Perekonnaelu ökoloogia ja eetika (0)

Perekonnaelu ökoloogia ja eetika
29.09. 2017
Sissejuhatus
Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv - organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel
Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia
OOOOOONNNNNN
Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng
Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal
Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst
Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel.
Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968)
Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism (skinner) m
-mõõdukas biheivorism(hull)
-sotsiaalne
30.09.2017

Süsteemiteooria

Elus kui peres toimuvaid protsesse tuleb vaadelda vastastikmõjus
Laps on 5 astmelises süsteemis
(Iga aste on omavahel seotud ja muutus ühes süsteemis osas too mõju kõigile) nagu ring
MIKROSÜSTEEM-kodu, pere, ise, sõbrad, mängukaaslased
MESOSÜSTEEM- trennid, tervisekeskused, kool, (koolis head õp ja kodus pädevad vanemad, seda edukamad lapsed on)
EKSOSÜSTEEM-vanemate töö ja rahulolu, vanemate sotsiaalsed suhted väljaspool kodu
MAKROSÜSTEEM-väärtused, hoiakud
KRONOSÜSTEEM- lahutus ja õnnetused
Minu raamat algaks sellega kuidas elasime viiekesi väikses kahetoalises korteris linnast eemal ja üritasin õppida lugema. Kõik suved sai veedetud lõuna-eestis vene piiri ääres.
Peategelaseks oleksin siis loomulikult mina, minu perekond-ema, isa, vanem vend , noorem vend, nüüdne elukaaslane ja tema perekonnad.
Sündmused toimuksid Võru linnas, vallas, obinitsas ja tartus. Täpsemalt siis algne elukoht(kahetoaline korter ) hiljem maja kesklinnas, maamaja (obinitsa), elukaaslase kodu ( Orava ), tänane elukoht (kahetoaline korter Tartus)
Antud raamat võib inimeses tekitada tunnet , et miks kõik juhtub nii nagu see juhtub, miks antakse palju raskusi, kuidas sipeldakse raskustest välja ja miks elatakse ise elu keeruliseks. Arvatavasti on kaasaahaarav, sest elu ju ikkagi on seiklus ja seda on ka olnud minu oma.

AKOHOLISM/KAASSÕLTUVUS

Kaassõltuvuse sümptomid:
1.raskused eneseaustusel
2.raskused toimivate piiride seadmisel
3.Raskused oma isikliku reaalsuse omaksvõtmisega
4.Raskused oma vajaduste ja soovide eest hoolitsemisega täiskasvanu eas
5.Raskused mõõdukuse säilitamisega reaalsuse kogemisel ja väljendamisel
01.10.2017
Õdede- vendade vahelised seotus -arenguline perspektiiv
Meie igapäevane mõtlemine õdedest-vendadest: tavaarusaamad, uskumused, stereotüübid

• Milliseid ütlusi,m vanasõnu vms, tele meenub sõnadega
  
  • Õde, õed
    
  • Vend, vennad
    

Positiivse või negatiivse kõlaga, taustaga?
Isikliku kogemuse suur mõju(rollid peres, kuuldu, nähtu) teadus kipub varju jääma

Mõisted

• Õde-vennad-bioloogiliselt samade vanemate lapsed
  
• Poolõde/vend- üks ühine biloogiline vanem
  
• Kasuõde/vend- vanemad pole ühised, lapsendatud vms
  

Mõisted-kultuurilised erinevused

• Vendlus-vennalik ühtekuuluvustunne, ka vennaskond, sõsarkond
  

Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemeid. Puudub mõiste poolvend või poolõde
Venekeeles kultuuris tädi- ja onutütar ja –poeg ka nn „teise põlve“ vend või õde

Õdede-vendade teema uurimisküsimusena

Teooria eelnes empiirilistele uuringutele!

• Psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad
  
• Dimensioonid- lähedus , kontakt, kadedus , vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/ heakskiit , psühholoogiline seotus
  
• Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijärjekord, vanemate kohalolek , vanemate suhtumine, ühe eelistamine teisele
  
• Mõjufaktoriga kaasnevad tingimused
  
• Suhte kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jne jne
  

Õdede-vendade teema uurimisküsimusena

• Mitte väga populaarne
  
• Keeruline
  
• Mõju raske kindlaks teha (tõestada)
  
• Väga kultuurispetsiifiline
  
• Aeganõudev
  

Hollandis laste soo mustrite uuring, kestis kokku 4a . 2x aastas külastati peret ja siis 2 ndl kon 369 perekonda. Videosalvestused, arvuti testid, küsimustikud

Õe-venna suhte etapid- õe või venna sünd

• Muutused pere sotsiaalses keskkonnas
  
• Ebakindlus , kiindumussuhte kõikumine
  
• Võimalik tõrjumine/ tõrjutuse probleemid
  
• Tervis- ja käitumishäired
  

Õe-venna suhte etapid- õe või venna sünd

Toimetulek::

• Ema toetus lapsele enne uue õe-venna sündi ja isa toetus pärast sündi
  
• Vanema lapse ettevalmistamine uue sünniks (kuigi pole mkindlaid uurimuslikke tõendeid)
  
• Ema ja vastsündinu külastamine haiglas (aga mõju avaldub hiljem)
  

Õe-venna suhte etapid- koos üleskasvamine

• Rohkem suhtlemist, kui väike õde-vend umbes 3-4a (mängukaaslane)
  
• Suhted muutuvad stabiilsemaks (enamasti lähedasemaks)
  

Õe-venna suhte etapid- koos üleskasvamine

• Agressiooni juhtumid vähenevad ( kuid nääklemist tuleb ikka ette)
  
• Konfliktid näiteks, asjade omamise teemadel
  
• Õdede-vendade vaheline agressioon ja konfliktid on seoses vanemate-vahelise agrssiooni ja konfliktidega.
  

Õe-venna suhte etapid- teismeiga

• Olulisi ühiseid jooni ei ole uuringutes selgunud
  
• Suhete olemus võib varieeruda väga lähedasest ja soojast kuni väga külma ja ükskõikseni
  

Õe-venna suhte etapid- teismeiga

• Suhted kodus ja väljaspool ei pruugi olla samad (õe-venna vältimine sõprade ees või hoops tema kaitsmine)
  
• Konfliktid peamiselt ruumi (isikliku ruumi), territoriaalsuse teemadel
  

Õe-venna suhte etapid- noorukiiga

• Võib olla õe-venna suhetes madalseis
  
• Eraldumine (eraldi koolid või suhtluskonnad), suhete vältimine või lihtsalt harvemaks jäänud suhtlus.
  

Õe-venna suhte etapid- hilisem täiskasvanuiga

• Puuduvad koos elamise surve ja võistluslikkus
  
• Taasleidmine. Lähimad elusolevad sugulased
  
• Varasemad lapsepõlve suhtlusmustrid võivad jätkuda
  
• Õed-vennad kui hooldajad (kohe lähimate pereliikmete järel)
  

Suhte arenguline perspektiiv

Uue lapse sünd(häiritus, ebakindlus)
Koos kavamine
Teismeline
Noorukiiga
Hilisem täiskasvanuiga

Õe-venna suhte kasutegurid

• Emast eraldumisega toimetuleku õppimine
  
• Idividuaalsuse saavutamiseks, identiteedi mitmekülgsem areng
  
• Emapaatiavõime kasvu võimalus
  
• Sotsiaalsete oskuste omandamise võimalus ( kui lastakse lastel endil konflikte lahendada ja ennast kehtestada)
  
• Negatiivsete tunnetega toimetuleku õppimise võiamlus (kadedus, kiindumusobjekti jagamine, tähelepanu jagunemine jms.)
  

Vanavanemlus ja vanad indiviidid peres

Kui vana on vana?

• Vana on natuke vanem kui sa ise
  

Vana. Vanadus

Kultuurilised erinevused
Grandparent, groBeltern- suur, suursugune, oluline
„VANA“ tähendus (näiteks Lääne_Afrika kultuuris)

• Vanem kui mõni teine
  
• Täiskasvanu, sest on abielus
  
• Mingil positsioonil olev mees
  
• Vana mees või naine sugulusliinis juhtiv isik
  

Määratlusi erinevates ühiskondades (G. Elwelt järgi)

• Füüsilis-funktsionaalsus (peamiselt korilusühiskondades)
  
• Ea- ja põlvkonnaklassid
  
• Positsioon reproduktiivsussüsteemis (naistel abielustaatuse ja laste järgi)
  
• Seeniorprintsiip (põlvnevuse järjekorras vüimu kasv)
  

Vanaduskäsitlusi

MODERNNE ühiskond: vanadus kui sotsiaalne probleem

• Meditsiiniline vananemine
  
• Vaesuse ja marginaalsuse põhjustaja (marginaalsus- tähtsusetu)
  
• Algab pensionile jäämisega
  
• Vanad inimesed kui hoolduskoorem
  
• Isekad ja nõudlikud kodanikud
  

POSTMODERNNE ühiskond: idee edukast vananemisest

• Psühho-sotsiaalne ja sotsiokultuuriline vananemine
  
• Aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst
  
• Pensionile jäämine ja vanadus eraldatud
  
• Vanad inimesed kui ressurss
  
• Ühiskonna mõjutajad
  

Vanadus seadusandluses

Põhiseadus ja perekonnasedus:
Pereliikmetel vastastikune ülalpidamiskohustus täisealistel esismese ja teise astme ülenejatel ja alanejatel sugulastel, st ka vanavanematel ja lapselastel.
Õigus vanaduspenionile on isikule, kes on saanud 63-aastaseks ning kellel on vähemalt 15.aastat Eestis töötanud pensionistaaži

Vanavanemate mõju lapse arengule

• Koduse kasvukeskkonna mõju uuring
  
  • Vanaema tegeleb alpsega- lapsel parem kõne
    
  • Vanaisa tegeleb lapsega-laps vaimselt ja motoorselt intelligentsem
    

Vanavanemate stiilid (M.S.Smith’i järgi)

• Formal style- ametlik ehk formaalne
  
  • Järgivad kindlaid piirjooni lapsevanema ja vanavanema vahel
    
  • „mian olen om alapsed juba suureks kasvatanud“
    
  • Ametlikud, kauged , manitsevad didaktilised ning iseenda elukogemust rõhutavad
    
• Fun seeker style- rõõmu pärast vanavanem
  
  • Vanavanema roll kui tõelise kingituse nautimine
    
  • Tunnevad uhkust ja rõõmu oma lapselapsest, kelle arengut nad hoolega jälgivad ja püüdlikult suunavad
    
• Surrogate parent- asendusvanem
  
  • Liigselt hooldavad vanavanemad
    
  • Väga toimekad, vähendavad lapsevanemate sotsiaalseid kohustusi ja tähtsust
    
• Reservoir of family widsom- perekonna elutarkuse reservuaar
  
  • Loovad oma elukogemuste ja tarkustega lastelastele turvalise ümbruse
    
  • Austusväärsed ja autoriteetsed pereliikmed , traditsioonide hoidjad, oskuste edasiandjad
    
• Distant- eemale hoidev vanavanem
  
  • Ka sümboolsed vanvanemad
    
  • Esmalt ei taha olla vanavanemad, on sattunud sellesse rolli ootamatult või ealiselt liialt vara
    

Vanad indiviidid ühiskonnas

Suhtumine eakatesse peegeldab ühiskonna küpsust ja eetilisust

• Järjest enam kasutatakse sõna „eakad“- positiivsem foon
  
• Eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes
  
• Väärikate ülikool
  

Kuidas „eakalt“ vananeda?

Elu on õnnestunud, eneseteostus, rahulolu-
Rahulolev ja tegus vanainimene...

• Meeldiv sotsiaalne roll
  
• Positiivne minapilt
  
• Optimistlik elukäsitlus
  
• Rahuldav füüsiline ja psühho-sotsiaalne tegutsemisvõime
  

Soov säilitada eneseväärikus ja iseseisvus ja tegevusvõime kaotuse puhul

• Rehabilitatsioon - ja tugisüsteemid kättesaadavaks, sh tegevusteraapia
  
• Haigusteadlikkuse ja abisaamise võimaluste teadvustamine
  
• Asutushooldus
  

Kuidas aidata peres „edukalt“ vananeda?

• Räägi vanainimesega! Kuula teda! Küsi tema-argseid lugusid jne
  
• Ära naeruväärista vanadusega kaasnevaid veidrusi! Üleolev targutamine ja õpetamine ei aita
  
• Aktsepteeri vanuri soove, kui võimalik
  

10.11.2017

Lahutus

• Kahoot ja „ Suud puhtaks“
  

24.11.2017

Suhtepsühholoogia: teoreetilised seletused püsisuhte kohta. Püsisuhte katkemine

Suhted- puudutab indiviide, kes vastastikku mitu korda üksteist mõjutavad
Suhte mõõtmed

Kvaliteet- kuidas osalejad tegelevad suhte sisuga

Sisu- mida suhtes olijad koos teevad

Lahknevus- suhtes osalejate poolt tehtavate erinevate tegevuste mitmekesisus

Tegevus sagedus ja mustrid- kui tihti inimesed koos tegutsevad ja kas nende tegevustel on tüüpmuster

Vastastikkus ja täienduvus- suhtes on vastastikusedid käitumiskogumeid ( domineerimine , võim)

Intiimsus-määr:eneseavastamine, sõltuvus, pühendumine, hoolitsus, seotus, teised positiivsed tunded.
Suhtepsühholoogia
Humanistlik - empaatiline mõistmine, tingimusteta positiivne suhtumine, loomulikkus
Empaatiline mõistmine(teise tunnete läbielamine+teise kingades olemine):

Idenifikatsioon, mille käigus pööratakse tp partnerile/kliendile

Liitumine- teise kogemus muudetakse enda omaks identifitseerimise kaudu

Peegeldus - teise inimese kogemuse kogemina samal ajal enda kogemustega

Lahutus- asutakse taas eraldi positsioonidele
Tingimusteta positiivne suhtumine
(mitteomav) soojuse aste+ suhtumise tingimusetus (aktsepteerimine kui’ deta )
Konguruentsus e. Loomulikkus – partner on suhtes vaba (rollivaba), sügavalt ta ise oma tegelike kogemustega
Suhted: areng:püsisuhe

Astme teooriad(romantilised suhted ja sõprussuhted)

Filtri teooria

Demograafiline sarnasus

Väärtussüsteemi srnasus

Interpersonaalne stiili sarnasus ja täiendamine
(isiksuse jooned, käitumiskarakteristikus)

Armastuse tsükli /ratta teooria ( reiss 1980)-ühepoolne

Tihe vaimne side(sarnased sots. Ja kult. Muutujad)

Eneseavamine

Vastastikune sõltuvus (partneri vajaduste ja eesmärkkide täitmine)

Intiimsus (armastus, sümpaatia , toetus)

Stiimul-väärtus-rolli teooria (murstein, 1970, 1976)- vastastikune

Stiimul (välised tunnused, füüsilisne atraktiivsus ja käitumine)

Väärtus (väärtused, hoiakud, suhtumised)

Roll ( sobivus erinevatesse rollidesse: abikaasa, lapsevanem ..)

Eelkooselu düaadi mudel (lewis, 1973)-vastastikune

Sarnasuse tajumine (demograafilised tunnused, väärtused..)

Paari vaimne side (poitiivsed emotsionaalsed ja käitumuslikud reaktsioonid)

Eneseavamien (personaalsed kogemused ja sündmused)

Partneri rollivõtmine (võime näha partneri perspektiivi ja rõhutada tema rolli suhtes)

Vastastikune rollide sobimine (rollide sarnasused ja vastastikune täiendamine )

Düaadi kristalliseerumine – paari identiteet , pühendunud
Suhted:areng

Eneseavamine ja intiimsus
JÄTKUB LEHEL...

Romantiliste suhete katkemine on tavaline kogemus elukaare jooksul

Vanus- varajane iga

Negatiivne afektsionaalsus

Tõrjutuse tajumine

Suhetega seotud faktorid
Mittepühendumine/// Truudusetus

Sotsiaalse koskkonnaga seotud faktorid
Võimalike alternatiivsete suhete kättesaadavus: arv, kvalliteet (võrdlus olemasoleva suhtega)
Sotsiaalse võrgustiku heakskiit/halvakspanu

Sotsio -kultuuriline laiem kontekst
Naise suurem majanduslik sõltuvus mehest
Legaalsed barjäärid lahutuseks
Sotsiaalne stigma seoses lahutusega.
Mitte pühendumine sisaldab:

Emotsionaalset kaugenemist- tugevate positiivsete emotsioonide (n. Armastus) puudumine partneri vastu ja negatiivsete (n. Viha) suurenemine partneri vastu

Vaimne kaugenemine- partneri tajumine endast erinevana, vastutusvõimetuna, psühholoogiliselt endast kaugel olevana, endast erinevana, partnerile vähe tähelepanu pööramine

Käitumuslik kaugenemine- suhtlemise hääbumine, seotus partneri eluga väheneb /katkeb, vähem intiimsel moel käitumine