40 30 20 10 0 -6 -4 -2 0 2 4 6 -10 -20 -30 Koostas: -40 Ruutfunktsioonid · Ruutfunktsioon y = x² · Ruutfunktsioon y = ax² · Ruutfunktsioon y = ax² + c · Ruutfunktsioon y = ax² + bx · Ruutfunktsioon y = ax² + bx + c Ruutfunktsioon y = x² Ruutliikme kordaja on 1 30 y Graafikut nimetatakse 25 PÕHIPARABOOLIKS 20 Graafik avaneb ÜLES 15 Graafik on sümmeetriline Y - TELJE SUHTES 10 Nullkoht on punktis ( 0 ; 0 )
Ruutfunktsioon Funktsiooniks nimetatakse seost kahe muutuja vahel, kus ühe muutuja igale võimalikule väärtusele vastab teise suuruse üks kindel väärtus. · x ja y on muutujad · x on argument · y on funktsiooni väärtus · a on kordaja ehk mingi arv Argumenti + väärtuste hulka nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks, ning muutuja y vastavate väärtuste hulka funtsiooni väärtuste piirkonnaks. Määramispiirkond- x Väärtuste piirkond- y · Ruutfunktsiooni graafikuks on parabool. · Parabool on sümmeetriline y-telje suhtes. · Parabooli sümmeetriatelge nimetatakse parabooli teljeks. · Parabooli ja tema telje ühist punkti nimetatakse parabooli haripunktiks. Mida suurem on kordaja a absoluutväärtus, seda kitsam on parabool. Argumendi x neid väärtusi, mille korral funktsiooni väärtus on null, nimetatakse funktsiooni nullkohtadeks. Hulkliiget, mille li...
docstxt/14434499543476.txt
docstxt/14646781466347.txt
docstxt/14127017403285.txt
Ruutfunktsioon Ruutfunktsiooni üldkuju: Ruutliige on funktsiooni pealiikmeks, kuna ruutliige määrab selle graafiku iseloomu ja kuju. Lineaarliige ja vabaliige mõjuvad vaid graafiku asukohta koordinaatteljestikus. Ruutfunktsiooni graafik on parabool Parabooli kuju sõltub ruutliikme kordaja suurusest ja märgist: Parabooli joonestamine: · Koosta väärtuste tabel. · Joonesta koordinaattasand. · Kanna arvutatud punktid koordinaattasandile. · Ühenda tasandile kantud punktid. Parabooli haripunkti koordinaatide arvutamine Parabooli nullkohtade arvutamine Ülesanded 1. Joonesta parabool graafik vahemikus . Lahenduskäik: Kui , siis Kui , siis Kui , siis Kui , siis Kui , siis Kui , siis Kui , siis 2. Arvuta parabooli haripunkti koordinaadid. Lahendus: ,, Leiame: Nüüd asendame leitud xh väärtus...
Ruutfunktsioon Ruutfunktsioon y = ax2 + c ja tema graafik Vaatleme niisugust muutujate x ja y vahelist seost, mis on esitatud valemiga y = ax2 + c, kus a ja c on antud arvud ning a 0. Määramispiirkonnaks on kõigi reaalarvude hulk või selle osahulk. NÄIDE 1. Joonestame ühes ja samas teljestikus ruutfunktsioonide y = 2x2 ja y = 2x2 + 2 graafikud. Lahendus: Koostame kõigepealt muutujate x ja y vastavate väärtuste tabeli. x 2 1,5 1 0,5 0 0,5 1 1,5 2
docstxt/13491971659.txt
FUNKTSIOONID x- funktsiooni argument y- funktsiooni väärtus 1. V õ r d e l i n e s e o s y=ax * sirge * läbib 0 * a > 0 -> 1. Ja 3. Veerandis * a < 0 -> 2. Ja 4. Veerandis 2. P ö ö r d v õ r d e l i n e s e o s y= *x0 * x kasvades, y kahaneb ja vastupidi * hüperbool * harudel puuduvad ühised punktid kordinaat telgedega * a > 0 -> 1. Ja 3. Veerandis * a < 0 -> 2. Ja 4. Veerandis 3. L i n e a a r f u n k t s i o o n y=ax+b * sirge * lõikab y-telge punktis (0; b) * a > 0 -> tõusev sirge, 1. Ja 3. veerandis * a < 0 -> langev sirge, 2. Ja 4. Veerandis 4. R u u t f u n k t s i o o n y= a x 2 + b x + c * parabool * a > 0 -> avaneb üles * a < 0 -> avaneb alla * nullkohad Lahendab vastava ruutvõrrandi ...
Ruutfunktsioon ja selle graafik EESMÄRGID Parabooli y = ax2 + k joonestamine Tutvustada lihtsamat parabooli Parabooli y = ax2 + bx +c joonestamine Paraboolide joonestamine Parabooli y = ax2 + k joonestamine Sümmeetriatelg y = x2 x=0 x y (x, y) (–2, 4) y –2 4 –1 1 (–1, 1) 0 0 (0, 0) 1 1 (1, 1) x 2 4 (2, 4) Parabool avaneb ülespoole. Haripunkt (0, 0) Parabooli y = ax2 + k joonestamine Võrrandis y = x2 , mis on a ? a = 1 . Kuid, mis juhtub, kui a ei võrdu 1? Näiteksy võrrandis y = – 4x2 . Mis on a ? a=–4 x y (x, y) x –2 – 16 (–2, –16) –1 –4 (–1, –4) 0 0 (0, 0) ...
Ruutfunktsioon y=ax+c, kus a ja Valemis y=ax+c Graafikuks on y=ax+c: c on antud arvud on ax ruutliige ja parabool, mis on ning x ja y on c vabaliige. sümeetriline y muutujad. telje suhtes. Parabooli haripunkt on punktis (0;c). Kui a>0, siis avaneb parabool ülespoole, kui a<0, siis allapoole. Mida suurem a, seda...
docstxt/134919721594.txt
Ruutfunktsioon Across 4. Ruutfunktsiooni graafikuks on joon, mida nimetatakse Parabooliks 6. c on ? Vabaliige 7. bx on Lineaarliige 8. Sümmeetriatelje ja parabooli ühist punkti nimetatakse Haripunktiks Down 1. funktsiooni, mis on esitatud ruutavaldisega nimetatakse Ruutfunktsiooniks 1. Parabool avaneb üles, kui kordaja a on Positiivne 2. Punkte x-teljel, kus parabool lõikab või puudutab x-telge nimetatakse nullkohtadeks 3. Parabool avaneb alla, kui kordaja a on Negatiivne MARI LIIS LEPPOJA
Funktsiooni mõisted Lineaarfunktsiooni graafik on sirge. Lineaarfunktsiooni graafiku joonestamiseks peab teadma vähemalt kahe punkti koordinaate. Funktsiooni y = 3x + 1 graafik ei läbi koordinaatide alguspunkti. Kui sirge läbib punkte (2; 2) ja (5; 2), siis see sirge on paralleelne x-teljega. Kui sirge läbib punkte (3; 4) ja (3; 2007), siis see sirge on risti x-teljega. Funktsiooni y = 4x + 2 graafik ei läbi punkti (2; 10). Parabooli joonestamiseks tuleb välja arvutada rohkem kui kahe punkti koordinaadid. Ruutfunktsiooni graafik läbib y-telge ühes punktis. Parabooli ja x-telje lõikepunktide x-koordinaate nimetatakse ruutfunktsiooni nullkohtadeks. Pöördvõrdelise seose graafik on hüperbool. Sõltuvuse y = 3 : x graafiku harud paiknevad esimeses ja kolmandas koordinaatveerandis. Pöördvõrdelise sõltuvuse y = a : x graafik ei läbi y-telge. Pöördvõrdelise sõltuvuse y = 5 : x graafiku haru...
Joone võrrand Lineaarfunktsioon Funktsiooni, mida saab esitada kujul y = ax+ b nimetatakse lineaarfunktsiooniks. Avaldis ax on lineaarliige. Arv b on vabaliige, b väärtus vastab argumendi (x) väärtusele 0. Arv a näitab, mille võrra muutub funktsioon (y), kui argument (x) suureneb ühe võrra. Lineaarfunktsiooni y = ax + b graafikuks on sirge, mis lõikub y-teljega punktis (0;b) ja läbib punkti (1; a+b). Sirge tõus a näitab, kui palju muutub sirgel oleva punkti ordinaat (y) siis, kui abstsiss (x) kasvab ühe ühiku võrra. Ruutfunktsioon Ruutfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mis on esitatud ruutavaldisega y = ax 2 + bx + c, kus ax 2 on ruutliige, bx on lineaarliige, c on vabaliige. Ruutfunktsiooni graafikuks on joon, mida nimetatakse parabooliks. Parabooli sümmeetriatelg on sirge, mille suhtes parabool on sümmeetriline (nimetatakse ka parabooli teljeks). Sümmeetriatelje ja parabooli ühist punkti nimetatak...
Funktsioonid. Nimetus: Valem: Põhitunnus: Graarik: Võrdeline seos: Y=ax Ühe muutuja Graafikuks on ,kus a on suurenemisel(vähenemisel) sirge, mis läbib 0 antud arv mingi arv korda suureneb punkti. See ning x ja (väheneb) teine muutuja tähendab, et 0 y on sama arv korda. kuulub muutujad. määramispiirkonda. Pöördvõrdeline Y=a/x , Pöördvõrdelise seose Graafikuks on seos: kus a on korral on muutujate hüperbool. 0 ei antud arv vastavate väärtuste korrutis kuulu määramis ning x ja jääv. piirkonda. Kui arv y on a>o, siis graafik on ...
Ruutfunksioon on seos kahe muutuja vahel.Ühele muutujale antakse väärtused ja teine arvutatakse nende põhjal. Muutujad=x ja y c=vabaliige kordajad:a-ruutliikmekordaja b-lineaarliikme kordaja Funktsiooni saab esitada tabelina,valemiga,graafikuna,järjestatud arvupaaridesse. Graafikuks : parabool Parabool on sümmeetriline oma telje suhtes.Telg läbib alati parabooli haripunkti. y=ordinaat x=abstsiss nullkoht:need on punktid,kus funktsioonigraafik lõikab x-telge. korrutis on 0,kui üks teguritest on 0
" Matemaatika/9kl/2006/07 õa/I/1 a2 = a a, kui a 0 RUUTFUNKTSIOON Arvuruutjuur. Korrutise a= 11. 14. 09. 06 JA RUUTVÕRRAND. ruutjuur. Jagatise ruutjuur. - a, kui a < 0 Selgitus. 1) lk 23 27, ül 101-103
Funktsioone saab esitada valemi, tabeli graafikuga ja sõnaliselt.
Funktsioon e kujutius- seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teiste
hulgast.
Lineaarfunktsioon- funktsioon, mida saab esitada kujul y=ax+b.
Ruutfunktsioon- funktsioon, mis on esitatud ruutavaldisega.
Funktsiooni määramispiirikond- valemina antud funktsiooni argumendi x selliste väärtuste hulk,
mille korral on võimalik funktsiooni f(x) väärtust välja arvutada.
Funktsiooni muutumispiirkond- funktsiooni väärtuste hulk ehk selle määramispiirkonna kujutis.
Kasvavaks nimetatakse funktsiooni y=f(x) vahemikus (a;b), kui selles vahemikus argumendi
väärtuste suurenedes ka funktsiooni vastavad väärtused suurenevad: kui x1
Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti 4. Funktsioonid ja nende graafikud Põhiteadmised Võrdeline sõltuvus; pöördvõrdeline sõltuvus; üksühene seos; funktsiooni mõiste; lineaar- ja ruutfunktsioon; funktsiooni määramis- ja muutumispiirkond; funktsiooni nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad; funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud, ekstreemumid; paaris- ja paaritufunktsioon; perioodiline funktsioon; pöördfunktsioon; astme-, eksponent-, logaritm- ja trigonomeetrilised funktsioonid. Põhioskused Võrdeline jaotamine; funktsioonide garaafikute skitseerimine ja lugemine; funktsiooni nullkohtade, määramis-, muutumis-, positiivsus-, negatiivsuspiirkondade, kasvamis- ja kahenemisvahemike leidmine võrrandite ja võrratuste lahendamise teel...
TULETIS · Tuletise moodustamine: On antud funktsioon y = f ( x) . Järgnevalt on vaja leida funktsiooni muut: y = f ( x + x) - f ( x ) Seejärel lihtsustada muudu valemit. Lõpuks on vaja leida funktsiooni piirväärtus, mis ühtlasi on ka tuletis. Tuletist märgitakse [y']-ga. y f ( x + x ) - f ( x ) y ' = lim = lim x x x x Pärast koondamist ja taandamist lähendada või panna x võrduma nulliga. Nii kaob funktsioonist x ära. Järelejäänud avaldis ongi tuletis. NÄIDE: 1 Funktsioon: y = x 1 1 Muut: y = - ( x + x ) x 1 1 x - ( x + x) x - x - x -x Lihtsustus: y = - = = = ( x + x ) x x( x + x ) x ( x + x) x( x + x ) ...
reaalse sisuga näite võib klassis esitada, lahendada ja analüüsida. Soovitan selleks kasutada programmi GeoGebra. Joonis 13 Liikumise graafikule kanname ühe punkti nii, et on nähtavad ka selle punkti koordinaadid. Punkti liigutamisel muutuvad ka koordinaadid (sõiduks kulunud aeg ja sõidukiirus). Joonisel 13 annavad punkti A koordinaadid vastuse esimesele ülesandele. 5. Ruutfunktsioon ja selle graafik Ruutfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mille saab esitada kujul y = ax2 + bx + c, kus a 0 ning b ja c on antud arvud. Ruutfunktsiooni käsitlemiseks koolis on mitmeid võimalusi: 1) ruutvõrrandi lahendamist käsitletakse enne ruutfunktsiooni tundmaõppimist; 2) ruutfunktsiooni graafiku konstrueerimine on seotud vastava ruutvõrrandi lahendamisega; 3) ruutfunktsiooni käsitletakse enne vastavat võrrandit. 10
www.andmill2.planet.ee/gmat.html Funktsioonid · Võrdeline sõltuvus y = ax a · Pöördvõrdeline sõltuvus y= x Funktsiooni uurimine · Nullkohtade hulk X0 : f ( x) = 0 funktsiooni f(x) nullkohtade x1; x2; x3 leidmine · Positiivsuspiirkond X : f ( x) > 0 + · Negatiivsuspiirkond X - : f ( x) < 0 · Kasvamisvahemikud X : f ( x ) > 0 · Kahanemisvahemikud X : f ( x ) < 0 · Maksimumko...
I Võrdeline seos y = a*x graafikuks sirge II Lineaarne seos y = ax + b graafikuks sirge III Pöördvõrdeline sõltuvus a y= graafikuks hüperbool x IV Ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c ;a0 graafikuks parabool a) Avaneb kuhu b) nullkohad [ax2 + bx + c=0] c) -b haripunkt XHP= 2a VI Erijuhud Funktsioon ja funktsiooni määramispiirkond a) a lahenda a 0 1 b) a0
Neid arve X ja Y nim. vektori v koordinaatideks antud vektorbaasi suhtes ning kirjutatakse v=(X;Y). Vektori pikkus: Vektori, kui suunatud lõigu pikkuseks nim. selle lõigu pikkust. 12. Lineaarfunktsioon: Mõiste: Funktsiooni y=mx+b, kus m0 ja b on mingid kontstandid, nim. lineaarfunktsiooniks. Joonestamine: (näide) Asend ja tõusunurk: Lineaarfunktsioon on rangelt kasvav, kui m>0 ja rangelt kahanev, kui m<0 (joonisel). 13. Ruutfunktsioon: Mõiste: Ruutfunktsioon on (y=x²) mittenegatiivsete väärtustega paarisfunktsioon. Joonestamine: (näide) Haripunkt: Graafikus (näide joonisel) on ruutbarabool, mille haripunkt asub nullpunktis ja mis on sümmeetriline y-telje suhtes. Asend: Argumendi pos. väärtuste korral on ruutfunktsioon rangelt kasvav, neg. korral rangelt kahanev. 15. Aritmeetiline jada: Mõiste: Jada, mille iga liikme ja temale vahetult eelneva liikme vahe on konstantne, nimetatakse aritmeetiliseks jadaks. Liikmete leidmine:
8x3 + 36x2 + 54x + 27 316 8x3 + 12x2 6x 1 = 0 x2 + x 6 = 0 x1 = 0,5 + 2,5 = 2 x2 = 0,5 2,5 = 3 Kontroll: x1 = 2 vasak pool: (2 . 2 + 3)3 316 = 73 316 = 27 parem pool: (2 . 2 1)3 = 33 = 27 Vasak pool on võrdne parema poolega. x2 = 3 vasak pool: (2 . ( 3) + 3)3 316 = ( 3)3 316 = 343 parem pool: (2 . ( 3) 1)3 = ( 7)3 = 343 Vasak pool on võrdne parema poolega. Vastus: x1 = 2 ja x2 = 3 Ruutfunktsioon - Sissejuhatus ruutfunktsiooni Praeguseks momendiks peaksid tundma niisuguseid seosei muutujate x ja y vahel, nagu a võrdeline seos y = ax, pöördvõrdeline seos y ning lineaarseos ehk lineaarfunktsioon y = x ax + b. Kordame neid seoseid. Edasi vaatame ülesandeid. 1. Joonesta võrdelise seose y = 1,5x graafik ja leia selle abil muutuja y väärtused, kui x 2; 1; 0; 1; 2; 3 .
Lineaarfunktsioon (sirge) a >0 I ja III veerand oonid I y=ax+b a <0 II ja IV veerand Ruutfunktsioon (parabool) Jada on funktsioon, mille y=ax+bx+c määramispiirkonnaks on positiivne naturaalarvude hulk Parabooli haripunkti saab arvutada: Funktsiooni määramispiirkond - Xh=-b/2a või Xh=(X1*X2)/2
4.(8p) Laos oli 1230 kg aedvilju. Nendest 10% olid tomatid, 21% kurgid, 29% peedid ning ülejäänud olid kapsad. Mitu kg oli laos igat aedvilja? 5. (8p) Talumees Toomasel on talumaad 2100m2. Ta soovis istutada oma maale metsa (48%), harida põllumaaks (22%), istutada maasikaid (10%) ning jätta heinamaaks ülejäänud osa. Leia, mitu hektarit maaalast tegi Toomas metsaks, põllumaaks, maasikate kasvatuseks ja heinamaaks. 6. (10p) On antud ruutfunktsioon y=x2-6x+9. 1) Arvuta selle funktsiooni nullkohad. 2) Täida funktsiooni väärtuste tabel ja joonesta ruutfunktsiooni graafik. 3) Leia arvutamise teel, kas punktid A(9;6) ja B (3;5) asuvad ruutfunktsiooni graafikul. x 0 1 2 3 4 5 6 y 4) Leia haripunkti koordinaadid.
Ruutfunktsioon avaldub kujul y = ax2 + bx + c, kus a, b ja c on mistahes arvud ja ruutliikme kordaja a 0. Ruutfunktsiooni y = ax2 + bx + c graafikuks on parabool. Kui a > 0, siis parabooli harud avanevad üles, kui a < 0, siis alla. Parabooli sümmeetriatelge nimetatakse parabooli teljeks ja punkti, kus parabool lõikub oma teljega nimetatakse parabooli haripunktiks. Parabooli skitseerimiseks tuleb leida nullkohad ( võrrandi ax2 + bx + c = 0 lahendid) ja x + x2 haripunkt ( haripunkti abstsissi leiame kas nullkohtade aritmeetilise keskmisena 1 2 b või valemist x h = - ; ordinaadi leidmiseks paneme abstsissi väärtuse funktsiooni 2a 4ac - b 2 avaldisse ning leiame y väärtuse v...
LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 1. Veojõud. Veojõud tekitatakse auto vedavatel ratastel. See sõltub mootori poolt arendatvast pöördemomendist (autojuhi vajutamisest gaasipedaalile) ja käigukastis valitud käigust. 2. Haardejõud. Haardejõud tekib auto rataste ja teepinna vahel. See sõltub rehvide ja teepinna seisukorrast, aga samuti ka auto kiirusest: - Rehvid: mida kulunum on rehvi turvisemuster, seda väiksem on rehvi haardevõime. Peale selle aga mõjutab haardetegurit ka rehvi mustri tüüp, rehvi materjal ja õhurõhk rehvis. - Teepinna seisukord: mida libedam on tee, seda väiksem on haardetegur. Näiteks: Auto saab liikuda siis, kui haardejõud on suurem veojõust. Vastasel juhul hakka...
Sisseastumiseksamid Linda Blande Koidula Gümnaasium Sisseastumiseksamid: Matemaatika Eesti keel Inglise keel Matemaatika (60 min) 1) Arvuhulgad, nende omadused; 2) Arvutamine kümnend- ja harilike murdudega; 3) Protsendi mõiste tundmine ja selle kasutamine ülesannete lahendamisel; 4) Lineaar-, ruut-, murdvõrrandite lahendamine; 5) Lineaar- ja ruutvõrrandisüsteemide lahendamine; 6) Tekstülesannete lahendamine (lineaarvõrrandi, ruutvõrrandi, lineaar-võrrandisüsteemi või ruutvõrrandisüsteemi abi; 7) Algebraliste avaldiste lihtsustamine; 8) Ringjoone pikkus ja ringi pindala; 9) Ruudu, ristküliku, rööpküliku, kolmnurga, trapetsi ja rombi ümbermõõt ja pindala; 10) Trigonomeetria kasutamine geomeetriliste ülesannete lahendamisel; 11) Kuubi, risttahuka ja püstprisma ruumala ja pindala leidmine Koidula Gümnaasium Eesti keel (30 min) Eesti kee...
x2+px+q=(x-x1)(x-x2) b S = ab ax 2 + b = 0 ⇒ x1,2 = ± − ba Tehted ratsionaalarvudega -a+(-b) = - (a+b) Ruutfunktsioon a d = a2 + b2 ax2+bx+c=0; x1, 2 = − b ± b − 4 ac 2 y=ax2 a>0 a<0 2a ⎧a − b, kui a ≥ b
emotsioonid on ehtsad, neid ei saa vahetada. Ja inimesed ongi ehitanud oma elu emotsioonidele: ükskõik, kui palju ka ei tähtsustataks õppimist, tööd, raha, surivoodil ei mõtle keegi, kuidas arvutada kolmnurga pindala või mis on dollari kurss. Ja ka kõige korralikumad inimesed saadavad kooli laia naeratusega igasugustesse keelatud pimedatesse kohtadesse, kui tuleb keegi, kes oskab sind hoida ja kellega koos olemine annab sulle palju rohkem kui ükskõik mitme tuhande aasta vanune ruutfunktsioon. Ning ka sünnipäevalaua taga või vanurina kamina ees meenutatakse just oma suurimaid meeletusi, lausa lollusi, kõiksugu hullumeelseid reise sõpradega Indiasse hääletades või salaja kodust välja hiilimisi, lisaks räägitatakse, kes kellega koos elab ja mitu last neil juba on, aga kunagi ei lobiseta tordi kõrvale vene keele pöördkondadest või millegist sellisest. Ja ühtegi mälestustki ei saa osta.
emotsioonid on ehtsad, neid ei saa vahetada. Ja inimesed ongi ehitanud oma elu emotsioonidele: ükskõik, kui palju ka ei tähtsustataks õppimist, tööd, raha, surivoodil ei mõtle keegi, kuidas arvutada kolmnurga pindala või mis on dollari kurss. Ja ka kõige korralikumad tüdrukud saadavad kooli laia naeratusega igasugustesse keelatud pimedatesse kohtadesse, kui tuleb keegi, kes oskab sind hoida ja kellega koos olemine annab sulle palju rohkem kui ükskõik mitme tuhande aasta vanune ruutfunktsioon. Ning ka sünnipäevalaua taga või vanurina kamina ees meenutatakse just oma suurimaid meeletusi, lausa lollusi, kõiksugu hullumeelseid reise sõpradega Indiasse hääletades või salaja kodust välja hiilimisi, lisaks räägitatakse, kes kellega koos elab ja mitu last neil juba on, aga kunagi ei lobiseta tordi kõrvale vene keele pöördkondadest või maksa- kassuulaste paljunemisest. Ja ühtegi mälestustki ei saa osta.
Mõisted suuliseks arvestuseks 1. Arvjada kui igale naturaalarvule n (alates 1-st) seatakse vastavusse üks kindel arv an, siis saadakse arvjada (arvude järjend, mis võib koosneda kas lõplikust või lõpmatust hulgast arvudest; selle saab kui seada ritta ükskõik mis arve). 2. Aritmeetiline jada jada, milles teisest liikmest alates on iga liikme ja sellele eelneva liikme vahe konstante (jada, kus iga kahe järjestikuse liikme vahe on võrdne). *Jada nimetatakse hääbuvaks ehk nullile lähenevaks, kui jadas järjest kaugemale minnes selle jada liikmed erinevad arvust 0 kui tahes vähe. 3. Aritmeetilise jada üldliige avaldub kujul an = a1 + d (n 1), kus a 1 on aritmeetilise jada esimene liige, d on jada vahe ning n on liikmete arv jadas. 4. Aritmeetilise jada n esimese liikme summa avaldub kujul Sn = (a1 + an) / 2 · n, kus a1 on aritmeetilise jada esimene liige, an on jada üldliige ning n on liikmete arv jadas. 5...
x2+px+q=(x-x1)(x-x2) b S = ab ax 2 + b = 0 x1,2 = ± - ba Tehted ratsionaalarvudega -a+(-b) = - (a+b) Ruutfunktsioon a d = a2 + b2 ax2+bx+c=0; x1, 2 = - b ± b - 4 ac 2 y=ax2 a>0 a<0 2a a - b, kui a b
Variatsioonikordaja on ühikuta suurus ja ta esitatakse tavaliselt protsentides. Kvartiilhälve iseloomustab lühimat võimaliku intervalli pikkust, kuhu satub pool kogu valimi mahust. Kvartiilide x0,75 ja x0,25 vahe. 13. Missugused karakteristikud iseloomustavad tihedusfunktsiooni kuju (nimeta 2). Definitsioonid. 14. Nimeta erinevad valimi keskmised. Aritmeetiline keskmine jne. Mis on neil erinevused? Aritmeetiline keskmine üldkogumi keskväärtus Ruutkeskmine teisenduseks ruutfunktsioon Geomeetriline keskmine teisenduseks logaritmfunktsioon Harmooniline keskmine teisenduseks pöördfunktsioon Kaalutud keskmine juhusliku suuruse iga väärtus Xi korrutatakse mingi kaaluga Wi, summeeritakse korrutised ning jagatakse tulemus kaalude summaga Tinglik keskmine juhusliku suuruse selliste väärtuste arit. Keskmine mis rahuldab teatud tingimust. 15. Mis on standardhälve, standardviga, asümmeetriakordaja, ekstsess, dispersioon?
d: | avaldis | tähendavad bsoluutväärtust b eksponentfunktsiooni, kus e logaritmi alus. -b± b -4 ac 2 x 1,2= Ruutvõrrandi lahendamine 2a a 2 b 3 c -9 x1 Err:509 x2 Err:509 y=ax2+bx+c D Err:509 Ruutfunktsioon x y 12 -5 Err:509 -4,5 Err:509 -4 Err:509 10 -3,5 Err:509 -3 Err:509 8 -2,5 Err:509 -2 Err:509 6 y -1,5 Err:509 -1 Err:509 4 -0,5 Err:509
70. Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga. 71. Ratsionaalarv arv, mida saab esitada kujul a/b, kus a ja b on täisarvud ning b ei võrdu nulliga. 72. Reaalarv lõpmatu kümnendmurruna esitatav arv. 73. Risttahukas püstprisma, mille põhjad on ristkülikud. 74. Romb võrdsete külgedega rööpkülik. 75. Ruut 1. võrdsete külgedega ristkülik. 2. arvu teine aste. 76. Ruutfunktsioon funktsioon y=ax2+bx+c. 77. Ruutkolmliige avaldis kujul ax2+bx+c, kus a, b ja c on antud arvud ja x on muutuja. 78. Ruutvõrrand võrrand ax2+bx+c=0, milles a, b ja c on antud arvud ja x tundmatu. 79. Rööpkülik paralleelsete vastaskülgedega nelinurk. 80. Samasus võrdus, mis kehtib temas esinevate muutujate mistahes väärtuste korral. 81. Samaväärsed võrrandid võrrandid, millel on kas samad lahendid või millel lahendid puuduvad. 82
x-i kujutiseks. Kui see on nii, siis öeldakse, et funktsioon f on üksühene. Üksühese funktsiooni korral on võrrand y = f(x) muutuja x suhtes üheselt lahenduv. Nt: kuupfunktsioon y = x 3 on ¨üksühene. Iga y korral leidub ainult ¨uks x nii, et valitud y on selle x-i kuup. Arv 8 on ainult ¨ühe arvu (so 2) kuup, arv −27 on ainult ¨ühe arvu (so −3) kuup jne. Lahendades võrrandi y = x 3 muutuja x suhtes saame argumendi x esituse y kaudu: x = √3 y. Seevastu ruutfunktsioon y = x 2 ei ole üksühene. Funktsiooni üks ühesust saab kindlaks teha ka graafiku abil. Kui suvaline xteljega paralleelne sirge läbib funktsiooni graafikut maksimaalselt ühes punktis, siis on see funktsioon üksühene. Üksühese funktsiooni ¨y = f(x) pöördfunktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab igale f(x)-le funktsiooni väärtuste hulgast vastavusse x-i. Pöördfunktsiooni avaldise saame, kui lahendame võrrandi y = f(x) muutuja x suhtes
−1 −1 d. Vahetame y ja x, saame, et y= f (x) – y=x/4+40 Seega: f (x)= x/4+40 5. Põhilised elementaarfunktsioonid: a. Lineaarne funktsioon: y=ax+b. Määramispiirkond X=(- ∞ ; ∞ ¿ . Muutumispiirkond Y=(- ∞ ; ∞ ¿ , kus a ≠ 0 2 b. Ruutfunktsioon: y=a x +bx+c. Määramispiirkond X=(- ∞ ; ∞ ¿ . Muutumispiirkond −b −b ( ) Y=(- ∞ ; f ( 2 a )¿ või Y = ( f 2 a ;−∞ ¿ ax +b c. Murdlineaarne funktsioon: y= cx +d
2.4 FUNKTSIOONI PIIRVÄÄRTUS. FUNKTSIOONI PIDEVUS Vaatleme funktsioone, mis on määratud valemiga y = f(x). Selliseid funktsioone võib liigitada nende määramispiirkonna järgi. Funktsioonid, mis on määratud kogu reaalarvude hulgas. Need on funktsioonid, mille väärtusi on võimalik arvutada argumendi x iga väärtuse korral. Sellised funktsioonid on lineaarfunktsioon y = ax + b, ruutfunktsioon y = ax 2 + bx + c , aga ka naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioon y = x n . Kõigile neile on ühine see, et funktsioonide graafikud on pidevad jooned ja kogu graafiku saab joonestada ilma pliiatsit paberilt tõstmata pideva joonega. Öeldakse, et vaadeldavad funktsioonid on pidevad kogu arvteljel. Funktsioonid, mille määramispiirkond koosneb arvtelje ühest osast. Leidub funktsioone, mis on määratud vaid arvtelje ühel osal: poolsirgel, vahemikus või lõigul
Ax + By + C = 0 -kui võrdetegur a<0, siis sirge asub II, IV 47. Sirgete lõikepunkt veerandis 55. Lineaarfunktsioon y = ax +b , kus a, b =R Graaik on sirge 56. Ruutfunktsioon y = ax 2 + bx + c , kus a, b, c = R ja a 0 p n L = a1 ± Graafik on parabool: 100 -kui a>0, siis avaneb üles 68. Eksponentfunktsioon -kui a<0, siis avaneb alla y = a x , kus a > 0 ja a 1 -parabool y=ax2 on sümmeetriline y-telje
1. Reaalarvud ja avaldised a, kui a 0 · Arvu absoluutväärtus a = - a, kui a < 0 · Astme mõiste ja omadused a 0 = 1, kui a 0 a1 = a a n = a a a a, kui n N 2 1 a-k = , kui a 0 ja k Z või ak kui a > 0 ja k Q m n a m , kui a > 0, m Z ja n N a = n 2 0...
Seega, kui õnnestuks konstrueerivasse lähendisse üle kanda esialgse funktsiooni teise tuletise väärtust, siis saaksime joone kõveruse teatud mõttes säilitada. Kahjuks lineaarne lähend selleks ei sobi, sest lineaarse funktsiooni teine tuletis on alati null. Seega peame kasutusele võtma vähemalt teise astme ehk ruutpolünoomid. Funktsiooni f(x) ruutlähend punkti x=a ümbruses ruutfunktsioon , mis rahuldab järgmisi tingimusi: Otsime meid huvitavat polünoomi järgmisel kujul: kus on konstantsed kordajad. Nende kordajate määramiseks arvutame kõigepealt tuletised kuni järguni n: Pannes neis avalidstes ja valemis muutuja x võrduma a-ga saame Kasutades tingimusi tuletame järgmised valemid kordajate jaoks: Seega saame valemi: b
Soovituslik meetod; Funktsionaalne meetod kõige täpsem, taime arvestav meetod. Kasvukõvera loogika. Väetise efektiivsus: Väetise efektiivuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetisannus (kg/ha) ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Matemaatilist seost saagi ja seda mõjutava faktori vahel nimetatakse saagifunktsiooniks ehk saagivõrrandiks. Saagi seost kasutatava väetiskogusega iseloomustab hästi ruutfunktsioon (üldkuju vaata põhikonspektist!). Väetiste efektiivsuse väljendamise võimalused: kogu enamsaak (ühik kg/ha, t/ha), keskmine enamsaak (1 kg toiteelemendi kohta); diferentsiaalefektiivsus on täiendavalt antud 1 kg toiteelemendi efektiivsus Väetistkogust, millega saame kõige suurema saagi, nimetatakse argronoomiliselt efektiivseks väetiskoguseks. Kui me tahame kasumit (rikkaks saada), siis arvutada majanduslikult efektiivseks
tegurdamine ............................................. 269 lahendamine . ................................... 176 Kuidas peita kolmekesi ühist varandust? ...... 271 Võrrandi teisendamisest üldisemalt ............. 176 Ruutfunktsioon ja tema lahendivalem ......... 272 Väike võrrandijutt ........................................ 179 Veel võrrandi lahendamisest ........................180 eksponentsiaalfunktsioon . ............... 280 Eksponentsiaalfunktsioon ja astendamine ...281 võrrand ja geomeetria ...................... 184
Vähimruutude meetod Empiiriline valem: valem y = f(x), mis väljendab mingi katse tulemusena saadud kahe suuruse x ja y vahelist ligikaudset sõltuvust. Vähimruutude meetod: see on üks võimalus, mille kaudu saab leida võimalikult head empiirilist valemit y = f(x). Põhiideeks on leida valemis esinevad arvkordajad nii, et valemi põhjal arvutatud suuruste f(xi) ja katseandmete yi vahede ruutude summa oleks minimaalne. Erinevaid lähendfunktsioone: o Lineaarfunktsioon y = ax + b o Ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c o y = aebx o y = a log x o y = a sin bx Arvutamine (lineaarsel juhul): o Kõigepealt saadakse katseandmed tabelina, kus on kirjas x ja y väärtused. o Edasi moodustatakse tabel, kus on eraldi veergudes kirjas i katsete arv, xi väärtus mingi katse korral, yi väärtus mingi katse korral, xi2 - väärtuse ruut mingi katse korral ja xiyi x ja y väärtuste korrutis mingi katse korral. Iga veeru lõpus on veergude summa.
teise tunni järel on hinnangu suurus juba 11 palli ja see suureneb kogu töötatud aja vältel. Paraku tekib ka seda tööd tehes väsimus ja tüdimus ning enesehinnang kasvab tund-tunnilt üha vähem. Viimase töötunni järel on Juhan sunnitud tõdema, et selle aja vältel lisandus enesehinnangule vaid üks pall. Kaardimänguga on asjad hoopis teisiti. Siin kehtib vanasõna ,,Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama" ja Juhani enesehinnangu seost kulutatud ajaga t kirjeldab ruutfunktsioon H (t ) t 2 . Ratsionaalse inimesena on Juhan nõus mõnest hobist ka loobuma, kui sellega tegelemine ei ole võimalik või otstarbekas. Aeg tundides Metsajooks Aiatöö Kaardimäng Hinnang Muutus Hinnang Muutus Hinnang Muutus 1 10 10 6 6 1 1 2 17 7 11 5 4 3
16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; Konstanse saagi seadus : Taimekoosluse eeldused: a) summaarne lehe pind maapinna kohta on konstante. Summaarne lehe pind L L=const. on ühe taime pind, N taimede arv, L= N b) =aD2a, kus a- mingi koefitsient. Lehe pind on taime diameetri funktsioon. Koefitsient näitab mitme kordsed taime lehed on c) kaks erinevat kuju: 1) taime kaal on ka taime diameetri ruutfunktsioon. Kaal sõltub diameetrist W=bD 2 2) W=dB3 Nende kolme eeldusega saame teha valemites asendused. Avaldame kaalu W=b(L/a) 2/2N-1, kus a ja b on konstandid, L konstant, seega saame b(L/a) 2/2, mille tähistame C-ga. Konstantse saagi seadus on W=cN -1 ehk wN=const. Isehõrenemise seadus W=cN-3/2 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); - OO neutralism - - - - konkurents - + + mutualism mõlemale poolele kasulik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
