40 30 20 10 0 -6 -4 -2 0 2 4 6 -10 -20 -30 Koostas: -40 Ruutfunktsioonid · Ruutfunktsioon y = x² · Ruutfunktsioon y = ax² · Ruutfunktsioon y = ax² + c · Ruutfunktsioon y = ax² + bx · Ruutfunktsioon y = ax² + bx + c Ruutfunktsioon y = x² Ruutliikme kordaja on 1 30 y Graafikut nimetatakse 25 PÕHIPARABOOLIKS 20 Graafik avaneb ÜLES 15 Graafik on sümmeetriline Y - TELJE SUHTES 10 Nullkoht on punktis ( 0 ; 0 )
Ruutfunktsioon Funktsiooniks nimetatakse seost kahe muutuja vahel, kus ühe muutuja igale võimalikule väärtusele vastab teise suuruse üks kindel väärtus. · x ja y on muutujad · x on argument · y on funktsiooni väärtus · a on kordaja ehk mingi arv Argumenti + väärtuste hulka nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks, ning muutuja y vastavate väärtuste hulka funtsiooni väärtuste piirkonnaks. Määramispiirkond- x Väärtuste piirkond- y · Ruutfunktsiooni graafikuks on parabool. · Parabool on sümmeetriline y-telje suhtes. · Parabooli sümmeetriatelge nimetatakse parabooli teljeks. · Parabooli ja tema telje ühist punkti nimetatakse parabooli haripunktiks. Mida suurem on kordaja a absoluutväärtus, seda kitsam on parabool. Argumendi x neid väärtusi, mille korral funktsiooni väärtus on null, nimetatakse funktsiooni nullkohtadeks. Hulkliiget, mille li...
docstxt/14434499543476.txt
docstxt/14646781466347.txt
docstxt/14127017403285.txt
Ruutfunktsioon Ruutfunktsiooni üldkuju: Ruutliige on funktsiooni pealiikmeks, kuna ruutliige määrab selle graafiku iseloomu ja kuju. Lineaarliige ja vabaliige mõjuvad vaid graafiku asukohta koordinaatteljestikus. Ruutfunktsiooni graafik on parabool Parabooli kuju sõltub ruutliikme kordaja suurusest ja märgist: Parabooli joonestamine: · Koosta väärtuste tabel. · Joonesta koordinaattasand. · Kanna arvutatud punktid koordinaattasandile. · Ühenda tasandile kantud punktid. Parabooli haripunkti koordinaatide arvutamine Parabooli nullkohtade arvutamine Ülesanded 1. Joonesta parabool graafik vahemikus . Lahenduskäik: Kui , siis Kui , siis Kui , siis Kui , siis Kui , siis Kui , siis Kui , siis 2. Arvuta parabooli haripunkti koordinaadid. Lahendus: ,, Leiame: Nüüd asendame leitud xh väärtus...
Ruutfunktsioon Ruutfunktsioon y = ax2 + c ja tema graafik Vaatleme niisugust muutujate x ja y vahelist seost, mis on esitatud valemiga y = ax2 + c, kus a ja c on antud arvud ning a 0. Määramispiirkonnaks on kõigi reaalarvude hulk või selle osahulk. NÄIDE 1. Joonestame ühes ja samas teljestikus ruutfunktsioonide y = 2x2 ja y = 2x2 + 2 graafikud. Lahendus: Koostame kõigepealt muutujate x ja y vastavate väärtuste tabeli. x 2 1,5 1 0,5 0 0,5 1 1,5 2
docstxt/13491971659.txt
FUNKTSIOONID x- funktsiooni argument y- funktsiooni väärtus 1. V õ r d e l i n e s e o s y=ax * sirge * läbib 0 * a > 0 -> 1. Ja 3. Veerandis * a < 0 -> 2. Ja 4. Veerandis 2. P ö ö r d v õ r d e l i n e s e o s y= *x0 * x kasvades, y kahaneb ja vastupidi * hüperbool * harudel puuduvad ühised punktid kordinaat telgedega * a > 0 -> 1. Ja 3. Veerandis * a < 0 -> 2. Ja 4. Veerandis 3. L i n e a a r f u n k t s i o o n y=ax+b * sirge * lõikab y-telge punktis (0; b) * a > 0 -> tõusev sirge, 1. Ja 3. veerandis * a < 0 -> langev sirge, 2. Ja 4. Veerandis 4. R u u t f u n k t s i o o n y= a x 2 + b x + c * parabool * a > 0 -> avaneb üles * a < 0 -> avaneb alla * nullkohad Lahendab vastava ruutvõrrandi ...
Ruutfunktsioon ja selle graafik EESMÄRGID Parabooli y = ax2 + k joonestamine Tutvustada lihtsamat parabooli Parabooli y = ax2 + bx +c joonestamine Paraboolide joonestamine Parabooli y = ax2 + k joonestamine Sümmeetriatelg y = x2 x=0 x y (x, y) (–2, 4) y –2 4 –1 1 (–1, 1) 0 0 (0, 0) 1 1 (1, 1) x 2 4 (2, 4) Parabool avaneb ülespoole. Haripunkt (0, 0) Parabooli y = ax2 + k joonestamine Võrrandis y = x2 , mis on a ? a = 1 . Kuid, mis juhtub, kui a ei võrdu 1? Näiteksy võrrandis y = – 4x2 . Mis on a ? a=–4 x y (x, y) x –2 – 16 (–2, –16) –1 –4 (–1, –4) 0 0 (0, 0) ...
parabool ülespoole, kui a<0, siis allapoole. Mida suurem a, seda kitsam on parabool. Ruutfunktsioon y=ax+bx, kus a Ruutfunktsiooni Graafikuks on y=ax+bx: ja b on antud y=ax+bx parabool, mis ei arvud ning x ja y graafikuks on ole y teljega muutujad. kordinaatide sümeetriline. nullpunkti läbiv Parabool läbib 0 parabool, mida on punkti. võimalik ühitada Paraboolil
docstxt/134919721594.txt
Ruutfunktsioon Across 4. Ruutfunktsiooni graafikuks on joon, mida nimetatakse Parabooliks 6. c on ? Vabaliige 7. bx on Lineaarliige 8. Sümmeetriatelje ja parabooli ühist punkti nimetatakse Haripunktiks Down 1. funktsiooni, mis on esitatud ruutavaldisega nimetatakse Ruutfunktsiooniks 1. Parabool avaneb üles, kui kordaja a on Positiivne 2. Punkte x-teljel, kus parabool lõikab või puudutab x-telge nimetatakse nullkohtadeks 3. Parabool avaneb alla, kui kordaja a on Negatiivne MARI LIIS LEPPOJA
Funktsiooni mõisted Lineaarfunktsiooni graafik on sirge. Lineaarfunktsiooni graafiku joonestamiseks peab teadma vähemalt kahe punkti koordinaate. Funktsiooni y = 3x + 1 graafik ei läbi koordinaatide alguspunkti. Kui sirge läbib punkte (2; 2) ja (5; 2), siis see sirge on paralleelne x-teljega. Kui sirge läbib punkte (3; 4) ja (3; 2007), siis see sirge on risti x-teljega. Funktsiooni y = 4x + 2 graafik ei läbi punkti (2; 10). Parabooli joonestamiseks tuleb välja arvutada rohkem kui kahe punkti koordinaadid. Ruutfunktsiooni graafik läbib y-telge ühes punktis. Parabooli ja x-telje lõikepunktide x-koordinaate nimetatakse ruutfunktsiooni nullkohtadeks. Pöördvõrdelise seose graafik on hüperbool. Sõltuvuse y = 3 : x graafiku harud paiknevad esimeses ja kolmandas koordinaatveerandis. Pöördvõrdelise sõltuvuse y = a : x graafik ei läbi y-telge. Pöördvõrdelise sõltuvuse y = 5 : x graafiku haru...
lineaarfunktsiooniks. Avaldis ax on lineaarliige. Arv b on vabaliige, b väärtus vastab argumendi (x) väärtusele 0. Arv a näitab, mille võrra muutub funktsioon (y), kui argument (x) suureneb ühe võrra. Lineaarfunktsiooni y = ax + b graafikuks on sirge, mis lõikub y-teljega punktis (0;b) ja läbib punkti (1; a+b). Sirge tõus a näitab, kui palju muutub sirgel oleva punkti ordinaat (y) siis, kui abstsiss (x) kasvab ühe ühiku võrra. Ruutfunktsioon Ruutfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mis on esitatud ruutavaldisega y = ax 2 + bx + c, kus ax 2 on ruutliige, bx on lineaarliige, c on vabaliige. Ruutfunktsiooni graafikuks on joon, mida nimetatakse parabooliks. Parabooli sümmeetriatelg on sirge, mille suhtes parabool on sümmeetriline (nimetatakse ka parabooli teljeks). Sümmeetriatelje ja parabooli ühist punkti nimetatakse haripunktiks. Punkte x-teljel, kus parabool lõikab või puudutab x-telge nimetatakse nullkohtadeks
Lineaarfunktsioon: Y=ax+b, Lineaarfunktsiooni Graafikuks on kus a ja b väljendab valem y=ax+b, sirge. 0 kuulub on antud kus ax on lineaarliige ja b määramispiirkonda. arvud on vabaliige ehk Sirge ei läbi alati 0 ning x ja algordinaat. punkti. Sirge läbib y on y teljel punkti b. muutujad. Ruutfunktsioon Y=ax,kus Valemi y=ax põhjal vastab Graafikuks on y=ax: a on muutuja x igale väärtusele parabool, mis on y antud arv muutuja y üks kindel teljega ning x ja väärtus. sümeetriline. y Graafiku haripunkt muutujad. asub 0 punktis. Kui
Ruutfunksioon on seos kahe muutuja vahel.Ühele muutujale antakse väärtused ja teine arvutatakse nende põhjal. Muutujad=x ja y c=vabaliige kordajad:a-ruutliikmekordaja b-lineaarliikme kordaja Funktsiooni saab esitada tabelina,valemiga,graafikuna,järjestatud arvupaaridesse. Graafikuks : parabool Parabool on sümmeetriline oma telje suhtes.Telg läbib alati parabooli haripunkti. y=ordinaat x=abstsiss nullkoht:need on punktid,kus funktsioonigraafik lõikab x-telge. korrutis on 0,kui üks teguritest on 0
" Matemaatika/9kl/2006/07 õa/I/1 a2 = a a, kui a 0 RUUTFUNKTSIOON Arvuruutjuur. Korrutise a= 11. 14. 09. 06 JA RUUTVÕRRAND. ruutjuur. Jagatise ruutjuur. - a, kui a < 0 Selgitus. 1) lk 23 27, ül 101-103
Funktsioone saab esitada valemi, tabeli graafikuga ja sõnaliselt. Funktsioon e kujutius- seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teiste hulgast. Lineaarfunktsioon- funktsioon, mida saab esitada kujul y=ax+b. Ruutfunktsioon- funktsioon, mis on esitatud ruutavaldisega. Funktsiooni määramispiirikond- valemina antud funktsiooni argumendi x selliste väärtuste hulk, mille korral on võimalik funktsiooni f(x) väärtust välja arvutada. Funktsiooni muutumispiirkond- funktsiooni väärtuste hulk ehk selle määramispiirkonna kujutis. Kasvavaks nimetatakse funktsiooni y=f(x) vahemikus (a;b), kui selles vahemikus argumendi
Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti 4. Funktsioonid ja nende graafikud Põhiteadmised Võrdeline sõltuvus; pöördvõrdeline sõltuvus; üksühene seos; funktsiooni mõiste; lineaar- ja ruutfunktsioon; funktsiooni määramis- ja muutumispiirkond; funktsiooni nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad; funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud, ekstreemumid; paaris- ja paaritufunktsioon; perioodiline funktsioon; pöördfunktsioon; astme-, eksponent-, logaritm- ja trigonomeetrilised funktsioonid. Põhioskused Võrdeline jaotamine; funktsioonide garaafikute skitseerimine ja lugemine;
TULETIS · Tuletise moodustamine: On antud funktsioon y = f ( x) . Järgnevalt on vaja leida funktsiooni muut: y = f ( x + x) - f ( x ) Seejärel lihtsustada muudu valemit. Lõpuks on vaja leida funktsiooni piirväärtus, mis ühtlasi on ka tuletis. Tuletist märgitakse [y']-ga. y f ( x + x ) - f ( x ) y ' = lim = lim x x x x Pärast koondamist ja taandamist lähendada või panna x võrduma nulliga. Nii kaob funktsioonist x ära. Järelejäänud avaldis ongi tuletis. NÄIDE: 1 Funktsioon: y = x 1 1 Muut: y = - ( x + x ) x 1 1 x - ( x + x) x - x - x -x Lihtsustus: y = - = = = ( x + x ) x x( x + x ) x ( x + x) x( x + x ) ...
reaalse sisuga näite võib klassis esitada, lahendada ja analüüsida. Soovitan selleks kasutada programmi GeoGebra. Joonis 13 Liikumise graafikule kanname ühe punkti nii, et on nähtavad ka selle punkti koordinaadid. Punkti liigutamisel muutuvad ka koordinaadid (sõiduks kulunud aeg ja sõidukiirus). Joonisel 13 annavad punkti A koordinaadid vastuse esimesele ülesandele. 5. Ruutfunktsioon ja selle graafik Ruutfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mille saab esitada kujul y = ax2 + bx + c, kus a 0 ning b ja c on antud arvud. Ruutfunktsiooni käsitlemiseks koolis on mitmeid võimalusi: 1) ruutvõrrandi lahendamist käsitletakse enne ruutfunktsiooni tundmaõppimist; 2) ruutfunktsiooni graafiku konstrueerimine on seotud vastava ruutvõrrandi lahendamisega; 3) ruutfunktsiooni käsitletakse enne vastavat võrrandit. 10
· Miinimumkoht Kui f ( x 2 ) = 0 ja f ( x 2 ) > 0 , siis x2 on miinimumkoht · Funktsiooni maksimum ymax = f (xmax) · Funktsiooni miinimum ymin = f (xmin) · Maksimum- ja miinimumpunkt Pmax(xmax; ymax); Pmin(xmin; ymin) Lineaarfunktsioon y = ax + b, a 0 Ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c, a 0 Eksponentfunktsioon y = ax, a > 0 ja a 0 Logaritmfunktsioon y = log a x , a > 0, ja a 1, x > 0 -1 Kui f ( x ) = a , siis f x ( x ) = log a x -1 Kui f ( x ) = log a x , siis f (x) = a x Trigonomeetrilised funktsioonid
I Võrdeline seos y = a*x graafikuks sirge II Lineaarne seos y = ax + b graafikuks sirge III Pöördvõrdeline sõltuvus a y= graafikuks hüperbool x IV Ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c ;a0 graafikuks parabool a) Avaneb kuhu b) nullkohad [ax2 + bx + c=0] c) -b haripunkt XHP= 2a VI Erijuhud Funktsioon ja funktsiooni määramispiirkond a) a lahenda a 0 1 b) a0
Neid arve X ja Y nim. vektori v koordinaatideks antud vektorbaasi suhtes ning kirjutatakse v=(X;Y). Vektori pikkus: Vektori, kui suunatud lõigu pikkuseks nim. selle lõigu pikkust. 12. Lineaarfunktsioon: Mõiste: Funktsiooni y=mx+b, kus m0 ja b on mingid kontstandid, nim. lineaarfunktsiooniks. Joonestamine: (näide) Asend ja tõusunurk: Lineaarfunktsioon on rangelt kasvav, kui m>0 ja rangelt kahanev, kui m<0 (joonisel). 13. Ruutfunktsioon: Mõiste: Ruutfunktsioon on (y=x²) mittenegatiivsete väärtustega paarisfunktsioon. Joonestamine: (näide) Haripunkt: Graafikus (näide joonisel) on ruutbarabool, mille haripunkt asub nullpunktis ja mis on sümmeetriline y-telje suhtes. Asend: Argumendi pos. väärtuste korral on ruutfunktsioon rangelt kasvav, neg. korral rangelt kahanev. 15. Aritmeetiline jada: Mõiste: Jada, mille iga liikme ja temale vahetult eelneva liikme vahe on konstantne, nimetatakse aritmeetiliseks jadaks. Liikmete leidmine:
8x3 + 36x2 + 54x + 27 316 8x3 + 12x2 6x 1 = 0 x2 + x 6 = 0 x1 = 0,5 + 2,5 = 2 x2 = 0,5 2,5 = 3 Kontroll: x1 = 2 vasak pool: (2 . 2 + 3)3 316 = 73 316 = 27 parem pool: (2 . 2 1)3 = 33 = 27 Vasak pool on võrdne parema poolega. x2 = 3 vasak pool: (2 . ( 3) + 3)3 316 = ( 3)3 316 = 343 parem pool: (2 . ( 3) 1)3 = ( 7)3 = 343 Vasak pool on võrdne parema poolega. Vastus: x1 = 2 ja x2 = 3 Ruutfunktsioon - Sissejuhatus ruutfunktsiooni Praeguseks momendiks peaksid tundma niisuguseid seosei muutujate x ja y vahel, nagu a võrdeline seos y = ax, pöördvõrdeline seos y ning lineaarseos ehk lineaarfunktsioon y = x ax + b. Kordame neid seoseid. Edasi vaatame ülesandeid. 1. Joonesta võrdelise seose y = 1,5x graafik ja leia selle abil muutuja y väärtused, kui x 2; 1; 0; 1; 2; 3 .
a >0 I ja III veerand oonid I y=ax+b a <0 II ja IV veerand Ruutfunktsioon (parabool) Jada on funktsioon, mille y=ax+bx+c määramispiirkonnaks on positiivne naturaalarvude hulk Parabooli haripunkti saab arvutada: Funktsiooni määramispiirkond - Xh=-b/2a või Xh=(X1*X2)/2
4.(8p) Laos oli 1230 kg aedvilju. Nendest 10% olid tomatid, 21% kurgid, 29% peedid ning ülejäänud olid kapsad. Mitu kg oli laos igat aedvilja? 5. (8p) Talumees Toomasel on talumaad 2100m2. Ta soovis istutada oma maale metsa (48%), harida põllumaaks (22%), istutada maasikaid (10%) ning jätta heinamaaks ülejäänud osa. Leia, mitu hektarit maaalast tegi Toomas metsaks, põllumaaks, maasikate kasvatuseks ja heinamaaks. 6. (10p) On antud ruutfunktsioon y=x2-6x+9. 1) Arvuta selle funktsiooni nullkohad. 2) Täida funktsiooni väärtuste tabel ja joonesta ruutfunktsiooni graafik. 3) Leia arvutamise teel, kas punktid A(9;6) ja B (3;5) asuvad ruutfunktsiooni graafikul. x 0 1 2 3 4 5 6 y 4) Leia haripunkti koordinaadid.
Ruutfunktsioon avaldub kujul y = ax2 + bx + c, kus a, b ja c on mistahes arvud ja ruutliikme kordaja a 0. Ruutfunktsiooni y = ax2 + bx + c graafikuks on parabool. Kui a > 0, siis parabooli harud avanevad üles, kui a < 0, siis alla. Parabooli sümmeetriatelge nimetatakse parabooli teljeks ja punkti, kus parabool lõikub oma teljega nimetatakse parabooli haripunktiks. Parabooli skitseerimiseks tuleb leida nullkohad ( võrrandi ax2 + bx + c = 0 lahendid) ja x + x2 haripunkt ( haripunkti abstsissi leiame kas nullkohtade aritmeetilise keskmisena 1 2 b või valemist x h = - ; ordinaadi leidmiseks paneme abstsissi väärtuse funktsiooni 2a 4ac - b 2 avaldisse ning leiame y väärtuse v...
"kaapima". · Järsul pidurdamisel. Rattad blokeeruvad ja auto hakkab libisema. · Vihmasaju ajal võib rataste ja teepinna vahele tekkida veekiht (vesiliug) Külgsuunas kaob haardumine siis, kui külgjõud ületab külgsuunalise haardejõu. Külgjõud tekib auto liikumisel kurvis ja see sõltub auto massist, kurvi raadiusest ning auto kiirusest (ruutfunktsioon). LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Auto liikumisele avaldavad takistust: 1. Rataste veeretakistus. See on suhteliselt väike ja püsiv suurus. 2. Inertsitakistus.Tekib auto kiirendamisel ja sõltub auto massist. 3. Õhutakistus. See suureneb ruutsõltuvuses auto kiirusest. Teatud kiirusel on õhutakistus nii suur, et auto veojõud seda enam ületada ei jõua ning see ongi auto piirkiiruseks
peast või paberil. Eesti keel (45 min) 1) Oma- ja võõrsõnaortograafia; 2) Vormimoodustus; 3) Algustäheortograafia; 4) Interpunktsioon; 5) Kokku- ja lahkukirjutamine; 6) Sõnavara ja stiil; 7) Funktsionaalne lugemine. Tamme Gümnaasium Matemaatika (45 min) 1) Avaldiste lihtsustamine; 2) Kirjalik arvutamine; 3) Tekstülesanded; 4) Protsentülesanded; 5) Funktsioonid (pöördvõrdeline-, lineaar- ja ruutfunktsioon); 6) Geomeetria (kolmnurk, nelinurk, ring, kuup, risttahukas). Hindamisel arvestatakse tekstist arusaamist, õige lahendusidee leidmist, lahenduskäigu ja vastuse vormistamist ning vastuse sisulise kontrolli tegemise oskust. Kaasa võtta kirjutusvahendid ja joonlaud. Taskuarvuti kasutamine POLE LUBATUD! Tamme Gümnaasium Loodusained (35 min)
x2+px+q=(x-x1)(x-x2) b S = ab ax 2 + b = 0 ⇒ x1,2 = ± − ba Tehted ratsionaalarvudega -a+(-b) = - (a+b) Ruutfunktsioon a d = a2 + b2 ax2+bx+c=0; x1, 2 = − b ± b − 4 ac 2 y=ax2 a>0 a<0 2a ⎧a − b, kui a ≥ b
emotsioonid on ehtsad, neid ei saa vahetada. Ja inimesed ongi ehitanud oma elu emotsioonidele: ükskõik, kui palju ka ei tähtsustataks õppimist, tööd, raha, surivoodil ei mõtle keegi, kuidas arvutada kolmnurga pindala või mis on dollari kurss. Ja ka kõige korralikumad inimesed saadavad kooli laia naeratusega igasugustesse keelatud pimedatesse kohtadesse, kui tuleb keegi, kes oskab sind hoida ja kellega koos olemine annab sulle palju rohkem kui ükskõik mitme tuhande aasta vanune ruutfunktsioon. Ning ka sünnipäevalaua taga või vanurina kamina ees meenutatakse just oma suurimaid meeletusi, lausa lollusi, kõiksugu hullumeelseid reise sõpradega Indiasse hääletades või salaja kodust välja hiilimisi, lisaks räägitatakse, kes kellega koos elab ja mitu last neil juba on, aga kunagi ei lobiseta tordi kõrvale vene keele pöördkondadest või millegist sellisest. Ja ühtegi mälestustki ei saa osta.
emotsioonid on ehtsad, neid ei saa vahetada. Ja inimesed ongi ehitanud oma elu emotsioonidele: ükskõik, kui palju ka ei tähtsustataks õppimist, tööd, raha, surivoodil ei mõtle keegi, kuidas arvutada kolmnurga pindala või mis on dollari kurss. Ja ka kõige korralikumad tüdrukud saadavad kooli laia naeratusega igasugustesse keelatud pimedatesse kohtadesse, kui tuleb keegi, kes oskab sind hoida ja kellega koos olemine annab sulle palju rohkem kui ükskõik mitme tuhande aasta vanune ruutfunktsioon. Ning ka sünnipäevalaua taga või vanurina kamina ees meenutatakse just oma suurimaid meeletusi, lausa lollusi, kõiksugu hullumeelseid reise sõpradega Indiasse hääletades või salaja kodust välja hiilimisi, lisaks räägitatakse, kes kellega koos elab ja mitu last neil juba on, aga kunagi ei lobiseta tordi kõrvale vene keele pöördkondadest või maksa- kassuulaste paljunemisest. Ja ühtegi mälestustki ei saa osta.
Ekstreemumkohad funktsiooni maksimum- ja miinimumkohad (tähis X e). Kohal x0 on funktsioonil y = f (x) maksimum, kui argumendi x kõigi väärtuste korral koha x 0 mingist ümbrusest kehtib võrratus f (x0) >/= f (x). Kohal x0 on funktsioonil y = f (x) miinimum, kui argumendi x kõigi väärtuste korral koha x 0 mingist ümbrusest kehtib võrratus f (x0) Ruutfunktsioon parabool; kuupfunktsioon hüperbool. 14. Funktsiooni graafiku teisendused 15. Pöördfunktsioon olgu hulgal X määratud funktsioon y = f (x). Kui selle funktsiooni muutumispiirkonna Y igale elemendile vastab üks ja ainult üks element x hulgast X nii, et y = f (x), siis on hulgal Y määratud funktsioon, mida nimetatakse esialge funktsiooni pöördfunktsiooniks. 16. Juurfunktsioon funktsioon, kus x asub juure all (?). 17
x2+px+q=(x-x1)(x-x2) b S = ab ax 2 + b = 0 x1,2 = ± - ba Tehted ratsionaalarvudega -a+(-b) = - (a+b) Ruutfunktsioon a d = a2 + b2 ax2+bx+c=0; x1, 2 = - b ± b - 4 ac 2 y=ax2 a>0 a<0 2a a - b, kui a b
Variatsioonikordaja on ühikuta suurus ja ta esitatakse tavaliselt protsentides. Kvartiilhälve iseloomustab lühimat võimaliku intervalli pikkust, kuhu satub pool kogu valimi mahust. Kvartiilide x0,75 ja x0,25 vahe. 13. Missugused karakteristikud iseloomustavad tihedusfunktsiooni kuju (nimeta 2). Definitsioonid. 14. Nimeta erinevad valimi keskmised. Aritmeetiline keskmine jne. Mis on neil erinevused? Aritmeetiline keskmine üldkogumi keskväärtus Ruutkeskmine teisenduseks ruutfunktsioon Geomeetriline keskmine teisenduseks logaritmfunktsioon Harmooniline keskmine teisenduseks pöördfunktsioon Kaalutud keskmine juhusliku suuruse iga väärtus Xi korrutatakse mingi kaaluga Wi, summeeritakse korrutised ning jagatakse tulemus kaalude summaga Tinglik keskmine juhusliku suuruse selliste väärtuste arit. Keskmine mis rahuldab teatud tingimust. 15. Mis on standardhälve, standardviga, asümmeetriakordaja, ekstsess, dispersioon?
d: | avaldis | tähendavad bsoluutväärtust b eksponentfunktsiooni, kus e logaritmi alus. -b± b -4 ac 2 x 1,2= Ruutvõrrandi lahendamine 2a a 2 b 3 c -9 x1 Err:509 x2 Err:509 y=ax2+bx+c D Err:509 Ruutfunktsioon x y 12 -5 Err:509 -4,5 Err:509 -4 Err:509 10 -3,5 Err:509 -3 Err:509 8 -2,5 Err:509 -2 Err:509 6 y -1,5 Err:509 -1 Err:509 4 -0,5 Err:509
70. Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga. 71. Ratsionaalarv arv, mida saab esitada kujul a/b, kus a ja b on täisarvud ning b ei võrdu nulliga. 72. Reaalarv lõpmatu kümnendmurruna esitatav arv. 73. Risttahukas püstprisma, mille põhjad on ristkülikud. 74. Romb võrdsete külgedega rööpkülik. 75. Ruut 1. võrdsete külgedega ristkülik. 2. arvu teine aste. 76. Ruutfunktsioon funktsioon y=ax2+bx+c. 77. Ruutkolmliige avaldis kujul ax2+bx+c, kus a, b ja c on antud arvud ja x on muutuja. 78. Ruutvõrrand võrrand ax2+bx+c=0, milles a, b ja c on antud arvud ja x tundmatu. 79. Rööpkülik paralleelsete vastaskülgedega nelinurk. 80. Samasus võrdus, mis kehtib temas esinevate muutujate mistahes väärtuste korral. 81. Samaväärsed võrrandid võrrandid, millel on kas samad lahendid või millel lahendid puuduvad. 82
x-i kujutiseks. Kui see on nii, siis öeldakse, et funktsioon f on üksühene. Üksühese funktsiooni korral on võrrand y = f(x) muutuja x suhtes üheselt lahenduv. Nt: kuupfunktsioon y = x 3 on ¨üksühene. Iga y korral leidub ainult ¨uks x nii, et valitud y on selle x-i kuup. Arv 8 on ainult ¨ühe arvu (so 2) kuup, arv −27 on ainult ¨ühe arvu (so −3) kuup jne. Lahendades võrrandi y = x 3 muutuja x suhtes saame argumendi x esituse y kaudu: x = √3 y. Seevastu ruutfunktsioon y = x 2 ei ole üksühene. Funktsiooni üks ühesust saab kindlaks teha ka graafiku abil. Kui suvaline xteljega paralleelne sirge läbib funktsiooni graafikut maksimaalselt ühes punktis, siis on see funktsioon üksühene. Üksühese funktsiooni ¨y = f(x) pöördfunktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab igale f(x)-le funktsiooni väärtuste hulgast vastavusse x-i. Pöördfunktsiooni avaldise saame, kui lahendame võrrandi y = f(x) muutuja x suhtes
−1 −1 d. Vahetame y ja x, saame, et y= f (x) – y=x/4+40 Seega: f (x)= x/4+40 5. Põhilised elementaarfunktsioonid: a. Lineaarne funktsioon: y=ax+b. Määramispiirkond X=(- ∞ ; ∞ ¿ . Muutumispiirkond Y=(- ∞ ; ∞ ¿ , kus a ≠ 0 2 b. Ruutfunktsioon: y=a x +bx+c. Määramispiirkond X=(- ∞ ; ∞ ¿ . Muutumispiirkond −b −b ( ) Y=(- ∞ ; f ( 2 a )¿ või Y = ( f 2 a ;−∞ ¿ ax +b c. Murdlineaarne funktsioon: y= cx +d
2.4 FUNKTSIOONI PIIRVÄÄRTUS. FUNKTSIOONI PIDEVUS Vaatleme funktsioone, mis on määratud valemiga y = f(x). Selliseid funktsioone võib liigitada nende määramispiirkonna järgi. Funktsioonid, mis on määratud kogu reaalarvude hulgas. Need on funktsioonid, mille väärtusi on võimalik arvutada argumendi x iga väärtuse korral. Sellised funktsioonid on lineaarfunktsioon y = ax + b, ruutfunktsioon y = ax 2 + bx + c , aga ka naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioon y = x n . Kõigile neile on ühine see, et funktsioonide graafikud on pidevad jooned ja kogu graafiku saab joonestada ilma pliiatsit paberilt tõstmata pideva joonega. Öeldakse, et vaadeldavad funktsioonid on pidevad kogu arvteljel. Funktsioonid, mille määramispiirkond koosneb arvtelje ühest osast. Leidub funktsioone, mis on määratud vaid arvtelje ühel osal: poolsirgel, vahemikus või lõigul
47. Sirgete lõikepunkt veerandis 55. Lineaarfunktsioon y = ax +b , kus a, b =R Graaik on sirge 56. Ruutfunktsioon y = ax 2 + bx + c , kus a, b, c = R ja a 0 p n L = a1 ± Graafik on parabool: 100 -kui a>0, siis avaneb üles 68. Eksponentfunktsioon -kui a<0, siis avaneb alla y = a x , kus a > 0 ja a 1 -parabool y=ax2 on sümmeetriline y-telje
· Funktsiooni miinimum ymin = f (xmin) · Maksimum- ja miinimumpunkt Pmax(xmax; ymax); Pmin(xmin; ymin) · Periood f(x + T) = f(x), T periood · Paarisfunktsioon Funktsioon f(x), kui f( x) = f(x) · Paaritu funktsioon Funktsioon f(x), kui f(x) = f(x) Lineaarfunktsioon y = ax + b, a 0 ja b antud arvud Ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c, a 0 , b ja c antud arvud Astmefunktsioonid y = x 2n 1, n 0, n N y = x 2n, n 0, n N y = x 2n, n 0, n N y = x (2n 1), n 0, n N Juurfunktsioonid y= x; x 0 y =3 x Eksponentfunktsioon y = ax, a > 0 ja a 0 Logaritmfunktsioon y = log a x , a > 0, ja a 1, x > 0
Seega, kui õnnestuks konstrueerivasse lähendisse üle kanda esialgse funktsiooni teise tuletise väärtust, siis saaksime joone kõveruse teatud mõttes säilitada. Kahjuks lineaarne lähend selleks ei sobi, sest lineaarse funktsiooni teine tuletis on alati null. Seega peame kasutusele võtma vähemalt teise astme ehk ruutpolünoomid. Funktsiooni f(x) ruutlähend punkti x=a ümbruses ruutfunktsioon , mis rahuldab järgmisi tingimusi: Otsime meid huvitavat polünoomi järgmisel kujul: kus on konstantsed kordajad. Nende kordajate määramiseks arvutame kõigepealt tuletised kuni järguni n: Pannes neis avalidstes ja valemis muutuja x võrduma a-ga saame Kasutades tingimusi tuletame järgmised valemid kordajate jaoks: Seega saame valemi: b
Soovituslik meetod; Funktsionaalne meetod kõige täpsem, taime arvestav meetod. Kasvukõvera loogika. Väetise efektiivsus: Väetise efektiivuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetisannus (kg/ha) ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Matemaatilist seost saagi ja seda mõjutava faktori vahel nimetatakse saagifunktsiooniks ehk saagivõrrandiks. Saagi seost kasutatava väetiskogusega iseloomustab hästi ruutfunktsioon (üldkuju vaata põhikonspektist!). Väetiste efektiivsuse väljendamise võimalused: kogu enamsaak (ühik kg/ha, t/ha), keskmine enamsaak (1 kg toiteelemendi kohta); diferentsiaalefektiivsus on täiendavalt antud 1 kg toiteelemendi efektiivsus Väetistkogust, millega saame kõige suurema saagi, nimetatakse argronoomiliselt efektiivseks väetiskoguseks. Kui me tahame kasumit (rikkaks saada), siis arvutada majanduslikult efektiivseks
tegurdamine ............................................. 269 lahendamine . ................................... 176 Kuidas peita kolmekesi ühist varandust? ...... 271 Võrrandi teisendamisest üldisemalt ............. 176 Ruutfunktsioon ja tema lahendivalem ......... 272 Väike võrrandijutt ........................................ 179 Veel võrrandi lahendamisest ........................180 eksponentsiaalfunktsioon . ............... 280 Eksponentsiaalfunktsioon ja astendamine ...281 võrrand ja geomeetria ...................... 184
Vähimruutude meetod Empiiriline valem: valem y = f(x), mis väljendab mingi katse tulemusena saadud kahe suuruse x ja y vahelist ligikaudset sõltuvust. Vähimruutude meetod: see on üks võimalus, mille kaudu saab leida võimalikult head empiirilist valemit y = f(x). Põhiideeks on leida valemis esinevad arvkordajad nii, et valemi põhjal arvutatud suuruste f(xi) ja katseandmete yi vahede ruutude summa oleks minimaalne. Erinevaid lähendfunktsioone: o Lineaarfunktsioon y = ax + b o Ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c o y = aebx o y = a log x o y = a sin bx Arvutamine (lineaarsel juhul): o Kõigepealt saadakse katseandmed tabelina, kus on kirjas x ja y väärtused. o Edasi moodustatakse tabel, kus on eraldi veergudes kirjas i katsete arv, xi väärtus mingi katse korral, yi väärtus mingi katse korral, xi2 - väärtuse ruut mingi katse korral ja xiyi x ja y väärtuste korrutis mingi katse korral. Iga veeru lõpus on veergude summa.
teise tunni järel on hinnangu suurus juba 11 palli ja see suureneb kogu töötatud aja vältel. Paraku tekib ka seda tööd tehes väsimus ja tüdimus ning enesehinnang kasvab tund-tunnilt üha vähem. Viimase töötunni järel on Juhan sunnitud tõdema, et selle aja vältel lisandus enesehinnangule vaid üks pall. Kaardimänguga on asjad hoopis teisiti. Siin kehtib vanasõna ,,Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama" ja Juhani enesehinnangu seost kulutatud ajaga t kirjeldab ruutfunktsioon H (t ) t 2 . Ratsionaalse inimesena on Juhan nõus mõnest hobist ka loobuma, kui sellega tegelemine ei ole võimalik või otstarbekas. Aeg tundides Metsajooks Aiatöö Kaardimäng Hinnang Muutus Hinnang Muutus Hinnang Muutus 1 10 10 6 6 1 1 2 17 7 11 5 4 3
16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; Konstanse saagi seadus : Taimekoosluse eeldused: a) summaarne lehe pind maapinna kohta on konstante. Summaarne lehe pind L L=const. on ühe taime pind, N taimede arv, L= N b) =aD2a, kus a- mingi koefitsient. Lehe pind on taime diameetri funktsioon. Koefitsient näitab mitme kordsed taime lehed on c) kaks erinevat kuju: 1) taime kaal on ka taime diameetri ruutfunktsioon. Kaal sõltub diameetrist W=bD 2 2) W=dB3 Nende kolme eeldusega saame teha valemites asendused. Avaldame kaalu W=b(L/a) 2/2N-1, kus a ja b on konstandid, L konstant, seega saame b(L/a) 2/2, mille tähistame C-ga. Konstantse saagi seadus on W=cN -1 ehk wN=const. Isehõrenemise seadus W=cN-3/2 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); - OO neutralism - - - - konkurents - + + mutualism mõlemale poolele kasulik
annaabi.ee 
