Riigi ja valitsemise III osa (0)

IX Loeng Poliitilised režiimid. Autoritarism , totalitarism ja demokraatia
Poliitiline režiim
Poliitiline režiim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks režiimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks.
Režiimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses
Poliitiline süsteem
Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad , missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord
Režiimide üldjaotus
Demokraatia
n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus
n Liike vaatleme järgmises loengus
Diktatuur
n valitseja piiramatu võim ja autoriteet
n vastuseis demokraatia tingimustele
n puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitseja(d)
n Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav)
Autoritaarse režiimi tunnused
1. Meelsus või pragmatism
2. Reaktsioon , reform või piiratud revolutsioon
3. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu
4. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus
5. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine
6. Sõjaväe domineerimine või autonoomia
Autoritarismi põhiliigid
. Sõjaväevalitsus:
1. Oligarhiline
1. Keskklassiline
1. Massipretoriaanlik
2. Üheparteivalitsus:
1. Pluralistlik alluv
1. Pluralistlik domineeriv
1. Mobiliseeriv alluv
1. Mobiliseeriv domineeriv
Totalitaarse režiimi tunnused
1. Ideoloogia
2. Totaalne revolutsioon
3. Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu
4. Totaalne mobiliseeritus
5. Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine
6. Sõjaväe allutatus
Totalitarismi püsimise vahendid
1. Ametlik ideoloogia
2. Üksainus eliidi juhitud massipartei
3. Terroristlik politseikontrolli süsteem
4. Massiteabevahendite kontrollimonopol
5. Relvamonopol
6. Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus
Kodanikuallumatus
Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu. Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne
Eraldatusesaared – totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil
Demokraatia määratlus
Demokraatia = rahvavalitsus
Demokraatia on valitsemisviis ehk poliitiline režiim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe .
Demokraatia mõiste
® Poliitiliste liidrite valitsemine, kus võim põhineb piiratud mandaadil, mis on saadud üldvalimiste kaudu valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus
® Nõudlikum määratlus: selliselt valitud valitsejad peavad ka tegutsema üldsuse huvides.
Riigivõimu piiratus
n Riigijuhtide võimu põhinemine rahva volitusel e mandaadil, mis on antud valimistega teatud tähtajaks. Uueks volitusteajaks võib nii senised juhid tagasi valida kui valitsejaid vahetada: otsustab rahvas
n Lisaks on riigivõim piiratud ka valdkondliku jaotusega seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtulikuks võimuks, mida nimetatakse võimude lahususeks või tänapäevasemalt võimude tasakaalu ja kontrolli põhimõtteks, samuti õigusriigi põhimõtetega
n Keskseid riigielu küsimusi võivad inimesed otsustada ka otse, nt rahvahääletusega.
Demokraatlikud institutsioonid
n valitud ametikandjate põhiseadusega piiratud valitsemine;
n vabad, ausad ja sagedased valimised, millega ametikandjaid vahetatakse ning kus ei esine sundust;
n tegelik eneseväljendusvabadus, mis tähendab nii kahjulike tagajärgede puudumist kui arvamuste esitamiseks kanalite olemasolu;
n alternatiivse teabe saamise võimalus tänu teabeallikate paljususele;
n ühinemisvabadus, mis tähendab kodanike võimalust luua ühendusi seltsingutest erakondadeni;
n kaasav kodakondsus : kõigi püsielanike võimalus kasutada kõiki demokraatlikke õigusi ja saada õiguste kasutamiseks koolitust ja julgustust.
Demokraatia liike
® Otsene e. vahetu demokraatia - Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia: – võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetše), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse ( referendum , plebistsiit ) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu
® Kaudne demokraatia, esindusdemokraatia - Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, seda nimetatakse esindusdemokraatiaks
® Tööstusdemokraatia - Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni
® Osalusdemokraatia - Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja
® Leppedemokraatia – Püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas.Arenenud riikides on tavaks üksmeel teatud põhiväärtuste osas, nn. väärtuskonsensus. Vrdl. Eesti ühiskondliku kokkuleppe idee
® Totalitaarne ja rahvademokraatia, kvaasi - ja fassaadidemokraatia?
Demokraatlik valitsemine
n Formaalne ja substantsiaalne demokraatiakäsitlus
n Formaalses ehk kitsas käsitluses on olulised ennekõike protseduurireeglid, nt valimised, ja isikuvabadused
n Substantsiaalses ehk laiemas käsitluses on lisaks formaalsetele küsimustele oluline sisuline osalusvõimalus õiguste, kaasatuse, harituse ning sotsiaalsete ja majanduslike võimaluste mõttes
n Liberaaldemokraatlik ja vabariiklik lähenemine
n Liberaaldemokraatlikus käsitluses on keskne tagada inimeste vabadus, moraalsete olenditena teevad vabad inimesed avalikku koostööd niikuinii
n Vabariiklikus lähenemises tuleb toetada aktiivse ja pühendatud kodaniku avalikku osalust, ka sunniga
Demokraatlik poliitiline kultuur
n Pluralism , variatiivsus
n Osalus
n Sallivus
n Usaldus ja legitiimsus
n Poliitikaprotsesside läbipaistvus
n Isiklik usaldus ja vastutus
n Reeglid ja tavad poliitilises käitumises
Liberaaldemokraatia poliitiline alus
n Kõik täisealised kodanikud, sõltumata rassist , usundist, jõukusest, soost jne, peavad saama kasutada poliitilisi õigusi, st õigust väljendada oma arvamusi kas ise või vabalt valitud esindajate kaudu
n Iga kodaniku häälel peab olema võrdne kaal
n Kõik poliitilisi õigusi kasutavad kodanikud peavad olema vabad ja hääletama oma vabal äranägemisel, mis kujuneb poliitiliste rühmade vabas võistluses, mis koondab huve ja teisendab need ühisotsusteks
n Kodanikud peavad ka olema vabad selles mõttes, et neil on võimalus valida sisuliselt erinevaid lahendusi
n Nii ühisotsustes kui esindajatevalimisel kehtib häälte-enamuse põhimõte, ehikki ettekehtestatud enamus-nõue võib olla erinev (suhteline, täielik, kvalifitseeritud)
n Ükski enamusotsus ei tohi piirata vähemusõigusi, eriti õigust saada tulevikus enamuseks (Bobbio 1986: 66)
Demokraatia tunnuseid
® Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl)
® Valitsejate vahetumise võimalus
® Aus ja õiglane otsustamismenetlus
® Otsuseid langetatakse häälteenamusega
® Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks
® Kaitstud inimõigused
® Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus
® Riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus
® Seaduslikkuse põhimõtte järgimine
® Sõltumatu kohus
Dahl : polüarhia
Polüarhia on arenenud demokraatia vorm tänapäeva Lääne ühiskondades.
Polüarhia kaks põhitunnust:
® Kodanikeks on suur osa täiskasvanuist
® Kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine
Polüarhia tunnused
1. Ametikandjate valimine
2. Vabad ja ausad valimised
3. Üldine valimisõigus
4. Õigus kandideerida riigiameteisse
5. Väljendusvabadus
6. Õigus alternatiivsele teabele
7. Ühinemisõigus
Demokraatia tänased probleemid
n Inimeste võõrandumine poliitilisest otsustamisest
n Turumajanduse ja demokraatia pinged (otsustamise nihkumine , majandusliku maailmastumise mõju)
n Meedia ja demokraatia suhted (kaubastumine e kommertsialiseerumine, sotsiaalse vastutuse teooria)
Meedia sotsiaalse vastutuse käsitlus
n Meedial on ühiskonna suhtes kohustused ja meedia omandus tugineb avalikule usaldusele
n Uudistemeedia peaks olema tõepärane, täpne, õiglane, objektiivne ja asjakohane
n Meedia peaks olema vaba ja isereguleeruv
n Meedia peaks järgima kokkulepitud eetika - ja ametijuhendeid
n Teatud juhtudel on vajalik valitsuse sekkumine avalike huvide kaitseks
Avaliku huvi nõuded meediale
n Meediaomandi pluralism
n Avaldamise vabadus
n Kättesaadav mitmekesine teave
n Mitmekesiste arvamuste kajastamine
n Laialdane levi (ligipääsetavus)
n Edastatava teabe ja kultuuri kvaliteet
n Piisav toetus demokraatlikule poliitilisele süsteemile
n Austus kohtusüsteemi suhtes
n Austus individuaalsete ja üldiste inimõiguste suhtes
X Loeng Avaliku võimu
harud ja institutsioonid
Avaliku võimu korraldus
n Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseadus-likkus), põhiseaduslikud väärtused
n Võimuinstitutsioonide jaotus:
n Horisontaalne ja vertikaalne võimujaotus
n Põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemis-(/ameti-)asutused (ametid, inspektsioonid, registrid ), keskvalitsus ja kohalik omavalitsus
n Võimuinstitutsioonide sisekorraldus:
n Amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuuriüksused, valitsemisalad
n Avalik teenistus : pädevus, järelevalve, vastutus
Põhiseaduslikkus/ konstitutsionalism
Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus:
1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad
2) piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel
3) piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused
Põhiseaduslikkus
n Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna
n Veel olulisem võib olla „põhiseaduse vaim,” mis peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele
n Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936)
n Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks
Võimude jaotamise tasandid
n Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud erinevate rollidega
n Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs kohalik omavalitsus
n Otsene vs kaudne riigihaldus
Seadusandja
® Parlamendi ülesanded:
n seaduste vastuvõtmine
n kodanikkonna esindamine
n täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll
n rahakotivõim ja poliitiline harimine (eeskuju)
n ühiskonnaprobleemide arutamine
® Legislatuuride allakäik
Esinduskogu mõjukus
n Poliitikat kujundav: saab muuta ja tagasi lükata täitevvõimu esitatud eelnõusid. USA, Costa Rica, Tšiili
n Poliitikat mõjutav: saab tagasi lükata ja osalt muuta täitevvõimu ettepanekuid , ent ei saa asendada neid omapoolse poliitikaga. Prantsusmaa, Soome
n Vähe poliitikat kujundav: täitevvõimu otsuste ratifitseerija („kummipitsat”, rubber stamp). Malawi jt vähearenenud riigid
n Aktiivne, reaktiivne, marginaalne, minimaalne
Esinduskogu töötraditsioonid
n Üldpoliitiline diskussioon (tööparlament): töö on komisjonides ära tehtud, sõna antakse opositsioonile. Saksamaa, Rootsi
n Poliitiline propaganda (kõneparlament). Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind . Ühendkuningriik
n Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteeri-mine (assambleeparlament). Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Itaalia
n Valitsuse otsuste vormistamine. Ka esinduskogudes, millel on poliitika kujundamisele mõju. Reeglid piiravad parlamendiväitlust või annavad valitsusele eriõigusi. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa
n Komisjonide otsuste vormistamine. Keskne töö komisjonides, erakonnadistsipliin madal. USA
Täitevvõim
® Valitsuse ülesanded:
n juhtida riiki parlamendi suuniste alusel: määra-ta rahvusliku poliitika suunad ja viia neid ellu,
n administratsiooni (halduse) järelevalve,
n tagada piisav toetus oma poliitikate elluviimiseks,
n kriiside juhtimine,
n sõjalised ja välisasjad,
n sümboolsed ja tseremoniaalsed küsimused
® Riigipea , valitsuskabinet ja administratsioon
® Täitevvõimu laienemine heaoluriigiga
Valitsuse tähtsuse suurenemine
n Valitsuse ülesannete, vahendite ja personali laienemine. Kabinettide hüppeline suurenemine. Valitsuse tugistruktuuride, eriti valitsuskomisjonide paisumine
n Valitsuse domineerimine parlamendi üle (kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess ). Valitsuse ja parlamendi vastastikused kontrollimehhanismid pole paigas
n Valitsusjuhi esiletõus ja valitsusesisese hierarhia süvenemine. Suured nõudmised ministrile: generalist ja spetsialist
Valitsuste sisu
n Hierarhiline : valitsusjuht määrab ainuisi-kuliselt kabineti ja kontrollib seda täielikult
n Liidrikeskne: ministritel piiratud mõju poliitika kujundamisele, koordinatsioon liidri pärusmaa, samas kollegiaalne
n Segmenteeritud: on jagunenud kaheks või rohkemaks poolautonoomseks üksuseks (USA: kabinet ja presidendi kantselei , NSVL)
n Meeskonnavalitsus: valitsusjuhi ja ministrite vastastikune sõltuvus ja koostöö
n Assambleevalitsus: eri rühmade kompromiss
Tõhus valitsus suudab
n Ühitada konfliktsed eesmärgid tervikstrateegiate raames. Järgida prioriteete vastandlike huvide korral, et huvid ei hakkaks valitsuse üle domineerima
n Suunata vahendid sinna, kus nende kasutamine on kõige tulemuslikum . Uuendada seal, kus vana poliitika on ammendunud või läbi kukkunud
n Tagada poliitika/otsuse tõhus elluviimine , kui see on vastu võetud. Tagada poliitilise joone stabiilsus, et valitud tegevusliin saaks teatud aeg toimida
n Juhtida edukalt poliitilisi lõhesid, vältimaks sotsiaalseid plahvatusi. Arvestada ka ebaselgeid ja organiseerima-ta huve, mitte ainult pealesurutavaid kontsentreeritud. Panna võimsaid rühmi vajadusel leppima kaotusega
n Tagada püsivad rahvusvahelised eesmärgid ja eelistused (välis)kaubanduses ja riigikaitses
Erinevaid riigipäid
n Otseselt või kaudselt valitud riigipea:
n isikuline: president , riigivanem , kuningas vms
n kollektiivne: presidentuur
n piiratud ajaks või eluaegselt
n suurem või väiksem võim
n Pärilik riigipea:
n piiramatu (absoluutne) valitseja ( monarh )
n piiratud, põhiseaduslik valitseja
n „Poolpärilik” riigipea mõnedes autoritaarsetes või vähearenenud riikides
Kohtuvõim
® Ülesanded:
n lahendab vaidlusi mängureeglite üle
n otsustab sanktsioone
® Põhilised toimijad : kohtud, tagavad institutsioonid, muu õigusala. Põhiseaduskohtu mõju süsteemile
® Ekspertsus, hierarhilisus (kohtuastmed), spetsialiseeritus (harud), formaliseeritus
Parlamentarism
Tänapäevane:
§ parlamendi rolli vähenemine
§ usaldushääletuse piiramine
§ valitsusliikme roll olulisem parlamendi-liikme omast
§ partei juhib parlamendisaadikut
§ valitsusjuht liidrina
Presidentalism
n Võim lähtub nii presidendist, kes nimetab valitsuse ja domineerib administratsiooni, kui rahvaesindusest, kes teeb seadusi. Võrdsemate vaidluste korral on kohtuvõimu osa suurem.
n President võib erinevates režiimides olla:
n täitevvõimu pea
n seadusandliku võimu pea
n kõrgeim diplomaat
n heaolu eest hoolitseja
n parteijuht
Weberi bürokraatiamudel
® Kindlate reeglite alusel püsiv töö
® Süsteemne tööjaotus
® Kindel hierarhia
® Erialane ettevalmistus
® Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega
® Keeld ametikohta osta või pärida
® Asjaajamise dokumenteerimine
® Umbisikulisus
Ametnikkonna kujundamine
n Karjäärisüsteem: alustatakse püramiidi jalamilt, inimese tegevus ametnikuna määrab edutamise
n Positsioonisüsteem: ametikohti täidetakse avalike konkurssidega, kandideerida võib igaüks, otsustavad isikuomadused (sh varasem teenistuskogemus)
n Avalik teenistus: töö riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse institutsioonides avaliku võimu teostamisel
Riigisisene võimujaotus
n Keskvalitsus: parlament (Eestis riigikogu), valitsuskabinet (Eestis valitsus), haldusasutused e administratsioon (Eestis ministeeriumid , ametid, inspektsioonid, maavalitsused, avalik-õiguslikud asutused)
n Kohalik omavalitsus (Eestis linnad ja vallad , mida juhivad volikogud ja linnapead/vallavanemad. Võimalikud ka osavallad ja linnaosad )
Kohalik omavalitsus
Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi.
Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid. Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe- või mitmetasandiline.
KOV mudelid
® Suurbritannia ja Saksamaa – detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus
® Prantsusmaa – tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna
Lähimus e. subsidiaarsus e. täiendavus – otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil
KOV tavategevusalad Euroopas
n üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur ,
n avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne , perearstivõrk,
n planeerimine , ehitus, hoonestus, kohalik liiklus , teed ja veondus ,
n elekter ja soojus , veemajandus jm. kommunaalvõrgud,
n avalik kord ja heakord , kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse , jäätmemajandus, turism , erifunktsioonid ( kaitsealad jm)
Mitmetasandiline valitsemine
n Poliitika ja valitsemine keerulistumine postmodernses teabeühiskonnas ning püüe optimaalselt ühitada demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine (teenuste/hüvede kättesaadavus) ja majanduslik tõhusus
n Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala, elanikkonda, ülesande iseloomu ning poliitika ja valitsemise tavasid
n Vastavalt vajadusele erinevate valitsemis-tasandite kujundamine lisaks klassikalistele
n Kasutatakse maailmastumise (rahvusvahe-lised suhted), euroopastumise (Euroopa uuringud), riigitasandi (föderaliseerumise), kohaliku omavalitsuse, aga ka üldistatumalt avaliku poliitika analüüsil ja korraldamisel
n Tagapõhjaks nihe riigivõimu uurimise paradig-mas. Avaliku võimu hierarhilise korrastamise ( government ) asemel tuntakse huvi ühiskonna enesekorralduse kõigi võimumehhanismide (governance) vastu, paiknegu need avalikus, äri-, mittetulundus - või isiklikus sektoris
Mitmetasandilisuse põhimõõtmed
n Suurenenud mitteriiklike (mitteavalike) toimijate, näiteks vaba- ja äriühingute roll
n Otsustamisprotsessi mõtestamine mitmekesiste kattuvate võrgustike kaudu selgepiiriliste piirkondlike tasandite asemel
n Riigi ja laiemalt avaliku võimu tegevusviiside teisenemine: otsese korraldamise ja sekkumise asemel on liigutud koordinatsiooni, suunamise ja võrgustikutöö kasutamisele
XI Loeng Valitsemine.
Riik ja majandus
Klassikaline avaliku võimu mudel
n Riigivõimul on tõhus kontroll oma maa-ala ja elanikkonna üle
n Demokraatlikult valitakse rahvaesindus, mis seab otse või kaudselt ametisse täitevvõimu.
n Seadusandja kehtestab arutelu ja hääletuse kaudu kujunevate eesmärkide saavutamiseks üldised reeglid kõigile täitmiseks. Nii tekkinud ühishuvi kaalub üles erahuvid (ultima ratio )
Poliitikakujundamise tasandid
n Politics i dominandiga tasandid
n Valitseva arvamuse kujundus – teemaseade
n Poliitiline konkurents võimu pärast
n Policy dominandiga tasandid
n Avalik poliitika (public policy) tegevusjoone elluviimiseks mingis küsimuses
n Halduspoliitikad (administrative policies) teatud sektori eesmärgistatud korraldamisena
n Valitsemise seisukohast on olulised kõik tasandid. Kuigi ennekõike ollakse suunatud tulemustele (policy), on hädavajalik kindlustada tegevuskeskkonna toetus ja see hõlmab palju politicsi
Policy
Policyt võib üldiselt nimetada tegevusjooneks. Policyt võib teha üksikisik, rühm või avalik võim. Policyt võib mõista sidemena kavatsuste, tegevuste ja tulemuste vahel.
Policy väljendub:
1. Kavatsuste tasandil – valitsuse seisukohana
2. Tegevuste tasandil – valitsuse käitumisena
3. Tulemuste tasandil – valitsuse tegevuse mõjuna ühiskonnale
Riigi mõjutamisvahendid
Kolm põhilist:
1. Ettekirjutused ( regulatsioon )
2. Rahaline mõjutamine
3. Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine
Riigi tegevusulatus: erinevad vaated
® Konservatiivne riigikäsitlus – minimaalriik
® Liberaalne riigikäsitlus – piisavalt sekkuv riik
® Radikaalne riigikäsitlus – maksimaalne riik
® Fukuyama lähenemine: riik ei pea tegelema liiga paljude asjadega, aga tuleb tagada riigivõimuinstitutsioonide tugevus
Riigi funktsioonid: minimaalsed
Turust tingitud puuduste korrigeerimine
Võrdsuse edendamine
Avalike hüvede pakkumine
Vaeste kaitse
Riigikaitse
Vaesuse vastu võitlemise programmid
Seadused ja korrakaitse
Abi katastroofide puhul
Omandikaitse
 
Makromajanduse juhtimine
 
Tervishoiuteenused
 
Riigi funktsioonid: vahefunktsioonid
Turust tingitud puuduste korrigeerimine
Võrdsuse edendamine 
Välismõjudele reageerimine
Monopolide ohjamine
Infopuudulikusest ülesaamine
Sotsiaalkindlustuse korraldus
Haridus
Üldistest huvidest lähtuv seadusandlus
Kindlustus
Ümberjaotav pensionisüsteem
Keskkonna-kaitse
Monopolide-vastasus
Rahandus -regulatsioon 
Peretoetused
 
 
Tarbijakaitse  
Töötuskindlustus
Riigi funktsioonid: aktivistlikud
Turust tingitud puuduste korrigeerimine
Võrdsuse edendamine
Erasfääri tegevuse koordineerimine
Ümberjaotamine
Turgude edendamine
Varade ümberjaotamine
Klastripõhise tegevuse algatamine
 
Heaoluriik
® Mõiste kasutusel ennekõike pärast II maailma-sõda. Kriis 70.-test ja uus tõus 90.-test
® Algatajad sotsiaalsete eelistustega jõud, ent oma osa nii konservatiividel kui sotsiaalliberaalidel
® Bismarcki reformid Saksamaal 19. saj lõpul, Beveridge’i plaan Inglismaal II maailmasõja järel
® Erinevad heaolumudelid Esping-Andersenil: (a) Põhjala, (b) Kesk-Euroopa, (c) katoliku e Lõuna-Euroopa, (d) angloameerika e liberaalne
Valitsuse hindamise alused
Vaatamata erinevatele väärtustele, keskendutakse valdavalt järgmisele:
® Stabiilsus ja kord
® Aineline heaolu
® Kodanikuõigused
® Demokraatlikkus
Maailmastumine: riigi haihtumine?
n Kui palju saavad valitsused kujundada poliitikat ajal, mil neid piiravad vastastikused kohustused rahvusvaheliste ühenduste (WTO, Euroopa Liit jne) kaudu ning suuremad hargmaised ettevõtted on rahanduslikult 20. riigi tasemel?
n Majanduslik maailmastumine valitsuste ja riikide tegevusruumi piiravate mõjude põimumisena ( Held 1995): siseriikliku poliitika piiride hägustumine, riigi poliitika institutsionaalse ja organisatsioonilise konteksti muutus, õigusliku raamistiku ja valitsuste halduspraktikate muutus, vastutuse ja aruandluse viiside hägustumine riikides
n Samas mitte tingimata riigi kadu: õiguslike loovutustega võib juurde võita sisulist tegevusruumi, rahvusriigi nõrge-nemine ei tähenda tingimata riigi kui sellise nõrgenemist
Muutused valitsuse tegevuses
n Riigi tegevuse ümberpaigutamine madalamatele või riigiülestele valitsemistasanditele, PPP (public-private partnership) kasutamine: valitsuse mõju võib säilida või suureneda , vastutus hajub
n Riigi toimimisviiside muutus: teatud teenuste osutamise erastamine/ lepinguline delegeerimine (riigile reguleerimise ja kontrolli ülesanded) ja teiste turusarnastamine (võistlus avaliku sektori sees), avaliku teenistuse osaline paindlikustamine (vähem eluaegseid ametikohti), kogukondadele suurema rolli andmine, samas suur valitsus säilib
n Teatud majandusvaldkondade mõjutamise lootuse vähenemine, ent teatud valdkondades (järelevalve, tööturu- hariduspoliitika ) tegevuse lisandumine
Uus valitsemismudel: governance
n Government vs governance (valitsemine vs valitsetus)
n Valitsemine, st antud poliitilise koosluse jaoks siduvate ja tõhusate kollektiivsete otsuste tegemine, on üha vähem riigi ja tema ametkondade monopol ning üha enam riigitoimijate poolt otsustamise ja elluviimise sobitamine ühiskondlike huvidega , kasutades nii formaalseid kui mitteformaalseid kanaleid (läbirääkimised sotsiaalsete partneritega)
n Governance ei tähenda riigi lõppu või taandumist, vaid teisenemist ja kohandamist ühiskonnaga, milles riik toimib
n Eelkäijaks korporatiivne valitsemispärimus
Governance’i tõusu tegurid
n Valitsuste ülekoormus (heaolu-)teenuste pakkumisel ja üldsuse tõrksus nende rahastamisel
n Ühiskondade kasvav keerukus , mis muudab ühtse korraldamise ja järelevalve üha raskemaks
n Majandusliku maailmastumise mõju: riigi majanduse mõjutamise võime vähenemine
n Usu teatav nihkumine valitsustelt turu suunas
n Atraktiivsus ebaõnnestunud valitsuse poliitikate asendamisel (see ei tähenda, et turg paremini toimiks, aga poliitikud saavad vastutusest lahti)
n Poliitikute lootus vältida ebapopulaarseid otsuseid
Valitsemisvõrgustikud
n Hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmes tuumtäitevvõim kui võrgustikud, mis valvavad madalamate tasandite funktsionaalseid poliitikavõrgustikke (policy networks)
n Riik muutub institutsioonidevaheliste võrgustike kogumiks, kuhu kuuluvad valitsuse ja ühiskonna toimijad, mis on suutelised suunama või reguleerima
n Võrgustike liigid:
n Valitsustevahelised (nt Baseli pangandusjärelevalve komitee)
n Kolmepoolsed (avalik, äriline ja mittetulunduslik sektor )
n Riikeläbivad e transnatsionaalsed (nt Piirideta Arstid)
Poliitika ülekandmine
n Poliitika ülekandmine (policy transfer ): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle
n Võib olla nii vabatahtlik (EL) kui sunnitud (19.-20. saj impeeriumid , IMF, WB arengumaades)
n Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve (sh nn maailmastumisvastased ja eurovastased)
Governance’i varjuküljed
n Vastutuse kadumine. Valijale esitletakse uusi „paratamatusi” (nt Tallinna Vee 15%-line lepinguga tagatud kasum)
n Riigi tühjendamine (hollowing out of the state): tegelik võim varju jääda soovivatel ärisektori toimijatel, poliitikud marionettidena, valijatel vähe lootust mõjutada (oligarhilised erakonnad , eraomanduses meedia kontrollimatu propagandavahendina)
n Nt ebaseadusliku rände tõrjumine: siseriiklik surve, suur tähendus lennuettevõtetel, kontrollil arengumaade lennuväljadel jne – et ei kuuluks oma kohtu pädevusse
Governance kui varasema jätk
n Riikidel on jätkuvalt mitmeid võtmerolli kindlustavaid eesõigusi (nt maksustamise ja legitiimse jõukasutuse monopol), ehkki nende kasutamisviis erineb klassikalisest kujutlusest
n Formaalset võimu on alati täiendanud sisuline: korraldusi ja järelevalvet on täiendanud läbirääkimised, venimine elluviimisel on poliitikaid põhja lasknud
n Poliitika edukas kujundamine on pidevalt nõudnud nii vormilist õigusvõimu kui ettevõtlikkust ja poliitikatunnetust
Mitmetasandiline valitsemine
n Autoriteetse otsustamise haju (ta)mine erinevatele territoriaalsetele tasanditele: (1) riigiülene (maailma, nt ICC, piirkonna, nt EL, CARICOM), (2) riiklik, (3) riigialane (osariiklik, kohaliku omavalitsuse)
n Mitmetasandilisus nüüdses Euroopa Liidus:
n Otsustamispädevused pole vaid valitsuste monopol, vaid neid jagavad erinevate tasandite toimijad
n Liidu tasandi ühisotsustusmenetlused tähendavad riikide valitsustele olulist lõppotsustusõiguse kadu
n Poliitilised tasandid on seotud, mitte ainult ühendatud: liikmesriigi valitsus ei kontrolli kõiki sidemeid
n Liidu ühtne inimõiguste kaitse raamistik piirab oluliselt liikmesriikide tegevusvõimalusi oma kodanike suhtes
Majanduskorrad
On olemas 2 poliitilise majanduse ideaaltüüpi: turumajandus ja käsumajandus (100% puhtal kujul kumbagi ei eksisteeri).
Segamajandust võib mõista kui püüdu ühendada turu- ning käsumajanduse eelised ning vähendada puudusi. Ei ole puhas ideaaltüüp. Segamajandus otsib keskteed kõikides ülaltoodud nõuetes.
Segamajandus
Kontroll majanduse üle on jagatud riigi ja erasektori vahel. Võtmeharud ( infrastruktuur , strateegilised ettevõtted) on riigi, enamik majandusest eraomandis
Otsused tootmise kohta (kui palju toota), on tehtud enamasti lähtudes turumajanduslikust aspektist . Riigiettevõtted töötavad plaanide järgi, riik paneb õigusliku regulatsiooni kaudu paika majanduse tegevuskeskkonna ja üldised arengusuunad.
Hind kujundatakse tavaliselt nõudluse–pakkumise tulemusel, kuid riik kannab hoolt et keskseks peetud soovid saaksid täidetud (näiteks kehtestada miini-mumpalga või piirkondliku kättesaadavuse nõude)
Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, riik nõuab osa maksudeks , sõltudes sellega erasektorist
Riik majanduses
1. Ta võib olla tarbija, ostes tootjalt kaupu
2. Ta võib olla majandusüksus (ettevõte), kontrollides mõnda/kõiki tootmisfaktoreid
3. Ta võib olla ettevõte, tootes kaupa
4. Ta võib reguleerida tarbijate–tootjate vahelisi suhteid, ajades poliitikat, mis määrab nende käitumist
5. Ta võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid
6. Ta võib ükskõik kellele raha anda
Riik ja majandus
n Riigi tegevus nõuab raha, eriti modernses riigis ( halduspoliitika kujundamine ja elluviimine, ühiskonna leppimuse saavutamine ja pingete tasendamine, sõjapidamine, heaoluteenuste pakkumine, õiguskorra alalhoidmine jne)
n Raha saadakse maksudest või riigiomandist
n Suhtumine riigiomandisse: ebatõhus paha asi (uusparempoolsed), võrdsuse ja tõhususe hea tagaja (marksistid), praktiline vajadus teatud valdkondades, nt monopolid (keskmejõud)
Riik majandusosalisena
n Riik omanikuna (stabiliseerija): avaliku võimu asutus-te hooned, ühiskonnale olulised ehitised (koolid, raamatukogud, muuseumid jt), süvakaitsega loodus-alad, Eestis riigimets eelarve ja vääringu tagatisena
n Riik omaniku ja tootjana (sissetulek, turutõrgete takistamine): võtmetööstused, pangandus , infrastruktuur, looduslikud ja valitud tehislikud monopolid, eritähelepanuga või muidu kahjumlikud valdkonnad (sõjandus, lennundus, tuumaenergeetika , regionaalpoliitilised ettevõtmised), sotsiaalteenused
n Riik tööandjana: eelnev+sõjavägi+korrakaitse ( OECD keskmine: u 20%, Egiptus 50% kogutööhõivest)
Valitsus majanduse kujundajana
n Riik õiguskeskkonna looja ja reguleerijana
n Eraomandi tagamine ja piiratus, sundvõõrandamine
n Tervisekaitse, ausa võistluse tagamine jm
n Erastamise (ja NPM-i) paradoks : tulemusena uued teenusestandardid, järelevalveasutused ja -ametnikud
n Sageli erastamise asemel avaliku sektori siseturg: teenusestandardid, järelevalveasutused ja -ametnikud
n Riik ümberjagajana (EL u 40%):
n Võrdsus: otseste ja kaudsete maksude, astendamise ja toetuste mõju (ÜK 2004: astmeline tulumaks kõrgeim 40, üldtase 22, kaudsed maksud äärekümnendikel 16-31, kokku efektiivne maksukoormus 32-43)
n Käitumisliinide soosimine või takistamine: aktsiisid, keskkonnamaksud , abirahad ( subsiidium , dotatsioon
n Modernse keynesliku welfare ’i (heaolu-) majanduspoliitika eesmärgid: maksimeerida majanduskasv , hoida täistööhõivet, positiivset väliskaubandusbilanssi, stabiilseid hindu (vältida inflatsiooni). Institutsionaalne stabiilsus (kolmepoolsed kokkulepped, töörahu) tagab majanduskasvu. Jäikus
n Monetaristide eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida stabiilseid hindu. Suurem paindlikkus , konjunktuurikõikumised
n Uus väljakutse – majanduslik maailmastumine: ülemaailmne (a) tootmise korraldus ja (b) raharinglus
n „Rahvusvaheline võistlusvõime” – sisene ja väline turvalisus, ühiskonna teadmistase ja töökultuur, maksukeskkond (EL-i Lissaboni strateegia)
n Vs riik kui policy-taker kasiinomajanduses
n Schumpeterliku workfare’i (töösunduse) majanduspoliitika eesmärgid: edendada avatud majandusruumis tootmist ja innovatsiooni, tugevdamaks maksimaalselt riigi majanduse struktuurset võistlusvõimet sekkumisega pakkumise poolde ning allutada sotsiaalpoliitika tööturu paindlikkuse ja rahvusvahelise võistluse nõuetele
n Väliskaubanduspoliitika: siseturu kaitse tolli- jm maksude ja mittemaksuliste tõketega, nt kvaliteedinõuded, väljaveotoetused
n Tööhõive- ja hariduspoliitika: inimkapitali arendamine, töövahendus, eriabi suurte ümberkorralduste puhul
n Uurimis - ja arendustegevuse toetamine : abirahad, infrastruktuuri väljaehitamine
n Kartelli - ja eramonopolivastane poliitika
n Maksupoliitika: majandusarengut soosivad maksusoodustused
n Investeeringuriskide vähendamine (laenud ja laenutagatised)
n Riigihankepoliitika (ostetakse kodumaist kaupa)
n Majanduspoliitika valdkonnad (Wrobel):
n Korrapoliitika
n Konkurentsipoliitika
n Stabilisatsioonipoliitika
n Rahapoliitika
n Struktuuripoliitika
n Regionaalpoliitika
n Väliskaubanduspoliitika
n Sotsiaalpoliitika
Näide: majanduspoliitika vahendid Soomes
® Traditsiooniline: (a) subsideerimine, (b) siseturu kaitse, (c) edukate rahvusvaheliste ettevõtete loomine
® Planeeriv lähenemine
® Positiivsed poliitikad (struktuursele muutusele kaasaaitamine)
® Turule suunatud (finantsturgude, insti-tutsioonide, infrastruktuuri arendus)
Teiste riigi tegevusalade mõju majandusele
n Strateegilised vajadused: veondusinfrastruktuur, riigirahvuse loomine, relvastuse väljatöötamine ja tootmine
n Sõdade ja maksunduse seos
n Keskkonnapoliitika
n Heaolumajanduse harud: haridus -, tervishoiu- ja eluasemepoliitika, sissetuleku tagamine, sotsiaalteenuste pakkumine – otsene ja kaudne mõju
XII Loeng Maailmapoliitika. Rahvusvahelised suhted
Maailmapoliitika valdkonnad
n Teooria (lähenemise põhivalikud, koolkonnad)
n Rahvusvahelised toimijad, institutsioonid ja rühmitused
n Maailmasüsteem: riik-suurregioon-maailm
n Üleilmastumine: sisu, väljakutsed, käsitlemise võimalused ja piirid
n Välispoliitika
n Rahvusvaheline anarhia ja selle piiramine: konflikt ja julgeolek
n Lisaks õigus, majandus, ajalugu, geograafia
Koolkondade lühitutvustus
n Kontseptuaalne realism : riikide omahuvid, sõjaoht, võimalik eesmärk jõutasakaal
n Idealism : riikide võime koostööks, riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks
n Uusrealism: riikide omahuvid, eesmärk jõutasakaal, aga lisaks riikidele ka teised toimijad, lisaks sõjale ka rahvusvahelised koostöö- ja normimehhanismid
n Uusliberalism ehk uusinstitutsionalism: olulised rahvusvahelised režiimid, mitte ainult lepingutes kirjasolev, praktiline koostöö edendab maailmarahu
n Konstruktsionism : rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus , identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine
n Postmodernism: võimu ja ametliku tegelikkuspildi kriitika muinasjuttudena
n Kriitiline teooria: moonutusi tootvad süvastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavõrdsus ja feminismi puhul sooline ebavõrdsus. Väga suur kirjusus
n Strukturalism: maailmapoliitikat seletab paremini süsteemiteoreetiline kui toimijast lähtuv vaatenurk
n Üleilmastumise teooriad: maailm hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Üleilmsed valitsemismudelid ( global governance). Väga suur kirjusus
Rahvusvahelise poliitika toimijad
n Põhilised toimijad on riigid
n Teised toimijad on:
n Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi subjektideks
n Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e johanniidid e hospidali-vennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee)
n Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused
n Rahvusvahelised e hargmaised suurettevõtted (MNC-d)
n Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused
n Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina
Riik maailmasüsteemi toimijana
n Suveräänsus:
n Sisemine: tegevusvõime ja –ulatus
n Välimine: tunnustatus , liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid
n Riigiidentiteet: sidusus, püsivus, keskkonnataju – piljardilaud vs komplekssus
n Riigivõimu suhtestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine
Koostöömudeleid
n Young: hegemooniliselt loodud, läbirääkimis-tel kujundatud ja isetekkelised režiimid
n Liidud: ajalooliselt nt Napoleoni-vastane liit, maailmasõdade liidud, külma sõja kaks leeri ja mitteühinemisliikumine jne. Nüüd ARO, Aafrika Liit, ASEAN jne
n Integratsioonipiirkonnad (spillover e lisamõju)
n Kultuuripiirkonnad ( Huntington )
n Suurintegratsioonipiirkonnad (Ameerika, Euroopa, Aasia )
Maailmasüsteem
n Kolm võtmeprotsessi
n Riiklikkus: riikide tegevusloogikad, enesepilt, võimalused, vahendid – suveräänsuse ulatus
n Regionaliseerumine : koondumine piirkondlikesse ja/või kultuurilistesse suurregioonidesse. Erinevad tasandid EL-ist ja NAFTA -st alustades
n Üleilmastumine: maailm praktiliselt ja kujutluslikult hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Kultuuriline ja majanduslik, üleilmsed valitsemismudelid
Riik ja riikidesüsteem
n Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist.
n „Rahvusvahelised suhted” ei seo valmiskujul riike, mis suudaksid oma suveräänsust säilitada ka ilma nendeta – nad on alus, millel põhineb rahvusriikide toimimine .
(Giddens 1985: 263-264)
n Riik omandab tähenduse riikide süsteemis
Westfaali mudel 1
n Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast
n Õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi
n Riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus. Jõu kasutamist piiravaid rahvusvahelisi reegleid on vähe ja nad on nõrgad
n Ühine prioriteet on minimeerida tõkked riigi tegevusvabadusele
n Riigipiire ületavad õiguserikkumised on vaid asjaosaliste mure, rahvusvahelist ühishuvi siin ei tunnustata
n Kõiki riike käsitletakse õiguslikult võrdsena, õiguslikud reeglid ei arvesta tugevuserisusi
n Rahvusvaheline õigus on suunatud minimaalsete kooselureeglite kehtestamisele, riikide ja rahvaste püsivamad sidemed on eesmärgiks üksnes niikaua , kuni see võimaldab saavutada sõjalised eesmärgid
ÜRO maailmarahu mudel
n Riigid otsustavad oma siseasjade üle ise
n Riigid elavad teineteisega rahus naabritena
n Riigid hoiduvad teineteist jõuga ähvardamast või jõudu tarvitamast
n Riigid ühendavad jõu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks
n Relvajõudu rakendatakse vaid üldistes huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal või agressiooni tõrjumiseks
n ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut
Muutused riikidevahelises poliitikas
® Sõjaliste ohtude ümbermõtestamine: tavasõ-dade ähvarduse vähenemine ning madala in-tensiivsusega konfliktide ( terrorism , „majan-dussõda”, väljast toetatud sissisõda, propagan-dasõda) ja riskide (nt keskkonnaõnnetused) esiletõus. Tuumaähvardus tasakaalustajana?
® Majanduslik maailmastumine. Majandus-tegurite tähtsuse tõus sõjaliste ja poliitiliste arvel. Rahvusvaheliste ettevõtete mõju tõus.
® Ülemaailmsete probleemide teadvustamine ja vastavad lepingud , nt keskkond. Riigiüleste ühenduste areng
Uus maailmakord?
n ÜRO Julgeolekunõukogu on andnud nõusoleku rahvusvaheliste jõudude sissetungiks Afganistani pärast 11.09.2001 rünnakuid ning mõnedesse Aafrika riikidesse massimõrvade ärahoidmiseks
n Teatud juhtudel võib sekkuda ka siseriiklike inimõiguste kaitseks
n Teatud juhtudel võib sekkuda ohu ennetamiseks: tuuma-, keemia- või bioloogiarelvad, terrorism
n USA on eiranud ÜRO Julgeolekunõukogu lõpliku sõna õigust riikidele kallaletungimisel ( Iraak ), ent on kasutanud ulatusliku liitlasriikide rühma abi ning teiste riikide teadlikku mittesekkumist
n Kosovo küsimus, Abhaasia, Osseetia jne
n ÜRO roll muutunud ebamäärasemaks
Maailmastumise uued vastasseisud
n Üliriik Ameerika Ühendriigid
n Tugevad riigid (JN 4, Saksa, Jaapan)
n Stabiilsed riigid (Šveits, Eesti, Singapur jt)
VS
n Paariariigid ja kokkuvarisenud riigid
n 4GW, neljanda põlvkonna sõda ( fourth -generation warfare ), terroristirünnakud
n Ülemaailmsed võrgustikud, mis püüavad inimeste liikumist teatava paindliku kontrolli all hoida?
Paaria- ja kokkuvarisenud riigid
n Paariariigid (rogue states ): tugev autoritaarne võim oma elanike üle, teiste riikide suhtes vaenulikud, tõenäoliselt rahastavad terroriste ( Kuuba , Põhja-Korea, Iraan, Liibüa)
n Kokkuvarisenud riigid (failed states): vägivaldne anarhia, hõimude ja sõjapealikute võitlus, oht selle tõttu, et ei suuda oma ala kontrollida ja terroriühendused saavad kasutada tugipunktidena ( Angoola , Afganistan, Burundi , Elevandiluurannik, Kolumbia , Kongo DV, Libeeria, Sierra Leone , Somaalia, Sudaan , Zimbabwe . Küsimärgiga: Albaania, Bosnia , Gruusia, Iraak, Jeemen, Nigeeria , Pakistan, Zimbabwe)
n Chomsky: mõlemad ennekõike USA vaatenurgast
Euroopa ühinemine
n Sõjajärgne ühistöövaimustus ja üksikud lepped (söe-, terase-, ja tuumaenergiaühendus)
n Rooma lepingu aeglane rakendumine u 1960-1990: vabakaubandus , ühine tolliruum, ühised majanduspoliitikad, lõpuks ühine majandusruum
n Uued ambitsioonid ja valdkonnad: 1987 Ühtse Euroopa Akt ja järgnenud lepingud. Euroopa Ühend-riikide idee ja kõhklused liikmesriikides (ÜK, Taani)
n Laienemised: 1973 EFTA , 1981-85 Kreeka ja Pürenee endised diktatuurid , 1995 endine Lääne-Ida puhverala (Põhjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa
n Valitsustevaheline koostöö vs liitriik või tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa
Euroopa Liidu põhimärksõnad
® Riikidevahelised aluslepingud: Rooma , Maastrichti , Amsterdami, Nizza
® Euroopa Liidu põhiseadusleping, reformileping
® Ühisõigus (aquis communautaire): määrused, direktiivid , otsused ja soovitused
® Poliitikad: liidu ja liikmesriikide pädevusjaotus
® Ühise välis- ja julgeolekupoliitika probleemid
® Isikute, kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumine. Ühine majandus- ja viisaruum ( Schengeni leping)
® Euroopa Liidu kodakondsus ja põhiõiguste harta
EL-i kesksed institutsioonid
n Euroopa Ülemkogu ja Ministrite Nõukogu
n Euroopa Komisjon
n President; välis- ja julgeolekupoliitika volinik
n Euroopa Parlament
n Euroopa Kohus
n Esimese astme kohus
n Euroopa vahemees (ombudsman)
n Euroopa Keskpank
n Majandus- ja sotsiaalkomitee
n Keskaudiitorteenistus
Globaalprobleemide põhirühmad
n Üleilmse suurusjärgu julgeolekuohud (relvakasutus ja sellega ähvardamine, massihävitusrelvad)
n Maailma majandus- ja arenguväljakutsed
n Maakera toorainevarude kahanemise mured
n Üleilmsed keskkonnaprobleemid
n Inimõigus-, pagulas- ja rändeprobleemid
n Üleilmsete nakkushaiguste tekke ja leviku oht
n Muud üleilmse suurusjärgu mured
Välispoliitika
n Sisend (ühiskond+rahvusvaheline keskkond): väärtused, normid, mängureeglid, ohud, väljakutsed, võimalused, toetused, vastuseis, ainelised ja inimressursid jne
n Riigivõimu siseprotsessid: poliitika väljamõtle-mine, suunavõtud, üld- ja tegevuseesmärkide määratlemine, strateegia ja taktika kujunda-mine, poliitika teostumise järelevalve, ressursside kasutuse jälgimine ja korraldus
n Otsused ja tegevused, võimalik tagasiside
Riikidevaheline suhtlus
® Riigid tunnustavad teineteist de iure ja de facto. Abistavad oma kodanikke välismaal
® Riigipeade jt juhtide vastastikused külastused, erimissioonid, läbirääkimised
® Riigipeast välisministeeriumi juhtrolli ja tänase laiema institutsionaalse välissuhtluseni
® Vahetatakse esindajaid. Tavaliselt suursaadikuid (erakorraline ja täievoliline suursaadik). Võib olla saadik mitmes riigis korraga
® Teised tavalised esindajad: konsulid, asjurid
® Suhtlus järgib diplomaatilist protokolli
® Rikkumise korral järkjärgulised sanktsioonid
Anarhia ja konfliktid
n Anarhia kui normaalolukord, väljakutseks konfliktid, vasturohuks haldamine , jõutasakaal
n Konflikt kui poliitiline protsess, milles osapooltel on haakumatu suhtumine ja vastanduv käitumine:
n konfliktiolukord: esitatakse nõudmised ja eeldused, mida pole võimalik mõistliku aja jooksul vastastikku täita
n konfliktne käitumine: sõjategevus jne
n konfliktidiskursused, identeteedid ja kujutlused
Riikidevahelised vaidlused
n Tüliga riikide vahel on tegemist siis, kui:
n riikide vahel on lahkarvamus faktis, õiguslikus või poliitilises küsimuses
n on tegemist huvide vastuoluga
n ühe riigi õigustatud nõue lükatakse teise riigi poolt tagasi või kaheldakse õigustatuses
n Õiguslike ja poliitiliste tülide eristamine sõltub suuresti riigi suvast, põhialuseks on normide või normivaidluse olemasolu õiguslikes tülides
Riigi enesekaitsevahendid
n Vaidluste lahendamise meetodite kasutamine (vt. järgmine slaid)
n Hoiatused, noodid jm. diplomaatilised vahendid
n Retorsioon e. vastuabinõu
n Repressaal e. surveabinõu
n Sõda:
n Enesekaitse e. hädakaitse
n Rünnak e. intervensioon – pole tänases rahvusvahelises õiguses lubatud, va. ÜRO heakskiidul
Vaidluste lahendamise meetodid
n Poliitilised meetodid (pole õiguslikult siduvad )
n Läbirääkimised
n Head teened
n Vahendus
n Uurimine
n Lepitus ( lepitusmenetlus )
n Õiguslikud meetodid (põhimõtteliselt siduvad)
n Menetlus Rahvusvahelises Kohtus vm. kohtus
n Menetlus Rahvusvahelises Alalises vm. Vahekohtus
ÜRO jõu kasutamisest (1970)
n Agressioonisõjad on rahuvastased kuriteod
n Riigid ei tohi kasutada jõudu ega ähvardada jõu kasutamisega piiride rikkumise eesmärgil
n Riigid on kohustatud hoiduma jõu kasutamist hõlmavatest repressaalidest
n Riigid ei tohi kasutada jõudu rahvaste enesemääramisõiguse ja iseseisvuse äravõtmise eesmärgil
n Riigid peavad hoiduma teiste riikide alal tsiviilrahutuste ja terroriaktide korraldamisest, neis osalemisest, abistamisest või õhutamisest. Ka ei tohi julgustada teise riigi alale tungida kavatsevate relvaüksuste moodustamist
Enesekaitse
n Enesekaitse e. hädakaitse – juba alanud või vahe-tult eelseisva teise riigi relvajõudude pealetungi tagasitõrjumine jõuga (ÜRO põhikiri art 51). Peab olema:
n vajalik
n proportsionaalne e. mõõdupärane
n Kitsam tõlgendus: ainult relvastatud rünnaku puhul
n Laiem tõlgendus: ka muudel juhtudel
n Eristatakse:
n individuaalset, ühe riigi poolt teostatud enesekaitset
n kollektiivset, mitme riigi ühiselt teostatud enesekaitset
Ennetus ja välisabi
n Ennetava enesekaitse (anticipatory self-defence) õigus, nt kui üks riik varustab teise riigi alal olevaid valitsusvastaseid rühmitusi
n Välisabi vs kodusõda. Valitsus võib paluda teise riigi relvajõudude kohalolekut oma alal, kui (1) palve esitab ala suverään ja (b) on olemas õiguspärane eesmärk. Kui aga tegu on juba kodusõjaga, st. üldiseks muutunud võitlusega, on sekkumise lubatavus vaieldav. Sel juhul võib abi olla poliitiline või majanduslik, aga mitte sõjaline
Sõjahädavajadus
n Sõjaline hädavajadus ( military necessity) – sõdiva poole õigus eirata teatud sõjapidamisreegleid, kui see on õigustatud teatud seadusliku sõjalise eesmärgi teostamiseks. Nt. kuigi on kohustus austada omandiõigust nii okupeeritud alal kui mujal, võib siiski sõjalistel võimudel tekkida vajadus võtta ära omandit selleks, et teostada plaanitud operatsioone. Kuid sõjaline vajadus ei õigusta ausa sõdimise reeglite rikkumist ükskõik kui äärmuslik see vajadus ka poleks (Stowell)
Humanitaarinterventsioon
n Humanitaarse interventsiooni ( humanitarian intervention) olemuseks on rahuvalvajate poolt jõu kasutamine, eesmärgiga kaitsta elanikkonda oma-volilise ja pideva kuritarvitava kohtlemise eest, mis ületab eeldatava mõistliku ja õiglase käitumise piirid
n Humanitaarseks interventsiooniks peab olema luba pädevalt rahvusvaheliselt organisatsioonilt (ÜRO)
n Relvajõu kasutamine on lubatud vaid juhul, kui tegu on üliraskete inimõiguste rikkumistega, nt genotsiidiga
n Sekkumise järele on olemas äärmine vajadus ja sekkumise tulemusena päästetakse suurel hulgal inimelusid
Miks sekkutakse
n Mure lumepalliefekti pärast
n Kartus kaotada mõju
n Väldib inimkaotusi või suurt hulka põgenikke
n Majanduskeskkonna halvenemine on vähesem
n Võimaldab kasutada ressursse, mida on piisavalt
n Võimaldab osaleda mitmes protsessis korraga ja sarnaste vahenditega
n Leevendavad tegurid: ei riku suhteid pikaajaliselt, ei sattu vastuollu rahvusvahelise õigusega, ei küsimärgista sihtriigi legitiimust ega suveräänsust
n Mida varem sekkuda, seda tulemuslikum ja silmatorkamatum
Ennetamise poliitika
n Ennetamine on eelkõige väikeriikide ja majanduslike suurvõimude huvides
n Sekkutakse paljuski vaid piirialade stabiliseerimiseks
n Nõuab suurt valikut täiendavaid vahendeid
n Varasemad sanktsioonikesksed lähenemised ei töötanud
n Kombineeritud piitsa ja prääniku meetod
n EL: liitumispartnerlus ja naabruspoliitika
n Riik loobub osast oma suveräänsusest
n Saab vastu ressursse valitsemise teostamiseks ja kindlad reeglid demokratiseerimise ja etnopoliitika osas (ISPA, PHARE, INTERREG jne)
n Toimub pidev inspekteerimine ja hindamine
n Saab/ei saa strukturaalse lubaduse olla tulevikus kaasatud liikmena