Õdede-vendade väärkohtlemine-sibling abus (0)

Õdede- vendade  
väärkohtlemine  (sibling 
abuse)
Perevägivald
Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, 
kodu- kui ka  paarisuhte  juhtumeid. Perevägivalla 
puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest  perest , 
vägivalda kasutatakse tavaliselt  pereliikmete  vahel 
või pereliikme P
 ja  e
lä re
hisug väg
ulase 
i
vah v
el.(1)
ald
Pa
P a
a r
a is
r u
is h
u te
h vä
te
g
vä iva
iv ld
La
L s
a t
s e 
t
(p
( ra
r e
a g
e us
u t
s e
t  
e võ
 
i 
võ
Õd
Õ ed
e e-
e v
- en
v
d
en ad
a e 
e
Laste vägivald 
vää
vä r
ä k
r o
k h
o tle
h
m
tle in
m e
in  
e
Laste vägivald
en
e d
n is
d te
t  
e a
  b
a ika
ik as
a a
s d
a e,
e  ,
vah
va e
h lin
e
e 
lin
vanemate vastu (sh 
(va
n
va e
n m
e a
m t
a e 
t vä
e 
giva
g
ld
iva  
vanemate vastu (sh
elu
e k
lu a
k a
a s
a la
s st
s e
t  
e võ
 
i 
võ
vää
vä r
ä k
r o
k h
o tle
h
m
tle in
m e
in
eakate  vastu)
las
la te
t  
e   va
 
s
va tu
s )
tu
eakate vastu
pa
p rtn
r er
tn ite
er
 
ite va
 
h
va el)
h
1. Mis on perevägivald?  http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/perevagivald/mis-perevagivald , 19.05. 2016
Peretüli vs vägivald
•Vägivaldse käitumise ajendiks on teise inimese üle võimu ja 
kontrolli kehtestamise vajadus. Tüli puhul ei ole eesmärgiks teise 
inimese käitumise, suhete ja tegevuste kontrollimine või kui, siis 
ainult tüli aluseks oleva probleemi puhul. 
•Perevägivalda eristab tülist eelkõige ühe inimese tahtlik  soov 
tekitada teisele inimese emotsionaalset või füüsilist kahju (nt 
alanda, hirmutada, ähvarda või teha füüsiliselt haiget). 
•Perevägivald on korduv ja süstemaatiline teise pereliikme 
allutamine enda tahtele.
•Nii vägivalla pealtnägemine kui ka vägivalla kogemine mõjub 
lapse vaimsele tervisele väga rängalt, mõjutades lapse 
toimetulekut tulevikus. Olenemata sellest, kas vägivallatsejaks 
on  lapsevanem (ad), õde-vend või mõni muu pereliige, mõjutab 
see last ühtemoodi. (2)
2. Mis on perevägivald?  http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/perevagivald/mis-perevagivald, 19.05.2016
Õdede-vendade vaheline 
vägivald
• Õdede- vendade vaheline füüsiline, emotsionaalne või 
seksuaalne  väärkohtlemine. Füüsiline väärkohtlemine võib 
varieeruda kergest tõukamisest ja lükkamisest kuni väga 
vägivaldse käitumiseni, nt. relvade kasutamine. 
• Lapsevanemad ning teised ühiskonnaliikmed ei saa tihti aru 
õdede-vendade vahelise vägivalla tõsidusest. Seda peetakse 
pigem normaalseks ja kasulikuks, kuna usutakse, et see aitab 
edaspidi toime tulla agressiooniga teistes suhetes. Seetõttu 
ei taju vanemad õdede-vendade vahelist väärkohtlemist 
enne probleemina kui midagi tõsist juhtub.
• Lisaks otsestele ohtudele võib väärkohtlemine viia erinevate 
pikaajaliste probleemideni  täiskasvanueas . (3)
3. Sibling Abuse.  University  of Michigan Health System.  http://www.med.umich.edu/yourchild/topics/sibabuse.htm, 19.05.2016
 
Õdede-vendade vahelise agressiivsuse 
tüübid
(Caffaro & Conn-Caffaro, 1998; Caspi, 2012; Wiehe, 2002; Stutey, D. and  Clemens , E. V., 2014 )
Agressiivs Rivaalitsemin
Konflikt  (võib  Vägivald 
Väärkohtlemi
use 
e/ Võistlemine muutuda 
(ohtlik)
ne (kõige 
tüübidz
(kõige vähem  ohtlikuks)
tõsisem)
tõsine)
Lühike 
Vägivallatu 
Eakohased 
Mõlemapoolsel Ühepoolne, 
definitsioo võrdlemine ja   lahkhelid / riiud  t soovitakse 
korduv, 
nx
võitlus
teineteisele 
tahtlik 
haiget teha; 
psühholoogili
tihti füüsilise 
ne, füüsiline 
loomuga
või 
seksuaalne 
väärkohtlemi
ne
Suunatud
Mõlemapooln
Mõlemapoolne  Mõlemapoolne  Ühepoolne 
Uuringud 
e
on leidnud, et 30-80% lastest on kogenud mingisugust õdede-
vendade vahelist agressiivsuse vormi (4)ning umbes 15% lastest pidevat 
ründamist. Isegi kõige raskemate õnnetuste puhul ei teavita vanemad 
kedagi, sest ei  taheta  endale tunnistada olukorra tõsidust. (5)
4. Stutey, D. and Clemens, E. V., (2014 ) Hidden  Abuse  Within  the Home: Recognizing and Responding to Sibling Abuse. Professional School Counseling: 2014-2015, Vol. 
18, No. 1, pp. 206-216.
5. O'Connor, A. (2013). When the Bully Is a Sibling. − The New  York  Times, Tischler, E., 2012
Kodu on agressiivsuse 
arengu keskpunkt
Nii laps kui ka  teismeline  väljendavad oma tundeid peamiselt kodus. Tunded 
tulevad nähtavale turvalises keskkonnas, kus ei pea  kartma  tõrjumist. Mida 
valusamate tunnetega on tegemist, seda suurem on vajadus turvatunde 
järele.(6)
Kõige effektiivsem lastevahelise väärkohtlemise ennetamine on 
olla aktiivselt seotud oma lastega.
- Pööra tähelepanu lastevahelisele rivaalitsemisele
- Loo reeglid emotsionaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja hoia neist ka ise kinni. Nt. väljenda  selgesõnaliselt, et 
nimedega kutsumine,  narrimine , halvustamine, ähvardamine või provotseerimine ei ole  aktsepteeritud.
- Ära pane vanemaid lapse liiga palju vastutama nooremate eest. Nt. kasuta kooliväliseid tegevusi selle asemel, et 
jätta nad vanemate laste hoolde. 
- Räägi regulaarselt üks-ühele oma lastege, eriti pärast seda kui nad on üksinda koos kodus olnud
- Tea, millal sekkuda oma laste konfliktidesse, enne kui see areneb vägivallaks
- Õpi konflikte vahendama
- Näita  positiivset  eeskuju konfliktide lahendamisel
- Ära kasuta vägivalda
- Õpeta lastele oma keha eest vastutama 
- Õpeta neid ütlema “EI” soovimatule füüsilisele kontaktile
- Loo positiivne kodune  õhkkond , kus igaüks tunne ennast  mugavalt  seksuaalküsimustest ja probleemidest  rääkimisel
- Jälgi oma laste meedia  valikuid  (TV, videomängud), liitu nendega ja aruta hiljem selle sõnumit või takista  ebasobivaid 
valikuid. (7)
6. Cacciatore, R. (2015). Agressiivsuse astmed, lk 57
7. Sibling Abuse. University of Michigan Health System.  http://www.med.umich.edu/yourchild/topics/sibabuse.htm, 19.05.2016
Mõned võimalikud märgid õdede-
vendade vahelisest vägivallast: 
• Üks lastest väldib pidevalt oma õde-venda; 
• Lapsel tekivad muutused käitumises, 
toitumisharjumustes, tekivad unehäired või laps 
näeb õudusunenägusid;
• Laps kasutab mängides vägivalda; 
• Laps käitub seksuaalseltsobimatul viisil;
• Tekivad kindlad laste vahelised rollid: üks on alati 
ohver, teine agressor; 
• Laste vaheline karm või vägivaldne  suhtlemine  
kasvab aja jooksul.(8)
8. Sibling Abuse. University of Michigan Health System.  http://www.med.umich.edu/yourchild/topics/sibabuse.htm, 19.05.2016
Õdede-vendade vahelise 
väärkohtlemise riskifaktorid
• Vanema ei tegele laste kodus; ei ole kursis laste 
tegemistega või on emotsionaalselt  kauged
• Vanemad aktsepteerivad lastevahelist 
konkureerimist ja kaklusi  pereelu   osana , selle 
minimaliseerimise asemel
• Vanemad ei peata lapsi kui nad on vägivaldsed 
(eeldades, et tegemist on õnnetusega, 
kahepoolse kaklusega või vallatlemisega)
• Vanemad õhutavad lastevahelist konkureerimist:
- eelistades ühte last teisele
- lapsi omavahel võrreldes
- lapsi sildistades või rollidesse paigutades
• Vanemad ei ole õpetanud konfliktide lahendamise oskuseid
• Lapsed ja vanemad eitavad probleemi olemasolu
• Lastel on sobimatud rollid perekonnas, näiteks on nad üle 
koormatud  nooremate eest hoolitsemisega
• Lapsed puutuvad kokku vägivallaga
- perekonnas (perevägivald)
- meedia vahendusel (nt. telesaated või mängud)
- eakaaslaste seas või nende ümbruskonnas (nt. kiusamine)
• Vanemad ei ole jaganud infot  seksuaalsuse  ja isikliku 
turvalisuse kohta
• Lapsed on seksuaalselt väärkoheldud või näinud seda pealt
• Lastel on ligipääs pornograafiale
Mida teha, kui peres on 
lastevaheline väärkohtlemine
• Kui lapsed on teineteise suhtes vägivaldsed,  eralda  nad
• Pärast rahunemist, kutsu kõik lapsed kokku perearutelule
• Kogu võimalikult palju informatsiooni toimunust ja tunnetest
• Sõnasta probleem nagu sa seda mõistad
• Aita laste koos positiivseid eesmärke seada. Nt. Vaidluse kerkimisel nad eemalduvad 
konfliktist ja võtavad aega rahunemiseks
• Teha ajurünnak- võimalikult palju lahendusi ja viise eesmärgi saavutamiseks
• Arutage koos võimalikke lahendusi ning valige need, mis sobivad kõige enam kõigile
•  Koostage  kokkulepe, mis sisaldab iga lapse õiguseid ja vastust. Lisa nimekirja 
soovitud käitumistest ja kokkuleppe murdmise tagajärjed
• Pane tähele, et sa ei ignoreeri, süüdista ega karista ohvrit- samal ajal eelistamata üht 
last teisele
• Tema oma ootused ja perekonna reeglid kõigile arusaadavaks
• Jätka laste omavahelise suhtlemise jälgimist ja edaspidi
• Õpeta lastele vihaga toimetuleku viise
• Kui probleemid jätkuvad või on äärmuslikud, on vaja otsida 
professionaalset abi
Õdede-vendade vaheliste suhete 
mõju täiskasvanueas
• Viimaste aastate jooksul on rohkem uuringuid 
keskendusnud lapseaas õdede-vendade vaheliste 
suhete kestva mõju kohta. Õdedel-vendadel võib 
olla tugev, pika-ajaline vastastikune mõju 
täiskasvanuteks arenemisel.
• Uuringud näitavad, et pikaajalised õdede-
vendade vahelise väärkohtlemise kogemise 
effektid võivad olla: 
-  Depressioon , ärevus, madal  enesehinnang
- Võimetus usaldada;  suhteprobleemid
- Alkoholi ja sõltuvusprobleemid
- Õpitud abitus
- Söömishäired
• Isegi vähem äärmuslik õdede-vendade vaheline 
väärkohtlemine lapseeas võib tekitada ebakindlust 
ja negatiivset minapilt täiskasvanueas. Õdede-
vendade vaheline konflikt ei pea olema füüsiliselt 
vägivaldne, et omada pikaajalist emotsionaalset 
mõju. Emotsionaalne väärkohtlemine, mis sisaldab 
narrimist, nimekutsumist ja isoleerimist võib samuti 
omada pikaajalisi kahjustusi.
• Väärkohtlejal on samuti oht tulevikus agressiivselt 
käituda või sattuda vägivaldsesse suhtesse nagu  
kohtinguvägivald ja perevägivald.
5 sammu mudel- õdede-vendade vahelise 
väärkohtlemise ära tundmiseks ja reageerimiseks
         JAH
1.samm: Hindamine
           EI
Suhtle  enne teise sammuni 
liikumist  teiste sama pere 
Õpilastega suhtlemisel, kas 
Hetkel ei ole sekkumine 
lastega koolis. Ku kahtlustad 
seal on õdede-vendade 
vajalik
lasteväärkohtlemist, teavita 
vahelise vägivalla või 
lastekaitset
väärkohtlemise tundemärke
2. samm : Määratlemine
Teavita lastekaitset õdede-
Tööta vanemate, et 
vendade vahelisest 
Kas vanemad /hooldajad on 
määratleda kodus toimuv 
väärkohtlemisest. Seda saab 
võimelised ja soovivad 
vägivalla vorm
teavitada kui vanemlikku 
toetada nii ohvrit kui 
hooletussejätmist.
vägivallatsejat
3. samm:  Planeerimine
Tööta vanemate, et valida 
Teavita lastekaitset õdede-
tõenduspõhine 
Kas vanemad  on 
vendade vahelisest 
sekkumismeetod ja  looge  
pühendunud viiside  
väärkohtlemisest. Seda saab 
plaan
leidmiseks, et oma lapsi 
teavitada kui vanemlikku 
turvaliselt hoida
hooletussejätmist.
Jätka koostööd õdede-
4.samm: Sekkumine
Teavita lastekaitset õdede-
vendade, õpilaste ja 
vendade vahelisest 
Kas vanemad/hooldajad 
vanematega ja paku tuge. 
väärkohtlemisest. Seda saab 
rakendavad  kokkulepitud 
Tee  parendusi , kui vaja.
teavitada kui vanemlikku 
sekkumist. 
hooletussejätmist.
Kui vanemad tegutsevad 
5.samm: Hindamine
aktiivselt õpilase heaolu 
Edasine sekkumine ei ole 
nimel, korda  samme  2-5
Kas õpilane  väidab endiselt 
hetkel vajalik. Jätka õpilase 
õdede-vendade poolt 
Kui mitte, teavita 
heaolu jälgimist.
väärkohtlemist
lastekaitset.
Stutey, D. and Clemens, E. V., (2014 )Hidden Abuse Within the Home: Recognizing and Responding to Sibling Abuse. Professional School Counseling: 2014-2015, Vol. 18, No. 1, pp. 206-216.
• Uuringud  hindavad , et iga 3 last 100st on 
ohtlikult vägivaldsed oma õe või venna 
suhtes. 
• 2005. aastal läbi  viidud  uuring leidis, et 
igal aastal satub õdede-vendade vahelise 
rünnaku ohvriks umbes 35 last 100st.
• Sama uuring leidis, et tulemused on 
sarnased erinevate sissetulekute, 
rassisliste ja  etniliste  gruppide seas. .(9) 
9. Sibling Abuse. University of Michigan Health System.  http://www.med.umich.edu/yourchild/topics/sibabuse.htm, 19.05.2016
Elu jooksul kodus psühholoogilist ja füüsilist 
väärkohtlemist kogenud lapsed (%) Eestis 
(2002)
Norimine, näägutamine
53
Solvamine
39
Sõimamine
58
Hirmutamine
21
Karistuseks söömata jätmine
4
Meeldivast üritusest osa võtta  keelamine
36
Tutistamine
11
Togimine, nügimine
25
Kõrvakiilu andmine
9
Raputamine
9
Näpistamine, hammustamine
12
Mingi esemega löömine
3
Rusikaga löömine
4
Jalaga löömine
3
Keretäie andmine
4
Kinnisidumine
1
Soo, K., Soo, I. (2002). Teismeliste väärkohtlemine Eestis:  riskitegurid  ja tagajärjed. Tartu, Soo, K., Reitelman, E., Laan, T. 2012 
Wiehe (1990)
• Esimene ja kõige põhjalikum õdede-vendade vahelist väärkohtlemist käsitlev 
uuring (14lk pikk küsimustik)
• 67% vastanutest olid kannatanud seksuaalse väärkohtlemise all
• 37% füüsilise ja emotsionaalse väärkohtlemise all
Wiehe avastas mitmeid selgitusi õdede-vendade  vahelisele  väärkohtlemisele:
-  lapsevanemate  käitumise  mudeldamine
- õdede-vendade puhul kasutatavad erinevad kasvatusviisid
- probleemidega ülekoormatud vanemad
- narkootikumide- ja alkoholi kasutamine perekonnas
- vaimne või füüsiline haigus
- vähene vanematepoolne järelvalve
- vanemate sobimatud ootused
-  vägivaldse käitumise normaliseerimine vanemate poolt
Vägivalla kogemise tulemusel ilmnesid ohvril madal enesehinnang, 
depressioon, viha ründaja vastu ning raskused isikutevahelistes ja  intiimsetes 
suhetes, posttraumaatilise stressi sümptomid, söömishäired, alkoholi ja 
narkootikumide tarvitamine. 
Meyers (2015)
• 16 naist ja 3 meest, vanuses 25-65, keskmine vanus 40 (New York)
• 6 vastanutest olid kannatanud emotsionaalse väärkohtlemise all 
• 13 füüsilise ja emotsionaalse väärkohtlemise all
• 25a. peale Wiehe  uuringut  (1990) ei ole kannatanud endiselt valmis nimetama oma 
kogemusi kui väärkohtlemine
• Telefoniintervjuu käigus selgitati, kas  ohvrid  tundsid ennast õdede-vendade poolt alandatud 
või naeruvääristatud, emotsionaaselt alavääristatud, füüsiliselt haiget tehtud või 
ähvardatud; tundsid ennast kartlikult või rahutult õdede-vendade juuresolekul.
• Ülejäänud andmete kogumiseks kasutati poolstruktureeritud intervjuud
• 19 osalejat kogeasid füüsilist või emotsionaalset väärkohtlemist vähemalt 5 aasta jooksul. 
Keskmine  kiusamise  alguse vanus oli 6.aastane, kuid võis varieeruda 3-11. aasta vahel. 
Mitmed kannatasid väärkohtlemist 16. aasta jooksul, varajasest lapsepõlvest kuni hilise 
täiskasvanueani. Tavaliselt kestis vägivaldne käitumine kuni vägivallatseja kodust välja 
kolimiseni. Mõndade juhtumite puhul toimus vägivallatsemine ka täiskasvanueas.
• Ükskski osaleja ei kogenud füüsilist väärkohtlemist ilma emotsionaalseta
• Osalejad tegid korduvaid katseid enda kaitsmiseks. Mõned käitusid vastavalt vägivallatseja 
soovidele, teised vältisid vägivallatsejat ja teised võitlesid vastu. Kuid kõige sagedamini 
vastasid ohvrid, et ei tundnud endas jõudu vastuhakuks. Ükski vastanutest ei olnud 
piisavalt tugev, et füüsiliselt kaitsta ennast kallaletungi eest.
• Mitmel ohvril oli raskusi õdede-vendade väärkohtlemise detailide mäletamisega. 
Meyers, A. (2015). Lifting the  veil : The lived experience of sibling abuse.  Qualitative  Social  Work

Document Outline

• Slide 1
• Perevägivald
• Peretüli vs vägivald
• Õdede-vendade vaheline vägivald
• Slide 5
• Kodu on agressiivsuse arengu keskpunkt
• Mõned võimalikud märgid õdede-vendade vahelisest vägivallast:
• Õdede-vendade vahelise väärkohtlemise riskifaktorid
• Slide 9
• Mida teha, kui peres on lastevaheline väärkohtlemine
• Õdede-vendade vaheliste suhete mõju täiskasvanueas
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Wiehe (1990)
• Meyers (2015)