1. Alaealise väärkohtlemine Lapse ehk alaealise väärkohtlemine (ingl. k. child abuse) ei ole enam uus mõiste eesti ühiskonnas. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi1. Laste väärkohtlemine seostub vaesuse, töötuse, ebastabiilsuse ja alkoholismiga ehk nende teguritega, mis muudavad inimesed nõrgaks ja ebakindlaks. Täiskasvanu nõrkus ja ebakindlus viib tihti vägivaldsele käitumisele, mille ohvriks on lapsed, kes on täiskasvanust veelgi abitumad. Laste sotsiaalne taust on riskiks õigusrikkumiste sooritamisel. Lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise puhul on tegemist lapse füüsilisest piiridest
On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaadi koostamisel on peamisteks allikateks võetud ,,Lapse väärkohtlemine II", ja ,,Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis", kuid on veel mitmeid lisaallikaid, kust sain täiendavat informatsiooni teema kohta. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE Väärkohtlemise mõiste Lapsed on alati olemas olnud, kuid neisse suhtumine ja nende kohtlemine on läbi aegade teinud suuri muutusi. Keskaja lõpuni oli enim levinud hoiakuks ükskõiksus laste suhtes. Teod,
...............................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine .......................................................................................................4 2.Seksuaalne väärkohtlemine......................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine.................................................
peale sündimist“. (Dr. Harry Chugan, lasteneuroloog) Väärkohtlemine- on piinamine, julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine. Ebakindlus võib halvata mõtlemis-, mõistmis-ja teovõime. Ajapikku võivad murduda nii vastupanu kui ka enesehinnang. Klassifikatsioon- on süsteem, milles liigitamine või rühmitamine on kooskõlas jaotamise aluseks võetud olulisele tunnusele. Väärkohtlemisliigid omakorda rühmitatakse vormidesse. Lapse väärkohtlemine võib esineda eri vormides ja raskusastmetes. Põhiliste väärkohtlemise vormidena võib välja tuua füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, majanduslik, psühholoogiline väärkohtlemine ja hooletussejätmine. Esinemist raskusastmetena saab jagada kerged, mõõduka raskusega, väga rasked ja eluohtlikud väärkohtlemise aktid. Lähisuhetevägivalla võib liigitada ekspressiivseks ja instrumentaalseks. Vaimse –ja psüühilise väärkohtlemise tunnused
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte.................................................................................................................................14
mida valesti tehti. 6. Too kolm näidet laste käitumis- ja tundeeluprobleemide põhjustest? Armastuse ja läheduse puudumine või vähesus vanemate poolt. Vanemad ei pööra lapsele piisavalt tähelepanu. Lapsel tekib tähelepanuvajadus. Laps on kogunud endasse nii palju emotsioone ja ta ei oska neid kuidagi välja näidata ning on pideva pinge all. Üks hetk kui ta enam vastu ei pea, algab tohutu nutuhoog. 7. Mis on lapse väärkohtlemine? Too näiteid. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. See on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, psühholoogiline, seksuaalne, kui ka lapse hooletusse jätmine. Füüsiline väärkohtlemine väljendub näiteks löömises, raputamises, tõukamises, mürgitamises, kõrvetamises,
Stress, mida on põhjustanud sisemised või välised mõjutegurid, võivad häirida inimese normaalset heaolu. Need tegurid võivad mõjutada tervist, põhjustades emotsionaalset stressi ning viia erinevate psühholoogiliste muutusteni. Sisemised stressorid hõlmavad sellised seisundeid nagu nälg, valu, haigus või kurnatus. Välised stressiallikad on näiteks perekonnast eemaldamine, perekonna konfliktis osalemine või selle tunnistajaks olemine, väärkohtlemine, lahutus, uus kodu või kool, haigus ja haiglas olek, lähedase surm, vaesus jne. Stress on inimelu lahutamatu osa. Inimesed kogevad stressi juba varakult, isegi enne oma sündi. Mingi hulk stressi on normaalne ning ellujäämiseks isegi vajalik. Lapsed suudavad taluda stressi mõningal määral, kuid pikaajaline stress on lastele kahjulik ning võib viia tõsiste tervisekahjustusteni. Stressi põhjustavad faktorid lapse elus
ald Paarisuhtevägivald Laste (praeguste või Õdede-vendade Laste vägivald väärkohtlemine endiste abikaasade, vaheline vanemate vastu (sh (vanemate vägivald elukaaslaste või väärkohtlemine eakate vastu) laste vastu)
14. Millised on kiusamise liigid? Kuidas need väljenduvad? Füüsiline kiusamine - löömine, tagumine, tõukamine, takistamine, näpistamine, togimine Psühholoogiline kiusamine - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine Verbaalne – narrimine Sotsiaalne -kellegi teadlik ühisüritustest välja jätmine Väljapressimine – raha või asjade varastamine Virtuaalne kiusamine – internetis postitamine 15. Mis on väärkohtlemine, kuidas see jaguneb? Füüsiline, emotsionaalne, seksuaalne väärkohtlemine. Oluline aru saada seaduspärasusest – väärkoheldud laps on suurema tõenäosusega hiljem ise väärkohtleja. Kui laps on kodus väärkoheldud, siis on ta koolis üldjuhul käitumisprobleemidega, häiretega. Kui rääkida käitumishäiretest, siis peame vaata, milles ja kus ta osaleb. Lihtsustatud on vaade, et laps teeb seda minu vastu – reeglina see nii pole. Probleem on kuskil, kus ta osaleb.
Samas on ka lugematult palju faktoreid, mis kujundavad isiksusi. Ühest kujundajast, koolikiusamisest, on kirjutanud ka oma esikromaanis „Nullpunkt“, Eesti noor kirjanik Margus Karu. Kohati isegi liiga aus romaan käsitleb põhiliselt koolikiusamise all vaevlevat keskkooli õpilast Johannest, kes kooli vahetades satub põhjendamatult klassikaaslaste kriitika alla. Kuid kuidas kujundab koolivägivald noorte isiksust ning mis on kannatajal sellest õppida? Nii vaimne kui füüsiline väärkohtlemine võib tingida noore inimese sisemaailma kokkuvarisemise. Ka Margus Karu romaani „Nullpunkt“ peategelane Johannes oli algul eeskujulik viieline õpilane, kuid astudes Tallinna Eliitkooli, muutus tema elu drastiliselt. Johannes langes koolikiusamise ohvriks ning sellega kaasnes kaasõpilaste poolt igapäevane kehaline ja psüühiline traumeerimine. Lisades sellele veel probleemid kodus, jõudis Johannes punkti, kus soovis endalt elu võtta. Igasugune väärkohtlemine
hakkasid laste vastu toime pandud seksuaalse sisuga teod avalikkuse ette jõudma. Kuigi ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 34 sätestab, et osalisriigid kohustuvad kaitsma last igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest, registreeriti 2012. aastal Eestis 400 seksuaalkuritegu, millest valdav osa (76%) kuritegudest oli toime pandud alaealiste, s.o nooremate kui 18-aastaste suhtes. Seega on laste seksuaalne väärkohtlemine teema, mis vajab kogu ühiskonna jätkuvat tähelepanu, sest lastena seksuaalselt väärkoheldute toimetulek ning areng täisväärtuslikeks ühiskonnaliikmeiks võib olla nendega juhtunu tõttu pärsitud. Seksuaalse väärkohtlemise esinemissagedus Laste seksuaalse väärkohtemise esinemissagedus on vaid oletuslik. Arvatakse, et need juhtumid, millest teatakse, moodustavad vaid väikese osa tegelikult aset leidnud seksuaalse väärkohtlemise juhtumitest
koorma neere, Rinnapiim ei põhjusta allergiat, toiduõli , hapu või rõõska koort; Last ei tohi hoida, mitte reostada. Pole kõhulahtisust ega kõhukinnisust, sundida taldrikut tühjaks sööma (mitte karistada 39. Vägivald laste suhtes – jaotus ja Rinnalaps on tervem, Rinnalaps ei söö end ega premeerida), toidukord ei kesta tavaliselt üle preventiivsed meetmed. Lapse väärkohtlemine paksuks, Ilusamad ja paremad hambad – 30 min; Janu kustutamiseks on parim puhas vesi; on kompleksne nähtus, mis hõlmab mitmeid, igemed Pudeli poolt- täiskõhutunne kestab Värskes õhus viibimine suurendab söögiisu sageli omavahel läbipõimunud väärkohtlemise kauem, söögi hulk on hästi teada, rohkem 23. Mida soovitada kõhukinnisuse korral? vorme. Lapse väärkohtlemine on mistahes
probleeme erinevalt nii nagu erineva suhtumisega inimesed näevad probleemide eri tahke, nii peegeldub ka ühiskonnaliikmete ja gruppide suhtumine erinevatesse situatsioonidesse meid ümbritsevas keskkonnas erinevalt. Mina näen ühe väga suure probleemina meie ühiskonnas laste väärkohtlemist. Võib öelda, et kuigi alates 1989.aastast, mil Eesti ühines ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooniga on hakatud tähelepanu pöörama ka laste õigustele ja vabadustele, on Eestis laste väärkohtlemine üpriski uus mõiste ning selle vastu võitlemine on veel arengujärgus. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus ei täida oma funktsioone ehk ei kaitse laste huve täielikult. Sellel puudub rakendusseadus ja kuigi see peaks olema üks suurimaid osi laste väärkohtlemise ärahoidmisel ning vähendamisel, on Eesti Vabariigi õiguskantsler antud seadust kritiseerinud abstraktseks ning öelnud, et jääb selline mulje, et mis puudutab laste õigusi, siis see oleks nagu õigusloome
Sotsiaalteenus- isiku või perekonna toimetulekut soodustav tegevus või toiming. Maslow´püramiid- Inimvajaduste hierarhia, mis on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem (füsioloogilised vajadused , turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus) Lapse väärkohtlemine- Lapse väärkohtlemine on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik ning mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja/või emotsionaalne. Väärkohtlemine on ka lapse hooletussejätmine. Absoluutne vaesus- inimese sissetulekud on alla teatud taset. Toimetulekutoetus- Toimetulekutoetus on üks sotsiaaltoetuse liike
Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald
Maal elavate eakate väärkohtlemise sotsiaalpoliitiline analüüs. Seoses Eesti rahvastiku kiire vananemisega on esile kerkinud rida erinevaid probleeme meie ühiskonnas. Üks muret tekitavatest probleemidest on maal elavate eakate väärkohtlemine, mida on Eestis vähe uuritud ja sellele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Üksi elavaid 65 aastaseid ja vanemaid inimesi on Statistikaameti 2011 aasta seisuga 6,1% Eesti elanikkonnast, 19,6% vanaduspensionäridest elab alla suhtelise vaesuse piiri ja eluaseme kehv seisukord on 6,6%-l üksi elavatel eakatel. Samuti on 40,1% vanaduspensionäridest halb tervis ja 3,5% neist ei saanud vajadusel perearstiabi. Turvalisuse tunne puudub 8%-l üle viiekümne aastastel inimestel (Statistikaamet).
Perevägivald Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu?.................4 Statistika......................................................................................4 Perevägivald ja sellega seotud müüdid ......................................5 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana. ..............................5 Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine..................................6 Vägivallakogemus lapsepõlvest. ...............................................6 Perevägivald ja alkohol..............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ...............
1.1. Kurjategija ja ohvri suhe 4 1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks 5 1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6 KOKKUVÕTE 9 ALLIKALOEND 10 SISSEJUHATUS 2 Lapse seksuaalne kuritarvitamine ehk lapse seksuaalne väärkohtlemine on väärkohtlemise vorm, mille puhul täiskasvanu või nooruk kuritarvitab last seksuaalse stimulatsiooni eesmärgil. Lapse seksuaalse kuritarvitamise vormide sead on lapse kutsumine seksuaalsesse tegevusse või tema sundimine selleks, suguelundite paljastamine lapse ees, pornograafia näitamine lapsele, seksuaalne kontakt lapsega, füüsiline kokkupuude lapse suguelunditega, lapse suguelundite vaatamine ilma füüsilise kokkupuuteta ja lapse kasutamine lapspornograafia valmistamiseks.
näitab, mida ei tohi teha ei näita, mida tohib teha võib tekkida suletud ring, kui laps ei tea kuidas oleks pidanud käituma karistamisel tuleb arvestada lapse isikupära ja temperamenti karistamise asemel anda võimalus olukorda heastada karistamine on õigustatud vaid siis, kui lapsele on eelnevalt selgitatud reegleid, kuid ta on neid eiranud 6. Too kolm näidet laste käitumis- ja tundeeluprobleemide põhjustest? 7. Mis on lapse väärkohtlemine? Too näiteid. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Näiteks koduvägivald
Need, kes seksuaalselt käituvad, neid vaadatakse esimeste teadmata. Homoseksuaalsus võeti rahvusvaheliste haiguste klassifikatsioonist välja 1972 aastal. Siia alla kuulub Vuriearism, pedofiilia, fetisism jms. 32 F52,7 Kõrgenenud libiido e. ,,seksuaalne sõltuvus" Nümfomaania(naistel) v satüraas(meestel). Seksuaalvägivald: Ahistamine, väärkohtlemine, vägistamine, intsest (paljundatult) Legaalne aspekt: seadustega defineeritud riiklikul tasandil. Vägistamine Kriminaalkoodeks, 2001 paragrahv 115 nüüd 2002 paragrahv 141. sõnastus on muutunud ja kaasatud ka meeste vägistamine. Vägistamine Vägivald seksuaalse rünnakuna puudutab mitte ainult naisi vaid ka mehi. Motivatsioon ei ole seksuaalne iha, neil on madal impulssi kontroll seoses seksuaalihaga
eiranud 6. Too kolm näidet laste käitumis- ja tundeeluprobleemide põhjustest? · Kui ta on pesemata, määrdunud riietega, siis on see märk lapse hooletusse jätmisest. · Kui laps puudub sageli koolist, on unine ja loid, siis tähendab, et kodus ei ole ebasobiv keskkond välja puhkamiseks. · Kehal on marrastused võid sinised plekid- see võib olla koduvägivald. 7. Mis on lapse väärkohtlemine? Too näiteid. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Lapse väärkohtlemise alla saab lugeda hooletusse jätmist, psühholoogilist ehk vaimset värrkohtlemist, füüsikalist väärkohtlemist, emotsionaalset väärkohtlemist ning seksuaalset väärkohtleminst. Kui laps tundub õnnetu või kurb, siis võib esineda nii vaimset kui ka füüsilist väärkohtlemist.
k) Selgita esindusõiguse ja hooldusõiguse mõistete erinevust. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Vanema hooldusõigus hõlmab isikuhooldust (õigust hoolitseda lapse isiku eest) ja varahooldust (õigust hoolitseda lapse vara eest) ning õigust otsustada lapsega seotud asju. Seadus: Paragrahv: l) Mida loetakse lapse väärkohtlemiseks? Emotsionaalne väärkohtlemine ( nt hirmutamine, ähvardamine, karjumine, sõimamine, solvamine, mõnitamine, halvustavate nimedega kutsumine) , Füüsiline väärkohtlemine (tõukamine, lükkamine, näpistamine, küünistamine, väänamine, pigistamine, raputamine, millegagi viskamine, juustest sikutamine, tirimine) Seksuaalne väärkohtlemine, Lapse hooletussejätmine, Lapse kehaline karistamine, Teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealt nägemine või kuulmine
Ka teistes riikides läbi viidud uuringud näitavad lähisuhtevägivalla all kannatavate naiste osakaaluks 10-25%, olenevalt sellest, mida ja kuidas täpsemalt küsitud on. Seejuures näitavad küsitlused, et politseisse jõuab umbes 10-30% kõikidest perevägivallajuhtumitest. Politseiameti teabe- ja analüüsitalituse statistika annab ülevaate Eestis toimunud kehalise väärkohtlemise juhtumitest (KarS § 121) aastatel 2005 kuni 2008. Perevägivalla levinuimad tüübid on: abikaasa väärkohtlemine (mehe või naise), laste väärkohtlemine, vanavanemate väärkohtlemine, õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Registreeritud peretüli teateks loetakse politseisse laekunud ning politsei infosüsteemi POLIS kantud teated, kus esmase põhjalikult kontrollimata info kohaselt on tegemist peretüliga. Peretüli teate liigiks märgitakse: a) peretüli lapse osalusega, b) lapse osaluseta, c) probleemne pere (märgitakse siis, kui tegemist on esmase infoga ja ei
tähelepanu juhtima alles 19.sajandi teisel poolel.Laste õigusi tõstsid esile ja nende kaitset nõudsid kirjanikud, pediaatrid, psühholoogid, sotsioloogid, pedagoogid, filosoofid jpt.Alles 19.sajandi lõpus hakati laste füüsilist väärkohtlemist taunima.Laste õigusi kaitsvate seaduste ja konventsioonideni jõuti 20.sajandi teisel poolel.20.sajandi viimastel dekaadidel hoogustus oluliselt laste väärkohtlemise ennetamine.Kuigi laste väärkohtlemine on olnud igipõline, hakati seda sotsiaalseks probleemiks pidama ja teaduslike meetoditega uurima 20.sajandil. Füüsilise väärkohtlemise teaduslik uurimine Laste väärkohtlemise esimene dokumenteeritud negatiivseid tagajärgi käsitlev teadusartikkel ilmus 1962.a ajakirjas The Journal of American Medical Association.Selle revolutsioonilise artikli põhiliseks autoriks oli Henry Kempe.See uuring tõi käibele pekstud lapse sündroomi mõiste
Laps „kukub palju“ 3. Kes on huvitatud osapooled? Probleemi edastaja? 5- aastane Mart Patsient/ klient? 5- aastane Mart, Mardi ema Spetsialistid? Erialase haridusega nõustaja Vaatlejad? Nõustaja Kindlustajad? Sotsiaalkindlustusamet; ema Teised? Ema 4. Missugune on nende huvi loomus? Miks see on nende jaoks probleem? Professionaalne – lapse väärkohtlemine; kliendi probleemid; suurendada pakutava teenuse sagedust; teenuse pakkumine. Personaalne – lapse väärkohtlemine, isiklik moraalitunne. Ärihuvi – suurendada pakutava teenuse sagedust. Majanduslik – oma sissetuleku hoidmine. Intellektuaalne – lahendada probleem, aidata abivajajat. Ühiskondlik – märka, analüüsi, tegutse; näha probleemi ja aidata abivajajat 5. Eetika Kas see on vastuolus professiooni eetikakoodeksiga? Millise punktiga? Juhtum on vastuolus Sotsiaalala Töötaja Eetikakoodeksi punkt 5, alapunkti 6 suhtes.
Penguin Books, London Schwartz, S. H., 1992. Universals in the Content and Structure of Values: Theoretical Advances and Empirical Tests in 20 4 2 4 3 Lapse väärkohtlemine - suhtumine ja Teiselt poolt on probleemid perekonna erinevate funktsioneerimisel veelgi laialdasemad kui seotud vaid perevägivallaga. Perekonna funktsioneerimine on kompleksne -
väärkohtlemine) vormist koosnevana. Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse. Lapse väärkohtlemine- füüsiline või vaimne kahju, seksuaalne ahistamine või hooletussejättev alla 18-a lapse kohtlemine inimese poolt, kes vastutab lapse heaolu eest tingimustes, kus lapse tervis või heaolu on ohtu seatud. (võtmemõisted:
nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis
· turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; · armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; · tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; · eneseteostusvajadus vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. 7. Lapse väärkohtlemine - Lapse väärkohtlemine on mis tahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline kui emotsionaalne, aga ka lapse hooletusse või ravita jätmine 8. Absoluutne vaesus - ressursside puudumine mingi minimaalse vajaduste rahuldatuse tasandi suhtes. 9. Toimetulekutoetus - mõeldud minimaalse sissetuleku tagamiseks ja inimeste
siiski. Tegemist on erootilise armastusromaaniga. Loo keskmes on seksuaalmaniakk Christian Grey, kellele hea välimuse tõttu moraalsed puudujäägid andeks antakse, ning naiivsevõitu tütarlaps Anastasia Steele, kes välise ilu nii mehe iseloomust kui iseenda heaolust ettepoole seab, ja Christianisse kõrvuni ära armub. Teise osa alguseks on nende suhe jõudnud karidele, kuid õnneks piisab Anastasiale vaid mehe ilusa näolapi nägemisest, et füüsiline väärkohtlemine unustada ja Christianile uus võimalus anda. Eesmärk näib olevat tõestada, et end sadistina määratlev Christian on tegelikult võimeline ka normaalseks suhteks. Millegipärast hakkab asi aga üpris kiiresti teises suunas liikuma: hoopis Anastasia on see, kes mehe vägivaldsevõitu nõudmistega kohanduma peab. Teises osas ilmub välja ka Christiani endine alistuja, kes pole Christianist endiselt üle saanud.
Vägivalla tüüpe on veel erinevaid ja neid siin referaadis üritangi selgitada ja ka selle mõju lastele. 3 2. Mis on koduvägivald? Kodu- või perevägivald seisneb selles, kui üks pereliige teeb teisele tahtlikult kahju, ähvardab teist või sunnib teda millekski ohvri tahte vastaselt. Mehed, naised, lapsed nad kõik võivad olla nii ohvri kui vägivallatseja rollis. Lapse väärkohtlemine on kahju (või oht kahju tekitamiseks), mida tekitab lapsevanem, hooldaja või mõni teine lapse turvalisuse eest vastutav isik. Seega on koduvägivald lapse suhtes ka see vägivald, mille põhjustab neile mõni pereväline isik, näiteks lapsehoidja või õpetaja. Autorite jaoks ei hõlma sõna kodu mitte ainult füüsilist kodu, vaid ka emotsionaalses mõttes kodu: kõige turvalisemat ja intiimsemat kohta, mida laps loodab leida ja millele tal on õigus, koduks võib antud
kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine). Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja eelkõige oma abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine. Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, naised ja mehed. Üheksal juhul kümnest on vägivallatsejaks mees ja ohvriks naine. Kui mehed kogevad vägivalda peamiselt avalikes kohtades ja kurjategijaks on valdavalt võõras inimene, siis naisi väärkoheldakse
Paljud inimesed mõistavad seda hukka, väites, et selle tõttu kannatab üha enam loomi. Siinkohal vaidleksin julgesti vastu ja mainiksin ära mõned punktid miks karusnaha kasutamine ei avalda kellelegi halba mõju ja et päris karusnaha asendamine kunstkarusnahaga ei ole ainukene alternatiiv. Karusnahatööstus on vastutustundlik tegevusala. See on täpselt reguleeritud ja otseselt seotud loodushoiuga. Igasugune loomapiinamine ja loomade väärkohtlemine mõistetakse hukka ning toetatakse farmi- ja metsloomi puudutavaid rangeid regulatsioone. Legaalne karusnahakaubandus ei kasuta mitte üheltki ohustatud loomaliigilt pärinevaid karusnahku või muid saadusi. Tänapäeval on karusnahaäri väga huvitav, kompleksne ja tõeliselt rahvusvaheline majandusvaldkond. Tema struktuur on unikaalne, oma teekonnal päritolukohast kuni lõppostjani annab karusnaha vääristamine tööd väga paljudele inimestele ja rahvuslikele majandustele.
-ärakuulaja/informeerija/konsulteerija; -nõustaja; -vahendaja/suhtekorraldaja; -juhtumikorraldaja(kriminaalhooldaja); -käsutäitja; -advokaat/klientide eestkõneleja; -teenuste/toetuste/muuabi määraja; -partner võrgustikus; -tugiisik; -ekspert!!!; -lisaressursside taotleja; -arengukava hoolekandeosa koostaja; -teenuste kvaliteedi roll; -analüüsiga info hankimine; -sotsiaalregistri pidamine; -õpetaja/eeskuju; -õppija/oma töövõime ja elurõõmu sülitamine. Lapse väärkohtlemine: on tegu või tegevusetus, mis pidurdab lapse arengut või valmistab talle kannatusi. füüsiline(seksuaalne, löömine); -vaimne(arengupidurdamine); -emotsionaalne(alandamine); -üle-ja alahoolitsemine; -ükskõiksus. Absoluutne vaesus: on olukord, kus inimesel ei piisa vahendeid oma esmavajaduste rahuldamiseks. Subsidiaarsus: probleemidega tegelevad kõige lähemal asuvad inimesed. ...toimetulekuraskuste põhjused ja tagajärjed:
Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Millest võib aga perevägivald olla tingitud ja mis võiks olla selle eesmärk? Kui üks perekonnaliige karjub, sõimab või kutsub teist pereliiget ebameeldivate nimetustega, siis juba sellisel juhul on kellegi suhtes kasutatud vägivalda, pannes ta end halvasti tundma. Veidi karmim on olukord juhul, kui ühe inimese tegevust ilma põhjuseta piiratakse. Näiteks ei lubata lapsel sõbrustada mõne eakaaslasega, kuigi selleks pole vajadust
Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Vägivald eakate inimeste suhtes avaldub füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses, verbaalses, materiaalses ja meditsiinilises väärkohtlemises ja hülgamises. Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega - ka need, kus mees hakkab hiljem vägivaldselt käituma. Järgnevalt on loetletud märke, mis sageli ilmnevad enne otsese vägivalla algamist. Eristatakse peamiselt kolme vägivalla liiki:
Vägivald meie ümber Vägivald on jõu kasutamine vastu ohvri tahtmist.Vägivald meie ümber jaguneb kaheks: Füüsiline ja vaimne vägivald, ning nii uskumatu kui see ka pole, siis tihtipealejätab just vaimne vägivald meisse sügavamad jäljed. Kuidas vägivalla vastu võidelda ? On see üldse võimalik ? Kas mina olen vägivaldne ? Vägivallategu on tapmine, mõrv või kehaline väärkohtlemine, kuid ka näiteks ähvardamine või piinamine. Koolis teiste narrimine ja mõnitamine on ka vägivald, lausa üks jubedaimetest. Palju on õpilasi, kes ei tulegi üldse kooli, kuna klassikaaslased mõnitavad või naeravad tema üle. Inimene, kes tahab teist narrida, leiab selleks alati mingisugusegi põhjuse. Olgu kannataja siis liiga lühike, liiga tüse või liiga tark. Uuringutest on välja tulnud, et vaimne vägivald on
8. Kui me ei järgi pesuaine kasutusjuhendit ja doseerime pesumasinasse liiga vähe pesuainet ei pruugi pesu puhataks saada. 9. Kuivatustrumilis pole soovitatav kuivatada õrnema tektiiliga, frotee ja trikoo esemeid. 10. Et oleks võimalik avarii ja õnnetuse korral kommunikatsioonivahendeid kiiresti ja tulemuslikult kasutada, tuleks esemed asetada kättesaadavasse kohta ja kontrollida regulaarselt nende töökorrasolekut. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE 1. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psühhilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. 2. Väärkohtlemist jagatakse kolme kolme suurde gruppi: · Lapsele suunatud vägivallateod; · Lapse hooletusse jätmine; · Lapse ülehooldamin; 3. Väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: · Emotsionaalne e. tundeline; · Füüsiline e. kehaline; · Psühholoogiline e. vaimne;
Ideaalideta inimene Inimene on alati püüelnud paremuse ja perfektsuse poole.Selline mõttemaailm on arendanud ühiskonda kui ka inimest. Ideaalide poole püüdlemine paneb inimesi pingutama ning tulemuse saavutamine muudab inimese õnnelikeks. Hiljem seatakse jällegi uued ideaalid, et kogeda veel õnne tunnet. Samas leidub mitmeid õnnetuid inimesi, kellel pole eesmärke, mille poole pürgida. Miks inimestel puuduvad või on nende ideaalid purunenud? Lapsepõlv ning keskkond, kus inimene kasvad kujundavad inimeste ideaale. Vanematel on lapsepõlves suurim roll. Nad on neile eeskujuks ja neilt omandatakse enamik väärtushinnangud. Sealt tulenevad ka ideaalid eluks. Raskused lapsepõlves nagu eeskujude puudumine, väärkohtlemine või kehv majanduslik olukord on takistused, mida kõik ei suuda ületada. Seepärast ei osata elult midagi oodata ning elatakse ainult, et rahuldada oma peamisi vajadusi.Neil inimestel puudub ka soov midagi saavutada. Fjodor Dost...
2)Hitleri usk oma geniaalsusesse. 3)Põhjendamatult julm käitumine vallutatud NSVL aladel (Valgevene, Ukraina). 4)Saksamaa käes olnud vähesed kütusevarud. 5)Piiratud inimressursid. 14. II maailmasõja tagajärjed. 1)Tohutud inim-ja materjaalsed kaotused. 2)Poliitilise kaardi muutumine (Euroopa). 3)Enneolematud kaotused tsiviilisikute hulgas. 4)Jaapanist sai pärast sõda USA liitlane. 15. Seleta järgmised mõisted. Millega läksid ajalukku need isikud : Holokaust -> juutide väärkohtlemine - tapeti -> massimõrv vähemuste kallal. Okupatsioonitsoonid -> liitlasriikide okupeeritud alad + Saksamaa, Austria. F.D. Roosevelt -> USA president; kirjutas alla Atlandi hartale Winston Churchill -> Peaminister (Suurbritannia) - lükkas tagasi Hitleri rahaettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata; kirjutas alla Atlandi hartale Nürnbergi protsess ->1945 a novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nümbergis
koht. Laiemas tähenduses hõlmab lähisuhtevägivald lisaks ka lähisuhetes esinevat laste-, vanurite- või puuetega inimeste vastast või vahelist vägivalda. Rünnakut kodus või väljaspool seda käsitatakse kriminaalkuriteona. Sageli tunneb ohver end rünnakus süüdi olevat ja seetõttu on tal raske sellest rääkida. Kuid tuleb meeles pidada, et leplik kannatamine ei ole lahendus. Lähisuhtevägivald on igasugune lähisuhetes esinev väärkohtlemine ja vägivald, kus kasutatakse võimu ja kontrolli teise isiku või isikute üle, tekitades neile füüsilist ja/või emotsionaalset kahju. Termin on piisavalt lai, hõlmates nii peres kui ka üldisemalt lähisuhetes (nt paarisuhe nii abielus kui ka lihtsalt kooselus, endiste elukaaslaste suhted, laste ja vanemate suhted, mitte koos elavate partnerite suhted jne) toimuva vägivalla. Lisaks hõlmab lähisuhtevägivalla mõiste ka lapsi nii ohvrite kui ka pealtnägijatena.
Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Räägin teile probleemidest mis kaasnevad lemmikloomadega. Esiteks:Loomade väärkohtlemine. Hulkuvad loomad, eelkõige koerad ja kassid on tänases Eestis loomakaitse vallas üks teravamaid ning silmatorkavamaid probleeme. Liiga palju on meie seas vastutustundetuid loomaomanikke, kes ühel päeval lihtsalt otsustavad oma "lemmiku" tänavale saata. See loomade väärkohtlemise vorm on aga kõige lihtsamini märgatav, kuna omanikuta ja üksi uitavad loomi näeme liiga sageli igapäevases tänavapildis. Ka on hulkuvad loomad haiguste, sh ka marutaudi
juhtudest lükatakse käsikiri tagasi. Seega võib järeldata, et kui Rindi artikkel vastu võeti, oli see ilmselt retsensendide meelest kõlbulik, ning kas Kongressil on moraalselt õigust seda hukka mõista. Artikli autori arvates püüdsid Rind ja tema kolleegid artiklis mõista anda hoopis seda, et ühiskonnas kehtivad sugueluga seostuvad keelud ei pruugi põhineda psühholoogilise kahju ja tagajärje suurusel, kuid laste väärkohtlemine on sellegipoolest taunitav. Kuna Kongressi liikmed ei vaevunud kurikuulsat artiklit lugemagi, sekkusid nad teaduslikku protsessi, millega tegelemiseks nad ilmselt piisavalt pädevad pole. Resolutsioon nr 107 aga näitab, et Ameerika on ammu lakanud olemast demokraatia lipulaev. Tsitaadid ,,Kui teaduslikud uurimistulemused lähevad lahku sellest, mida ühiskonnas valdavalt usutakse või milline on domineeriv norm, siis on seadusandjatel jälle põhjust neid tulemusi nimetada tõde
Teo etteheidetavus tavapärase mõistuse juures. Karistus on suunatud sellele, et pärast tulevikus keegi ei teeks seda sama. Üldpreventsioon. Viiteline dispositsioon- “sama tegu, kui …”. N: Pagulaste ületoomine, paat läheb põhja. 10 inimest sureb - ettevaatamatu tapmine. On olemas põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Provotseeritud tapmine ja lapse tapmine on vähemohtlikud koosseisud. 2. Raske tervisekahjustuse piiritlemine kehalisest väärkohtlemisest. Kehaline väärkohtlemine on valu tekitamine – kohe on koosseis olemas. Nagu on valuaisting, siis on kuritegu. Kõik mis pole raske, on kerge. Kehaline väärkohtlemine - Kvalifitseerivad tunnused on tervisekahjustus 4 nädalat, lähi- ja sõltuvus suhtes – perevägivald ja kui korduvalt. Alternatiivne tahtlus- kui löön rusikaga teist inimest, siis lüües võib silmaalune paistes olla või ninaluu puruks. Kui on suunatud tervisekahjustusele, siis ei oma tähtsust millise
Üks tuntumaid etteheiteid islamile tänapäeval on naiste väärkohtlemine. Islamit peetakse sovinistlikuks usuks, mis teenib vaid mehe huve, kus naisel õigused puuduvad. Tegelikkuses aetakse tihti omavahel sassi islami seadus ja moslemiriikide kohalik kultuuripärand. Hästi levinud on arvamus, et naised ei ole islami ühiskonnas mitte keegi, nagu arvasin ka mina enne selle artikli lugemist. Tegelikult on islami algallikates (koraan, sunna) kirjas, et naine on indiviid, austusväärne ühiskonna liige, mitte kellegi isiklik omand, mängukann või iluasi
probleemid - seksuaalne ahistamine, vaimne meelemuutus(probleemid), vägistamine,raha,suguhaigused,inimkaubandus,müügiks,ebaloomulikult suured suguorganid,naised allasurutud,tekitab vastuolulisi tundeid, kujutelu on sageli ebaloomulik ja päriselus talumatu. miks - eneserahuldamine,kaaslase puudumine,võrdluseks,uudishimu,õpe. Vägivald: vaimne, füüsiline, seksuaalne seksuaalne - vägistamine(vägistamiskatse k.a ), ahistamine, tahtevastane puudutamine,seksi pealesurumine, laste seksuaalne väärkohtlemine. Identiteedi areng : Bioloogiline sugu- kindlad kehalised sootunnused Sooline identiteet - enda tunnetamine mehe v naisena Seksuaalne orientatsioon - hingeline ja kehaline külgetõmme oma soo,vastassoo v mõlema soos esindajate vastu. Homoseksuaalsus - mõiste tuleb kreekakeelsest sõnast homo (sarnane)ladina sõnast homo(mees,inimene)ja ladinak.sõnast sexus(sugu)
Arengupsühholoogia käitumuslike, kogemuslike muutuste uurimine vanuse suhtes (teaduslik uurimine) Tõestus+uurimismeetod+teoorial põhinevad+korrastav metoodika (keskmine/enamik) Teooria- süsteemne, loogiline, seletav ARENG- peegeldab muutusi indiviidi arengus /vilj-surmani/ Metodoloogia-õpetus tead uurimismeetodist Muutused KORRAPÄRASED, KINDLAD TUNNUSED MEETOD-teooria,hüpoteesi kinnitamiseks Biol+looduslik nähtus= erinevad mõjurid// keskkond - Uurida-seleteada konkreetset hüpeteesi 1. FÜÜSILINE-kehade erinevate struktuuride küpsemine o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3. KOGNITIIVNE-/taju,mälu,keel,kõne,haisting/intel võimed tagajärgede, seoste analüüs, vastasmõjud 4. SOTSIAALNE(4a)-muutus viisides kuidas teisteg...
seistes ning kuidas suhtun enesetappu ja eutanaasiasse. Eetilise vastuolu analüüsi puhul tuleb peatuda kolmel aspektil. Enda seisukohtade selgitamine, hinnang. Kliendi / patsiendi vaatekoha määratlemine. Lõplik seisukoht. (Aadland 1993, 167). Sotsiaaltöötaja kutsestandardi järgi on sotsiaaltöötaja klientideks toimetulekuraskustes inimesed, kelle probleemideks on: töötus, eluaseme puudumine, majanduslik toimetulematus, raske haigus või puue, väärkohtlemine, riskikäitumine ja muud sotsiaalsed riskid. (Sotsiaaltöötaja kutsestandard, 2001). Eetilise käitumise all tooksin kõigepealt esile empaatiavõime. Empaatiline inimene on südamlik ning soovib siiralt aidata sotsiaalabi vajavaid inimesi, võimalik, et selline inimene on selle ka ise läbi elanud ning teab, mis tunne on olla majanduslikes raskustes ning sealt tuleneb ka tema siiras soov teisi sellest olukorrast välja aidata
Neil on väga kõrged manipuleerimis oskused, suudavad jätta hea mulje nii õpetajatele kui ka vanematele. Mitte-nii-targad-kiusajad Keskpärased õpilased, kes kiusavad peamiselt füüsiliselt. Üldiselt kiusajad ei ole halvad, vaid on saanud lapsepõlves valekasvatuse ja/või mitte piisavat armastust. Tugevalt mõjutab ka lapsepõlves läbielatud trauma: lahutus, vanema surm, pedofiilia ohvriks langemine, väärkohtlemine kodus jne. Kiusatavad kes nad on? Kiusatavat iseloomustab: ettevaatlik, sensitiivne, ebaturvaline isiksus, raskused enesekehtestamisega eakaaslaste hulgas, füüsiline nõrkus ( poisid ), ülekaitsvad vanemad, lähedaste sõprade puudumine, agressiivsete kaaslaste olemasolu samas või kõrgemas klassis, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt
mõistusega vähem või üldse mitte käsitatav. Kahjuks on täiskasvanuid, kes seda ei mõista ja jätavad need asjaolud tähelepanuta. Pigem soodustavad lapse hirme Paljudel lastel tuleb läbi elada halbu oliukordi, kus näiteks on lähedase inimese haigus või surm , vanemate ähvardus last armastusest ilmajätmisega või kus on ebakindel ja väga pingeline kodune õhkkond. Koolis või lasteaias on pidev teiste laste vägivald. Eriti julm trauma, kui toimub füüsiline või seksuaalne väärkohtlemine täiskasvanu poolt . Ning hetke Eesti suurim probleem - pere majandusraskused Kogemused, mis jätavad lapse ilma turvalisest kasvu- ja arengukeskkonnast, kutsuvad temas esile pideva ohutunde. Eriti siis, kui laps on labiilse närvisüsteemiga, mis muudab ta hirmule ja ärevusele vastuvõtlikuks. Emotsionaalsed seisundid (ärevus, mure, viha, hirm) võivad mõjutada tervisehäirete teket ja kulgu.Hirmud saadavad kõiki lapsi ja see on täiesti normaalne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
