vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind). 7. küsimus Lausungi ,,Siin on palav" võimalikud kõneleja-tähendused: · ,,Tee aken lahti!" · ,,Ma tahan karastuskooki!" · ,,Keera kütet vähemaks!" · ,,Milleks kütet raisata?" 8. küsimus Keele funktsioonid Harrise järgi Väljendatav tähendus on · transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) · interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Keele funktsioonid Halliday järgi · Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) · Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) · Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") 9. küsimus Väärtuse definitsioonid: 1
1) Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? 2) Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Jah, jah integratsioon Ei, jah assimilatsioon Jah, ei eraldumine Ei, ei marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1) transaktsiooniline (olukordade kohta informatsiooni andev) 2) interaktsiooniline (suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu) Halliday: 1) ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis Harrise transaktsiooniline) 2) interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) 3) tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti) 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Grice'i kooperatiivsuspõhimõte vestlusel on suund ja eesmärk, mida vastastikku püütakse järgida
Kas oma enese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? jah ei Kas domineeriva jah Integratsioon Assimilatsioon kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? ei Eraldumine Marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: Väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta infot andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday: Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline), interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline)(ka faatiline funktsioon) ja tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi.
strateegiat). a. Kult eripära hoidmine Ei ole tähtis tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 13. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? a. Harris: i. Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni ii. Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. b. Halliday: i. Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) ii. Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) iii. Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 14
esimene samm- mitmetähenduslikkuse kõrvaldamine kus on ,,siin" ja mis on ,,palav" (mis ühele palav, see võib teisele külm olla), Toimub nn kontekstuaalse rikastamise tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni lausega väljendatud väiteni. 7. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi. Harris: Väljendatav tähendus: 1)transaktsiooniline st olukordade kohta informatsiooni andev 2)interaktsiooniline st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat seotud viisakusega Halliday: 1)ideatsiooniline- ligikaudu sama, mis transaktsiooniline 2)interpersonaalne- ligikaudu sama, mis interaktsiooniline 3)tekstuaalne- need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,Kuigi" 8. Mis on väärtused (vrdl Clyde Kluckhohni, Talcott Parsonsi ja Geert Hofstede definitsioone)?
Kult eripära hoidmine Ei ole tähtis tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1)Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni 2)Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. Halliday: 1)Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) 2)Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) 3)Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1)Kuidas seletada Grice'i põhimõtte mittejärgimist
10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). John Berry: akulturatsioonistrateegiad Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? Integratsioon/ Eraldumine Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Assimilatsioon /Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Hallyday Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") Harris: väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?
seotud infoga. Viimane on aga vajalik muutmaks organisatsiooni tervikuna turule orienteerituks. Turunduskompleksi juhtimise puhul on suures osas tegemist massturundusega, mille puhul kliente vaadeldakse kõigest numbritena firma tegevusaruannetes. Järelikult tekkis vajadus alternatiivsete teooriate järele, mis võimaldaksid organisatsiooonil saada tõeliselt turule orienteerituks. Interaktsiooniline ja "võrgustiku" lähenemine tööstuslikule turundusele 1960ndatel hakkas välja arenema interaktsiooniline ja võrgustiku lähenemine (interaction and network approach) tööstuslikule turundusele. Müüja, kes võib samal ajal olla ka ostja (Gummesson: part-time marketer), võib värvata turundusspetsialiste n.ö täistööajaga turundajaid (full-time marketers). Gummesson aga arvab, et sellised täistööajaga marketerid suudavad tegeleda
Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine 3. Teadvustatud pädevus 4. Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harrise järgi on väljendatav tähendustransaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday jargi on keele funktsioonid ideatsiooniline (nagu transaktsiooniline), interpersonaalne (nagu interaktsionaalne) ning tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?
intervjuu tekstist, mille aluseks on narratiivitõlgendus. Tuleb osata määrata selle algus ja lõpp. Narratiivide äratundmiseks tekstis kasutatakse käsitlust täielikult formureerunud narratiivi struktuuri, millel on Labovi ja Waletzky järgi kuus osa, alates sissejuhatavast kokkuvõttest koodani, mis toob kuulaja ja jutustaja tagasi olevikku. Narratiivianalüüsil on kolm põhisuunda: strukturaalne, temaatiline ja narratiivjutustamise interaktsiooniline ja kontekstuaalne tõlgendamine. Analüüs algab transkribeerimisest ning narratiivide üles leidmisest.
kasutamise võimalused veenmise või informeerimise eesmärgil. 3. kõikvõimsa meedia taasavastamine meedia võib olla sotsiaalse ja poliitiline võimu instrument. Lang ja Lang arvasid, et on olemas seoeid mõjuga avalikule arvamusele, et minimaalse mõju kohta on ainult üks võimalik käsitlus. Pärast pannakse tähelepanu rohkem pikkajaliste muutuste suunas: emotsioonidele, hoiakutele. Ka tähelepanu pörati kontekstist tulenevatele muutujatele ja motivatsioonile. 4. interaktsiooniline tuginev meediamõju: uue meedia mõjusid sotsiaalne konstruktivism. Selle käsitluse järgi tekkisid kõige olulisemad meedia mõjud tähenduse konstrueerimisel. Konstrueeritakse meedia sotsiaalne formatsioon ja ajalugu. Stiimul reaktsioon lähenemine. Üksik teade üksikisikust vastuvõtja reaktsioon. McGuire: esinemine, tähelepanu, aru saamine, seostamine, meelespidamine ja tegevus. On vaja arvestada sõltuvalt vastuvõtja isiksusest, hoiakust, intelligentsust
- Uurib empiirliselt keele kasutamist ja selle varieerumist ühiskonnas - Maailma keelte osas oli juba juttu keelte sotsiolingvistilisest liigitusest. Kõik see kus keel ja ühiskond kokku puutuvad. Variatiivsus: geograafiline(erinevates kohtades inimesed räägivad erinevalt, nt eesti murded), sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass), situatsiooniline(stiil, formaalsus) Suuline ja kirjalik keelekasutus Suuline kõne: 1) Ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline(oluline kellega räägitakse), deiktilisem 2) Intonatsioon ja pausid(mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem 3) Grammatika osas ,,lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne 4) Tavaliselt vähem formaalne Laias mõttes Suuline kõne: · Kõneetnograafia ja vestluse struktuur · Keele varieerumine(stiil, sugu ja sotsiaalne kuuluvus jms) · Kakskeelne ühiskond · Praktiline SL (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika)
ning katsed mõista sotsiaalset elu, mis seda tõsiasja ignoreerivad, ei võta arvesse uurimuses osalejate vaatekohta. Rõhk konteksti leidmisele ning sellele, kuidas inimesed tajuvad oma rolli mingis olukorras. Eristatakse 4 mudelit: · temaatiline analüüs - rõhk pigem teemale, st sellele, mida öeldakse, mitte niivõrd sellele, kuidas öeldakse. · strukturaalanalüüs teeb rõhu viisile, kuidas lugu seostatakse; · interaktsiooniline analüüs asetab rõhu dialoogile rääkija ja kuulaja vahel; · performatiivne analüüs keskendub narratiivile kui esitusele uurides sõnade ja zestide kasutamist loo edastamisel. Infot, mida edastatakse intervjuudes, käsitletakse kui lugusid, narratiive. Selle lähenemise võib valida kas kohe uurimust alustades või ka hiljem, suhtuda juba kogutud intervjuudesse kui lugudesse. Materjal peab olema detailirohke, üksikasjalik. 9. Diskursusanalüüs. Diskursusanalüüs e
juhtudest katavad kolm süntaktilist mudelit (kõige levinumad: "I love/like that blouse", "That's a nice blouse") ja pidevalt korduvad samad neli-viis omadussõna ("good", "nice", "great", "beautiful", "fantastic") sellised, mis põhimõtteliselt võivad iseloomustada mida tahes. Viisakus Keele funktsioonid Harrise järgi: Väljendatav tähendus on: - transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) - interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt. viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) - Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) - Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) - Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") Pole suhtlusakti, kus mõni keele funkstioon puuduks
· Uurimismeetodid: testid laspele ja vanematele nt Reynell test (ekspressivne kõne, arusaamisül, imeteerimisül) , vaatluse päevikud, spontaanse kõne analüüsimine · Kõne omandamise teooriad õppimist (Skinner), kõneorgani t(sotsiaalne ja keeleline isolatsioon Genie juhtum: 13a tüdruk oli 11 aastat hoitud üksi ruumis, oskas öelda nomore, stopit; piiratud liikumis võimalused), kognitiivne t (Piaget), sotsiaalne-interaktsiooniline lähenemine (Nilson keeleõppimise stiil: 1. Refereeriv - rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele. Ema nimetab ja kirjeldab mänguasju. 2. Ekspressiivne - tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele.)
(Waddington, Jones, Critcher). Mõistmaks seda, mis toimud rahvahulga vägivaldseks muutumisel, analüüsi tasandid: 1) Struktuurne - nt, et mustade suurem tööpuudus tähendab nende vähemat huvi sotsiaalsete institutsioonide säilitamise vastu ja suuremat frustraktsiooni. 2) Poliitiline/ideoloogiline - üht või teist liiki poliitilise nurimise allikad. 3) Kultuuriline - hõlmab ühiseid uskumusi ja sotsiaalseid esitusi. 4) Kontekstiline. 5) Ruumiline. 6) Interaktsiooniline - asjaosaliste inimeste vastastikuse tegevuse olemus. Selle asemel, et mõista hulki kui kontrollimatut, pulbitsevat, impulsiivset massi, nähakse tänapäeval rahvahulki kui indiviidide kogumeid, kel on ühised sotsiaalsed eesmärgid ja kes mõtestavad enda ümber toimuvat. 20 - Altruism - tegutsemine teiste inimeste, mitte enda huvides. Altruismi teema peamised uurimused:
kohale murded); 2) sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); 3) situatsiooniline (stiil, formaalsus) Keele variandid: Dialekt e murre, mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt teatud sotsiaalse grupi keel. (,,Mina vää?") Idiolekt ühe inimese konkreetne keelekasutus. Suuline ja kirjalik keelekasutus: Suuline kõne on: - ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, kontekstist sõltuvam (deiktilisem) - intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem - ,,lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud jne - Tavaliselt vähem formaalne Sotsiolingvistika laiemas mõttes: - Kõneentnograafia, konversatsioonianalüüs (vestluse struktuuri avastamine, vooruvaheldusmehhanism). - Keele varieerumine (stiil, sugu, sotsiaalne kuuluvus jms) - Kakskeelne ühiskond
vastavalt kohale murded); 2) sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); 3) situatsiooniline (stiil, formaalsus) Keele variandid: Dialekt e murre, mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt teatud sotsiaalse grupi keel. (,,Mina vää?") Idiolekt ühe inimese konkreetne keelekasutus. Suuline ja kirjalik keelekasutus: Suuline kõne on: - ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, kontekstist sõltuvam (deiktilisem) - intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem - ,,lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud jne - Tavaliselt vähem formaalne Sotsiolingvistika laiemas mõttes: - Kõneentnograafia, konversatsioonianalüüs (vestluse struktuuri avastamine, vooruvaheldusmehhanism). - Keele varieerumine (stiil, sugu, sotsiaalne kuuluvus jms) - Kakskeelne ühiskond
Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. (Lõuna-eesti murre võru, tartu, mulgi; Põhja-eesti saarte, lääne-, kesk- ja idamurre; rannikumurre) Sotsiolekt on sotsiaalse grupi keel. Idiolekt on ühe inimese keel. Individuaalsed eripärad. Kasutatakse, kui leitakse midagi omapärast kellegi keeles. Suuline kõne on verbaalne kõne. on ajaline, lineaarne, kahesuunaline, interaktsiooniline, deiktilisem; intonatsioon ja pausid, seega ikoonilisem; lõdvem konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne; tavaliselt vähem formaalne. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on
o situatsiooniline (stiil, formaalsus) * Keele variandid: o dialekt e murre geograafiline erisus o sotsiolekt sotsiaalne erisus, släng noorte kõnekeele sotsiolekt o allkeel keele variant + kirjakeel e standardkeel + ühiskeel formaalsem kõnekeel, argikeel mitteformaalsem kõnekeel o idiolekt individuaalne keelepruuk * Suuline ja kirjalik keelekasutus: suuline kõne on: o ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktilisem (kontektist sõltuvam) o intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem o "lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne o tavaliselt vähem formaalne * Konversatsioonianalüüs (CA) ehk vestlusanalüüs uurib autentseid vestlusi o Vestluste jaotus: argivestlus, institutsionaalne vestlus o Peaeesmärk: avastadada vestluse struktuuri o Põhiteemad: + vooruvaheldusmehhanism
1.ÕPPIMISTEOORIA F. Skinner 2.KÕNEORGANI TEOORIA Chomsky, Lenneberg, Fodor jt. Sotsiaalne ja keeleline isolatsioon Aveyron'i metsik poiss Victor Genie juhtum Isabell'i juhtum Kriitiline periood - bioloogiliselt kindlaksmääratud lühikene periood, mil toimub mingi liigile omane õppimine (Konrad Lorenz, mis küpsemise poolt) Sensoorne isolatsioon: kas pime või kurttumm võib omandada keele? Helen Keller'i juhtum 3.KOGNITIIVNE TEOORIA Piaget, Sinclair-de Zwart jt. 4.SOTSIAAL-INTERAKTSIOONILINE LÄHENEMINE K.Nelson, C. Snow jt. protokonversatioonid hoidekeel K. Nelson keele õppimise stiil 1.Refereeriv - rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele. Ema nimetab ja kirjeldab mänguasju. 2.Ekspressiivne tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele. C
Vägivallateod 2. Hooletussejätmine 3. Ülehooldamine ehk ülekaitsmine. Tilk ja Rosental(1999): lapse väärkohtlemine jaguneb: kuritarvitamine, hooletussejätmine või ülehooldamine. Mõiste ajalugu: 1. Lähenemine- meditsiinilis-psühholoogiline- kitsas def keskendus lapse füüsilisele väärkohtlemisele 2. Sotsioloogiline- rõhutatakse nii patoloogilisi vanemaid kui ka ühiskonda 3. Legaalne – rõhk ohvri kahjul ja tõsistele juhtumitele 4. Tänapäevane interaktsiooniline mudel (Bronferbrenner)- põhineb kontekstuaalsel teoorial , tuleb arvestada nii lapse, täiskasvanu kui ka keskkondlikke tingimusi, keskne on selles keskkond. Tänapäevased uurimused näitavad, et vanemate psühhopatoloogia ei esine nendes peredes, kus toimub laste väärkohtlemine, üldpopulatsiooniga võrreldes sagedamini. Lapse väärkohtlemise def keskmeks jääb mitte ahistaja süü selle teo puhul, vaid lapse hooldaja aktiivne või passiivne käitumine lapse suhtes, mis teeb lapsele
◦ Õppimine – jäljendamine, eriti nooremate puhul ◦ kõneorganist tulenev – keele omandamine pärilik ▪ keele omandamise kriitiline periood- keelt võimalik omandada ainult kindlal perioodil ja sel ajal peab keel neid ümbritsema, praegu usutakse pigem, et sensitiivne periood ehk periood, mil kergem keelt omandada, aga ka hiljem võimalik ◦ kognitiivne – Piaget, keele omandamine seotud üldise arenguga ◦ sotsiaalne – sotsiaal-interaktsiooniline lähenemine ▪ keel eelkõige suhtlemiseks ▪ Ferguson – Baby Talk, vanemad räägivad lastega teistmoodi kui teiste täiskasvanutega alla 2-aastastele lastele ei tohiks telekat näidata, sest tekitab tähelepanuhäireid, samuti keskendutakse telekale, mitte lapsele, seega laps ei saa areneda ◦ vaja leida asendustegevuseid: vestlus, mäng, laulmine jne ◦ keele omandamiseks vajalik lapsega suhelda, telekasaated, ükskõik kui hästi need tehtud on,
Üks, kaks üts, kats Laps lats Küsimus küsümüs Linnad, õunad liina, ubina Linnas liinan Peab piat Keel ja identiteet Keele ja kultuuri koosmõjul võivad tugevneda ka vanad kogukonnad. Eestis nt seto, võro, mulgi, kihnu, hiiu jm. https://www.setomaa.ee/et http://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/ajalugu/mulgikultuuriinstituut/ http://www.kihnuinstituut.ee/ http://www.wi.ee/ Suuline keelekasutus Suuline kõne: 1) ajaline, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktiline; 2) intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid) 3) kirjalikust erinev lauseehitus, parandused, reformuleeringud, partiklid jne; 4) tavaliselt vähem formaalne kui kirjalik.Keeleteadus 27.11.2018 Kordamine (kordamisküsimused) Diskursus: tekst koos kontekstiga (võib olla keeleline või mitte keeleline) Tekst, teksti liikideks jaotamise põhimõtted Tekstilingvistika: laiemalt tekstidega. Tekstiliigid ja tüübid Diskursuseanalüüs
5) Reproduktsioon laste saamine 6) Ressursside jaotamine 25 7) Vanemlik hoolitsus Evolutsiooni käigus kujunenud käitumuslikud mehhanismid järglaste saamisel on subjektiivsel tasemel interpreteeritavad kui armastus. S. Peele armastus kui narkootikum 17.11.2008 Intiimsus ja seksist kõnelemine Intiimsuse mõiste: kõige sisemine, sügavaim (ld. Intimus) Interaktsiooniline kahe inimese (düaadi või duaadi) vaheline protsess, kus inimesed jagavad nii palju kui võimalik oma tundeid, mõtteid ja tegevust. Intiimsust iseloomustavad hoolitsus ja jagamine, usaldus, kohustus ning ausus, empaatia ja õrnus. Intiimsus on düaadi suhtes väljenduv vastastikune mõju ei ole romantiline armastus, ei ole ainult eneseavamine, vaid palju mitmekesisem suhe. Niisuguses suhtes on olemas ka kohustus, usaldus, empaatia ja ausus.
Misbehavior väärkäitumine (vähe kasutatakse, et silte ja negatiivset hinnangut mitte külge panna) Oppositional behavior oppositsiooniline käitumine, pedagoog. Kui kasutab psühhiaater siis ütleb, et tõrges- trotslik käitumine. Trotslik, hakkab vastu, vihastab, kangekaelne, kergesti solvumine, ärrituv. VÕIMALIKULT HINNANGUVABA PROBLEEMIDE KIRJELDAMINE. ÜKS ASI ON SPETSIALISTIDE VAHELINE ÜHTNE TERMINITE MÕISTMINE. TEINE ASI OLUKORD PROBLEEMSE LAPSEGA. Interaktsiooniline versus meditsiiniline lähenemine. Ära nimeta laiskvorstiks, vaid ütle, mida ta pole teinud ära jms. 4 2. PROBLEEMSE KÄITUMISE ULATUS JA ALGUS Riskifaktorid seoses probleemide süvenemisega: Mitmekesisus Varane algus Sagedus Mitmekesine ümbrus + hüperaktiivsus. Peame tavaliselt silmas lapsi/õpilasi, kelle esinevad mitmekesised probleemid ehk palju probleeme korraga,
Teooria tõestamiseks on juhtumid lastest, kes on olnud sotsiaalses ja keelelises isolatsioonis (Aveyron'i metsik poiss Victor, Genie juhtum, Isabell'i juhtum); sensoorne isolatsioon: kas pime või kurttumm võib omandada keele? (Helen Kelleri juhtum). Kognitiivne teooria esindajad Piaget, Siclair-de Zwart jt. Teatud asju on raske omandada kui pole olemas veel teatud intellektuaalset taset. Sotsiaal-interaktsiooniline lähenemine, teooria esindajad K. Nelson, C. Snow jt. Kõnelema hakatakse ikkagi selleks, et teiste inimestega suhelda. Lapsed suhtlevad maast madalast teiste inimestega. Oluliseks peeti hoidekeeles suhtlemist lastega suheldes muudetakse oma hääletooni ja korratakse palju suhtlusstiil on emotsionaalsem; lihtsustatud; räägitakse asjadest, mis on siin ja praegu. Kõne
legaalsest aspektist võetuna: võttes vastu juriidilise otsuse ja Lapse väärkohtlemise definitsiooni tuumaks jääb mitte eemaldades praktikas lapse kõdust. ahistaja (termin ise juba on negatiivse hinnanguga) süü selle teo Viimaseks lähenemiseks ajaloolisest plaanist lähtuvalt on puhul, vaid lapse hooldaja aktiivne või passiivne käitumine lapse tänapäevane - interaktsiooniline mudel, mis baseerub U. Bron- suhtes, mis teeb lapsele haiget või kahju interaktsioonilises suhete fenbrenneri (1979) kontekstuaalsele teooriale lapse arengu kohta võrgustikus. ning mille puhul tuleb arvestada nii lapse, täiskasvanu kui ka keskkondlikke tingimusi (k.a. ühiskonnas valitsevat tolerantsi
annaabi.ee 
