ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. (0)

Bioloogia - Bioloogia

1 HALB

Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud?

Lõik failist

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a.

Ökoloogia – aine, alajaotused;

Ökoloogia põhimõisted – isend ( genet , kloon, ramet ), populatsioon , kooslus , ökosüsteem, bioom;

Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused ), ökoloogiline amplituud , tolerantsuskõver, ökoloogiline nišš;

Ressursid : radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained , vesi, hapnik;

Tingimusfaktorid: temperatuur, pH;

Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus ;

Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)*

Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)*

Mullahorisondid , mullaprofiilid (Bot. III)*

Mullavesi , mulla niiskusrezhiim (Bot. III)*

Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi;

Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid – eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus;

Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus , vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid;

Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon ;

Liigisisene konkurents , sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents;

Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus;

Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt);

Konkurents – mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel;

Mutualism , mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid;

Kisklus , herbivooria. Kiskja - saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt;

Saakloomade kaitsekohastumused;

Parasitism , parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid;

Kommensalism . Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro - meso - ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites;

Koosluste struktuuri aspektid;

Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon;

Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis;

Koosluste autogeenne ja allogeenne, primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste;

Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus ;

Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv;

Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse , kõrguse ning sügavuse gradiendil;

Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid – poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump-backed curve);

Liikide arvu ja pindala seos;

Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega;

Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel;

Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite ) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid;

Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse- diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse „sõrmejälg”;

Diversiteedi kaks komponenti – liigirikkus ja ühtlus;

Diversiteediindeksid: Simpsoni indeks (ehk dominantsuse indeks), Gini indeks, Simpsoni indeksi pöördväärtus, ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil;

Wallace’i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias , konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks ), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel – Pisaster jne.), liigifondi teooria;

Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta – päiskivi-liikide (keystone species ) kontseptsioon , needi hüpotees;

Looduslik valik, kohasus , elukäigutunnused;

Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne;

Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel;

Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest ( haplodiploidia );

Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused , händikäp-tunnused ja –käitumine;

Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres;

Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed , ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik;

Tarbimisefektiivsus , assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus , troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus;

Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus;

Aineringed – süsinikuringe, veeringe , lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes;

Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud?
*Loengus ei käsitleta, õppida raamatust “ Botaanika III” (väljas pdf- failina ka ÕIS-is).

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED-kevad 2012-a #1

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED-kevad 2012-a #2

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KikuTsikkii Õppematerjali autor

diversiteedi liikide arv klassifikatsioon organismirühmade käsitlus liigirikkus evolutsioon determinatsioon

Sarnased õppematerjalid

doc

ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline kes

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2

Ökoloogia

docx

Ökoloogia eksami kordamisküsimused

Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3

Ökoloogia

docx

Nimetu

72. Kuidas avaldub produktsiooniefektiivsus? A. PE = In/Pa-1 B. PE = An/In C. PE = Pn/An-1 D. PE = Pn/An 73. Kas kiskja-saaklooma süsteemis: A. Kiskja populatsioonitiheduse madalseis vastab saaklooma populatsiooni suurimale tihedusele B. Kiskja ja saaklooma populatsioonitihedus võnguvad samas rütmis veerandperioodilise faasnihkega C. Saaklooma populatsioonitihedus on kiskja omast sõltumatu kuid fluktueerib samas rütmis 74. Termini ökoloogia võttis kasutusele: A. K. Zobel B. V. Masing C. Haeckel D. Hutchinson E. V. Gause 75. Seen võib olla: A. Loom B. Imetaja C. Nematood D. Parasiit E. Primaarne produtsent 76. Produktsiooni efektiivsus on suurem: A. Kõigusoojastel selgroogsetel? B. Püsisoojastel selgroogsetel? C. Nendel selgroogsetel, kelle energiakadu hingamisele on null? 77. Millise elemendi ringe puhul on atmosfäär väheoluliseks fondiks? A. N B. P C. C D. O 78

Kategoriseerimata

doc

Ökoloogia konspekt

1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme.

Ökoloogia

doc

Ökoloogia konspekt

Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935. eluskooslus ja selle abiootiline keskkond. Nt kuumaveeallikas, lillepeenar vms. Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma. Nt troopiline vihmamets, tundra. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st et nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat, ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. Ökoloogia valdkonnad: · Molekulaarne ökoloogia meetodile viitav. · Ökofüsioloogia uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. · Antökoloogia isendi suhted keskkonnaga. · Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) · Sünökoloogia(koos, kaasa, kooslemise), kooslusökoloogia · Süsteemökoloogia · Geograafiline ökoloogia · Biosfäroloogia Ökoloogiline faktor(tegur) aine, energia või informatsiooni voog keskkonnast, mis

Ökoloogia

doc

Ökoloogia kordamisküsimused

1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia.

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid