Perekonnaõpetus EKSAM (0)

PEREKONNAÕPETUS EKSAM
Perekonna mõiste ja ülesanded
Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele.
Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949)
Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus /lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977)
Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. ( http://www.eki.ee )
Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele.
Tuumperekond – abikaasad ja nende ühised alaealised lapsed
Laiendatud perekond – tavaliselt kolm erinevat kooselavat põlvkonda
Leibkond vs perekond
Leibkond – ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistad end üheks leibkonnaks. Leibkonna võivad moodustada lühemaks või pikemaks perioodiks sõbrad, õpingukaaslased vms. Leibkonna põhitunnus on elu ühises ruumis majapidamistöid ja - kulusid jagades . Omaette leibkonna moodustab ka üks inimene.
Perekonna funktsioonid O’Donell (2002): kaitse ja hoolitsemise f, majanduslik f, seksuaalsuhete reguleerimise f, laste kasvatamise f, sotsiaalse kontrolli f, poliitiline f ja sotsiaalse staatuse andmise f.
Pere funkt. Täitmine tähendab alternatiivide tunnistamist, pidevaid läbirääkimisi ja kokkulepete sõlmimisi, kompromisside tegemist omavahel võistlevate soovide ja huvide vahel ajalises ning rahalises defitsiidis.
Erinevad kooseluvormid
Polügüünia – perevorm, kus ühel mehel on samaaegselt mitu naist (Saudi- Araabia , Ida-Aafrika)
Polüandria – perevorm, kus ühel naisel on samaaegselt mitu abikaasat, kes tavaliselt on omavahel vennad. Põhjused tavaliselt majanduslikud. (Tiiber, Himaalaja teatud piirkonnad)
Monogaamia – perevorm, kus elavad koos kaks täiskasvanut. Kõige haavatum perevorm võrreldes teistega – mõjutatav ühe abikaasa enneaegne surm, viljatus .
Tänapäevane peremudel hakkas levima 17.saj lõpus. Tavaliselt on oluline abielluda endogaamselt ehk ühiskonna poolt aktsepteeritud inimesega.
Monogaamsetes ühiskondades on lahutuste tolereerimine varieeruv . Esineb ka jadamonogaamiat – üks abikaasa hüljatakse, et abielluda teisega . Polügaamiast eristub see sellepoolest, et uue abikaasa võtmine toob tavaliselt kaasa probleeme eelmisega .
Vabaabielu – alternatiiv abielule, tavaliselt on peres vähem lapsi, laste õigused nõrgalt kaitstud
Üksikvanemaga perekonnad – väiksem majanduslik kindlus , ühiskondlik hukkamõist
Üksinda elavad inimesed – seksuaalsuhe ei ole enam ainult abielus kodanikele lubatud, ei ole kunagi abielus olnud, lahutatud või lesestunud
Uuspered – teist või enam korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest abielust laps või mitu
Homoseksuaalsed pered – soov kuuluda perekonnagruppi, pikaajaline suhe annab sotsiaalse kindluse, võrdsed partnerid , saavad igapäevaste toimetustega hakkama
Perekonna ajalugu
Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond:

• Elukohaks koopad , onnid
  
• Korilus , küttimine, kalapüük
  
• Matriarhaadilt patriarhaadile
  
• Laste ühine kasvatamine
  
• Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine
  
• Müüdid, rituaalid , sümbolid
  
• Ohverdamine
  
• Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine
  

Sumerid 3.-1. saj eKr
Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused.

• Perekond monogaamne
  
• Abielu võimalik lahutada (mehel kergem)
  
• Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus
  
• Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed
  
• Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest
  
• Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega
  
• Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi sünnitada (eelkõige poegi) ja üles kasvatada
  

Egiptus u 4.saj eKr-1.saj

• Nii vanemate sõlmitud abielud , kui ka noorte oma vaba südame hääle järgi valitud
  
• Ka peresisesed abielud (kõrgemal seisusel) – eesmärk pere varanduse alles hoidmine
  
• Mees ja naine jäävad kokku igavikuks
  
• Lasterikkus kui õnnistus (pojad olulisemad)
  
• Sünnitaja kaitsmine kurjade vaimude eest
  
• Isa andis lapsele nime, seotud jumalate nimedega
  

Kreeka 500-300 eKr

• Inimese ja tema võimekuse ülistamine
  
• Haridus , kultuur, kangelaslikkus (mitte naiste puhul)
  
• Naistesse üleolev suhtumine, naidi peeti irratsionaalseteks, hüsteerilisteks, seksi- ja toiduhulludeks
  
• Naine sõltus isast, abikaasast, vennast ja pojast
  
• Naiste rollid – abikaasa või hetäär
  
• Al. 13.a vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud
  
• Abielunaine – kodu, majapidamise, orjade valitseja
  
• Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta
  
• „kreeka armastus“ meestevaheline kiindumus , vanem mees – õpetaja, noorem mees – tema imetleja, õppija
  

Oikus, famiilia – abikaasad ja nende lapsed, aga ka orjad ja laiem sugulaskond (sageli isapoolne ).
Sparta :

• 7a poiss riigi kasvatusele
  
• Füüsiline, vapruse kasvatus
  
• Füüsiline karistamine
  
• Kõik kasvatasid kõigi lapsi
  
• Perekond polnud prioriteet
  
• Kiindumust ei näidatud välja
  

Rooma 100 eKr-500

• Traditsioon, religioon , riik, võim
  
• Perepea absoluutne võim (patria potesta)
  
• Isa võis otsustada kas laps üles kasvatada, maha müüa, tappa… äbarikud ja vigased lapsed visati ära
  
• Naine kui mater familiae ja domina , naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest.
  

Abielu: confarreatio – pidulik
Perekond ja seadusandlus
Eesti laste- ja perepoliitika otsingul - 1.juuni lastekaitsepäev
Laste- ja perepoliitika hõlmab riigi tegevusi, mis aitavad kaasa laste ja lastega perede heaolu arenemisele. Kaudse perepoliitika objektiks pole otseselt perekond, kuid sellel on perekondadele mõju (väga lai riiklike poliitikate ring – hariduspoliitika, kultuuripoliitika, keskkonnapoliitika). Otseses perepoliitikas on poliitika eesmärgiks ja objektiks pered (peretoetused, laste päevahoid, pereplaneerimine , sotsiaalteenused peredele ). Raske eristada sotsiaalpoliitikast.
Lastepoliitika mõistet kasutab peamiselt ÜRO Laste Õiguste Konventsioon , mis on suunatud laste õiguste kaitsmisele.
Ajalugu
1970.a. hakati maksma esimest korda sünnitoetusi. Eesti praegusele lastetoetuste süsteemile pandi alus 1992.a lastetoetuse seadusega. Samal aastal võeti vastu ka lastekaitseseadus. 1994.a maksti esmakordselt paljulapselistele peredele koolitoetust. (paljulapseline tähendas neli või enam last)
Perekoda ehk riigi perepoliitikat koordineeriv üksus, kogunes esimest korda 1997.a. Ülesanded: valitsuse nõustamine ja avaliku arvamuse kujundamine (jooksvad probleemid ja alusdokumendi väljatöötamine).
Toetused
Enamus praegu kehtivaid toetusi on nimetatud juba 1992.a lastetoetuste seaduses. Lapsetoetusi saavad kõik Eestis alaliselt elavad isikud, kuid mitte kõik tähtajalise elamisloaga inimesed. Toetused on diferentseeritud vastavalt lapse sünnijärjekorrale (algas 4 rublast, 15 rubla üheteistkümnendale lapsele). Paljulapselistele peredel vähendati lasteaedade ülalpidamismaksu 50%.
Üksikvanematest said toetust algselt vaid lesed ja vallasvanemad (lapse sünniaktis puudus isa nimi) (2rubla kuus kuni 16-aastaseks saamiseni ). Eelisõigus lasteaeda paigutamisel.
Sünnitoetus kehtestati vastavalt laste sünnijärjekorrale (esimene 50 rubla, järmised 1000). 1998.a muutus sünnitoetus esimestele lastele jälle suuremaks . See on seotud asjaoluga, et esimese lapse sünni puhul tuleb teha suuremaid kulutusi lastekaupadele.
Lapsehoolduspuhkus ja päevahoid
Lapsehoolduspuhkus on puhkus, mida võimaldatakse emale või mõnele teisele inimesele kodus lapse hooldamiseks (emapuhkus, ülalpidamistoetus, lapsehooldustoetus, lapsehooldustasu pmts sama). Saadav summa ei ole seotud eelneva töökohaga.
1992.a lastetoetuse seaduses pikendati tasulist lapsehoolduspuhkust kuni kolmanda eluaastani. Toetust sai ema sõltumata töökoha olemasolust 0,5 miinimumpalka kuni 1,5 aastani ja 0,3 miinimumpalka kuni 3 eluaastani.
Päevahoius oli 1980.a keskel veel pikad järjekorrad, siis 1990 suurened kodus olevate laste arv.
Üheks probleemiks vanemate jaoks on olnud lastepäevahoiu teenuste maksumus (toiduraha, õppevahendid ja kohamaks). Eesti puhul on oluline veel, et vastavalt koolieelsete lasteasutuste seadusele peetakse lasteaeda haridusasutuseks, mitte sotsiaalhoolekande teenuseks.
Kokkuvõte
Gauthier(1992) on eristanud 3 perepoliitilist mudelit Euroopas:

Lapsesõbralikud riigid, mille otseseks eesmärgiks on sündimuse suurendamine (Ida-Euroopa maad, Prantsusmaa, Kreeka)

Helde lastepoliitikaga riigid, kuid eesmärgiks ei ole laste arvu suurendamine vaid sotsiaalne ja sugude vaheline võrdsus ja perede heaolu ( Skandinaavia maad)

Inglismaa ja Iirima, kus riik toetab suhteliselt tagasihoidlikult lastega peresid ning piirdub vaid nendega, kellel on kõige suurem puudus
Eesti on liikumas esimesest rühmast teise.
Riikide perepoliitika eesmärgid:

Perekondade rahaline toetamine erinvate hüvitiste ja toetuste kaudu;

Töö- ja pereelu ühildamise toetamine;

Teenuste osutamine;

Perekonnaelu tugevdamine;

Naiste ja laste õiguste kaitse;

Sündimuste soodustamine.
Perepoliitika meetmed:

• Otsene majanduslik toetus peredele
  
• Peredele suunatud teenuste arendamine ( tervishoid , lapsehoid)
  
• Sihtotstarbeliste vahendite eraldamine peredele lisateenuste kasutamiseks (tugirühmad, turvakodud)
  
• Mitte sekkuma põhimõttel, et ühiskond peab ise reguleerima
  

Eesti perepoliitika iseloomustus
Üksikutele riskigruppidele pööratakse suht vähe tähelepanud ning peamised vahendid suunatakse ideaalperekonnale. Samas ootused on toetuste osas kõrged.
Eestis kulutatakse sotsiaalsfäärile võrreldes muu Euroopaga vähem. Samas laste suhtelise vaesusriski määr ja kulutused perepoliitikale negatiivses korrelatsioonis.
Perepoliitikat peetakse tihti naistele suunatuks (laste kasvatamine, tööl käimine jne). Suureks probleemiks on meestega seotud küsimused – isaduse väärtustamine, majandusliku edukuse rõhutamine mehelikkuse näitajana, ka naiste vägivald meeste vastu ning loomulikult meeste madal keskmine eluiga.
Meetmed Eestis:

• Rasedus - ja sünnitoetus
  
• Vanemahüvitis
  
• Isapuhkus
  
• Lapsehooldustasu
  
• Lastetoetus
  
• Maksusoodustused
  

Probleeme tekitavad pereloomenäitajad:

Sündimuse (sünnid, surmad ja loomulik iive) ja sünnitaja keskmise vanuse muutumine;

Abortide määr;

Abiellumise ja lahutused;

Keskmine oodatav eluiga sõltuvalt vanusest .
Kooselusuhte etapid – arenguline perspektiiv
Partneri valik, kooselu, abielu – etapiviisiline areng
Partneri valik ( Lewis ’e järgi 1972):

• Meeldivus sarnasuse alusel
  
• Tekib tihe vaimne side
  
• Vastastikune enese avamine
  
• Empaatiline paarilise mõistmine
  
• Rollide sobitamine
  
• Suhetele pühendumine
  

Meeldivus
Usalduse faktor – et partner ei kasuta sind ära
Pühendumuse faktor – kuivõrd oleme valmis panustama suhte jätkumisse, ootused parneri pühendumuse taseme osas
Armastuse olulisus
Sõltuvuse, jagatud sõltuvus, vastasikuse sõltuvuse faktor
Päritolupere kogemuse faktor – nii partneri valiku, ootuste kui ka kiindumuse osas
Abielupaaridel sündis 2006.a 28% lastest abielu esimese 11 kuu jooksul, vabas kooselus olevate paaride puhul oli see näitaja 9%. Vaba kooselu paaride puhul jääb lapse sünd peamiselt 2 kuni 5 kooeluaastasse. 10-aastase või pikema kooselu järel on otsustanud lapse saada 15,6% abielu paaridest ja 8,3% vabas kooselus paaridest. Kui vähemalt ühel partneristest on eelnevast suhtest laps, siis 60% juhtudel elatakse uue parneriga vabas kooselus. Eestis üldjuhul vaba kooselu tunnustatud, seaduse järgi ei ole võrdsed õigused abieluga võrreldes. Moraalselt samad kohustused.
Abielu/püsiva kooselu kujunemine
Endi kui abielupaari identifitseerimine.
Pere ja abielu teemade määratlemine – kuidas end näidatakse, esitletakse, kuidas omavahelist seotust väljendatakse, eraldiolek-koosolek määratlemine
Perekondlike rollide läbirääkimine.
Abielusidemete määratlemine – päritolupere ja sõpradega suhtluse viisid jms, kaugus-lähedus jne.
Majapidamise ja finantside haldamine
Abielu/kooselu emotsionaalse kliima kujundamine, intiimsuhted, seksuaalne stsenaarium , tülidega toimetulek .
Suhte faasid

• Romantiline faas
  

Tahetakse palju koos olla. Püütakse toimida teise soovide järgi või vähemalt enda ettekujutuse teise soovide kohaselt. Näidatakse end kenamana, hoolivamana, psühholoogiliselt tervemana. Seksuaalne kirg varjutab realistliku hinnanguvõime. Iha, seksuaalset kirge peerakse ekslikult selleks õigeks emotsionaalseks sidemeks. Läheb alati mingi aja pärast mööda.

• Argipäeva-faas
  

Võetakse oma „igapäevanägu“. Paariline ei näigi enam nii ideaalne. Peaks aktsepteerima üksteist sellisena, nagu me oleme. Algus nn võimuvõitlusele. Ei häälestuta enam partneri vajadustele. Soovitakse, et partner täidaks minu soove. Hea seks ja toredad sotsiaalsed sündmused võvivad suhte tugevdada. Materiaalsed küsimused võivad nii lähedada kui ka vastupidi. Argipäeva-küsimused kujunevad ülioluliseks. Vajalik jätkuvalt partneri vajadustele mõtlemine, partneri toetamine ka ebameeldivustes. Nõuab suurt küpsust, et tunnistada enda vale käitumist või partneri vajaduste üle huvi tunda.

• Võimuvõitluse faas
  

Mitte kõigil paaridel. Raskused, elukorralduslikud muutused, lapsed – partnerite erimeelsused. Hirm emotsionaalse sideme lagunemise ees – sellest võib kasvada välja kriitika. Kriitika (enda sees või avalikult) = süüdistamised. Raske üksteist rahulikult ära kuulata või välditakse probleemidest rääkimist. Kurjustamine, kritiseerimine , kamandamine, ignoreerimine, karistav vaikimine – tegelikkuses tulenevad hirmust suhte lagunemise ees ja soovist endist sidet säilitada. Süüdistatav hakkab end tunda väheväärtuslikuna. Tegelikkuses vajatakse üksteise poolt pakutavat turvatunnet.

• Eemaldumise faas
  

Nurjunud leppimised ja pikaajaline kriitika viivad selleni . Partner tundub võõras. Halvemal juhul vaenlane . Süvenetakse pigem töösse, astekasvatamisse, alkoholi, koristamisse, kõrvalsuhtesse jne. Ei taha endistviisi jätkata või ei saa. Valikud – minna lahku, jätkata samamoodi, saada kokku uuel tasandil, alustada uuelt pinnalt.

• Pühendumise faas. Uuenenud suhte faas.
  

Räägitakse läbi valud ja täitumata unistused, vajadused. Kriitika asendub toetusega. Kui tahetakse jätkata, tuleb õppida tegema koostööd. Jagatakse igapäevaselt mõtteid, muresid , hirma, unistusi , vajadusi. Ja seda rahumeelselt.
Vanemlus elukaare jooksul – arenguline perspektiiv
Lapse arengu põhiküsimuse ja lapsevanema roll lapse kasvatamises
Perekonna majandamine
Suhtepsühholoogia: suhe, lähisuhe, konflikt perekonnas, tõrjutus kooselus/abielus
Romantiline armastussuhe( seksuaalsus +armastus) ja selle konfliktid
Suhted- puudutab indiviide, kes vastastikku mitu korda üksteist mõjutavad nii, et iga käesolevat interaktsiooni mõjutab interaktsioon minevikust ja/või ootused interakstioonile tulevikus. Interaktsioon on mitmekordne ja pikaajaline. Suhted toimuvad aja jooksul ja puudutavad indiviide, kes üksteist tunnevad . Suhtes oleneb kõik ka partnerite minevikust ja ka tuleviku ootustest. Suhe on vastastikuse sõltuvuse seisund.
Suhted varieeruvad(kõik suhted kuuluvad siin kuhugi ):

• Paarisuhe(armastus+seksuaalne käit)(mating(kohtamine) or romantic)
  
• sõprussuhe (igas eas+ vabatahtlik)(friend relationships)
  
• perekonnasuhe( sugulus +pole vabatahtlik+ koduloomad ) (family relationships)
  

Lähisuhted- enamik paarissuhteid on lähisuhted, sõprussuhted ja perekonnasuhted võivad olla lähisuhted aga ei pruugi.
Lähisuhe: Lähedased suhted on need suhted, mis mõjutavad inimest kõige enam ning vastastikuse tundeseotus pakub ülekaalukalt turvalisust, usaldust ja teisi positiivseid tundeid.
1.Subjektiivselt lähedased(intiimsed)- positiivsed tunded
2. Käitumuslik lähedus (kõrge vastastikune sõltuvus) (mõju on sage, mõju on mitmekesine (tegevus on mitmekesine, mitte ainult 1 sama tegevus), mõju on tugev, mõju on kestev)
Konflikt paarisuhetes perekonnas- interpersonaalse konflikti olemus romantilistes suhetes
Konflikt- lahkheli või vastuolu, mille tagajärjel tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Kus konflikte on: vastuolu enda sees , vastuolu kahe inimese vahel, vastuolu gruppide vahel, vastuolu riikide ja tsivilisatsioonide vahel. Konflikte kõige rohkem 13. eluaasta paiku (peale seda hakkab langema ), kõige sagedamad konfliktid vanematel esimesena sündinud lapsega.
Mis valdkondades tekivad paarisuhetes konfliktid?(lisalehel õiged vastused)
* raha/vara *lapsed/kasvatus
* armukadedus *kodutööd
*aeg/koos veedetud aeg *rollijaotus
*väärtused/ prioriteedid * arvestamine laiendatud perekonnaga
*vähene suhtlus *isiklikud probleemid
Interpersonaalne konflikt kui protsess (lisaleht)
Eeltingimused:
1. personaalsed-harjumused, käitumisviisid, väärtused
2. Suhetega seotud- negatiivne emotsionaalne taust, emots pikaajalised seisundid , tõrjutus, ebaturvaline kiindumus
3.Keskkondlikud faktorid - füüsiline lahusolek ja tiheliolek (ühes ruumi ühikus personaalsed ruumimullid puutuvad kokku), müra; sotsiaalsed (sots toetuse puudumine, lapsed, teised pereliikmed , alternatiivne partner)
Mis vallandab konflikti: tihti vahelesegamisel eesmärgile suunatud käitumisel:
1. Kriitika- verb või mitteverb mida partner tajub kui nõudvat ja ebameeldivat
2. Ebaõiglased nõudmised (ebaõigalsed või mitteõigustatud)
3. Keeldumine
4. Kuhjuv tüütamine (tegevus, mis ületab teise partneri tolerantsi)
Seotus konfliktiga- valikute mõju suhetele:

• Aktiivne- küsimust tajutakse olulisena suhtele ja lahendatavana (konflikt lõppeb- hääle tegemine) või tajutakse olulisena suhtele kuid lahendamatuna (siis ähvardatakse);
  

• Passiivne(vältimine)- küsimust tajutakse väiksena, ajutisena, eitatakse seda, küsimust tajutakse olulisena ja sellepärast ollakse lojaalsed suhtele.
  

Separatsioonil valikud:
1. Konflikt läheb edasi
2. Lepitus- probleemi tõsiduse ümberhindamine, personaalse vastustuse võtmine (see kumma valivad sestub sotsiaalse tajuga, kausaalsuse atributsioon - sündmuse(põhjuslik) iseenda ja teiste(nende isiksuseomadused ) käitumise seletamine. Põhjuslik atributsioon.
Kiirenemine: jätkad süüdistamist, personaalne rünnak
Atributsiooniviga - saab maailma valesti mingis aspektis. Atributsiooniviga võib tekkida kui proovitakse partnerit mõista mingis valdkonnas.
Ära leppimine : ebahariliku ektreemse afektsiooni (seotuse) väljendamine paarisuhtes. Valik põhjuslik atributsioon. Läbirääkimised: *probleemilahendus *kommunikatsioon * infovahetus *lahenduse otsimine
Konflikti lõpu toimumise viisid:
1. Suhete parenemine- sobilikud muutused seoses suhetega
2.Kokkulepe- partnerite vajadused rahuldatud üheaegselt
3. Kompromiss
4. Domineerimine - üks saab oma tahtmise, teine annab alla
5. Eraldumine- lahendamata jätmine
Negatiivsed konflikti lahendamise strateegiad on seotud distressiga ja rahulolematusega suhetes.(Sund, manipulatsioon ,vältimine) SEE SLAID ÕISIS!
Positiivsed konflikti lahendamise strateegiad on seotud õnne ja rahuoluga suhetes (põhjendamine, kehtestamine, partneri toetamine).
Valikud on igal astmel, v.a. eeltingimustes.
Konflikt algab partneri sildistamisest. Kirjeldav silt (tõepõhine, tähendusrikas hääletoon ja žestid juurde) →teisele haiget tegev silt →ähvardav silt.
1.Objektiivne kirjeldus 2.Metafoorid- nt tallaalune , kelgunöör? 3. Saadetakse sinna või loomad 4. Kahesuunalised sildid , seot vaimse tervisega , diagnoosid 5. Lootusetuks kuulutaine +laiendus (täielik, tõeline, absoluutne), mis vabastab ütleja vastutusest konflikti lahendada
Silt kiirendab konflikti: *põhiküsimus ähmastub *peab halvasti ütlema, sest keegi teine tegi seda enne *tunne kui vastureakstioon on antud, siis saabub rahu
Eelarvamus- suhtlemisel ei lähtuta sellest, kes teine inimene on, vaid sellest
Sildil on võõrandav mõju, silt sunnib sildikohaselt käituma, silt häirib läbirääkimisi ja koostööd.
Väljapääs: kasuta viisakaid sõnu, isegi siis kui teine neid üldse ei vääri
Konflikti ennetamine: *läbirääkimisoskus mõlemal partneril *siltide vältimine *lugupidav suhtumine partnerisse * vaatan peeglisse et äkki on viga minus (atributsiooniviga)
Millised on distressi tekitavad paarissuhted (mõlemad on õnnetud):
1. Düsfunkstionaalne interaktsiooni stiil (kriitika, solvamine, katse, eemaletõmbumine)
2. Negatiivsete tunnete vastastikus- üks partner väljendab negatiivseid tundeid ja teine vastab samaga
Parandamiseks tsükli 2 komponenti(mõlemad vajalikud):
1) positiivne komponent : positiivne kommunikatsioon, et lõpeta ( vabandust )
2)Negatiivne komponent: mitteverbaalne komponent (ärrituvus, sellele mitte tähelepanu pööramine) .
Õnnelikud paarid keskenduvad positiivsele komponendile, õnnetud negatiivsele.
3. Partneripoolne palve /nõude esitamine ja eemaletõmbunud käitumine teise partneri poolt (Kultuuriliselt universaalne; kes esitab palve: kaasaegses peres naine, tradits mees; palvete esitamise viis on kultuuriti erinev; Lääne kultuuri naine ja ida kultuuri mees ( Pakistan ) esitab nõudmise ennast kehtestavalt; pakistani naine- mitteendkehtestav; selline käitumismudel kandub noorukitele ning mõjutab lähisuhteid peres, kui nooruk esitab nõude ja vanem tõmbub tagasi, siis nooruk on õnnetu peresuhetes ning see mõjutab nooruki suhteid peres destruktiivselt
4. Negatiivse ja positiivse interaktsiooni määr paarisuhetes- kui paar püsisuhtes ja rahulolevad siis 5:1 pos ja neg interaktsiooni vahekord , kui õnnetud siis 0,8:1 pos ja neg interaktsiooni vahekord probleemilahenduse diskussioonides.
Tõrjutus romantilistes suhetes
Tõrjutuse vormid paarisuhtes:

Vastamata armastus on emotsionaalselt raske mõlemale poolele- armastajale ja tõrjujale. Tavaline kogemus nii noorukieas kui ka täiskasvanuea algul. Armastaja kogeb küll posit emotsioone kuid neg emots on kui vastamata armastuse puhul kaalukamad. Tõrjuja peab armastajat tüütuks, ebameeldiv on positiivseid sõnumeid saada, tekivad negat emotsioonid ainult 1/3 emotsioonidest on postiivsed. Armastajal ja armastataval on mõlemal raske ja ebameeldiv. Armumisest väljatulek võtab aega.

Seksuaalne mittehuvitumine- seksuaalne tegevus paarisuhetes langeb aja jooksul (see ei näita et midagi oleks valesti). Suhetega seot faktorid: võimukonflikt, kehv kommunikatsioon, usalduse puudumine, hirm partneripoolse tõrjumise ees, huvi langus, seksuaalsuse allasurumine. Rahuolu on seotud seksuaalsuhtega partneriga positiivselt (pos korrelatsioon ). Teraapias käimine partneriga koos töötab palju paremini kui üksi käimine.

Jälitamine- kui huvi partneri vastu saab kinnisideeks (psühhiaatriline häire- relational stalking) või tegutsemis-käitumisviis; sisuliselt sama fenomen ; konkreetsele indiviidile .. käitumine sisaldab endas ähvardamist ja on potentsiaalselt ohtlik; meil pole ta kuritegu , aga vb 1 liik; teine isik kogeb, et ta on ahistatud, stressis, tunneb hirmu oma lähedaste või enda turvalisuse pärast; see käitumine on püsiv; intensiivselt püüab luua intiimseid või üldse suhteid teisega; obsessiivne jälitamine: 1) tahtlik ja pidev kontakt või selle püüdlus 2)ohvripoolne mittetahetud kontakt 3)ründav või ohtlik; sagedamini ohvrid naised; kogevad 12-40% valimitest enamikes uurimustes; kodune jälitamine; intiimse partneri jälitamine; tihti süüdistatakse ohvrit (ka lapse väärkohtlemise puhul)

Truudusetus :abielu/kooseluvälised seksuaalsuhted : enamik inimesi on truud abielus/kooselus; va geid kellel on lõdvemad hoiakud selle suhtes; kultuuriuniversaalne; 75% abielus olevatest inimestest 75% kooselavatest inimestest ja 82% lahutatud inimestest (1 aasta jooksul) olid truud; enamik on truud vastupidiselt müüdile; Truuduse faktorid: * soolised erinevused (mehed eriti keskeas ) *keskkondlikud faktorid: linnastunud ümbrus, reisimine *konfliktid ja viha *ebavõrdsus *pole õnnelik romantilises suhtes ; reaktsioon 88% meestest ja 64% naistest reageerib füüsilise vägivallaga; truudusetus pole veel romantilist suhet purustav, kuid see on üks põhilisi põhjuseid maailmas.

Armukadedus- seksuaalne armukadedus ja /või emotsionaalne armukadedus on ebameeldiv psühhol või emots seisund SLAID! PILT! Naiste jaoks emots truudusetus häirivam ja tekib .. armukadedus. Meeste jaoks on seksuaalne truudusetus häirivam. Suhe puruneb, kui naisel tekib lisaks emots suhtele 3. Partneriga ka seksuaalne suhe. Armukadedus on 2 ebaturvalise kiindumusega inimese suhtes komponent, millele pannakse alus lapseeas ning võetakse hilisemasse ellu kaasa.
Rahuolu abielu/kooseluga: *seotud personaalse õnne ja rahuloluga * 3-4 esimest abieluaastat
Rahuoluga seotud faktorid: *personaalsed *suhetega seotud *kontekstuaalsed- füüsiline ja sotsiaalne keskk , vanemlus vähendab, kui lapsed täiskasvanud suureneb, majanduslik surve. Puhvriks on partneri toetav käitumine!
Metoodilised soovitused perekonnaõpetuse käsitlemisel
Rollide ümberkujundamine- kohanemine , mis on suunatud vanade rollide kesksete ja oluliste aspektide sidumisele uute aspektidega, millega tuleb muutunud olukorras hakkama saada.
Mis rollide ümberkujundamist soodustab ja raskendab?

• Mida erinevam on elu enne ja pärast lapse sündi või mida erinevamalt elu nähakse, seda ulatuslikumad on vajalikud rollimuutused.
  
• Mida vähem muutusi sooviti (lapse sünni aeg, töölt ära tulemine, kolimine suuremasse korterisse ja võõrasse ümbruskonda), seda raskem on nendega leppida.
  
• Mida paindumatum on perekonnastruktuur (nt. pole kedagi, kes saaks igal hetkel appi tulla), seda pikaldasemaks ja kurnavamaks võib kohanemisaeg kujuneda.
  
• Mida vähem teavad kaasad üksteise kohanemisraskustest, seda kaugemad ja võõramad nad teineteisele tunduvad.
  

Kui mõlemad partnerid on endale teadvustanud, milline oli nende varasem roll ning heitnud kõrvale klišeeliku suhtumise, seisab neil ees järgmine samm: ühendada vana rolli ja uue olukorra nõudmised.
Teineteisega seotus ja taganemisvõimalused. Lapse sünniga suureneb paari ühisosa.

• Lapse eest hoolitsedes on partnerid teineteisest rohkem sõltuvad nii rahaliselt, emotsionaalselt kui ka ajaliselt ning vastastikuse toetuse mõttes.
  
• Igapäevaelus tuleb nüüd rohkem asju kokku leppida ja ka loobuda sellest, mida on raske ühendada lapse eest hoolitsemisega.
  
• Noored pered tahavad teistele märku anda, et nad on üks tervik. Teiste ees esitletakse end teadlikult „meie oleme üks pere“.
  
• Eriti lapse esimesel eluaastal vajavad mõlemad partnerid usaldusväärseid kokkuleppeid ajaplaneerimise ja tööjaotuse kohta. See tähendab, et kohe kui tahtmine tekib, ei ole võimalik tervet pärastlõunat näiteks sportimiseks vabaks võtta, sest sellel võivad olla teise poole jaoks otsesed tagajärjed.
  

Kui mees traditsioonilise toitjarolli varjus perekonnast eemaldub, satub naine kergesti rahalisse ja emotsionaalsesse sõltuvusse.
Tasakaalustamata sõltuvussuhted viivad selleni, et:

• Kõike tehakse vastu tahtmist
  
• Mees ja naine tunnevad end hingeliselt vaesemana
  
• Neile tundub, et neid on halvasti koheldud
  
• Et nende panust perekonnaellu ei hinnaga.
  

Kõik abielupaarid, kes tahavad mõista perekonda mõjutavaid sõltuvussuhteid, peavad tegema selget vahet:

• Millised sõltuvussuhted mind hirmutavad? Äkki ma ainult kujutan seda endale ette? Võib-olla on asi hoopis minus?
  
• Millised konkreetsed raskused teevad mulle meie perekonnaelus muret?
  
• Milliste piirangute puhul lähtun sellest, et lapse kasvatades need muutuvad, sest meil jääb siis jälle rohkem aega teineteise jaoks?
  
• Milliste piirangute puhul mulle tundub, et ma saaksin ka ise midagi muuta (nt. rohkem kontakte inimestega, kes vähendavad mu koormust või innustavad mind) ?
  
• Milliseid sõltuvussuhted olen endale ise teadlikult võtnud, sest olen nende vajalikkuses veendunud ja pean neid õigeks (nt. suhted sugulastega, ajutine rahaline sõltuvus lapsepuhkuse ajal)? Millal aga üritan vaid sobitada ennast ettekujutusega, mis minu partneril (või ühiskonnal) minus on, ilma et tunneksin end sealjuures hästi?
  
• Kui palju seotust (kui sõltuvuse positiivset vormi) ma paarissuhtes vajan? Millisel määral olen ise soodustanud partneri tunnet , et ta on kohustustes (negatiivses tähenduses) sõltuv?
  

Kui nendele küsimustele sageli vastata, aitab see mõlemal osapoolel selgusele jõuda, mida nad endalt, partnerilt ja loodavalt perekonnalt ootavad . Järgmise sammuna tuleks proovida sõltuvussuhteid tõsiselt kaaluda ja vajaduse korral uute kooslustega asendada .
Asjadele uue pilguga vaatamine. Mida saaksite ära teha selleks, et teie maailm areneks uuesti ühes suunas? Üks on püüd vaadata asju uue nurga alt, tehes läbi järgmised sammud:

• Võtke teamiseks nii enda kui ka elukaaslasega toimunud muutused. Leppige sellega, et peate ühisjooned teineteises uuesti üles leidma.
  
• Ärge püüdke taastada olukorda, mis oli enne lapse sündi. Niisugust elu nagu siis ei tule enam kunagi. Laps on ja jääb teie elu keskmesse.
  
• Kujutlege, millist elu te tahaksite elada koos partneri ja lapsega, st muutunud asjaoludel.
  
• Püüdke jõuda selgusele, millest tunnete oma kooselus eriti puudust. Võtke korraga käsile ainult üks asi, teatades elukaaslasele:“ kui ma oma elule mõtlen, siis tunnen antud hetkel kõige suuremat puudust..“. Paluge, et ka teie elukaaslane väljendaks oma hoolimist samamoodi, st ärge koormake teda üle paljude väikeste nõudmistega.
  
• Jõudke selgusele, millised inimesed on aja joksul teile liiga kaugeks jäänud ja kellest te eriti puudust tunnete. Valige välja, kellega tahaksite suhteid üles soojendada . Või leidke keegi, kes vastaks teie vajadustele.
  
• Andke partnerile pärast kriitilist olukorda teada, kuidas te end tundsite ning millised on teie nõudmised teistele inimestele. Valige selleks rahulik ja pingevaba hetk.
  
• Ärge säästke elukaaslast, kui teie mured puudutavad ka teda (nt. töökoha kaotus, isoleeritus , lapsele pühendumine.)
  
• Ärge vaadake kadeda pilguga seda, mis teie kaaslasel on ja teil pole (teistega rääkimine, kontaktid büroos, võimalus ajaga vabalt ümber käia, tihedad suhted lapsega), vaid tehke endale selgeks, et te mõlemad olete midagi võitnud ja kaotanud.
  
• Loobuge oma ohvrirollist. Ärge haletsege ennast, vaid otsige võimalusi enesearendamiseks.
  
• Andke endale aega. Lapse kasvades suureneb taas ka teie võimaluste raadius. Haarake kinni igast võimalusest, kus lapse areng võib pakkuda uusi kogemusi.
  

ARENGUPERIOODI ISELOOMUSTAVAD MÄRKSÕNAD
1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE
2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA TOETADA
IMIK
Kiindumussuhete tekkimine; taju areng; kiire areng
Kuna imiku areng on kiire, siis tuleks siiski tähelepanu pöörata kõigele (kognitiivsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele, füüsilisele arengule). Lapsevanem peaks lapsega suhtlema, sest imik peab õppima seoseid looma, samuti hakkab ta ema/isa järgi sõnu õppima (alguses küll ainult lälisema vms). Oluline on, et lapsel oleks kellegagi kiindumussuhe .
MAIMIK
Sõnavara kiire areng; reeglite olulisus; piiride katsetamine
Oluline on lapse keele areng ja samuti kõndima õppimine. Selles eas toimub ka kiire areng, kus lapsevanem peab lapsele selgeks tegema kindlad reeglid, sest selles eas hakkavad nad ise katsetama asju. Lapsevanem peaks kindlasti toetama lapse iseseisvust (lasebki lapsel ise süüa, kõndida jms).
KOOLIEELIK
Teadmised; mängu olulisus; uudishimulikkus
Koolieelik on teadmiste himuline, mis tähendab, et lapsevanem peaks üritama vastata kõigile tema küsimustele. Lapsel areneb tahtejõud ja fantaasia ning mänguhimulisus. Lapsevanem võiks julgustada last mängima ja oma fantaasiat kasutama.
KAINIK
Töökuse, kohusetunde, vastutustunde areng; iseseisvus ; sõprade olulisus
Kainikueas areneb vastutustunne, õpitakse lugema, kirjutama, arvutama ning oluliseks muutuvad sõbrad. Lapsevanema ülesandeks on arendada ka koduses keskkonnas kohusetundlikkust andes lapsele majapidamisülesandeid vms.
MURDEEALINE
Identiteedi otsimine; riskiperiood; füüsiline areng
Murdeiga on sisemiste konfliktide aeg – saadakse aru, et vanemad pole täiuslikud, sõbrad vahetuvad, toimuvad bioloogilised muutused jms. Lapsevanem peaks lubama lapsel ennast leida ja sellel teel toeks olema (pakkuma välja võimalusi kui lapsel on abi vaja, kuid mitte sundima peale enda poolseid lahendusi).