seente töö. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei...
Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega ...
Tähtede sünd Esimesed arvestatavad hüpoteesid taevakehade tekke kohta pakuti välja 18 sajandil (Kanti-Laplace´i nebulaarhüpotees).Need olid puhtspekulatiivsed, sest nii vaatluslikud, kui teoreetilised teadmised tähtede maailmast olid tol ajal veel väga puudulikud. Taevakehade moodustumine hõredast ainest tihenemise teel on kaasaegne teooria ja vaatlused on seda igati kinnitanud. Meie Galaktikas on hõredat ainet (gaasi ja tolmu) kokku umbes 5 miljardi Päikese massi jagu ( Päikese mass 1,99 x10 astmel 33 grammi), mis moodustab umbes 2% Galaktika kogumassist. Hõre külm aine paikneb põhiliselt Galaktika ekvaatori tasandis, see aine sisaldab umbes 70%vesinikku, 28% heeliumi ja 4 % raskemaid elemente.Tervikuna on see aine väga hõre: vaid üks vesiniku aatom kuupsentimeetri kohta. Käesoleval ajal tekib aastas umbes viie Päikse massi jagu uusi tähti. Materjali tähtede tekkeks on umbes tuhat korda rohkem, kui tähti tegelikult tekib, siit järeldu...
Ühiskond I periood Ühiskonna struktuur: • 1. ehk avalik sektor (Riik) • 2. ehk erasektor (Eraettevõtted) • 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA) Ühishüve Mittemajanduslik Majanduslik • Haridus ja tervishoid • Riigimeedia • Politsei ja kaitsejõud • Teed ja tänavad • Kohus • Ühistransport • Jne Ülesanne G: 17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda. Jah, kuna RMK poolt tehtav mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi ja ka turiste. Näiteks võimaldab RMK töö säilitada metsaloodust, pakkuda tasuta puhkevõimalusi jne. 18. Too kaks näidet selle kohta, mille põhjal võib väita, et RMK tegevus loob majanduslikke ja mittemajanduslikke ühishüvesid. Põhjenda. Majanduslikud ühishüved: • Teede rekonstrueerimine looduskaitsealadel • Tasuta puhkevõimaluste ...
Valimised on regulaarsed Kõigil kandidaatidel on õigus vabalt oma vaateid propageerida Tulemused avalikustatakse täielikult Valimissüsteemid Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem(ühemandaadilised valimisringkonnad ,,võitja võidab kõik") Proportsionaalne (mandaatidega) Valijatüübid 1.) parteiaktiivsed (toetavad järjekindlalt mingi partei poliitilist liini) 2.) rutiinse (toetavad parteid harjumusest, traditsioonist jne) 3.) jooksikud (võrdlevad parteide tegevusprogramme ja toetavad neid kelle tegevus on kõige paremas kooskõlas nende huvidega) 4.) passiivsed (ei tunne huvi poliitika vastu, nende osavõtt sõltub juhuslikest asjaoludest) Valimised Eestis Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti 21-aastasel kodanikul Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Neljaks aastaks. Hääletamisõigus
Kompensatsioonimandaat: jaotatakse erakondade, kes ületasid valimiskünnise, üleriigiliste nimekirjade vahel; nimekirjale antud häält arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada); mandaadi saab see erakond, mille jagatis on parajasti suurem; mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool Neli valijatüüpi: Parteiaktiivsed kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale Rutiinsed harjumus, traditsioon Jooksikud võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim Passiivsed osavõtt juhuslik, mittevalimine on ka valimine POLIITILISED KONJUKTUURITSÜKLID Nordhaus: Valitsus mitte ei stabiliseeri majandust, vaid toodab konjuktuuritsükleid Valijad käituvad ratsionaalselt, kuid nende mälu on lühiajaline Umbes kaks aastat enne valimisi ekspansioon soodsa tsükli tootmiseks, pärast
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased ...
õisi, õienektarist toituvad liblikad (nt. koerliblikas, päeva-paabusilm, lapsuliblikas jt), samuti mesilased ja kimalased. Nektarist toituvad putukad on kasulikud ka taimedele, sest nad tolmeldavad taimi. Samas toovad õisi tolmeldavate liblikate röövikud taimedele kahju, süües nende lehti. Niidul elab ka palju röövtoidulisi putukaid, kes söövad omakorda tsaimtoidulisi putukaid ja nende vastseid. Röövtoidulised on näiteks herilased, kiilid, lepatriinud, jooksikud, ritsikad jt. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 8. Soode teke ja tüübid (madal-, siirde- ja kõrgsoo e raba). Soodele iseloomulikud taimed ja loomad. tekivad: Järve kinnikasvamisel u. 1/3 Eesti soodest · Põhjast · Pealt · Põhjast ja pealt üheaegselt Maismaa soostumine · u. 2/3 Eesti soodest
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( ...
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekoos...
el astumine Hääletamise tunnused Vaba konkurents – õigus osaleda hääletamisel või mitte Üldisus – hõlmama suurt osa ühiskonnaliikmetest Ühetaolisus – häältel on võrdne kaal Otsesus – tulemus sõltub ühisarvamustel kodanike seast Valimistüübid Aktiivsed – toetavad järjepidevalt partei poliitilist jooni Rutiinsed – toetavad ainult ühte kindlat parteid Jooksikud – toetab hetkel seda parteid, kellega on kõige parem huvide kooskõla Passiivsed – ei tunne poliitika vastu huvi Erinevad valimissüsteemid Võrdelised valimised (proportsionaalne süsteem) – riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks o Suletud nimekiri – hääli saab anda kõigile olevas nimekirjas, kuid üle jäävad hääled lähvad mandaatidele, kes on eespool
(nn võrdlusarv) on parajasti suurim n Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud n Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata) Neli valijatüüpi ® Parteiaktiivsed (40) kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale ® Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon ® Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim ® Passiivsed (20) osavõtt juhuslik Valimiskäitumise alus ® Isiklik tasand (isiklikud eelistused) ® Valija sotsiaalne ja perekondlik taust: sotsiaalne ja klassikuuluvus, vanus, sugu, usund, perekond, naabrid, töökaaslased, sõbrad ® Valija parteiline enesemääratlus ® Pikaajalised struktuursed muutused Mõistusliku valiku teooria
43. Esita valimiskäitumise võistlevad seletused ja põhilised valijatüübid. Võistlevad seletused: Sotsioloogiline mudel Enesemäärangu e. sotsialiseerumise mudel Ratsionaalse valiku teooria Liitmudelid: ideoloogia, juhus, valimisolukord, valitsuse tegevus, künnise kalkuleerimine Valijatüübid: Parteiaktiivsed (40) kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim Passiivsed (20) osavõtt juhuslik 44. Tutvusta poliitiku ja valija suhteid avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). Avaliku valiku teooria põhineb indiviidi vabal valikul. Vabal vallikul valida, endale esindaja. 45. Tutvusta erakondade konkurentsi avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). 46
Tagarindmiku tiivapaar esineb kilejate lennutiibadena, võib aga olla ka mandunud. Pea alapool on hästi väljakujunenud kurgualusega. Suu on haukamissuistega. Kui jooksiklane kätte võtta, võivad nad pritsida vastiku haisuga ärritavat vedelikku, mis näiteks silma sattudes teeb haiget. Silmadest eespool on jooksikutel pikad lülilised tundlad, millega nad võtavad vastu ohusignaale ning saakloomade lõhnu. Lõhnade abil võivad jooksikud igasugusel maastikul ja isegi tihedas rohus ka omavahel sidet pidada.(www.wikipedia.org) Jooksiklased on enamasti saledad, peenikeste ja tugevate jooksujalgadega. Tundlad on suhteliselt pikad ja peenikesed. Tugev ja voolujooneline keha võimaldab putuka kiiret liikumist käikudes ja taimede vahel. Enamasti on jooksiklased tumedat värvi, sageli süsimustad. Sellisena jäävad nad tumedal maapinnal märkamatuks. Enamus jooksiklasi on röövtoidulised ning väga aktiivsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
