Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Perekonna ökoloogia ja eetika loeng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lein, käit, partner, lahutus, lahuta, interaktsioon, väärkohtlemine, kiindumus, nooruki, seotus, tunnet, lahutust, lahkuminek, interaktsiooni, reaktsioon, psühholoogiline, toimetulek, aktsepteeri, sõltuvus, alga, ängi, depressioon, mite, vendade, vanadus, vanavanema, okei, lahkumineku, leinaja, 2017, pereliikmete, stress, õed, igis, partneridNeed protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb
nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis
Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemeid. Puudub mõiste poolvend või poolõde Venekeeles kultuuris tädi- ja onutütar ja poeg ka nn ,,teise põlve" vend või õde Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiirilistele uuringutele! Psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid-lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijärjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teisele Mõjufaktoriga kaasnevad tingimused Suhte kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jne jne Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Mitte väga populaarne Keeruline Mõju raske kindlaks teha (tõestada) Väga kultuurispetsiifiline Aeganõudev Hollandis laste soo mustrite uuring, kestis kokku 4a . 2x aastas külastati peret
3 erinevat kooseluvormi. Abielus olevate paaride seksuaalsust puudutavad probleemid privaatsuse puudmine, probleemide, mis seonduvad vastutusega abieluvälised suhted jne. Abielu seksuaalne rahulolu abielu algul (3. aastal) on seotud sellega, kuivõrd kohustused omavahel võrdselt ära jaotatakse. Pikaajalise abielu tunnused: suhtumine, et inimene, kellega abielluti, on ainus abikaasa. Lojaalsus ja sõprus suhetes. Tugev moraalne ja hingeline seotus ning hoiak, et vanemsus on tähtis. Pidev vastastikune väljenduslaad, et teha teine õnnelikuks. Mõtteviis, et andestatakse partnerile ekslikkus. Kooselavate paaride kohta taolisi uurimusi ei ole. Abieluvälised suhted ajast aega on sellega seoses eriti naisi hukka mõistetud. Topeltstandard mõjutab meid tänini. Abieluvälised suhted meestel seonduvad eelkõige sellega, et seksuaalsuhted ei paku vajalikku naudingut ja enamik
ald Paarisuhtevägivald Laste (praeguste või Õdede-vendade Laste vägivald väärkohtlemine endiste abikaasade, vaheline vanemate vastu (sh (vanemate vägivald elukaaslaste või väärkohtlemine eakate vastu) laste vastu)
probleeme erinevalt nii nagu erineva suhtumisega inimesed näevad probleemide eri tahke, nii peegeldub ka ühiskonnaliikmete ja gruppide suhtumine erinevatesse situatsioonidesse meid ümbritsevas keskkonnas erinevalt. Mina näen ühe väga suure probleemina meie ühiskonnas laste väärkohtlemist. Võib öelda, et kuigi alates 1989.aastast, mil Eesti ühines ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooniga on hakatud tähelepanu pöörama ka laste õigustele ja vabadustele, on Eestis laste väärkohtlemine üpriski uus mõiste ning selle vastu võitlemine on veel arengujärgus. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus ei täida oma funktsioone ehk ei kaitse laste huve täielikult. Sellel puudub rakendusseadus ja kuigi see peaks olema üks suurimaid osi laste väärkohtlemise ärahoidmisel ning vähendamisel, on Eesti Vabariigi õiguskantsler antud seadust kritiseerinud abstraktseks ning öelnud, et jääb selline mulje, et mis puudutab laste õigusi, siis see oleks nagu õigusloome
On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaadi koostamisel on peamisteks allikateks võetud ,,Lapse väärkohtlemine II", ja ,,Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis", kuid on veel mitmeid lisaallikaid, kust sain täiendavat informatsiooni teema kohta. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE Väärkohtlemise mõiste Lapsed on alati olemas olnud, kuid neisse suhtumine ja nende kohtlemine on läbi aegade teinud suuri muutusi. Keskaja lõpuni oli enim levinud hoiakuks ükskõiksus laste suhtes. Teod,
Kreeka 500-300 eKr Inimese ja tema võimekuse ülistamine Haridus, kultuur, kangelaslikkus (mitte naiste puhul) Naistesse üleolev suhtumine, naidi peeti irratsionaalseteks, hüsteerilisteks, seksi- ja toiduhulludeks Naine sõltus isast, abikaasast, vennast ja pojast Naiste rollid abikaasa või hetäär Al. 13.a vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud Abielunaine kodu, majapidamise, orjade valitseja Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta ,,kreeka armastus" meestevaheline kiindumus, vanem mees õpetaja, noorem mees tema imetleja, õppija Oikus, famiilia abikaasad ja nende lapsed, aga ka orjad ja laiem sugulaskond(sageli isapoolne). Sparta: 7a poiss riigi kasvatusele Füüsiline, vapruse kasvatus Füüsiline karistamine Kõik kasvatasid kõigi lapsi Perekond polnud prioriteet Kiindumust ei näidatud välja
...............................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine .......................................................................................................4 2.Seksuaalne väärkohtlemine......................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine.................................................
emotsionaalsete ja majanduslike aspektide läbitöötamist, laste olemasolul ka vanemlike funktsioonide täitmise ümberreguleerimist. Abielulahutus on abielu lõpetamine poolte kokkuleppel või ühe abikaasa nõudel perekonnaseisuasutuse või kohtu poolt. Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või tuleb lahendada lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõista välja elatis (alimendid), siis perekonnaseisuasutus abielu ei lahuta, vaid seda teeb kohus.Kui lahutust taotleb ainult üks abikaasa , saadab kohus taotluse teisele abikaasale teadmiseks. Abielu lahutatakse ka juhul,kui teine abikaasa on selle vastu. Abielulahutus kui ametlik protsess on vaid üks osa lahkuminekust. Abielulahutused Eestis: LAHUTANUD. EESTLASED --- Elukoht, Aasta, Sugu ning Vanuserühm 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 Elukoht Eestis 2005
kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel. 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba
Kreeka u 500-300 e.Kr. - Inimese ja tema võimete ülistamine - Haridus , kultuur, kangelaslikkus (aga mitte naiste puhul..) - Naistesse suhtlemine, naisi peeti irratsionaalsetekes, hüsteerilisteks, seksi- ja toidu hulludeks - Saine sõltuvuses isast, abikaasast, vennast või pojast - Naiste rollid abikaasa või hetäär - Al.13.a. vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud - Abielunaine- kodu, majapidamise, orjade valitseja - Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta - ,,kreeka armastus"- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim
Kreeka u 500-300 e.Kr. - Inimese ja tema võimete ülistamine - Haridus , kultuur, kangelaslikkus (aga mitte naiste puhul..) - Naistesse suhtlemine, naisi peeti irratsionaalsetekes, hüsteerilisteks, seksi- ja toidu hulludeks - Saine sõltuvuses isast, abikaasast, vennast või pojast - Naiste rollid abikaasa või hetäär - Al.13.a. vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud - Abielunaine- kodu, majapidamise, orjade valitseja - Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta - „kreeka armastus“- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim
Vägivalla tüüpe on veel erinevaid ja neid siin referaadis üritangi selgitada ja ka selle mõju lastele. 3 2. Mis on koduvägivald? Kodu- või perevägivald seisneb selles, kui üks pereliige teeb teisele tahtlikult kahju, ähvardab teist või sunnib teda millekski ohvri tahte vastaselt. Mehed, naised, lapsed nad kõik võivad olla nii ohvri kui vägivallatseja rollis. Lapse väärkohtlemine on kahju (või oht kahju tekitamiseks), mida tekitab lapsevanem, hooldaja või mõni teine lapse turvalisuse eest vastutav isik. Seega on koduvägivald lapse suhtes ka see vägivald, mille põhjustab neile mõni pereväline isik, näiteks lapsehoidja või õpetaja. Autorite jaoks ei hõlma sõna kodu mitte ainult füüsilist kodu, vaid ka emotsionaalses mõttes kodu: kõige turvalisemat ja intiimsemat kohta, mida laps loodab leida ja millele tal on õigus, koduks võib antud
SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.-6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides
laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis ja kirjutamisoskus,
madalamal astmel olevale partnerile halva tunde) – üks pidevalt saamatu, teine ületoimetav toob kaasa suure rahulolematuse. Sageli süvenev, sest mida saamatum on üks, seda üle toimetulevam on teine ja vastupidi. - Pseudokomplementaarsus: tundub, et komplementaarsus on üht pidi, kuid tegelikult on teistpidi, nt üks partner teeb asju poolikult, et teine teeks need lõpuni (manipuleeriv, aste kõrgemal on see, kes asju poolikult teeb). Meestelt eeldatakse tavaliselt ületoimetulekut naine: miks mina ei saa nii palju palka vms. Suhe naiste ja meeste vahel on pseudokomplementaarne. Tervetes suhetes on - muutlik komplementaarsus (kõrgemal-madalamal olemine vaheldub vastavalt olukorrale;
12.astmelise trepina. · Silmad - keha . Pilguga valime partneri,saame tema kohta juba palju teada. · Silmad silmad . Kontaktivõime.See on vastastikune sooviavaldus suhtlemiseks.Silmadega öeldakse esimesed sõnad. · Hääl hääl . Tervitamine,tutvumine. Kõne annab teavet esmase valiku õigsuse või ekslikkuse kohta. · Käsi käsi . Esimene füüsilise kokkupuute hetk.Käsi on ääretult tundlik. · Käsi õlg . Kontrolliv zest . kui palju partner usaldab. õla puutumisest ilmnev ebamugavustunne viitab kiirustamisele · Käsi puus . See kontakt on omane tantsule ja võimaldab tunnetada läheduse iseloomu. · Suu nägu . Esimene suudlus antakse tavaliselt põsele,kui huultele siis põgus. · Käsi pea . Juuste silitamine on hoolimise ja armastuse sümbol,annab kindlust ja turvatunnet. · Käsi keha . Otsene intiimsuse märk ja mõistetav kui vahekorra ettepanek. · Suu rinnad
aastate jooksul. Kui sureb klassikaaslane või õpetaja, võiks surnut mälestada ühiste rituaalidega (mälestuslaud, küünalde süütamine). Samas on tulnud tagasisidet, et mälestuslaud ei peaks olema liiga käidavas kohas. Mälestamiseks peaks olema paik, millest kõigil oleks teadmine ja kõigile oleks tagatud ligipääs, kuid mis võimaldaks ka rahu. Allikas: www.leinaleht.info Elu eelduseks on kasvamine, arenemine ja muutumine. Muutused toovad endaga alati kaasa ka kaotusi. Lein on normaalne kaotusele järgnev reaktsioon ning osa elust. Leina on raske kanda, sest seda tuleb teha üksinda. Toetuses on olulised sõbrad ja lähedased, mõnikord võib osutuda vajalikuks professionaalide abi. Lapsed on sageli unustatud leinajad. Täiskasvanutel on tihtipeale puudulikud teadmised ja ekslikud arusaamad laste olukorrast keeruliste sündmuste ajal ja pärast neid. Lapsed, kelle perekonnas keegi sureb, või
.......................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne väärkohtlemine............................................................................................................35 Statistika.........................................................................................................................................40 Küsitlus...........................................................................................................................................41 Kokkuvõte...............................................................................
Stress, mida on põhjustanud sisemised või välised mõjutegurid, võivad häirida inimese normaalset heaolu. Need tegurid võivad mõjutada tervist, põhjustades emotsionaalset stressi ning viia erinevate psühholoogiliste muutusteni. Sisemised stressorid hõlmavad sellised seisundeid nagu nälg, valu, haigus või kurnatus. Välised stressiallikad on näiteks perekonnast eemaldamine, perekonna konfliktis osalemine või selle tunnistajaks olemine, väärkohtlemine, lahutus, uus kodu või kool, haigus ja haiglas olek, lähedase surm, vaesus jne. Stress on inimelu lahutamatu osa. Inimesed kogevad stressi juba varakult, isegi enne oma sündi. Mingi hulk stressi on normaalne ning ellujäämiseks isegi vajalik. Lapsed suudavad taluda stressi mõningal määral, kuid pikaajaline stress on lastele kahjulik ning võib viia tõsiste tervisekahjustusteni. Stressi põhjustavad faktorid lapse elus Lõhutud/häiritud perekond – lahutus, kasuvanemate tekkimine
Seksuaalsuhted ja- käitumine noorukieas (5) lk 83 küsimused: 1. Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Millised selle vastu? Põhjendage. 1. Mida varem astutakse partneriga seksuaalvahekorda, seda suurem on tõenäosus, et parnerite vahel kaob seksuaalne tõmme ja väheneb huvi suhte edasi arendamisel. Kardetakse ka kogematta rasedaks jäämist enne abielu. Kardetakse, et kui alustatakse varem, siis ei pruugi suhe abieluni jõuda. Ka osades peredes on traditsioonid ja kombed, mis keelavad enne abielu seksuaalvahekorda astumist. Kui naisterahvas on süütu kuni abieluni, on teaduslikult tõestatud fakt, et ta on oma abikaasale atraktiivsem. 2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt us
o Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Võõra olukorra meetod Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970) Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse vahelise kiindumussuhte kvaliteedi mõõtmiseks Jälgitakse väikelapse reaktsiooni o võõras keskkonnas o võõrale inimesele ema juuresolekul o võõraga üksi olles o emaga uuesti kokku saades Neli kiindumuse kategooriat Turvaline kiindumus o aastane laps uudistab ema juuresolekul ümbrust o reageerib võõra ilmumisele positiivselt o ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt) o taaskohtumisel otsib emaga lähedust, jätkab mängu, pooleli jäänud tegevust o 60% uurimuses osalenud lastest Vältiv-ärev kiindumus o ei otsi lähedust emaga o last ei häiri võõraga üksi jäämine o 15% uurimuses osalenud lastest Tõrjuv-ärev kiindumus
1. Alaealise väärkohtlemine Lapse ehk alaealise väärkohtlemine (ingl. k. child abuse) ei ole enam uus mõiste eesti ühiskonnas. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi1. Laste väärkohtlemine seostub vaesuse, töötuse, ebastabiilsuse ja alkoholismiga ehk nende teguritega, mis muudavad inimesed nõrgaks ja ebakindlaks. Täiskasvanu nõrkus ja ebakindlus viib tihti vägivaldsele käitumisele, mille ohvriks on lapsed, kes on täiskasvanust veelgi abitumad. Laste sotsiaalne taust on riskiks õigusrikkumiste sooritamisel. Lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise puhul on tegemist lapse füüsilisest piiridest
Ka teistes riikides läbi viidud uuringud näitavad lähisuhtevägivalla all kannatavate naiste osakaaluks 10-25%, olenevalt sellest, mida ja kuidas täpsemalt küsitud on. Seejuures näitavad küsitlused, et politseisse jõuab umbes 10-30% kõikidest perevägivallajuhtumitest. Politseiameti teabe- ja analüüsitalituse statistika annab ülevaate Eestis toimunud kehalise väärkohtlemise juhtumitest (KarS § 121) aastatel 2005 kuni 2008. Perevägivalla levinuimad tüübid on: abikaasa väärkohtlemine (mehe või naise), laste väärkohtlemine, vanavanemate väärkohtlemine, õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Registreeritud peretüli teateks loetakse politseisse laekunud ning politsei infosüsteemi POLIS kantud teated, kus esmase põhjalikult kontrollimata info kohaselt on tegemist peretüliga. Peretüli teate liigiks märgitakse: a) peretüli lapse osalusega, b) lapse osaluseta, c) probleemne pere (märgitakse siis, kui tegemist on esmase infoga ja ei
oma mõtted, mis erinevad lapse omadest. Sotsiaalpsühholoogiline areng Sotsiaalpsühholoogiline areng 2. Valimatu kiindumuse faas (3 – 7 kuud ) – beebi • Lapse sotsiaalne areng saab alguse kiindumusest hakkab eristama tuttavaid võõrastest. Samas inimese vastu, kes tema eest hoolitseb. lubavad nad enda eest hoolitseda ka võõrastel, ilma • Kiindumus on intensiivne emotsionaalne suhe et hakkaksid nutma kahe inimese vahel. Partnerist eemalolek tekitab 3. Eristatav kiindumuse faas (7 – 9 kuud ) – laps tugevat stressi ja kurbust. hakkab üha enam otsima ühe kindla inimese Kiindumusprotsessi staadiumid: lähedust (tavaliselt on selleks ema) ning muutub 1
LAPS JA LAHUTUS Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Mis on lahutus?........................................................................................................................3 2.Kuidas mõjub lahutus lapsele?.................................................................................................3 2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust.....................................................................3 2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele...........................................................................................3 2.3Lapse elu peale lahutust.....................................................................................................4 3
tegeleda (koos teistega) oma hobidega või tegutseda noorterühmas seega tekib nii omamise kui ka kuulumise defitsiit. Sotsiaalse tõrjutusega kaasneb laste ja noorte riskikäitumise tõus tõrjutuks muutunud lapsed ei suuda või ei hooli teha valikuid, mis nende normaalse arengu ja tuleviku seisukohalt otstarbekad oleksid.( Kraav & Kõrv 2001: 7-9, 13) 11 7. Väärkohtlemine lastekodudes Lastekodudes töötavad eeldatavalt terve psüühikaga inimesed, seetõttu ei saa me kasvatajate puhul rääkida psühhopatoloogilisest mudelist (sel juhul on väärkohtlemise põhjuseks väärkohtleja kalduvus tajuda endast sõltuvaid inimesi moonutatult, raskused agressiivsete impulssidega toimetulekul ja enda väärkohtlemise kogemus lapseeas). Tuleb nentida, et lastekodulastel võib esineda psühhopatoloogilisi probleeme, mis võivad
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
Seetõttu kannatavad ka lapsed ja neil kujunevad oma arusaamad elust, kas ühiskonna poolt vastuvõtlikud või siis väärad. Väära arusaama all võib mõista teiste inimeste kallal füüsilist vägivalda kasutades, kuna nii saavutatakse endale allumine või vägisi teise inimese vara kallale tungimine,et saavutada paremat elujärge. 6 Perekond on sotsialiseerumise esmane agent. Just perekonnal on täita oluline osa nooruki õigusteadvuse, kõlbeliste ja õigusteadmiste ning arusaamade kujundamisel. Sotsialiseerumise algstaadiumis kohaneb laps sotsiaalse mikrokeskkonnaga ning täidab selle keskkonna nõudeid. Koos sotsialiseerumise edusammudega hakkab ta üha aktiivsemalt sekkuma ümbritseva keskkonna ellu, üha aktiivsemalt muutma ümbritsevat keskkonda. Siinjuures on eriti tähtis perekonna koosseis. Just kodu alusel loob laps oma perekonna mudeli (Dsiss 2001).
mida valesti tehti. 6. Too kolm näidet laste käitumis- ja tundeeluprobleemide põhjustest? Armastuse ja läheduse puudumine või vähesus vanemate poolt. Vanemad ei pööra lapsele piisavalt tähelepanu. Lapsel tekib tähelepanuvajadus. Laps on kogunud endasse nii palju emotsioone ja ta ei oska neid kuidagi välja näidata ning on pideva pinge all. Üks hetk kui ta enam vastu ei pea, algab tohutu nutuhoog. 7. Mis on lapse väärkohtlemine? Too näiteid. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. See on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, psühholoogiline, seksuaalne, kui ka lapse hooletusse jätmine. Füüsiline väärkohtlemine väljendub näiteks löömises, raputamises, tõukamises, mürgitamises, kõrvetamises,
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Suured sotsiaalsed kulud (Norra – 19% GDP tahtmatute vigastuste kulu) Tohutu potensiaal ennetuseks – 500 000 surma aastas, olenemata, kui kõik riigid oleksid turvalisemad. Efektiivsed ennetusmeetodid on olemas. See on teostatav – mõned Euroopa riigid kuuluvad maailma kõige turvalisemate maade hulka. Moodulid Kukkumised, põletused, uppumised, mürgistused. Laste ja eakate väärkohtlemine. Liiklusvigastused. Seksuaalne vägivald. Suitsiidid. Vigastuste põhiprinsiibid. Haddon´i 10 peamist strateegiat 1. Ennetada ohu tekkimist. 2. Vähendada ohu suurust. 3. Vältida olemasoleva ohu valldandumist. 4. Muuta ohu vallandumise määra või ruumilist jaotust selle allikast. 5. Eraldada ajas ja ruumis oht ja objekt, mida on vaja kaitsta. 6
annaabi.ee 
