Perekonna ökoloogia ja eetika loeng (0)

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017

Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest , 4 koduülesannet
Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel
Organismi metamudel- ( Kohlbergi - moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson )-
Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism , mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine
Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv,
Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse
Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile , kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna
D. Levinson Inime
Mehaaniline metamudel- analoogia masinale, osad funktsioneerivad eraldi, masin töötab välise faktori mõjul, väline- operantne tingimine ja stiimul
Pere indiviidide kogum kellel kõigil on sõltumatu mõju märklaua indiviidile peres mida nad vormivad on väärtuste ja normide järgi.
Pere kontekst on eraldi indiviidist. Õppimine )oper tingitus ) toimub iga pereliikme vahel loomulikus keskkonnas pere liikmel õpetavad ja kinnitavad laste kasvatamisel teatud käitumismustreid +vaatluslik õppimine. Perekond =osade summa.
Indiviidi ega pere arengut ei saa ette ennustada. Arengul ei ole lõpp-punkti , kuid arengu suund oleneb pere liikmete kinnituste....
Kontekstuaalne mudel- persooni ja konteksti saab eristada, persooni ja konteksti mõju on vastastikune, mõju on dünaamiline (vastastikmõju) , pidevalt muutuv, hierarhiline , mitmetasandiline, erinevate muutujatega
Vastastikune interaktsioon pereliikmete vahel. Individuaalse arengu fookuses on indiviid suuremas pere süsteemis. Indiviid on seotud mitmetasemeliste kontekstidega k.a. pereväliste kontekstidega. Perekond ei ole osade summa. Vastastikune interakts tingib arengu erinevates suundades, mille ei ole lõpppunkti pereliikmetele. Arengu suund oleneb vastastikusest interaktsioonist: erinevatel tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a
Loeng 2 30. sept-17
Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1. Kõiki elus toimivaid protsesse tuleb vaadata vastastikuses interaktsioonis/mõjus 2. Laps on viieastmelises süsteemis, süsteemi ühes osas aset leidev muutus mõjutab kõiki teisi osi ( 1. Aste-mikrosüsteem-perekond, sõbrad, ise, klassikaaslased (täiskasvanute suhtlemisest sõltub lapse areng, ka vanemate lapsepõlv mõjutab last) 2. Aste- mesosüsteem- koduväised intsitutsioonid (trennid, terviseasutus, laiendatud perekond-rohkem kui 2 generatsiooni , siin mõjutavad last kooli pädevad õpetajad kes suhtlevad nende vanematega, siis on laps edukas) 3. Aste – eksosüsteem – last mõjutavad vanemate töö ja sellega seonduv , meedia, SLAID!! 4. Aste – makrosüsteem – last mõjutab ühiskonna kord, religioon , ühiskonna hoiakud, ideoloogia, sots-maj olukord riigis või piirkonnas 5. Aste – kronosüsteem – last mõjutavad suured muutused ühiskonnas (nt küüditamine );
Peaasi .ee
Süsteemiteooria nõrgad küljed: inimese enda isikupära ei ole vastutav tema elu ja arengu eest
Mina kui raamat:

Algus- minu raamatu tegevus algab metsas kui peategelane kohtub esimest korda loomadega

Tegelased- peategelane on loominguline ja erilise loomuga tüdruk, teda kasvatavavad armsad vanemad, kes annavad talle kõik mida ta vajab, lisaks elavad metsas metsloomad , kellega tüdruk hästi läbi saab, metsa valitseb aga kuri pealik, kes on kehtestanud karmid reeglid, mis mõjutavad nii tüdruku, tema vanemate kui ka metsloomade elukorraldust ja võimalusi

Toimumiskoht - toimub metsas

Lugeja mõtted- lugeja võib mõelda ilmselt sellest, et milliseid seiklusi veel tüdruku ja loomade teele jääb

Millised ptk-d kustudada, millised juurde- kõik peatükid on omamoodi head, sest neist kõigist on midagi õppida, juurde tuleb ilmselt lihtsalt veel rohkem seiklusi
Mina kui raamat:

Algus- algab ülikooli tulemisest, eelmine osa lõppes keskkooli lõpuga

Peategelased- mina ja mu elukaaslane , kõrvaltegelasteks on mu kursakad ja sõbrad rahvatantsutrennist

Toimumiskoht- toimub Tartu linnas

Lugeja mõtted- raamat on nii alguses et ilmselt ootab et raamat jätkuks

Millised ptk-d kustudada, millised juurde- praegu ühtegi peatükki kustutada ei tuleks, kuid kindlasti raamatut alles kirjutatakse
Alkoholisõltuvus
Kaassõltuvus algab oma tunnete kaitsmiseks kujunenud käitumise põhjal.
Loeng 3 1.oktoober 2017
Õed ja vennad- nende vaheline seotus ja selle arenguline perspektiiv
Ema ja isa õed-vennad jätavad ka mingi mälestuse lapsele, mis mõjutab tema arvamust sellest teemast
Õde, vend-bioloogilised samade vanemate lapsed
Poolõde, poolvend - üks ühine bioloogiline vanem
Kasuõde, kasuvend- lapsendatud , vanemad pole ühised
Brotherhood- 1. Vendlus ( bioloogiline) 2. Vennalik ühtekuuluvustunne (võib olla ka sõprade vahel vms)
Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste.
Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja
Õdede- vendade teema uurimisküsimusena

• Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid
  
• -psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad
  
• Dimensioonid: lähedus , kontakt, kadedus , vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/ heakskiit , psühholoogiline seotus
  
• Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijrjekord, vanemate kohalolek , vanemate suhtumine, ühe eelistamine teistele jne.
  
• Mõjufaktori kaastingimused: nt ühikonnakord jne
  
• Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne
  
• Mitte väga popp uurimisteema
  
• Keeruline teema
  
• Mõju raske kindlaks teha
  
• Väga kultuurispetsiifiline(sh isegi ühe riigi sees suured erinevused)
  
• Aeganõudev- vaja longituuduuringut
  

Suhtemustrid peres: mida rohkem inimesi seda rohkem suhtemustreid
Õe/venna suhte etapid- uue õe või venna sünd

• Muutused pere stsiaalses keskkonnas
  
• Ebakindlus , kiindumussuhte kõikumine
  
• Võimalikud tõrjumise/tõrjutuse probleemid
  
• Tervise ja käitumishäired
  
• Lapse mngu kestus ja mängu liik (õeks/vennaks olemisest) ja head suhted eakaasastega ennustava häis suhteid uue õe-vennaga (kuna poisid väga ei mängi selliseid mänge sp poistel raskem
  
• 90 % lastest muutub õe-venna sünni järel nõudlikumaks ja ulakamaks
  
• Samast soost õ-evenna suhtes tuntakse rohkem kadedust
  
• Negat emotsioone uue lapse vastu õdedel-vendadel ei saa päris ära hoida
  
• Toimetulek : ema toetus enne sündi ja isa toetus peale teise sündi aitab last
  
• Vanema lapse ettevalmistamine uue sünniks (kuidas, kui palju jne)
  
• Ema ja vastsündinu külastamine haiglas - mõju aga avaldub hiljem!
  

Õe-venna koos üles kasvamine:

• Rohkem suhtlemist, kui väike õde/vend on umbes 3-4 aastane(mängukaaslane)
  
• Suhted muutuvad stabiilsemaks (enamasti lähedasemaks kui nad on mängukaaslased)
  
• Agressiooni juhtumid vähenevad (kuid nääklemist on ikka vahel)
  
• Konfliktid tavaliselt asjade mamise teemadel
  
• Õdede-vendade vaheline agressioon ja konfliktid on seoses vanematevahelise agressioooni ja konfliktidega
  

Õde vend teismeeas

• Olulisi ühiseid jooni ei ole uuringutest selgunud
  
• Suhete olemus võib varieeruda väga lähedastest ja soojast kuni väga külma ja ükskõikseni
  
• Suhted kodus ja väljaspool ei pruugi olla samad (õe-venna vältimine sõprade ees või hoopis tema käitsmine)
  
• konliktid peamiselt ruumi (isikliku ruumi) territoriaalsuse teemadel
  

Noorukieas:

• eraldumine (eraldi koolid või suhtluskonnad) suhete vältime või lihtsalt harvemaks jäänud suhtlus
  

Hilisemas täiskasvanueas õed vennad:

• puuduvad koos elamise surve ja võistluslikkus
  
• taasleidmine- lähimad elusolevad sugulased
  
• varasemad lapsepõlve suhtlusmustrid võivad jätkuda
  
• õed-vennad kui hooldajad (kohe järgmine pereliikmete järel)
  

Õe-venna suhete kasutegurid :

• emast eraldumisega toimetuleku õppimine
  
• hädasti vaja individuaalsuse saavutamiseks, identiteet areneb mitmekülgsemaks
  
• empaatiavõime kasvu võimalus
  
• sots oskuste omandamise võimalus (kui lastakse lastel endil konflikte lahendada ja end kehtestada)
  
• negatiivsete tunnetega toimetuleku võimalus (kadedus, kiindumusobjekti jagamine, tähelepanu jagunemine jne)
  

Vanavanemlus ja vanad indiviidid
Kui vana on vana- vana on alati natuke vanem kui sa ise
Vana. Vanadus .
Kultuurilised erinevused: grandparent (suursugune ema-isa);
VANA tähendusi:

• vanem kui mõni teine
  
• täiskasvanu sest on abielus
  
• mingil positsioonil olev mees
  
• vana mees või naine sugulusliinis juhtiva isiku tähenduses
  

Määratlusi erinevates ühiskondades:

• füüsilis-funktsionaalsus (peamiselt korilusühiskondades)
  
• ea- ja põlvkonnaklassid
  
• positsioon reproduktiivsüsteemis (naistel abielustaatuse ja laste järgi)
  
• seenioriprintsiip (põlvnemise järjekorras võimu kasv)
  

Modernne ühiskond(arvamused): vanadus kui sotsiaalne probleem *medistsiiniline vanamine *vaesuse ja marginaalsuse (tühisuse) põhjustaja * algab pensionile jäämisega kaasnev *vanad inimesed kui hoolduskoorem kellelegi * isekad ja nõudlikud kodanikud
Postmodernne ühiskond: idee edukast vananemisest * psühho-sotsiaalne ja sotsio -kultuuriline vananemine * aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst *pensionile jäämine ja vanadus pole üks ja see sama *vanad inimesed kui ressurss(saavad teistele edasi anda mingit väärtuslikku teadmist) * eakad kui ühiskonna mõjutajad
Eesti tahaks olla tulevikus postmodernne , kuid praegu ei tulda tegude ja arvamustega järgi(ikka modernsed ).
Põhiseadus ja perekonnaseadus : pereliikmetel vastastikune ülalpidamiskohustus täisealistel esimese ja teise astme ülenejatel ja alanejatel sugulastel (st ka vanavanaema ja lapselaps )
Õigus vanaduspensionie on isikul, kes on saanud 63-aastaseks ning kellel on vähemalt 15 aasta eestis töötanud pensionistaaži.
Vanavanemate mõju lapse arengule: *vanaema tegeleb lapselapsega → kõne areneb paremini *vanaisa tegeleb lapselapsega →laps vaimselt ja motoorselt intelligentsem
koduse kasvukeskkonna mõju uuring (2001)
Vanavanemate stiilid:

• formaalne ehk ametlik – järgivad kindlaid piirjooni lapsevanema ja vanavanema vahel, „mina olen oma lapsed juba üles kasvatanud“, ametlikud , kauged , manitsevalt, didaktiliselt ning iseenda elukogemusest rõhutavad
  
• fun seeker –rõõmu pärast vanavanem: vanavanema rolli kui tõelise kingituse nautimine; tunnevad uhkust ja rõõmu oma lapselapsest, kelle arengut ....
  
• asendusvanem (surrogate parent)- liigselt hooldavad vanavanemad, väga toimekad, vähendavad lapsevanemate otseseid kohustusi ja tähtsust
  
• reservoir of family wisdom : perekonna tarkuse reservuaaar- loovad oma elukogemuse ja tarkusega lastelastele turvalise ümbruse; austusväärsed ja autoriteetsed pereliikmed , hoiavad traditsioone, oskuste edasiandjad
  
• distant style: eemalehoidev vanavanem- ka sümboolne vanavanem; enamasti ei taha olla vanavanemad, on sattunud sellesse rolli ootamatult või ealiselt liialt vana
  

Suhtumine eakatesse peegeldab ühiskonna küpsust ja eetilisust: * järjest enam kasutusel sõna „ eakas “ –positiivsem foon * eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes * väärikate ülikool
Kuidas edukat vananeda?

• Elu on õnnestunud, eneseteostus, rahulolu- rahulolev ja tegus vanainimene.
  
• Meeldiv sotsiaalne roll
  
• Postiivne minapilt
  
• Optimistlik elukäsitlus
  
• Rahuldav füüsiline ja psühho-sotsiaalne tegutsemisvõime
  

Kuidas aidata edukalt vananeda? Soov säilitada eneseväärikus ja iseseisvus ja tegevusvõime kaotuse puhul.

• Rehabilitatsiooni ja tugisüsteemid kättesaadavaks
  
• Haigusteadlikkuse ja abisaamise võimaluste teadvustamine
  
• Asutushooldus
  

Kuidas aidata pere edukalt vananeda?

• Räägi vanainimesega, kuula teda, küsi tema-aegseid lugusid jne
  
• Ära naeruväärista vanadusega kaasnevaid veidrusi. Üleolev targutamine ja õpetamine ei aita.
  
• Aktsepteeri vanuri soove, kui võimalik
  

Loeng 13.10.2017 Vaimse tervise probleemid ja haigused peres
Lase lastel ise tunda mis tunne on olla ngemispuudega vms puudega
Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisnd, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine.
Perekonnal on kohustus hoolitseda oma abivajavate liikmete eest!
Vaimne tervis- heaoluseisund, milles *inimene realiseerib oma võimeid *tuleb toime igapäevase elu pingetega *suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning *on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks.
Hinda oma vaimset tervist: 1. Suudan inimestega suhelda, hoolin teistest, armastan. (3) 2. Suudan ja soovin vastastikuseid suhteid ja isiklikke tundeid väljendada. (2) 3. Suudan õppida, suudan töötada, osaleda sotsiaalses elus ja taotleda edu. (2) 4. Pingutan raskuste ületamiseks, valitsen oma ärevust piisavalt. (3) 5. Talun kaotusi ja olen valmis elumuutuseks. (2) 6. Oskan oma mõttemaailma ja välise tegelikkuse vahel vahet teha ka rasketes olukordades ja stressi korral (2) 7. Sotsiaalselt iseseisev (3) 8. Hästi arenenud identiteet (oma mina ja järjepidevuse tunne, st kes ma olen ja kuhu lähen ).(3) 9. Individuaalne loovus (3) 10. Psüühiliselt paindlik, suudan katsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes tingimustes. (2)
Haigus ( illness , disease)- organismi normaalse elutegevuse häire, nii ajutine kui krooniline, kaasasündinud
Häire (disorder)- (ajutine) korrastära olek, korratus, rike , takistus, segav asjaolu
Puue (disability)- inimese psüühika või liigutusvõime puudulikkus või raske viga
HEV – haridsulik erivajadus, nii haigused, puuded kui ka häired, sh emotsionaalsed ja käitumishäired, sõltuvushäired
Haigused ja häired on individuaalsus , erivajadus (sh sõltuvus ).
Vaimupuue * intellektuaalne mahajäämus + 2 kaasnevat toimetulekupiirangut (suhtlus, enese eest hoolitsemine, sots oskused, enesejuhtimine , ohutuse tagamine,k funktsionaalsed õpioskused, töö ja vaba aja veetmise korraldamise oskus)
*kerge ( mild ) IQ 50-69 *mõõdukas (moderate) IQ 35-49 *raske (severe) IQ 20-34 *sügav ( profound ) IQ alla 20
Vaimupuue- Intellekti(IQ) mõõtmise viis ( Stanford -Binet IQ test, selles loeb nii õige vastus kui ka vastamise kiirus)tulemused Gaussi kõveral.
Gardner: 1. Leeleline/lingvistiline 2.loogilis-matemaatiline 3. Muusikaline 4. Ruumiline 5. Kehalis -kinesteetiline 6. Enesetunnetuslik 7. Suhtlemis- 8. Naturalistlik-looduse maailma ja elu tajumine
Vaimupuue- sünnieelsed võimalikud põhjused: *kromosoomihäired, geneetilised, pärilikud häired *vanemapoolne kahjulike ainete tarbimine *ema alatoitlus, puudulik toitumine (joodi, foolhappe toidus) *kahjulike ravimite, kiirituse ja kemikaalide mõju *ema haigused (punetised, süüfilis , AIDS jt) *raseduseaegne tervisehäire (südame või neerude puudulikkus, diabeet jt) (Osa neist on välditavad, mõned mitte)
Sünnituseaegsed(sünnitus + paar esimest nädalat): *enneaegne sünd *väga väike sünnikaal * hapnikupuudus sünnituse käigus(nõua oma õigusi!!) *raske sünnitusprotsess *raskekujuline kollasus või sepsis (veretüübid) (osa neist välditavad, osa mitte)
Sünnijärgsed: *aju- infektsioonid (bakteriaalne meningiit ) *erinevad peavigastused *toitumishäired, puudulik toituminepuudus *hüljatus *tõsine alastimuleeritus (suures osas sõltuvad hooldusest, lapsevanematest!)
TEGELIKULT LAPS POLE MILLESKI SÜÜDI
Ajutalitluse või aju struktuuri neurobioloogiline hälve, mis seostub taju, mälu, mõtlemise ja kõnega.
Downi sündroom
Autism- emotsionaalse ja sotsiaalse arengu häire (avaldub tihti koos vaimupuudega, aga võib ka mitte; asperger , üldiselt normaalne intellekt , kuid füüsiline kohmakus; suhtelmishäired, korraldustele-normidele mitte alistumine), puuduv empaatiavõime ja egotsentrilisus
Emotsionaalsed ja käitumishäired või –raskused. Vanuse- , kultuuri või eetilistest normidest oluliselt erinev. Tal on: * ärevushäired * afektiivsed hälbed *aktiivsuse ja tähelepanuhäired *käitumis ja kohanemishälbed ja häired * skisofreenia
Emots ja käit häirete liigid: *väljapoole suunatud (kohalpüsimatus,teiste tülitamine, löömine, vanema või õpetaja eiramine , vaidlemine, varastamine, valetamine, vandalism, allumatus, vihapursked, ülesannete pooleli jätmine) *sissepoole suunatud (vähene suhtlemine , SLAID!!!
Meetmed: *sotsiaalsete oskuste õpetamine *jälgida keskkonna mõju - mis ärritab , mis rahustab *kätumise süstemaatiline korrigeerimine (biheivioristlikul teoorial põhinevad võtted nt kiitus ja karistus ; sotsiaalsel õppimisel põhinevad võtted nt eeskuju; käitumise tugikavad nt süstemaatiline käitumise jälgimine, arutelud , tunnustus edu puhul jne) *tunnete tunnustamine, kuid ebasobiva käitumise taunimine (psühholoogi konsultatsioonid, tugiisik )
Kehalised puuded, haigused ja häired:

• Üldkehalised (kaasasündinud südamepuudulikkus, astma , verehaigused , insuliinisõltuv diabeet, vähk , neerupuudulikkus, kaasasündinud nakkushaigused jm) Inimese enda ja teiste teadlikkus olukorrast, abi saamise ja abistamise võtetest!
  
• Ortopeedilised, lihaste, luude, liigeste jm
  
• Neuromotoorika (traumadest tulenevad ajukahjustused, krambid, ajuhalvatus , seljaajukahjustused jm)
  

Meetmed: *toetavad abivahendid – ratastool, kargud, käimisraam, tugi-iste, haarats , liigesetoed ja lahased *neuromotoorika
Kultuurilised erinevused ja mutlikultuursus peres loeng 15.okt 2017
Eelarvamuste ja stereotüüpide teemaga hea siduda.
1 Metoodiline töö selle teema kohta
Õisis veel lisamaterjale ta paneb

Mitmekultuurilisuse tunnused: def (Lehte Tuuling)- mitmekultuurilisus , miteme kultuurio esindajad elavad koos ühes riigis ; sel teemal kiputakse rääkima ainult keelest, kuid see on ainult üks aspekt;; teised aspektid: usk, kombed, tavad, eluviis, seksuaalne orientatsioon , rass , perekonnavorm. Etnilisi rühmi on maailmas rohkem kui erinevaid keeli.

Etnilised grupid EE-S: õpilased saaksid teha sellest graafikuid (võrdlus 10 aasta tagusega nt). 10 aastat tagasi eestlasi eesti elanikkonnast u 68% (veel Statistikaametist). Eestis ikka rahvusgruppe rohkem kui ainult eestlased ja venelased .

Sulandmine vs lõiming :
Sulandumine( assimilatsioon )- muulane kaotab oma rahvusliku identittedi, hakkab sihtmaa keelt rääkima koduse keelena, võtab omaks suihtmaa käitumismallid jms, muudab ära oma nime sihtmaalikuks; oht selles see et kui nad nii palju sulanduvad, siis nad hakkavad liialdatult selle sihtriigi kultuuriga tegelema(marurahvuslus, vb veel hullem kui sihtmaa rahvusest inimestel), miinus - unustab oma maa keele ja kultuuri ning nt ei saa neid oma lastele õpetada vms)
Lõiming(integratsioon)- eri elementidest terviku moodustamine, kõik rahvusgrupid moodustavad ilusti terviku; säilitavad oma kultuuri aga tulevad toime seal kus nad elavad; selle edukus sõltub sellest kuidas need ühisk grupid osalevad selles, kõik grupid peavad osalema ; kui nõuda muulastelt nt eesti kultuuri integreerumist ja eestlased ei austa nende muulaste kultuuri siis lõiming ei toimi; sihtmaalased peaksid austama muulaste kultuuri ja vastupidi
Nende erinevus:

Perekonna roll mitmekultuurilises ühiskonnas: kodu saab: vanemad saavad olla eeskujuks, olla ise sallivad, taunida igasugust vägivalda, empaatiat arendada(selle kohta erinevad raamatud olemas), sallivuse arenemine algab juba umbes 3-aastasest peale kui nad õpivad jäljendamisest, jälgivad vanemate käitumist ja õpivad sellest; laps(3-4 a) ise ei suhtu kellessegi ega millessegi eelarvamusega vaid vanema eeskujul ainult; 2- aastased on iseenda arenguga nii palju hõivatud, et eelarvamused ei kujune ilma vanemateta; mina-identiteediga koos hakkab arvama ; 3-4 aastaselt tekivad lastel küsimused nt * raamat Küsimused mida lapsed küsivad ja kuidas neile vastata *lapse küsimustele vastates tuleb 1. Asjana jääda neutraalseks! (laps küsib kõiki igis ikka kaldutakse neist ühe pooleküsimusi sama häälega) *oleneb lapse vanusest, jutt ei tohiks ajada last veel segadusse või hirmutada teda *tüdruku kõhus on väiksed täpikesed ja kui ta issit tugevasti kallistab siis areneb sellest laps *lastele aitab pilt või joonistus *ei tohi öelda et siis kui suureks saad siis saad teada *vasta midagi, võimalikult lihtsalt, et laps tunneb et teda kuulatakse *peres saab läbi sõnamängu sellised asju õpetada või muniasjutte lugeda mis on teiste maade omad, saab teha teiste maade toite, vaata et ükski rahvas ei saaks märgistatud

Individualistlikud ja kollektivistlikud kultuurid- ühes r
Individualistlik- põhjamaad , USA ; kasvatuseesmärk on saada iseseisvaks, enesemääratlus isiklik õnn ise otsustamise õigus, privaatsus , sõltumatus , isiklik initsiatiiv positiivne, pigem tuumperekonnad
Kollektivism- Aasia lähis ida , rühma huvid kaaluvad isiklikud huvid üle, rõhutatakse harmooniat, solidaarsust, meie- tunnet , üksiku rühmaliikme arvamus ei tohiks minna vastu grupi arvamusele, pigem laiendatu perekonnad, vähem privaatsust, muretsetakse rohkem teiste huvide pärast
Nt Koreas: nt „vanaisa“ ütlemiseks on 10 sõna olemas, Eestis vb 2-3 võimalust, ehk neis erinevad keeled selles
Individualismis on raske multikultuursust juurutada, kollektivistlikus muretsetakse, et kas muulastel on okei siin olla vms
ÕPPEMÄNG: skaala meetod ja sammude ette astumise mäng(kellegi teise rollis oled ja vastad küsimustele vastavalt kas on võimalik või ei ole võimalik)
Ettevalmistus seminariks mis toimub 10. novembril
Esimene allikas Kõiv 2006
Lapse väärkohtlemist tuleks vaadelda laiemas kontekstis- perevägivalla ühe osana . Perevägivalda käsitletakse kas kolmest (lapse-, elukaaslase ja vanuri väärkohtlemine ) või neljast (lapse-, partneri-, vanuri ja õdede-vendade väärkohtlemine) vormist koosnevana . Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe.
Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks , ei taha niimoodi koheldakse.
Lapse väärkohtlemine- füüsiline või vaimne kahju, seksuaalne ahistamine või hooletussejättev alla 18-a lapse kohtlemine inimese poolt, kes vastutab lapse heaolu eest tingimustes, kus lapse tervis või heaolu on ohtu seatud. (võtmemõisted: kahju- füüsline väärkohtlemine või seksuaalne väärkohtlemine või psühholoogiline väärkohtlemine, Samas mis on see taluvuse piir kust algab väärkohtlemine; aktiivsus- jagunemine aktiivseks(psühholoogiline, füüsiline, seksuaalne) ja passiivseks(ohvri eest hoolitsemine puudub, hoidumine interaktsioonist temaga); vastutus- 1)tegevuspiirkond- ahistaja on pereliige(peresisene väärk) või ahistaja pole pereliige (pereväline väärk) 2)interpreteerimine- väärkohtlemise tagajärgede sotsiaalse tähenduse interpreteerimine(mis ühiskond, mis kultuur))
Agressiooni esinemiseks vajalikud komponendid: 1)tunne-viha 2)käitumine- kahjustav 3)tahtlik kasvatus- kahju tekitamine.
Lapse väärkohtlemine pole ühekordne akt, vaid see on korduv ja tahtlik tegevus, kus väärkohtleja on võimupositsioonil.
Lapse väärkohtlemise erinevad klassifikatsioonid:

tekitatud kahju järgi- psühholoogiline, füüsiline või seksuaalne

lähtudes väärkohtleja aktiivsusest- aktiivne või passiivne

lähtudes toimumiskohast- peresisene või pereväline
Lapse väärkohtlemine viib arengulistele probeemidele: 1. Tagajärjed on pikaajalised 2. Ohvri ja ahistaja staatused on püsivad 3. Tegevusel on varjatud iseloom.
Tihti esinevad erinevad lapse väärkohtlemise liigid koos.
Lapse väärkohtlemist on raske defineerida, sest: 1. Ei laita konsensust selles, milliseid vanemluse vorme võib ühiskonnas aktsepteerida 2. Kas defineerida täiskasvanu käitumisest, mõjust lapsele või mõlemast 3. Kas kahju termin peab sisalduma def-is või ei 4. Käsitlemine kas teaduslikust, seadusandlikust või kliinilisest aspektist .
Lapse väärkohtlemise liigitus: 1. Füüsiline 2. Seksuaalne 3. Emotsionaalne ehk psühholoogiline 4. Hooletusse jätmine.
Psühholoogiline väärkohtlemine, selle def-se raskused: 1. Sellel pole käegakatsutavaid tagajärgi 2. See ei tõmba tavaliselt üldsuse tähelepanu 3. See ei pälvi ka ametlikku hukkamõistu.
Soonets(1997) meditsiiniline seisukoht: lapse väärkohtlemine jaguneb: 1. Vägivallateod 2. Hooletussejätmine 3. Ülehooldamine ehk ülekaitsmine.
Tilk ja Rosental(1999): lapse väärkohtlemine jaguneb: kuritarvitamine, hooletussejätmine või ülehooldamine.
Mõiste ajalugu: 1. Lähenemine- meditsiinilis-psühholoogiline- kitsas def keskendus lapse füüsilisele väärkohtlemisele 2. Sotsioloogiline - rõhutatakse nii patoloogilisi vanemaid kui ka ühiskonda 3. Legaalne – rõhk ohvri kahjul ja tõsistele juhtumitele 4. Tänapäevane interaktsiooniline mudel (Bronferbrenner)- põhineb kontekstuaalsel teoorial , tuleb arvestada nii lapse, täiskasvanu kui ka keskkondlikke tingimusi, keskne on selles keskkond.
Tänapäevased uurimused näitavad, et vanemate psühhopatoloogia ei esine nendes peredes , kus toimub laste väärkohtlemine, üldpopulatsiooniga võrreldes sagedamini.
Lapse väärkohtlemise def keskmeks jääb mitte ahistaja süü selle teo puhul, vaid lapse hooldaja aktiivne või passiivne käitumine lapse suhtes, mis teeb lapsele haiget või kahju interaktsioonilises suhete võrgustikus.
Minevikust pärit müüdid võivad mõjutada inimeste suhtumist laste väärkohtlemisse. Ka see kuidas inimest kasvatati mõjutab seda kuidas tema oma lapsi kasvatab või elukaaslasega käitub (kui lapsena füüsiliselt karistatud laps saab suureks on tõenäosus et ka kasutab füüsilist vägivalda oma elukaaslase või laste peal).
Antud uurimusest selgus, et Eestimaa elanikud suhtuvad taunivalt kõikidesse lapse väärkohtlemise liikidesse. Kõige taunitavamaks peeti füüsilist, seksuaalset ja emotsionaalset väärkohtlemist, seejärel hooletussejätmist. Vabamalt suhtuti järelvalvetusse ja ülekaitstusse ehk siis aktiivseid peeti hullemateks. Erinevused on poiste ja tüdrukute vastustes(tüdrukud taunivad rohkem füsilst väärkohtlemist kui poisid jne).
CAP-programm(Child Assault Prevention Programme ) on mõeldud lapse väärkohtlemise esmaseks ennetuseks kogu kooli tasemel. Peale selle läbimist olid lapsed laste väärkohtlemist veel enam taunivamad.
Kõige enam esines EE laste hulgas järelvalvetust ja ülekaitstust ning kõige vähem laste hariduslikku ja tervise hooletussejätmist.
Teine allikas Anderson & Sabatelli 2007
Keskmiselt ligi 50% esimeses abielus olevatest paaridest lahutab. Sellest tulenevalt ligi 40% lastest kogeb vanemate lahutust . Ligi 75% lahutatud naistest ja 80% lahutatud meestest abielluvad uuesti.
Lahutust võiks vaadelda kui arengulist sündmust, mis mõjutab pere struktuuri ja suhtlemismustreid.
Lahutus ei alga selle legaalsest kinnitamisest, juba enne seda kogeb paar kriisi (probleemid jäävad lahenduseta, frustratsioon , viha, valu).
Abielupinge(marital distress )- üks või mõlemad partnerid abielulaadses kooselus mõistavad, et suhe kannatab tõsiste, pikaajaliste probleemide küüsis, mis ähvardavad abielu stabiilsust. Lahutus tekitab peres aja (peale lahutust), mil kogetakse ambivalentsust, segadust ja ebakindlust. On ka neid paare, kes kogevad abielupinget, kuid ei lahuta.
Lahutavad tavaliselt need paarid, kes: *on palju konfliktides *ei suuda oma probeeme ära lahendada *ei suuda teineteise muresid, tundeid ja mõtteid ära kuulata *kelle suhtlemises on palju kriitikat, enda kaitsmist, põlgust, müüride ehitamist teineteise vahele, pole oskust vähendada konfliktide intensiivsust. Põlgus (sead iseend kõrgmale kui teise-võimupositsioon) oli kõige sagedasem tegur, mis ennustas lahutust. Vanemad, kes lahutavad, on tihti negatiivsemad, kergemalt ärrituvad ja vähem soojad /kontrollivad. Nende lastel erineb sageli käitumishäireid, psühholoogilisi häireid ( depressioon /ängistus), madalat enesehinnangut, madalaid sotsiaalseid võimeid ja madalamat akadeemilist edukust .
Individuaalne arusaamine- kui üks partneritest tunneb et ta pole abieluga rahul, harva tunnevad seda mõlemad partnerid, 2/3 kuni ¾ paaridest on see naine, kes seda tunneb.
Põhjused, miks lahutatakse: * partner pole loodetud ideaalne prints/ printsess kellega kuni surmani elada *keskendutakse sellele, mida partner ei võimalda, mõtlemata sellele, mida võimaldab * vastabiellunud võivad tunda, et tühjus, mida nad abieluga täita püüdsid, ei täitunud (tühjuse põhjuseks võib olla väärkohtlemine päritoluperekonnas, mittepiisav hooldamine vanemate poolt, sõltuvuses vanem, vaesus , kodutu olemine) *üks partner saab teada, et teine on sõltuvuses või kriminaalne elustiil või geneetiline mentaalne haigus või abieluväline laps *hiljem abielus võivad segada nii abieluvälised suhted või seksuaalne (ala)võimetus, konfliktid raha, laste kasvatamise, elustiilide, väärtuste või usu üle *järjest koguneb probleeme (ühe või mõlema partneri suhtes) mida ei lahendata ära
Kui vanematel on tõsiseid probleeme, siis võib lastel tekkida küsimus, et kelle poole hoida ja peresse hetkel kõige kiindunum laps võib jääda depressiooni, hakata halvasti õppima või hakata teistmoodi/halvasti käituma.
Paarid, kellel on palju konflikte, kuid kes jäävad kokku, mõjutavad lapsi halval moel sama palju kui need, kes konfliktide pärast lahutavad.
Divorce emotionally- vähem aega ja energiat kulutatakse abielu peale, välditakse partnerit, väljaspool kodu veedetakse rohkem aega (partnerist lahus), samas välismaailmale näidatakse et kõik on korras, vahel hakatakse väljaspool sellises juhtumis süüdistama last, kellel on käitumishäire või midagi muud viga ja temast saab pere patuoinas.
See, kui suur on kriis kodus, kui üks vanem kolib välja, näitab kui palju on pere liikmed harjunud mõttega, et vanemate abielu on läbi. Tavaliselt (90%) lahutavatest vanematest teevad nii, et isa kolib välja ja ema jääb lastega koju elama.
Piiride ebaselgus ( boundary ambiguity)- segadus sellest, et kes kuulub perre ja kes mitte.
Lahutuse kulg: 1. Tunnevad et midagi valesti 2. Lahus elamine 3. Legaalne lahutus 4. Pere ümberorganiseerumine
Lapse hooldusõiguse liigid: 1. Ainuhooldamisõigus- ühel vanemal on täielik kohustus hoolitseda lapse eest, teisel on õigus külastada ja kohustus maksta alimente (vahel üldse keelatud teisel vanemal lapsega kohtuda . Sellest saab üksikvanema perekond ) 2. Jagatud hooldusõigus - mõlematel vanematel on legaalne ja füüsiline hooldusõigus ühele või mitmele lapsele (eraldi?) (kasut harva, kuskil 2% ajast, tavaliselt siis kui laps on suurem) 3.Ühine hooldusõigus- mõlemale vanemale jääb samasugune hooldamisõigus nagu siis kui olid abielus (tekib kahetuumaline perekond- 2 aktiivset vanemat, kes elavad üks ühes teine teises kohas)
Peale lahutust peab vanem: 1) ümberorganiseerima oma personaalse elu 2)tegema nii, et lastel oleks hea võimalikult minimaalse kahjuga
Millega peab laps peale lahutust toime tulema : * tal pole enam seda turvatunnet, mille andis vanemate kindel kooselu *ta ei puutu enam ühe vanemaga igapäevaselt kokku
Peale lahutust on suurem tõenäosus et ekspartneritel on rohkem terviseprobleeme, depressiooni, suurem tõen sattuda liiklusõnnetusse, suurenenud alkoholi ja/või narkootikumide tarbimine, enesetapud , raskused tööl. Need tulenevad sageli lahutusest, mitte sellest mis toimus enne lahutust. Kuna sageli on naised need, kes toovad selle välja, et kooselu enam ei suju ja oleks vaja lahutust, siis neile on lahutuses ka palju positiivseid tagajärgi nagu üldine õnn, autonoomia tunne, kõrgem enesehinnang, sotsiaalse kaasatuse tõus, karjääri paranemine. Need asjad juhtuvad tavaliselt nendega, kes on kõige õnnetumad abielu ajal. Enamik inimesi hakkab end mõne aasta pärast jälle tavaliselt tundma. Kõige enam mõjutab peale lahutust tulevat olukorda see, kui kiiresti saab inimene aru, et abielu on lõppenud, ta peab aktsepteerima et ta ei ole enam seotud ja neil pole tagasiteed. Lahutatud inimesed peavad ka aktsepteerima, et ka nemad ei ole süütud selles, et abielu purunes. Lahutatud partnerid võiksid omavahel leppida ja olla sõbralikud lõpuks.
Uuringud on näidanud, et lapsed kelle vanemad on lahutanud lahutavad suurema tõenäosusega ise ka kui teised, kelle vanemad pole lahutatud.
Probleemid, mis lapsel on peale lahutust: *depressioon/ängistus *viha *nõudlikkus ja sõnakuulmatus *langus akadeemilses edukuses *alanenud motivatsioon *alanenud eneseregulatsioon (need võivad kesta kaua ja kui algul ei ole, siis võivad hiljem elus avalduda). Mõndadel lastel aga läheb peale lahutust elu paremaks, probleeme on vähem (nt vägivaldne vanem, alkoholism jne).
Mida peaksid lapsed tegema, et nad saaksid kiiremin lahutusest üle: *aktsepteerima, et vanemad on nüüd lahus *ei tohi loota, et vanemad hakkavad millalgi jälle koos elama *laps peab enda tundma nii, et teda kuulatakse ära ja temaga arvestatakse * laps ei tohi end süüdi tunda , et vanemad lahku läksid, see pole kindlasti tema süü * lapsed peavad uskuma, et mõlemad vanemad armastavad neid sama palju kui enne *üks lapsevanem ei tohi lapse tundeid teise vanema vastu mõjutada .
Loeng 11.11.17
Vaba aeg ja perekond. Põhilised pereteraapia koolkonnad ja mõned praktilised perekonna hindamise meetodid (genogramm, võrgustikukaart )
Kaasaegse pere lisad: Naise karjääri ümber organiseerunud pere. Külalisabielu( viimased 20 aastat) (2 eraldi majapidamist ). Pensionieas inimeste töötamine peres.
Tasakaalu leidmine kahe vajaduse rahuldamise vahel: töö ja armastus. Teoreetilised käsitlused: Freud (1937) –terve psühholoogilise funktsioneerimise alus nõuab inimestelt võimet armastada ja töötada; Erikson (1963) –töö teema (töökus vs alaväärsus , 7-12 a) ja armastuse teema ( intiimsus ja isolatsioon , 20ndad ). Maslow ja Rodgers- töö ja armastus on tähtsad terviklikuks psühholoogiliste funktsioneerimiseks (emots vajaduste rahuldamine peres)
Kiindumusteooria Hazan ja Shaver (1990) Varajases eas kiindumuskäitumine ja uurimiskäitumine; täiskasvanueas: armastuse vajaduse ja töö vajaduse rahuldamine, turvaline kiindumus - baas stressitekitavas situatsioonis vs separatsioon ja ängistus- ebaturvaline kiindumus, võimeline töötama üksi ja koos teistega , käitumine on paindlik, vastab enda vajadustele ja väistele nõudmistele.
Elu kaare teooria Levinson (1996) Üleminekud-ebaselguse kogemine- (kreatiivse) töö kogemus oluline, et täita vajadusi ja otsida fookust, töökogemus pakub stabiilsust üleminekuperioodil
Dacey(1999) Mehed 30ndates –rõhk tööle (armuafäärid),40ndates perele keskendumine , naistelt oodatakse paindlikumat aja jagamist töö ja pere vahel, 40-50 aastaselt uus eraldatus- nii tööalase kui perekonna areeni korrigeerimine, teine üleminek 60-65 aastaselt – vabadus ajaga seoses, soov olla produktiivne ja kasulik, loominguline töö
Voydannoff(1990) elutsükli raha kitsikuse mõiste: perekonna majanduslikud vajadused on suhteliselt suured võrreldes ressurssidega- kaks perioodi elukaare jooksul: varjane täiskasvanu ja hiline täiskasvanu ( noorukid , lapsed)
Kiindumus määrab ära ka suhete ja seksuaalkäitumise kvaliteedi: turvaline vs ebaturvaline.
Vaba aeg vanematega on tähtis inimestele.
Mattingly ja Bianchi(2003) definitsioon- vaba aeg- oluline osa inimeste päevast, mil n võimalus puhata tööst ning majapidamiskohustustest. Larson ja Seepersad (2003) vaba aeg ( leisure ) on tegevus, mis toimub väljaspool tööd, koduseid kohustusi ja kooli. See on aeg, mida inimesel on võimalik sisustada talle meeldival viisil. See on aeg, mil inimesed tegelevad vabalt valitud tegevusega . Vabaks ajaks ei arvestata aega, mis kulub kohustuslikele tegevustele ning esmaste vajaduste rahuldamiseks(magamine, söömine jne).
Vaba aja funktsioonid peres läbi elutsükli: *kiindumus ja emotsionaalne seotus *lähisuhetega seotuöt enese defineerimine *inimestevaheline vastastikmõju *stressiga toimetulek *sotsiaalne toetus
Vaba aeg võib olla aeg, mida veedavad koos vanemad ja lapsed, abikaasad/kooselupartnerid, õed-vennad, sugulased. See defineerib suhete iseloomu, mõjutab personaalset ja sotsiaalset arengut ning annab võimalused rollivabaduseks suheteks.
Institutsionaalne pere: Enne 20. Saj – töö ja kohutsued peres- vaba aja mõistet polnud; laste sotsialiseerumine soorollide järgi; koostegutsemine vastavalt soole vastavale tegevusele. Pere eesmärgid ja vajadused olid esmased (mite liikmete endi vajadused).
Kaaslust pakkuv pere: *pere edu sõltub sellest, kuidas pere liikmed lepitavad oma erinevaid vajadusi ja huvisid edukalt läbi jagatud kogemuse *Vaba aja veetmine ja interaktsioon pere liikmete vahel psühholoogilise rahulolu terminites
Vaba aja/mängu tingimused: *indiviid tajub vabadust valikul *tegevused valitakse sisemistel põhjustel *tegevuse tulemuseks on positiivsed tunded ja sisemine rahuldus
Imiku ja maimikuiga:

• Vanemad algatavad ja struktureerivad mängu
  
• Vanema-lapse mängu 5 eelist: *hoiab optimaalsel määral lapse erutust nii, et lapsel ei ole igav või ta ei ole üleerutatud *laps tunneb kontrolli keskkonna üle- areneb enesekindlus ja intellekt *mäng pakub lapsele sotsiaalset kontakti täiskasvanuga – õhutab turvalist kiindumust *mäng õhutab last ümbritsevat uurima *mängus pöörab laps tähelepanu keele/kõne sotsiaalsetele aspektidele
  
• Turvaline kiindumus
  
• Sotsiaalne areng läbi sotsiaalse mängu ja rolli struktureerimine
  
• Oma käitumise mõju teistele inimestele ja tähenduse omistamine oma tegevusele
  
• Kordus mängus
  
• Keeleline areng
  

Ema-lapse mäng: vähem erutav, didaktiline, mänguasjadega. Isa-lapse mäng: erutav, ettearvamatu, füüsiline. Õdede-vendade mäng lapsega kui ema pole huvitatud/ toetav võib kompenseerida ema eemaloleku.
Koolieelne iga:

• Mäng õhutab kiindumust lapse ja vanema vahel – kiindumuse kvaliteet ennustab ette mängu kvaliteedi eekoolieas. Turvaline kiindumus: fantaasiamängud, objektidega, keerukad, 2a mängib sõltumatult, 5a uudishimulik ja käitumises paindlik.
  
• Mngu kvaliteet: hariduslikud saavutused, sotsiaal-emotsionaalne kompetentsus, intelligentsus .
  
• Vanemad mõjutavad kaht mood lapse sotsiaalseid kontakte: *teiste lastega interaktsioonis olles ( erinevas rolllis) vanemad toetavad, annavad nõu, suunavad, ütlevad lapsele kuidas olla edukas suheldes eakaaslastega, nad on ka järelvaataja rollis mängu ajal ning assisteerivad otseselt nii, et säilitavad mängu teise lapsega *vimaldavad sotsiaalseid kontakte erinevas ümbruses
  
• Ruumiline piiratus – areng suurenemise poole
  

Noorukiiga :

• Enamikul positiivsed suhted vanematega, nimetavad vanemaid kui eneseusalduse allikaid
  
• Noorte taju suhte kohta vanematega – ülehindavad erinevusi enda ja ema/isa vahel ning vanemad alahindavad erinevusi enda ja nooruki vahel
  
• Nooruki ja pere vaba aeg on kombinatsioon üheaeselt meeldivusest, lõbususest, usaldusest, konfliktidest, kontrollist, ängist, pingest
  
• Põhiline noorukiea ülesanne on identiteedi saavutamine ja autonoomia – pere roll selles: *laps idealiseerib oma vanemaid ja aktsepteerib neid tingimusteta *varajane noorukiiga- vanemate idealiseerimine puruneb – kõrge kriitika vanemate suhtes *hiline noorukiiga- realistlikum taju vanemate suhtes
  
• Mina-otsingud (identiteedikriis) on seotud hirmuga „kaduda ära rahvahulka“ –vaba aeg – individuaalsed valikud ja vastuseis eakaaslaste survele
  
• Miks näib et vanemad ei mõjuta noorukite vaba aega (eakaaslaste mudelid?)? *noorukid teevad läbi hedonistliku faasi, kus on tähtis vahetu, sensuaalne nauding vahetust kontakstist vastandina vanematepoolsele kõlbelisele tööeetikale ( pingutus ) ja edasilükatud hüvitisega *vaba aja tegevused domineerivad, et saavutada vahetut naudingut
  
• Vaba aja tähtsus noorukieas – primaarne eneseväljenduseks ja sotsiaalseks interaktsiooniks (uued suhted, kohtamaskäimine, intiimsed suhted)
  
• Noorukiea jooksul toimub drastiline vanematega koos planeeritud tegevuste vähenemine- toimub üleminek koos veedetud ajale samast soost eakaaslastega →üleminek koos veedetud ajale vastassoost eakaaslas(t)ega→vaba aja tegevused on alus personaalsetele suhetele täiskasvanueas
  
• Vaba aja tegevused annavad noorukieas võimaluse testida võimeid ja oskusi seoses autonoomia ja interpersonaalse kompetentsusega
  

Varajane ja keskmine täiskasvanuiga(intiimsus, loovus ja sotsialiseerumine teistega: lapsed, sõbrad, kolleegid ):

• Vaba aja tegevused domineerivad abielus/kooselus ja pereelus , enamik aega pere liikmetega koos, tähtsustavad vaba aega
  
• Vaba aeg, pere kohanemine ja interaktsioon pereliikmete vahel: seose jagatud vaba aja tegevuste ja positiivsetee tunnete vahel abielupartneriga, tajutud rahuoluga kooselus *emotsionaalne seotus paarisuhetes ja pere liikmete vahel (eriti naistel, eriti abielu alguses) *individuaalsed vaba aja tegevused iseenesest ei mõjuta negatiivselt abikaasade emotsionaalset seotust, kui mõlemad dominantsed, siis mõjutab
  
• Vaba aja tegevused, kus toimub vähe või ei toimu üldse kommunikatsiooni (paraleelsed tegevused) ei soodusta pere liikmete emotsionaalset seotust, kui jagatud vaba aja tegevused koos avatud (eriti mitteverbaalse) hooliva kommunikatsiooniga soodustavad pere liikmete emotsionaalset seotust
  
• Kõrge tase pere emotsionaalses interaktsioonis ja kommunikatsioonis seotud vaba aja tegevustega väljas /õues.
  
• Vaba aja tegevused ja konflinktid – 1/ 3 konfliktidest verbaalset laadi (järgnevad kodutööde tegemine, seksuaalse intiimsuse jagamine, ka peredes, kus on tegu uuesti abiellumisega). Vaba aja tegevused: positiivne ja negatiivne kommunikatsioon- peredes terve toimetulekumehhanism, mis ventileerib peres pingeid ja eelarvamusi. Paralleelsed vaba aja tegevused vähendavad ka pereliikmete vahelist kommunikatsiooni- vähem avalikke konflikte, kuid pinge ei vähene
  
• Vaba aeg ja sotsialiseerumine- vaba aja tegevuste edasiandmist põlvest-põlve tuleb anda lastele edasi.
  
• Abielu/kooselu stabiilsus- ? välja tuua nii selget tendentsi (nagu emotsionaalse seotuse puhul). Tendents - mida rohkem on peres koos vaba aja tegevusi, seda väiksem on tõenäosus lahutuseks (olenemata laste olemasolust peres)
  
• Ruumiline laienemine
  

Hiline täiskasvanuiga ( personaalne ja suhetega seotud läbi meenutuste):

• Suhted õdede-vendadega, abikaasaga, lastega, lastelastega
  
• Vanemad toetavad nooremaid ja nooremad vanemaid – vastastikune toetus: 1. Instrumentaalne – kaubad ja teenused (lapsehoid, majapidamine, haige hooldamine) ja 2. Afektsionaalne, abistav osalus
  
• Osalus vaba aja tegevustes väheneb vanuse kasvades
  
• Muutused generatsiooni sees: *aja rekonstrueerimine *tegevuste mustrite rekonstrueerimine - vähenevad väljas tegevused ja füüsilised tegevused, sotsiaalsed (eakaaslastega) *täiskasvanud lastel on sagedasti samad huvid, mis vanematel (eriti samasoolistel) *vanavanemate tüübid (lõbus, informatiivne, mänguline, kaaslane (sõbralik).
  
• Lähedase kaotus: kaasa, sõbrad- toimetulekumehhanism: vaba aja tegevuste ümberstruktureerimine
  

Hedonistlik - meeltega tajutud nauding
Psühhoteraapia koolkonnad
Kaasaegne pereteraapia on süsteemiteooria keskne.
Genogrammi koostamise programm- GenoPro !!!!!
Ettevalmistus 25. Nov seminariks
Arro 2001, leinav laps
Tänapäeva lapsed teavad surmast ja sellega seonduvatest tradistsioonidest/kommetest vähem, sest nad ei ole pidanud pealt nägema nii paljusid surmasid, kui vanasti lapsed nägid (inimesed surid nooremana, ka lapsed surid päris tihti), sest meditsiin ja hügieen on arenenud kõrgema tasemeni. Nüüdisajal pakutakse leinajateleka rohkem teenuseid, mis võimaldavad kriisisituatsiooniga paremini toime tulla.
Põhjused, miks vanemad ei märka laste leinasümptome: 1. Vanemate endi seisund- kui nad ka leinavad 2. Oskamatus ära tunda lapse leinareaktsioone- ei puugi nt kohe üldse reageerida 3. Lapse alahindamine- last peetakse liiga nooreks, et toimunust aru saada 4. Vanemal puudub vahetu seotus surnuga- nt kui lapse klassi- või mängukaaslane sureb siis märgatakse harva, et laps leinab
Vanemad näevad laste reaktsioonis käitumise muutust, lapsed ise aga subjektiivseid tegureid nagu psühholoogiline seisund ja kehalised vaevused .
Lapse reaktsioon surmale loeb: vanusest(mida vanem seda teadlikum tunnete väljendus), sugust(tüdrukutel rohkem kurbust , poistel rohkem viha ja käitumisprobleeme), küpsusest (varasem kogemus), suhetest (mida rohkem peres räägitakse, seda väiksem on hirm).
Leina ajal peaks jätkama sarnast elurutiini nagu varem, nii ei satu laps segadusse, harjumuspärasus aitab säilitada turvatunnet, mille abil kriisiolukorras hakkama saada.
Lapse vahetud (teadis ette või ei teadnud , selles pole vahet)reageeringud surmale: *šokk, kahtlus ja reaalsuse tunne (laps ei taha nähtut uskuda ) *hirm ja vastupanu (laps väldib ja eirab teemat) *apaatia ja tunnete tardumine ( ükskõiksus , ei soovi rääkida) *tundepurse (taltsutamatu nutt või protesteerimine) *valetajud (laps konstrueerib ise pildi sellest, mis juhtus) (*algul pole üldse reaktsiooni, laps jätkab tegevust mida tegi, pärast tulevad reaktsioonid vähehaaval)
Lapse hilisemad (kui laps on endale toimunut teadvustanud ja seda töötletakse hetkel läbi) reageeringud surmale: * ärevus , hirm ja ängistus (kadunud või kõikuma löödud turvatunde pärast) *elavad mälestused (piinavad mälupildid juhtunust) *uneäired (uinumisraskused, halvad unenäod, keset ööd ärkamised) * kurbus ja igatsus *süütunne, enesesüüdistus ja häbi ( maagiline mõtlemine, et laps on kuidagi toimunuga kurjalt seotud) *keskendumisraskused, kooliprobleemid (mõtted, fantaasiad , mälestused segavad keskendumast) *füüsilised vaevused (pea- kõhu- või lihasvalu või seedeprobleemid) *viha, raev või ähvardamine (viha selle peale, keda peetakse süüdlaseks) *vältimiskäitumine (väldib mõtteid, situatsioone ja kohti, mis meenutavad toimunut)
Nii lapse leinareaktsioon kui selle vältus on võrreldavad täiskasvanu omadega. Laste seas võib arengutempo olla erinev kuid kulg on laias laastus sama. Loeb ka see kuidas laps surelikkusesse suhtub.
Kuni 6-aastased lapsed: *neile ei tohi rääkida nii, et nad saaksid selle kuidagi maagiliseks pöörata *nendega on oht, et nad hakkavad end süüdistama teise surmas *võib tulla äge reaktsioon *puudub sobiv sõnavara leina välendamiseks *laps väljendab end sel ajal mängu kaudu, soovitus minna loodusesse , joonistada või mängida liikumis- või rühmamänge
6-10. aastased lapsed: *mõistavad peaaegu et surm on pöördumatu *surma iseenesestmõistetav põhjus on tema jaoks vanus- vana inimesed surevad *peamine hirm on see, et surevad tema vanemad, laps kardab üksi jääda *laps hakkab aina rohkem mõistma põhjus-tagajärg seoseid , kuid selles vanuses kasutavad mõned lapsed siiski maagilist mõtlemist *laps käsitleb selles vanuses surma kui karistust, temaga tuleks rääkida teemadel surm ja õnnetus, surm ja vanadus, surma ja haigused *lapsele tuleb rääkida vaid seda mida kindlalt tead
10.-12. Aastased lapsed: *laps saab aru surma pöördumatusest *teda huvitavad õiglus , ebaõiglus ja saatus *ta näeb aina enam seoseid ja suhtub infosse kriitilisemalt *laps saab aru, et surm võib saabuda ka varem kui vanaduses (kuid ei taju et ka tema võib surra) *surmast saab abstraktne mõiste (see on paratamatu, universaalne ja isiklik) *lapse emotsionaalsed reaktsioonid: heidab nalja , jutustab vaimudega seonduvaid lugusid, võib tunda häbi et kaotas lähedase *äge reakstioon (märatsemine, karjumine vms) *lapse meeleolu võib vahelduda sügavast depressioonist kuni ülimalt hea tujuni *kui lapse ükskõik millist reakstiooni aktsepteeritakse, siis ta elab selle perioodi edukalt üle *surma kontseptsioon hakkab sarnanema täiskasvanu omale *nooruk reageerib negatiivselt ja suunab oma meelepaha endast väljapoole *võib ka surma eitada või tundeid varjata (võib viia selleni , et seda leina töödeldakse hilisemas elus) *suhtub kriitiliselt kui tema eest surmajuhtumi kohta midagi varjatakse
Mis mõjutab lapse leina?: *keskkond *surma asjaolud (missuguse surmaga on tegemist)(ootamatu surma puhul tuleb säilitada lapse igapäevane rutiin ja keskkond) *viis kuidas täiskasvanud surma käsitlevad (tuleb rääkida nii kuidas on ja ei tohi lasta lapsel luua seoseid, mis võivad talle kuidagi haiget teha või millegi muuga seostada ) *surnu isiku seotud lapsega (vanemate surm kutsub esile ägedamaid reaktsioone; kui lapse ja lahkunu suhted olid head, siis tuleb säilitada lapsele lahkunu mälestus (nt tema asjad vms); kui lahknu ja lapse suhted olid halvad, siis on alguses kergendustunne, kuid see võib viia häbi, enesesüüdistuste ja vastuoluliste reaktsioonideni, sl puhul vajab laps spetsialisti abi) *lapsele antav psühholoogiline toetus (laps vajab kaitset, mõistmist, lähedust ja võimalust välja elada oma tundeid) *lapse isiksus ja varasemad kogemused (loeb kui emotsionaalselt küps on laps, samuti loeb millised on ta isiksuseomadused ).
Abielu ja vaba kooselu. Järviste jt 2008
Vaba kooselu= vabaabielu =kooselu= partnerlus – teineteisega koos elavate , kuid oma suhet abieluks mitte registreerinud inimeste kooseluvorm .
Vabast kooselust sündinud laste arv ületab abieludest sündinud laste arvu (alates 2007).
Vaba kooselu kui kooseluvorm tekkis 1960. aastatel lääne ühiskonnas. Eestis alates 1970. aastatest.
Vaba kooselu juures on tähtis see, et mõlemad partnerid tunnistavad ja tajuvad seda abielusarnase suhtena.
Mis mõjutas vaba kooselu levikut? *individualismi kasv- järgitakse enda isiklikke huve * sekulariseerumine ehk ilmalikustumine- vähenenud on kristliku moraali olulisus *industrialiseerimine- sellega kaasnes naiste iseseisvuse kasv, soorollide, hoiakute ja väärtuste muutus ühiskonnas *riigi roll ja toetus- vähenenud on see, et naine sõltub mehest rahaliselt *lahutuste arv ühiskonnas- tajutakse et abielu ei ole püsiv ja sellepärast pigem ollakse vabaabielus * valikuvabadus - valitakse see mida peetakse endale sobilikumaks(juriidiline seotus, vastutus ja kohustused on väiksemad ja suhet on lihtsam lõpetada)
Loeng 24.11.2017 Suhtepsühholoogia: teoreetilised seletused püsisuhte kohta. Püsisuhte katkemine.
Suhted- puudutab indiviide, kes vastastikku mitu korda üksteist mõjutavad nii, et iga käesolevat interaktsiooni mõjutab interaktsioon minevikust ja/või ootused interaktsioonile tulevikus.
Suhted toimuvad aja jooksul ja puudutavad indiviide, kes üksteist tunnevad.
Suhted: armastus, pere, sõprus
Suhte mõõtmed: 1. Kvaliteet- kuidas osalejad tegelevad suhete sisuga 2. Sisu – mida suhtes olijad koos teevad 3. Lahknevus- suhetes osalejate poolt tehtavate erinevate tegevuste mitmekesisus 4. Tegevuse sagedus ja mustrid – kui tihti inimesed koos tegutsevad ja kas nende tegevusel on tüüpmuster 5.Vastastikkus ja täiendavus- suhetes on vastastikuseid käitumiskogumised ( domineerimine , võim) 6.Intiimsus- eneseavastamise, sõltuvuse, pühendumise, hoolituse, seotuse ja teiste positiivsete tunnete määr
Suhted: 1. Algavad 2. Neid luuakse 3. need arenevad
Suhtlemispsühholoogia alusel on suhte jaoks vajalik: * Humanistlik - empaatiline mõistmine, tingimusteta positiivne suhtumine, loomulikkus. *Empaatiline mõtlemine (Teise tunnete läbielamine + teise kingades mõtleine (rollivõtmine)protsess, kus alguses identifitseeritakse end teise kingades, nii et tema kogemus muutub minu kogemuseks)(ajalises järjekorras): 1. Identifikatsioon, mille käigus pööratakse tähelepanu partnerile/kliendile 2. Liitumine- teise kogemus muudetakse enda omaks identifitseerimise kaudu 3. Peegeldus - teise inimese kogemuse kogemina samal ajal enda kogemustega 4. Lahutus- asutakse taas eraldi positsioonidele. *Tingimusteta positiivne suhtumine (mitteomav soojuse aste + suhtumise tingimusetus (aktsepteerimine ilma „aga, kui“- deta ). *Kongrugentsus ehk loomulikkus (partner on suhtes vaba (rollivaba), sügavalt ta ise oma tegelike kogemustega).
Aga suhtepsühholoogias: väited (müüdid): *tõeline suhe kestab kogu elu *kui inimene on suhtes õnnetu , siis ta peaks suhte katkestama *kui inimene on suhtes õnnelik, siis mikski ega keegi pole sellega seotud *suhe lõppeb, kui armastus kustub.
Kasu ja kahju sisu (Sedikles, Oliver & Cambell, 1994): *kasu- kaaslus või seotus (60%), seksuaalne rahuldus (sagedamini mehed, 45%), armastuse tundmine ja andmine (43%), intiimsus (42%), suhete kogemus ja teadmised suhetest (40%), eneseareng ja endast arusaamine (37%), eneseavamine (sagedamini naised, 32%), turvalisus (28%), sotsiaalne toetus partneri sõpradelt ja sugulastelt (22%). *kahju- vabaduse kaotamine sotsialiseerumisel (sagedamini mehed, 69%), vabaduse kaotamine kohtamisel (sagedamini mehed, 68%), aja panustamine(27%), akadeemilise edu langus (27%), identiteedi kaotus (naised sagedamini, 22%), enda halvem tundmine (22%), stress ja muretsemine suhete pärast (20%), tülid (16%), sõltuvuse suurenemine partnerist (naised sagedamini,13 %), rahalised väljaminekud (mehed sagedamini, 12%).
Romantiliste suhete katkemine on tavaline kogemus elukaare jooksul. (57% tudengitest viimase 5 aasta jooksul, 50% esmaabiellujatest lahutas, 60% teist korda abiellunutest lahutas)
Faktorid : 1. Vanus-varajane iga 2. Negatiivne afektsionaalsus 3. Tõrjutuse tajumine 4. Suhetega seotud faktorid: mittepühendumine, truudusetus 5. Sotsiaaalse keskkonnaga seotud faktorid: *võimalike alternatiivsete suhete kättesaadavus(arv, kvaliteet(võrdlus teiste suhetega)*sotsiaalse võrgustiku heakskiit/halvakspanu 6. Sotsio-kultuuriline laiem kontekst: *naiste suurem maj sõltuvus meeestest * legaalsed barjääridlahutuseks *sotsiaalne stigma seoses lahutusega. Mittepühendumine sisaldab (toimuvad samas järjekorras): 1. Emotsionaalset kaugenemist – tugevate positiivsete emotsioonide (nt armastus) puudumine partneri vastu ja negatiivsete (nt viha) suurenemine partneri vastu 2. Vaimne kaugenemine- partneri tajumine endast erinevana, vastutusvõimetuna, psühholoogiliselt endast kaugel olevana, endast erinevana, partnerile vähe tähelepanu pööramine 3.Käitumuslik kaugenemine- suhtlemise hääbumine, seotus partneri eluga katkeb/väheneb, vähem intiimsel moel käitumine
Lahkumineku kohta käivate jutustuste (selgitav skript , süžee lahkumineku kohta) vajalikkus: *aitab vähendada või kõrvaldada ebamäärasust ja ambivalentsust, mida suhete katkemine kaasa toob (aitab selgitada oma arusaamist lahkuminekust ja rahuldada vajadust kontrollida/infot saada (jutustused ei ole alati õiged ja indiviidid võivad luua erinevaid jutustusi ühe ja sama sündmuse kohta)) *kaitseb inimese enesehinnangut ja sotsiaalset reputatsiooni (vaja teiste toetust, teiste sümpaatiat, omaenda teisi positiivseid tulemusi) *emotsionaalse pinge mahalaadimise vahend (lahkuminek toob kaasa süü, viha, depressiooni, üksilduse, ebaturvalisuse)(võimalus väljendada emotsioone, mida lahkumineku jooksul polnud võimalik teha) *aitab kohaneda lahkumineku lõpuga.
Reaktsioonid lahkuminekul:
Täiskasvanute lahkuminek: -: kogetakse depressiooni, ängi , enesehinnang alaneb , psühholoogiline distress, sotsiaalne isolatsioon +: sõpradega ja pere liikmetega sots võrgustiku liikmetega initiimsemad suhted
Vanemate lahkuminek: -: emots, käitumuslikud ja akadeemilised raskused kui vanemad füüsiliselt lahutavad +: mõlema või ühe vanemaga suhete paranemine, lähedased suhted õdede-vendadega, küpsus, sõltumatus, sotsiaalne kompetents
Kohtamaskäimise suhte lahkuminek: +: eneseusalduse tõus, sõltumatus,
Ambivalentne lahkuminek suhetes: (kui inimesed on teadmata kaudunud või ei ole infot armastatud inimese asupaigast või staatusest) Kaks situatsiooni: 1. Partnerit tajutakse füüsiliselt puuduvana kuid emotsionaalselt ja psühholoogiliselt kohalolevana (täiskasvanud, noorukid, kelle armastatu jääb kadunuks sõjas, terrorirünnakus, röövis, missioonil) 2. Partner on füüsiliselt kohal kuid tajutakse psühholoogiliselt puuduvana (partneri füüsiline haigus, vaimne häire, uimastitarvitamine). Nende situatsioonide puhul: *ei defineerita suhet ümber *ei tehta normatiivseid ja toetavaid lahkumineku/leina etappe * lein /lahkuminek külmutatakse ja pole võimalik kasutusele vtta toimetulekumehhanisme ja otsuse vastuvõtmisprotsesse, et aktiivselt ennast avada, et otsida toetust. Need inimesed vajavad tegelikult abi(neil on lahendamata protsess), nad peavad etapid läbima et enda kunagi jälle rahulolevana tunda.
Leinaõigustest ilmajätmine: *inimesed, kelle suhted lahkunuga ei ole sotsiaalselt aktsepteeritud, neil on raskusi leinaga toimetulekuga ja neile ei pakuta toetust. Situatsioonis kui: *kui kaotus ei ole sotsiaalselt väärtustatud (nt lemmiklooma kaotus) *kui tegu on homoseksuaalse partnerii, väärkohtleva, vägivaldse partneriga, sündimata lapsega *kui kaotus on sotsiaalselt stigmatiseeritud (enesetapu sooritanu, mõrvar, uimastitarvitaja) *kui indiviidi tajutakse nii, et tal ei ole võimet/vajadust leinata (väiksed lapsed, vaimse puudega indiviidid, vanurid , militaarpersonal, politsei personal)
25. November 2017
Lähedase kaotus ja lein perekonnas. Pikaajaline kooselu.
Kui inimene kaotab kedagi, mis küsimused tal tekivad: Kuidas ma ilma temata hakkama saan? Miks ta just praegu suri? Mis muutub nüüd mu elus teistsuguseks?
Küsimuste kast, kus on nii enne pandud küsimusi kui ka iga noor paneb enda küsimuse sinna ja siis saab arutleda nende üle?
Mis teeb selle teema käsitlemise raskeks?: *mis kogemus kellel, kuidas läbitöötatud lein *õpetaja isiklikus elus sarnane juhtum kui ainekavas (kas ise oled võimeline sellest rääkima) *lisaküsimused (mis saab hingest/ uuestisünd jne) millele ei osata vastata *kogukonnas/ühiskonnas lein hetkel *juhtum koolikaaslasega (surm/teadmata kadunud) *õpetaja eetiline käitumine
Kuidas saab seda ikka käsitleda, kuid nii et kõik on okei: *Saabki öelda ausalt välja, et sellest teemast on raske rääkida. *alguses kokkulepped * avatus ja ausus ja nende jaoks olemas olemine (näita seda) *lein on okei *individuaalsusega arvestamine *mitte väga emotsionaalselt rääkida * paluda kolleegi abi *töötada endaga enne *mõtle kõrvaltvaatajana (mitte oma kogemuse toel) *teiste lugude kasutamine *uurid enne klassi tausta
Psühhiaater Elisabeth Kübler- Rossi (Surmast ja suremisest, 1969) kirjeldab leinaprotsessi(uuritud inimesi, kes on just teada saanud et neil on ravimatu haigus ja nad surevad): 1. Šokk ja eitamine 2. Viha 3. Kauplemine -tingimine (ma nüüd olen hea laps, anna mulle mu emme/issi tagasi) 4. Depressioon 5. Leppimine Tartu Ülikooli kursus : https://sisu.ut.ee/leinvanemaseas/avaleht
Nende etappide sügavus/kestvus on individuaalne. Oluline on, et inimene läbiks kõik need astmed. Kui miski tuletab sulle lahkunut meelde, siis leinata on okei. Mälestusi tuleks hoida, see on okei.
Halb on hakata rääkima oma (leina)kogemusest kui teist lohutad. Ära seda tee!!!!
Lein kui kriis inimese elus(Kagadze, Kraav , Kullasepp, 2007) : 1)eitab juhtunut (hirm, segadus, pettumus, protest) 2)igatsus lahkunu järele (ühised mälestused, temaga seotud tunded, enesesüüdistused) 3)vastuolulised tunded (kurbus- kergendus) 4)olukorraga leppimine.
Mõnikord oodatakse leinajalt 2 ja 3 punkti ära jätmist. Kui midagi ei toimu nii nagu siin kirjas, see on ka okei. Nt inimene võib tunda end süüdi kui ta sugulase matustel ei tunne igatsust, kuid tegelikult see on ju okei.
Elu pärast lähedase kaotust: *lein on vajalik, et valmistuda uuteks muutusteks *vaja on oma tundeid kellegagi jagada, meenutada lahkunut *tuleb võtta aega mõtisklemiseks ja mõelda, mida lahkunu oleks soovinud *ise leinamine ja samal ajal lapsed? Olla ise tugev või ei?
Matuse etikett ja kombed: *mis eesmärki täidavad leina ja matustega seotud rituaalid ?- ajajärgu lõpetamiseks *milliseid uskumusi teate surma kohta? *millised on matusetalitluse kombed?- noormehed kannavad kirstu? Mütsid peast ? *mida võiksid gümnasistid teada matuse etiketist ja kommetest?
Meetod: magnetkaardid- tekst millega nad on töötanud või töötavad kõigepealt läbi. Paberi nurkadesse kirjutatakse olulisemad märksõnad (alustada neist), lehe keskele teksti peamine mõte nii, et kasutatakse nurkades olevaid “magnetsõnu”.
Teooria erinevates vanustes leinast. (ettevalmistuses kirjas)
Soovitused hingeliseks esmaabiks : *käitu rahulikult , sest see nakkab ja loob teadmise, et olukord on kontrolli all *kuula ära, lase ennast väljendada, lastel aitab mäng (mängutelefon, mänguloomad, joonistamine) *hoolitse, et leinaja .. SLAID *lase nutta, sest see on pingemaandamise viis, julgusta vabalt oma tundeid väljendama *lase rääkida, see aitab toimuvast leinajal endal paremini aru saada, vestluse asemel võib ka maalida, voolida, päevikut pidada, kirjut kirjutada jne *lein on sügavalt isiklik ja seega võimalda privaatsust, väldi leinaja kaotusvalu rõhutamist asjasse mittepuutuvate isikute ees (ei tee mingit show-d, lihtsalt küünal vms)
Kõrvalseisjale: 1. Avameelne ja austav vestlus 2. Aja varumine probleemi käsitlemiseks 3. Kaotuse tõeliseks muutmine 4. Leinaja julgustamine tunnete käsitlemisele. Mida mitte teha: *ära väida et tead mida leinaja tunneb *ära võrdle lapse leina teiste leinaga *ära moraliserri ja õpeta SLAID
Kui täiskasvanu ei suuda leinavat last aidata: ettevalmistuses kirjas
Laps vajab leinas: järjepidevust, selgust ja iseenda mõistmise võimalust.