Riigi ja valitsemise III osa (0)

IX Loeng Poliitilised režiimid. Autoritarism , totalitarism ja demokraatia
Poliitiline režiim
Poliitiline režiim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks režiimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks.
Režiimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses
Poliitiline süsteem
Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad , missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord
Režiimide üldjaotus
Demokraatia
n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus
n Liike vaatleme järgmises loengus
Diktatuur
n valitseja piiramatu võim ja autoriteet
n vastuseis demokraatia tingimustele
n puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitseja(d)
n Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav)
Autoritaarse režiimi tunnused
1. Meelsus või pragmatism
2. Reaktsioon , reform või piiratud revolutsioon
3. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu
4. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus
5. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine
6. Sõjaväe domineerimine või autonoomia
Autoritarismi põhiliigid
. Sõjaväevalitsus:
1. Oligarhiline
1. Keskklassiline
1. Massipretoriaanlik
2. Üheparteivalitsus:
1. Pluralistlik alluv
1. Pluralistlik domineeriv
1. Mobiliseeriv alluv
1. Mobiliseeriv domineeriv
Totalitaarse režiimi tunnused
1. Ideoloogia
2. Totaalne revolutsioon
3. Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu
4. Totaalne mobiliseeritus
5. Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine
6. Sõjaväe allutatus
Totalitarismi püsimise vahendid
1. Ametlik ideoloogia
2. Üksainus eliidi juhitud massipartei
3. Terroristlik politseikontrolli süsteem
4. Massiteabevahendite kontrollimonopol
5. Relvamonopol
6. Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus
Kodanikuallumatus
Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu. Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne
Eraldatusesaared – totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil
Demokraatia määratlus
Demokraatia = rahvavalitsus
Demokraatia on valitsemisviis ehk poliitiline režiim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe .
Demokraatia mõiste
® Poliitiliste liidrite valitsemine, kus võim põhineb piiratud mandaadil, mis on saadud üldvalimiste kaudu valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus
® Nõudlikum määratlus: selliselt valitud valitsejad peavad ka tegutsema üldsuse huvides.
Riigivõimu piiratus
n Riigijuhtide võimu põhinemine rahva volitusel e mandaadil, mis on antud valimistega teatud tähtajaks. Uueks volitusteajaks võib nii senised juhid tagasi valida kui valitsejaid vahetada: otsustab rahvas
n Lisaks on riigivõim piiratud ka valdkondliku jaotusega seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtulikuks võimuks, mida nimetatakse võimude lahususeks või tänapäevasemalt võimude tasakaalu ja kontrolli põhimõtteks, samuti õigusriigi põhimõtetega
n Keskseid riigielu küsimusi võivad inimesed otsustada ka otse, nt rahvahääletusega.
Demokraatlikud institutsioonid
n valitud ametikandjate põhiseadusega piiratud valitsemine;
n vabad, ausad ja sagedased valimised, millega ametikandjaid vahetatakse ning kus ei esine sundust;
n tegelik eneseväljendusvabadus, mis tähendab nii kahjulike tagajärgede puudumist kui arvamuste esitamiseks kanalite olemasolu;
n alternatiivse teabe saamise võimalus tänu teabeallikate paljususele;
n ühinemisvabadus, mis tähendab kodanike võimalust luua ühendusi seltsingutest erakondadeni;
n kaasav kodakondsus : kõigi püsielanike võimalus kasutada kõiki demokraatlikke õigusi ja saada õiguste kasutamiseks koolitust ja julgustust.
Demokraatia liike
® Otsene e. vahetu demokraatia - Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia: – võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetše), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse ( referendum , plebistsiit ) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu
® Kaudne demokraatia, esindusdemokraatia - Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, seda nimetatakse esindusdemokraatiaks
® Tööstusdemokraatia - Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni
® Osalusdemokraatia - Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja
® Leppedemokraatia – Püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas.Arenenud riikides on tavaks üksmeel teatud põhiväärtuste osas, nn. väärtuskonsensus. Vrdl. Eesti ühiskondliku kokkuleppe idee
® Totalitaarne ja rahvademokraatia, kvaasi - ja fassaadidemokraatia?
Demokraatlik valitsemine
n Formaalne ja substantsiaalne demokraatiakäsitlus
n Formaalses ehk kitsas käsitluses on olulised ennekõike protseduurireeglid, nt valimised, ja isikuvabadused
n Substantsiaalses ehk laiemas käsitluses on lisaks formaalsetele küsimustele oluline sisuline osalusvõimalus õiguste, kaasatuse, harituse ning sotsiaalsete ja majanduslike võimaluste mõttes
n Liberaaldemokraatlik ja vabariiklik lähenemine
n Liberaaldemokraatlikus käsitluses on keskne tagada inimeste vabadus, moraalsete olenditena teevad vabad inimesed avalikku koostööd niikuinii
n Vabariiklikus lähenemises tuleb toetada aktiivse ja pühendatud kodaniku avalikku osalust, ka sunniga
Demokraatlik poliitiline kultuur
n Pluralism , variatiivsus
n Osalus
n Sallivus
n Usaldus ja legitiimsus
n Poliitikaprotsesside läbipaistvus
n Isiklik usaldus ja vastutus
n Reeglid ja tavad poliitilises käitumises
Liberaaldemokraatia poliitiline alus
n Kõik täisealised kodanikud, sõltumata rassist , usundist, jõukusest, soost jne, peavad saama kasutada poliitilisi õigusi, st õigust väljendada oma arvamusi kas ise või vabalt valitud esindajate kaudu
n Iga kodaniku häälel peab olema võrdne kaal
n Kõik poliitilisi õigusi kasutavad kodanikud peavad olema vabad ja hääletama oma vabal äranägemisel, mis kujuneb poliitiliste rühmade vabas võistluses, mis koondab huve ja teisendab need ühisotsusteks
n Kodanikud peavad ka olema vabad selles mõttes, et neil on võimalus valida sisuliselt erinevaid lahendusi
n Nii ühisotsustes kui esindajatevalimisel kehtib häälte-enamuse põhimõte, ehikki ettekehtestatud enamus-nõue võib olla erinev (suhteline, täielik, kvalifitseeritud)
n Ükski enamusotsus ei tohi piirata vähemusõigusi, eriti õigust saada tulevikus enamuseks (Bobbio 1986: 66)
Demokraatia tunnuseid
® Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl)
® Valitsejate vahetumise võimalus
® Aus ja õiglane otsustamismenetlus
® Otsuseid langetatakse häälteenamusega
® Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks
® Kaitstud inimõigused
® Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus
® Riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus
® Seaduslikkuse põhimõtte järgimine
® Sõltumatu kohus
Dahl : polüarhia
Polüarhia on arenenud demokraatia vorm tänapäeva Lääne ühiskondades.
Polüarhia kaks põhitunnust:
® Kodanikeks on suur osa täiskasvanuist
® Kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine
Polüarhia tunnused
1. Ametikandjate valimine
2. Vabad ja ausad valimised
3. Üldine valimisõigus
4. Õigus kandideerida riigiameteisse
5. Väljendusvabadus
6. Õigus alternatiivsele teabele
7. Ühinemisõigus
Demokraatia tänased probleemid
n Inimeste võõrandumine poliitilisest otsustamisest
n Turumajanduse ja demokraatia pinged (otsustamise nihkumine , majandusliku maailmastumise mõju)
n Meedia ja demokraatia suhted (kaubastumine e kommertsialiseerumine, sotsiaalse vastutuse teooria)
Meedia sotsiaalse vastutuse käsitlus
n Meedial on ühiskonna suhtes kohustused ja meedia omandus tugineb avalikule usaldusele
n Uudistemeedia peaks olema tõepärane, täpne, õiglane, objektiivne ja asjakohane
n Meedia peaks olema vaba ja isereguleeruv
n Meedia peaks järgima kokkulepitud eetika - ja ametijuhendeid
n Teatud juhtudel on vajalik valitsuse sekkumine avalike huvide kaitseks
Avaliku huvi nõuded meediale
n Meediaomandi pluralism
n Avaldamise vabadus
n Kättesaadav mitmekesine teave
n Mitmekesiste arvamuste kajastamine
n Laialdane levi (ligipääsetavus)
n Edastatava teabe ja kultuuri kvaliteet
n Piisav toetus demokraatlikule poliitilisele süsteemile
n Austus kohtusüsteemi suhtes
n Austus individuaalsete ja üldiste inimõiguste suhtes



X Loeng Avaliku võimu
harud ja institutsioonid
Avaliku võimu korraldus
n Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseadus-likkus), põhiseaduslikud väärtused
n Võimuinstitutsioonide jaotus:
n Horisontaalne ja vertikaalne võimujaotus
n Põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemis-(/ameti-)asutused (ametid, inspektsioonid, registrid ), keskvalitsus ja kohalik omavalitsus
n Võimuinstitutsioonide sisekorraldus:
n Amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuuriüksused, valitsemisalad
n Avalik teenistus : pädevus, järelevalve, vastutus
Põhiseaduslikkus/ konstitutsionalism
Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus:
1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad
2) piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel
3) piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused
Põhiseaduslikkus
n Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna
n Veel olulisem võib olla „põhiseaduse vaim,” mis peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele
n Samas ei tarvitse kirjatäht