Samatüübiliste Organismidele mõju Taimtoidulise looma ehk Teadusharu, mis uurib ökosüsteemide kogum. avaldavad eluslooduse herbivoori ja taime ökosüsteeme ja nendes Nt kõrb, troop. tegurid. omavaheline toitumissuhe. toimuvaid muutusi. vihmamets BIOOM BIOOTILISED TEGURID HERBIFOORIA ÖKOLOOGIA Erinevat liiki Organism, kes saab Organismide reaktsioon Ökosüsteemi
Vombatitel on väga aeglane seedimine kuni 14 päeva. Liigub aeglaselt, aga vaenlase tulekul suudab kiiresti liikuda ning hammustab väga kõvasti. Koduhiir Koduhiire toiduks on mitmesugused taimed, seemned, ja putukad. Majades sööb ta kõike kättesaadavat. Koduhiirel on suur sigivus 8 pesakonda aastas. Koduhiir on inimkaasleja ta on tihedalt seotud inimasutustega. Suvel võib teda leida igalt poolt, kus ta kaevab lihtsate ehiustega urge. Veel huvitavaid fakte Taimtoidulise seedekulgla on palju pikem kui lihasööjatel ning nende kõhtki on suurem. Taimtoiduliste hambad on kohastunud söödava toiduga, nii et nende purihambad töötavad nagu hekslid. Paljudel elavad maos ja soolestikus bakterid ja algloomad, kes aitavad lagundada rakukestades sisalduvat tselluloosi. Aitäh vaatamast!
õitsema siis kui päeva valgust on rohkem kui ] 12h).Temperatuur: Loomad jag.kahte :Kõigusoojased(kalad,roomajad)/ Püsisoojased (Linnud,imetajad).PH jaotatud kolmeks:neutraalne(0- 7),happeline (7)aluseline(7- 12) Biootlised tegurid:Sümbioos:erinavate oranismide vastastiku kasulik kooselu Mükariisa-taime juurte ja seene niidistiku sümbioos Kommensalism-einevate liiki organismide kooselu varm mis ühele osapoolele on kasulik ja teise neutraalnne. Herbivaaria Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumis suhe(herbivoor-taimedoiduline loom). Parasitism erinevate liik organsimide kooselu vorm, ühele kasulik teisele kahjulik. Kongurents-sama või eriliiki organismi vastastiku kooselu vorm. Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumis suhe. Toitumis suhete alusel reastatud organismid modustavad toiduahela. Esimene Troofiline tase-moodustavad prdutsendid. Teine Troofiline tase-konsunendid e. Tarbijad on jaotaud 3mex rohusööjad, kõigesööjad,
Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Biotehnoloogia organismidele omastele protsessidele põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Destruent e. lagundaja lagundab kõigi talle eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet mineraalseks. Elukooslus omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimuselt enamvähem ühtlast ala ökotoopi. Fotoperiotismorganismide reaktsioon ööpäevase valgusja pimedusperioodi muutumisele. Herbivooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis ühele kasulik, teisele neutraalne. Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Konsument e. tarbija toiduahela organism, kes kasutab toiduks elusaid organisme Ökol.amplituud intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Ökol.taluvuslävi max. või min
Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik Obligatoorsed parasiidid peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma Fakultatiivsed parasiidid toituvad võimaluse korral peremehest, kuid peremehe puudumisel saavad ikkagi edasi areneda. Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe Kiskja ehk karnivoor loom, kes sööb teisi loomi Herbivooria taimtoidulise looma ja taimeliigi vaheline toitumissuhe Omnivoor segatoiduline loom Areaal leviala, territoorim, mida teatud liigi isendid asustavad Populatsioon selle moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid Biotsönoos ühel territoorimil elavate eri liikide elukooslus Ökotoop biotsönoosi elukeskkond Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne
-) Eurühaliin liik, kes on soolsuse suhtes laia ökoloogilise emplituudiga. -) Eurüterm liik, kes on temteratuuri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurütoop laia ökoloogilise amplituudiga liik. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks, lämmastiku- ja fosforühendite mõjul. -) Keskkonnategur nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. -) Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel. -) Kliimakooslus suktsessiooni tulemusel kujunenud püsikooslus, kus kõik suhted on tasakaalus ja vahetub ajas vaid iseendaga. -) Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. -) Konkurents liigisisene või -vaheline olelusvõitlus erinevate resursside pärast. -) Limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi.
elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Herbivoorlus taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Ökosüsteem on isereguleeruv terviklik süsteem, kus aineringete kaudu on omavahel seotud BIOTSÜNOOS ja ÖKOTOOP. Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa,mida asustavad elusorganismid. Suktsessioon koosluse järk-järguline asendumine ajas. ÖKOLOOGILISED TEGURID Abiootilised ( eluta looduse tegurid) Kliima · Sademed · Temperatuur · Tuul · Valgus · Maavärinad Biootilised( eluslooduse tegurid. SH
2) Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm (liblikõieline+mügarbaketer). 3) Kommensalism - kommensaal = kasu saaja. Eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik. 4) Konkurents - sama/eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm (puud). 5) Parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, teisele kahjulik (inimene+paeluss). 6) Kisklus - röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. 7) Herbivooria - taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. 8) Omnivooria - segatoiduliste loomade toitumissuhe teiste loomade ja taimedega. Ökosüsteemid * Areaal -territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad (palju popullatsioone). * Popullatsioon - ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. * Biotsönoos - elukooslus, ühel territooriumil elavate liikide popullatsioonid.
kooseluvorm.(kuusikus kuusikud valguse ja toidu pärast) Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik. Kas saav- parasiit, kahju saav- peremees (Inimene ja solge) Obligatoorne parasiit- peab teatud eluperioodi peremehest toituma (solge, paeluss) Fakultatiivne parasiit- saavad areneda ilma peremeheta (sääsk) Kisklus- röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad- karnivoorid Herbivooria- taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Taimtoiduline loom- herbivoor. Omnivoor- segatoiduline loomaliik Areaal- iga liigi oma levila Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinalaühiku kohta. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne.
(peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Konkurents - subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. Kisklus - Röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitum issuhe. Herbivooria - taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Selgitage mõisteid populatsioon, populatsioonilained ning kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon, tooge näiteid. Populatsioonilained - Populatsiooni lained on populatsiooni arvukuse perioodilised muutused, mis tekivad toitumisahela troofiliste tasemete iseregulatsiooni käigus (Tunnikonspektis Arvukuse väikesed kõikumised ) Populatsioon - ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid.
troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Karnivoor (kiskja) loomtoiduline loom. Kasvav populatsioon populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga. Kommensalism eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu.
nt sipelgas ja lehetäi * Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kasu ega kahju. nt hai ja imikala * Parasitism - parasiit saab peremees organismile toitu ja elab tema peal või sees, tekitades talle kahju. nt paeluss, sääsk, puuk, kirbud, täid * Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. nt: karihiir ->putukad nirk -> uruhiir mutt -> vihmauss ämblik ->kärbes haug -> särg * Taimtoidulisus - näitab suhet taimtoidulise looma e. herbivoori ja taime vahel * Konkurents on liigi sisene ja liikide vaheline olelusvõitlus piiratus keskkonna ressurside pärast 18. Loetle suhteid , mis on ühele poolele kasulikud ja teisele kahjulikud kisklus , taimtoidulisus , parasitism , ( konkurents ) 19. Loetle aineringeid veeringe süsinikuringe lämmastikuringe hapnikuringe 20. Iseloomusta üht keskkonnaga seotud globaalprobleemi * Globaalne soojenemine * Happevihmad * Osooni augud * Maailmamere reostumine 21. Fotoperiotism
antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. kisklus - röövlooma toitumissuhe saaklooma-ga. herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. omnivoor (segatoiduline) - loomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. areaal (levila) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon, liik, perekond) asuala. populatsioon - ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. populatsiooni arvukus - ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. populatsiooni tihedus - ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. biotsönoos (elukooslus) - ökosüsteemi elusosa,
Antropogeenne tegur inimtegevuse mju organismide elutegevusele. Areaal he sstemaatikaksuse asuala( nt populatsioon, liik, perekond) Biomassi pramiid koloogilise pramiidi graafiline esitus Biootiline tegur organismide elutegevust mjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfr Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsnoos kossteemi elusosa, mille moodustavad eri tpi organismide populatsioonid Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populaatsion, milles sndimus letab suremuse Karnivoor loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja rvloomadest moodustunud toiduahel Kisklus rvlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama vi eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jkidest ja surnud organismidest
edasi areneda. NT; Sääsk Parasiit- Sellest kooseluvormist kasu saav liik. Peremees- Sellest kooseluvormist kahju saav liik. * Kisklus- toitumissuhe röövlooma ja saaklooma vahel. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. * Herbivooria- toitumissuhe taimeliigi ja taimtoidulise looma vahel. Herbivoor- taimtoiduline loom. Omnivoor- segatoiduline loom ehk loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest 4. Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. 5
loomi. Kisklus on hädavajalik, sest see piirab saakloomade arvukust ja parandab nende populatsioonide seisundit. Saakloomade kohastumused: värvus (kaitse-või varjevärvus, segavärvus näiteks zebral), ehituslikud iseärasused (kiired jalad, kilp, hais, elekter, okkad, tint, sarved), elupaik (org), koloniaalne eluviis. Kiskluse näited: toakärbes ja ristämblik, nirk ja uruhiir. 6. Taimtoidulisus ehk herbiooria taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe. Loom saab kasu ning taim kahju. Herbivoor taimtoiduline loom, nt: putukad; karnivoor lihasööja, nt: rebane, hunt; omnivoor nii taim- kui lihasööja loom, nt: siga, karu. Herbivoorid jagunevad: Söövad kindlat liiki taimi (koaala, panda, kartulimardikas) Söövad eri liiki taimi (jänes, põder) Söövad kindlat taime osa (käbilind, lehetäi)
teisele aga kahjutu. Näiteks: Samblik ja puu, orhidee ja puu, takjas ja imetaja. Parasitism (+ -): Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik (parasiit), kuid teisele kahjulik (peremees). Ektaparasiidid : Sääsed, kirbud, täid. Endoparasiidid : Maksalutikad, paeluss, salmonella bakter. Kisklus (+ -): Röövloom (kiskja) sööb saaklooma ära. (Lehetäi lepatriinu) Herbivooria (+ -): Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nim. herbivooriaks. Konkurents (- -) : Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse, vee ja toitainete osas ; loomad toidu, elupaiga, territooriumi või emaslooma pärast.) Amensalism (- 0) Neutralism (0 0) Antropogeensed tegurid : Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivatamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine. 6
( kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss.) · Parasitism- Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele(taimed,seened) · Kisklus- Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe ( metsloomad) · Kommensalism- Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu.(samblik ja puu) · Herbivooria- Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe (rohttaimed, võrsed, oksad ja põder) 4) · Toiduahel- Toitumisseoste alusel reastatud organismid( · karjamaa tüüpi toiduahel, laguahel ehk detriitahel,nugiahel ehk parasiittoiduahel) · Toiduvõrgustik- toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid (skeemidel kujutatakse arvukamaid ja/või ökosüsteemi seisukohast olulisimaid liike) 5)
röövik, siil, rebane nõges röövik Tihane (I ja II astme tarbija) Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 5. Kellest algavad toiduahelad? Taimedest 6. Kuidas tekivad toiduahelad? Kui taim toiduline loom sööb taime ja siis loomtoiduline loom sööb selle taimtoidulise looma ära 7. Miks mõni organism võib samaaegselt olla nii I kui ka II astme tarbija? Sest ta sööb mõlemat nii taimi kui ka väikesi putukaid Täida lüngad! 8. Organism saab energiat orgaaniliste ainete lagundamisel. Toiduahelad koosnevad üksteisest toituvatest loomadest. . Toiduahela esimene lüli ehk tootja on enamasti taim. Järgmisi lülisid nimetatakse tarbijateks., neist I astme moodustavad taimtoidulised ja II astme loomtoidulised loomad
Kiskjate saagiks on enamasti vähese kohanemisvõimega, väiksemad või haiged loomad. Sellega reguleeritakse saakloomade arvukust, ühtlasi aga paraneb ka populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Kisklus Ristämblik toitub toakärbsest. Rebane murrab kanu ja teisi loomi, kellest tal jõud üle käib. Hunt toitub jänestest, närilistest, pisematest kiskjatest jt Herbivooria Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Osa herbivoore toitub üksikutest taimeliikidest, teised aga pole toidu suhtes nii nõudlikud ja söövad paljusid taimeliike. Mõned herbivoorid toituvad ainult kindlatest taimeosadest - lehtedest, puidust, viljadest või seemnetest. Herbivoorid kulutavad sageli suure osa oma ajast söömisele. Lehetäi Maipõrnikas Metskits Põder Kokkuvõte Nii liigisisesed kui ka liikidevahelised suhted tuginevad konkurerimisele samade keskkonnatingimuste pärast.
rähn, ilves päevalill 3. Päevalill, nõges, tigu, röövik, Päevalill, Röövik, Hiir, rähn rebane hiir, rähn, rebane nõges tigu, hiir Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 5. Kellest algavad toiduahelad? Taimedest 6. Kuidas tekivad toiduahelad? Kui taimtoiduline loom sööb taime ja siis loomtoiduline loom sööb selle taimtoidulise looma ära. 7. Miks mõni organism võib samaaegselt olla nii I kui ka II astme tarbija? Sest ta sööb mõlemat nii taimi kui väikesi putukaid. Täida lüngad! 8. Organism saab energiat orgaaniliste ainete lagundamisel. Toiduahelad koosnevad üksteisest toituvatest loomadest. Toiduahela esimene lüli ehk tootja on enamasti taim . Järgmisi lülisid nimetatakse tarbijateks, neist I astme moodustavad taimtoidulised ja II astme loomtoidulised loomad
Parasiit on kasusaaja ja ohver on peremees. Parasiidid võivad elada kas: 1. teiste organismide sees. N:paeluss. 2. organismide pinnal, nii taime kui ka looma pinnal. N: sääsed, lutikad, puugid, lehetäid, lehekirbud taimedel. 4. kisklus- röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskja on loom, kes toitumiseks tapab teisi loomi. Reguleerib isendite arvukust. N. ämblikud söövad kärbseid. 5. herbivooria e taimtoidulisus- see on taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub eriti taimeriigis. N: paljude taimede õitsemine sõltub valguse-, pimedusperioodi pikkusest. Selle alusel jaotuvad taimed: 1) lühipäevataimed- neil moodustuvad õied ainult siis kui päeva pikkus ei ole üle 12 tunni. N:sojauba, hirss, riis.
tugevamad ja kiiremini kasvavad taimed jäävad ellu. Näiteks teelehed, kassikäpp, angervaks. Loomade seas konkureeritakse toidu, elukoha või paarilise nimel. Põdrad konkureerivad kobrastega, et talvel paju süüa. Isased sokud võitlevad omavahel kitsede pärast. Vahel võib võitlus lõppeda sokkude haavumise vahel harva isegi surmaga, enamjaolt ikka jõudemonstratsioon Taimtoidulisus Taimtoidulisus ehk herbiooria on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Metskits toitub rohttaimedest, puude ja põõsaste võrsetest ja okstest. Kobras sööb suvel rohttaimi ja talvel puude koort ning noori oksi. Click to edit Master text styles Second level Third level Kobras Fourth level Fifth level Metskits
Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). Herbivooria-taimtoidulisus, taimtoidulise loomaliigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (põder, männikoor). Herbivoor-taimtoiduline, toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Kisklus-ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ilves, jänes). Parasitism- suhe, mis on vaid ühele osalejale kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit saab toitained peremeesorganismilt. Obligatoorne parasiit-parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Parasiitne eluvormi, mis on
Näiteks: noores kuusikus konkureerivad puud toidu ja valguse pärast Mis iseloomustab parasitismi, kisklust, herbivooriat ja omnivooriat? Parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Parasiit toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal või sees. NT: sooleussid, verdimevad putukad Kisklus - on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe. NT: rebane ja jänes. Rebane on röövloom ja jänes tema saakloom. Herbivooria - on taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline suhe. Osa taimetoidulisi loomi üksikutest kindlatest taimeliikidest, teised pole nii nõudlikud ja söövad paljusid erinevaid taimeliike, osad söövad ainult kindlat osa taimest (nt lehed). NT: lehetäi, metskits Omnivooria segatoidulisus. Loomad, kes toituvad nii taimedest kui ka loomadest. NT: karu ja metssiga 3. Ökosüsteemid Igal liigil on oma levik ehk areaal. Populatsioon-Ühisel territooriumil samal ajal elavad 1 liigi isendid.
Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism - Eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kisklus Röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Herbivooria Taimtoidulise looma toitumissuhe taimega Areaal(leviala)- Ühe süstemaatikaüksuse ( nt. populatsioon , liik , perekond) asula. Populatsioon- Ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Ökosüsteem- Isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu, ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus. Elukooslus- Ökosüsteemi elusosa. Ökotoop- Ökosüsteemi eluta osa.
5. Millist kahju tekitavad parasiidid? Parasiidid tekitavad peremehele kahju, aga ei hävita teda. Näiteks inimese soolestikus elav solge kasutab seal leiduvat toitu ning tekitab sellega inimesele tervisehäireid.Parasiidid on a sääsed, kirbud, lutikad ja täid, kes imevad inimese verd. 6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest. (Fütoplankton)-koger-ahven-haug 7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat. Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, herbivooria aga taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. St kiskjad söövad teisi loomi, aga herbivoorid taimi. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud oma tähtsuse. Inimese puhul on minetanud oma tähtsuse näiteks konkurents toidu pärast, sest enamik toiduaineid on suurtes kogustes poest saada ning enam ei ole sellel suurt konkurentsi. 1.3 Ökosüsteemid 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks?
Obligatoorsed parasiidid- peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma. ( paeluss ei saa edasi elada ilma peremeesorg. sattumata) Fakultatiivsed parasiidid- toituvad võimaluse korral peremehest,kui peremehe puudumisel saavad ikka edasi elada. (inimese verd imev sääsk) Kisklus-röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.Kiskjad e. karnivoorid on loomad,kes söövad teisi loomi.(ristämblik toakärbsest/ vähese kohanemisvõimega ,haiged või väiksed loomad). Herbivooria-taimtoidulise looma-ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.Herbivoor on taimtoiduline loom,toitub üksikutest taimeliikidest,teised poled toidu suhtes nii nõudlikud ja söövad kõike taimeliike.( lehetäi,viidikas,metskits) Omnivoor-segatoiduline, toituvad nii taimedest kui loomadest.( karu ja metssiga) Ökosüsteem Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid.
Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe (putukad, lepatriinud, hiireviu). Üksikule saakloomale on kisklus probleem, aga populatsioonile tervikuna kasulik. Kommensalism on kahe liigi vastastikune suhe, mis on ühele kasulik ja teisele neutraalne, milles üks saab või säästab oma energiat teise liigi elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata (sitasitikas ja hobune, inimene ja tema soolestikus elavad bakterid). Herbivooria ehk taimtoidulisus on taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe (rohttaimed, võrsed, oksad ja põder). Taimtoidulistel loomadel on pikk soolestik, nad söövad palju. Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm, võitlus toidu või elupaiga pärast (tihedalt kõrvuti kasvavad puud). Konkurents jaguneb liigisiseseks (kõige teravam, kuna vajadused kattuvad kõiges; kassipulm, võilillede õitsemine) ning liikide vaheliseks (rebane ja mäger, kormoranid ja kalamehed)
sihktiivalisi (tidid ja tirtsud) ja nälkjaid. 6 d) Konkurents On liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) Kanarbik peab konkureerima teiste taimedega valguse pärast, kuna kanarbik vajab enda kasvuks palju valgust. Konkurentsis elavad (elasid) näiteks Eestis euroopa naarit ja ameerika naarits. e) Taimtoidulisus Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Näiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi. 7 4. Energia liikumine a) Tootjad ehk produtsendid Veetaimed toiduahela alguses kasvavad ja toodavad energiat päikese, mulla ja vee abil. Näiteks vetikad toodavad energiat päikese ja vee abil. b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid
ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Lõvi sööb kitse. Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4
ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Lõvi sööb kitse. Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika- ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4
kahjulik. Kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik peremees. (Parasiidid on nt sääsed, kirbud, täid, kellele on peremeheks inimene.) Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad e. karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor ka ise olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskjaahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. (Nt toitub ristämblik toakärbsest.) Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. (Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits.) 5. Populatsiooniökoloogia: populatsiooni mõiste, struktuur ja muutused selles. Igal liigil on oma leviala ehk areaal. See on territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv.
Kaitse- või varjevärvus Segavvärvus näiteks sebral o Eituslikud iseärasused Kiired jalad Kilp Hais Okkad Tint Elekter Sarved o Elupaik maa-all o Koloonialine eluviis · Röövloomade kohastumused o Teravad hambad o Nokk o Küünised o Karjakesi püüdmine · Taimtoidulisus ehk herbivooria · Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe · Kasu- loomadel · Kahju- taimedele · Herbivoor- taimetoiduline loom, nt putukad o Söövad kindlatliiki taimi (koaala, panda, kartulimardikas) o Söövad eri liiki taimi (jänes, põder) o Söövad kindlat taime osa (käbilind, lehetäi) · Karnivoor- lihasööja loom, nt rebane, hunt, karu · Omnivoor- nii taim- kui lihasööja loom, nt siga · Taimede kohastumused o Ogad ja okkad
parasiitide edasikandjad. Seenelill on taim, mis ise ei fotosünteesi vaid näppab toitained puujuurtega kokkukasvanud seeneniidistikust. Parasitism võib olla ka liigisisene. Mutualism kitsamas tähenduses vastastikku kasulik kooselu. Võib olla tinglik, sellisel juhul võivad liigid elada ka omaette. Näiteks sambliku moodustavad seen ja selle niidistiku vahel elav vetikas, liblikõieliste juuremügarates elavad lämmastikku siduvad bakterid. Mutualism on ka taimtoidulise imetaja ja tema seedeelundkonnas elutsevate bakterite omavaheline seotus. Kommensalism kooseluvorm, mille puhul üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju aga puudub. Näiteks puutüvedel kasvavad sambad ja samblikud. Koevolutsioon liikide muutumine liikidevaheliste suhete tulemustena, näiteks peremeeste ja parasiitide vastastikused kohastumused. Näiteks paljude taimede ja neid tolmeldavate putukate evolutsioon on kulgenud tihedas vastastikuses
4.kaks isast shimpansit näevad ilusat emas shimpantsit, siis nad konkureerivad sellega, et kumb isastest suudab emasloomale rohkemmuljet näidata. 5. papakoid näevad mahlakate õitega taime, millel on palju õietolmu ja hakkavad konkureerima kes esimesena ja kõige värskema õietolmu endale saab. e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega) Taimtoidulisus ehk herbiviooria on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Ühed loomaliigid on spetsialiseerunud ainult kindlale taimeliigile, teised aga söövad erinevat liiki taimi. Herbivoorid võivad toituda ka kindlatest taimeosadest, näiteks lehtedest, puidust, viljast, seemnetest jm. Taimedel on herbivooide vastu kaitseks välja kujunenud mitmesugused okkad. Näiteks:1 ahvi tõugu gibon sööb baanaani, taimede õisi, lehti. 2 orangutangid toituvad peamiselt viigipuu marjadest.
* Sümbioos kahe erineva liigi kooseksisteerimine, kus mõlemad saavad kasu. Kujunenud välja evolutsiooniga. Näiteks sipelgad ja lehetäid. * Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. Näiteks hai ja lootskala või imikala. * Parasitism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks saab kahju aga teine kasu. Üldiselt on seotud toitumisega. Sääsed ja inimesed. * Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel. * Taimtoidulisus suhe taime ja taimtoidulise looma vahel. * Konkurents liigisisene või -vaheline olelusvõitlus erinevate resursside pärast. * Sipelgad ja lehetäid sümbioos. Kirbud ja koer parasitism. Solkmed soolestikus parasitism. * Mikroorganismid lehma maos sümbioos. Nugis ja orav kisklus. Lepatriinu ja lehetäi kisklus. Jänes ja kapsas taimtoidulisus. Liblikõielised ja mügarbakterid sümbioos. Ökosüsteem
2. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näiteks sääsk/paeluss (parasiit) ja inimene (peremees). Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos). Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Näiteks ilves ja jänes, hunt ja kits/põder. Herbivooria on taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe. Kasulik loomale. Näiteks lehetäi, maipõrnikas ja metskits, kes toituvad taimeosadest. Bambus -> panda jne. Taimedel on selle vastu kujunenud kaitsekohastumused (ogad, okkad, karvad jne). Kommensalism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. Näiteks inimene ja tema sooles elavad bakterid, algloomad, samuti takjas ja imetaja, samblik ja puu, orhidee ja puu. 3
jooksul. Näiteks samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja mineraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud orgaanilisi aineid. Kommensalism Ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kahju ega kasu. Näiteks klaaskäsna veenusekorvi sees elavad vähid, kes on seal sees kaitstud. Parasitism Parasiit saab peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees. Peremees saab ainult kahju. Näiteks paeluss soolestikus Herbivooria ehk Taimtoidulisus Taimtoidulise looma ja taime vahel. Ainult loom saab kasu. Näiteks maipõrnikas ja kask Kisklus Kiska ja saaklooma vaheline suhe. Ainult kiskja saab kasu. Näiteks lõvi ja antiloop, prantslane ja konn jne. 13. Ökosüsteemi mõiste. Biotsönoos, ökotoop. Ökosüsteemi iseloomustavad tunnused. Ökosüsteem Isereguleeruv seostatud tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond. (Näiteks järv, meri, niit, metts, raba,
o Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. o Kooselust kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik on peremees. (inimene ja solge) o Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. o Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. o Kiskahela viimaseks lüliks on tippkiskja. (ristämblik ja toakärbes) o Taimtoidulise looma- taimeriigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. o Herbivoorid on lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. o Hulk loomaliike on segatoidulised ehk omnivoorid nad toituvad nii taimedest kui ka loomadest. o Nendeks on näiteks metssiga ja karu. Ökosüsteemid Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni.
Kuhila sees olev avar pesakamber on vooderdatud rohu ja peente okstega ( Bang, 2001) Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Koprad väldivad nii laiu ja kiire vooluga veekogusid, millele nad ei suuda tammi ehitada ja samuti talvel põhjani jäätuvaid veekogusid. 3. KOBRASTE TOITUMINE 5 Taimtoidulise loomana sööb ta ligi 150 taime eri osi. Meelisvalikuid tal palju ei ole. Talvel ja varakevadel, kui rohelist pole võtta, sööb ta peamiselt haava-, paju- ja pihlakakoort ning peenemaid pajuoksi. Nende nappusel kõlbab ka lepa-, kase- ja isegi kuusekoor. Suvel seevastu hoiavad koprad puukoorest eemale: lemmikuteks on enamasti hundinuiad, pilliroog, angervaks, tarn, vesikupp ja vesiroos. Ehitustöödeks ja toiduks ei lõigata puid tavaliselt kaugemalt kui poolsada meetrit veepiirist
Kiskjad ehk röövloomad peavad jahti teistele loomadele (saakloomadele), surmavad nad ning söövad ära. Samas võib kiskja olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt (mõni kiskja võib üheaegselt olla nii kiskja kui ka saakloom, kui ta ise langeb saagiks). Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid. 29. Mis on taimetoidulisus? Näited. Taimtoidulise looma ja taime omavaheline toitumissuhe. N: rohttaimed, võrsed, oksad ja põder. 30. Mis on konkurents? Näited. Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. 31. Populatsiooni mõiste, kaks näidet.
ökoloogia ja biotsönoloogia. Põhimõisteid äkki veel- konkurents. 2. Biootiliste interaktsioonide tüübid ja tüüpidevahelised üleminekud Biootiliste interaktsioonide tüübid: Konkurents- ühe organismi mõju teisele olukorras, kus nad kasutavad sama ressurssi, mille hulk keskkonnas on limiteeritud. Kisklus- rööv- ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise isendi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Parasitism ehk nugilisus on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega.
samad vajadused (nt rasvatihane ja sinitihane sama elupaik ja toit; porgandid ja umbrohi) Konkurents taimedel - juure ja lehed võistlevad teiste taimedega ruumi, vee, mineraalainete ja valguse pärast - osal taimede eritavad keskkonda konkurente kahjustavaid aineid Konkurents loomadel - üks liik on tugevam ja nõrgem pea tagasi tõmbuma, siirduma teisele alale, sööma midagi muud Taimtoidulisus - taimtoidulise looma ja taime omavaheline toitumissuhe, mis on kasulik vaid loomadele - taimtoiduline loom sööb ära nii palju taimedest, et see saaks edasi kasvada - taimede biomass on mitmekordne võrreldes taimtoiduliste loomade biomassiga (lehetäisid tuhandeid ühel puul) - nt põder-männinoorendik Kisklus - röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe, millest saab kasu vaid röövloom (kiskja), saakloom hukkub - nt kits-gepard Parasitism
konkurentsiga. Omavahel konkureerivad toidu pärast veekonn ja tiigikonn, kes mõlemad söövad peamiselt putukaid, mardikaid ja kahetiivalisi. Kobrapea konkureerib variheinaga kasvukoha pärast, varihein püüab teda pidevalt välja tõrjuda. Toidu pärast konkureerivad näiteks põder ja kobras, kes talvel söövad mõlemad paju. Kõigi nende näidete puhul on tegemist liikidevahelise konkurentsiga. Taimtoidulisus Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Näiteks nurmkana toitub umbrohuseemnetest, mahavarisenud viljateradest, rohttaimede rohelistest osadest, marjadest, lülijalgsetest ja tigudest. Erandiks on pojad, kes toituvad algul vaid loomsest toidust, taimse toiduga harjuvad aeglaselt. Sinikael-part on tegelikult segatoiduline, aga eelistab taimset toitu nagu näiteks veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid. Turteltuvi toitub seemnetest, marjadest ja pehmetest taimeosadest.
Parasitism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Nt. inimese sooles elav solge kasutab seal olevat toitu, tekitab tervisehäireid inimesel. Sääsed, kirbud, täid. Kooselust kasu saavat organismi nim. parasiidiks. Kisklus Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kisklusega reguleeritakse saakloomade arvukust, teiselt poolt aga paraneb populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Herbivooria ehk taimtoidulisus on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Nt. lehetäi, maipõrnikas, metskits, põder. Populatsioon Igal liigil on oma levila ehk areaal territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest.
Eristatakse välisparasiite (kirbud koeral; pistesääsed imetajal, puugid kassil) ja siseparasiite (paeluss või solge koera sooletikus, naharakkudesse tungivad seened); Loomulikult esineb parasitismi ka taimedel (võrm ristikul). Taimtoidulisus +/- Taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime suhe: näiteks lehetäi, metskits, jänes ja taimed. Konkurents -/- Kahjulik mõlemale osapoolele. Eristatakse liigisisest või liikidevahelist konkurentsi, keskkonnaressursside või vastassugupoole pärast. Taimedel on näiteks juurkonkurents (vee
Sääsed, kirbud, täid. Parasitismi nimetatakse ka nugiluseks. See on eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism – parasiit ehk nugiline- toitub teise organismi – peremehe kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja on ilves, kes murrab toiduks näiteks jäneseid, metskitsi ja teisi loomi, kellest tal jõud üle käib. Taimetoidulisus Näitab suhet taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime vahel. Kasulik on see vaid loomale. Näiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi. 7. Kiskahel (ehk kiskja-saaklooma ahel) on saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel biotsönoosis. Kiskahela viimase lüli moodustavad tippkiskjad. Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Laguahel ehk lagunemisahel ehk detriitahel on ökosüsteemis funktsioneeriv
Kommensalism: Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu (kommensaalid). Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad Parasitism: Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit). Nt Sääsed, kirbud, täid; Organismisisesed: maksalutikad, paeluss. Kisklus: Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe (kiskja). Kits gepard. Herbivooria: Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe (herbivoor). Bambus hiidpanda Konkurents: Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse ja toitainete osas; loomad toidu, elupaiga, emasloomade pärast. Populatsioon- ühel ja samal territooriumil elavad sama liiki isendid, nt Alataguse metsas elavad hundid ÖKOSÜSTEEM on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja
· Orhidoidne mükoriisa Ca 50% molekulaarsest lämmastikust tekib ookeanides. Seda toodavad bakterid. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; Kisklus ehk röövlus, episitism, predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi, samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Herbivooria ehk taimtoidulisus on taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Lotka-Volterra tüüpi mudel kaks komponenti, C-kiskjate ehk tarbijate arv ja N-olemasoleva biomassi või saaklooma arv. Sellest saab teha järelduse, et kui algselt on puudus tarbijatest, siis saaklooma populatsioon kasvab ekspetentsiaalselt: dN/dt=rN. Alati on kiskjad, kes nö eemaldavad olemas olevat biomassi populatsioonist. Seega tarbijate hulk kasvab ja saakloomade arv väheneb
annaabi.ee 
