FOSFORIRI NGE Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mille käigus fosfor ringleb keskkonnas (litosfääris, atmosfääris, biosfääris). Looduses esinevatest fosforiühenditest on kõige tavalisemad ja suurima tööstusliku tähtsusega fosforimineraalid fosforiit ja apatiit. Osa fosforhappe soolasid, näiteks fosfaadid, lahustuvad vees hästi. Taimedes ja loomorganismides olevatest fosforiühenditest võib moodustuda nende lagunemisel (näiteks veekogude põhjas) fosfiin, kuid seda esineb vaid erandlikes tingimustes.
jõuab maismaale. HAPNIKURINGE: Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. FOSFORIRINGE Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.[1] Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad. Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluse käigus muutumatuks, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks
1. Happed ja alused ning nende dissotsiatsioonikonstandid. 2. Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus). Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17. Nimetage atmosfääris olev...
v Fosfori põlemine toimub väga aeglaselt ja sellepärast Henning ei näinudki mingit tuld ega sädet ja selle tõttu ta ei tundnud ära põlemist. Fosfaadid v On fosfohapete soolad. v Koosnevad kahest ioonist.Metalli katioonist ja fosfaadtioonist.Omavahel seotud ioonilise sidemega. v Enamik fosfaate lahustuvad tugevates hapetes , leelismetallidega seondunud fosdaadid ka hästi vees. v Kasutatakse:väetistes ja pesupehmendajates. Fosfaat Fosforiringe Üldine Ø Fosforiringe on biogeokeemiline ringe,mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris , hüdrosfääris ja biofääris. Ø Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluses samaks. Ø Seda omastavad peaaegu kõik organismid. Fosfor keskkonnas Ø Looduses seineb fosforimineraalid, fosforiit ja apatiit. Ø Osa fosforhappe soolad lahustavad vees hästi. Ø Seda leidub nii veest,mullast kui ka õhust. Ököloogiline tähtsus Ø
· Ammooniumi assimileerivad (NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid kõik mikroorganismid · Deamineerivad mikroorganismid (NH3 eemaldamine aminohapetest ja valkudest) bakterid ja osa vetikaist © Merle Ööpik, EMÜ PKI 2 Lämmastikuringe lihtsustatud skeem: Väävliringe lihtsustatud skeem: © Merle Ööpik, EMÜ PKI 3 Fosforiringe lihtsustatud skeem: !!! OLULISED MÕISTED: aineringe, väike ja suur geoloogiline aineringe, biogeokeemiline tsükkel, bioloogiline aineringe, aeglane ja kiire süsinukuringe, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon, ammonifikatsioon. !!! OLULISED TEEMAD: 1. Aineringe(te) üldised seaduspärasused. 2. Elusaine põhikomponentide väga lühike iseloomustus. 3. Aineringe kiirus ja varude suurus.
Atmosfääri N2 liblikõieliste mügarbakterid nitraadid mullas denitrifitseerivad bakterid atmosfääri N2 Ammonifikatsioon - orgaaniliste N-ühendite (valgud jm.) lagundamine ammooniumi tekkega Nitrifikatsioon - ammooniumi oksüdatsioon nitritite ja nitraatideni Denitrifikatsioon - `nitraatne hingamine', nitraatide redutseerimine molekulaarse lämmastikuni Lämmastiku fikseerimine mõnede prokariootide võime kasutada molekulaarset lämmastikku Fosforiringe Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja rõhkudel tahkes olekus, ehk seega õhust raskemad. Fosfor on tähtis toitaine loomade ja taimede jaoks, eriti olulised on ioonid PO43- ja HPO42-. Fosforiühendid kuuluvad ka DNA-molekulide koostisesse,
Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. Hapniku ja süsihappegaasi sisalduse muutused atmosfääris on omavahel stöhhiomeetriliselt seotud, sest mõlemad osalevad peaaegu fikseeritud vahekorras nii fotosünteesi kui hingamise protsessides. Kuna aga hapnikku on atmosfääris süsihappegaasiga võrreldes väga palju rohkem, siis on ka inimtegevusest tingitud hapnikusisalduse suhteline muutumine süsihappegaasisisalduse vastava muutumisega võrreldes tühine. Fosforiringe: Fosforiringe all mõistame fosfori liikumist eluta loodusest elusasse ja tagasi. Fosforit gaasina ei esine ning seega seda atmosfääris pole. Kõige enam leiab fosforit kivimites (litosfääris), vähem elusolendites, mullas ja vees. Fosfor ringleb kivimite, organismide, mulla ja vee vahel. Vooluvesi uhub fosfori maakoorest välja ja see muutub kättesaadavaks maismaa- ja veetaimedele. Jõed kannavad fosforit maailmamerre. Nii meres kui ka teistes veekogudes sadaneb osa fosforist põhja
lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni.Troofilisi tasemeid ei saa olla ökosüsteemis üle 3-4. Sest järgmisele troofilisele tasemele läheb 1-10% eelneva taseme energiast või biomassist. AINERINGED Süsinikuringe so. Atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi Fosforiringe fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks.Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. Lämmastikuringe so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse Väävliringe so. väävli tsükliline liikumine loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävlioksüdatsiooniaste
III tase- sekundaarsed tarbijad (III taseme moodustavad alati edasi omnivoorid ja (segatoidulised) ja karnivoorid (lihatoidulised) Primaarproduktsioon- kiirus, millega taimede poolt toodetakse biomassi pindala ühiku kohta. Väljendatakse: sisalduva energia hulga järgi, kuivatatud organismi ainemassi järgi, seotud süsiniku hulga järgi. Primaarproduktsioon on kasutatav inimkonna poolt. See väljendab osa, mille tarbib ära inimkond. 13. Aineringed: süsinikuringe, fosforiringe, lämmastikuringe, veeringe. Süsinikuringe- on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemide komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Süsinikuringe toimub aeroobses ja anaeroobses keskkonnas. Aeroobsetes tingimustes vabaneb süsinik orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. Anaeroobsetes
· Magevee varu · Vee puhastamine · Hapniku tootmine · Eripäraste liikide kasvukoht AINERINGE -Ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine orgaaniliste ühendite koostisest anorgaaniliste ühendi koostisesse. · Liikumapanev jõud- organismides toimuvad ensüümireaktsioonid · Energiaallikas- Päikese,-ja keemiliste sidemete energia Kemo (keemilistest sidemetest saadav energia) Tähtsamad aineringed: · Süsisnikuringe · Lämmastikuringe · Fosforiringe · Hapnikuringe · Väävliringe SÜSINIKURINGE-s.o süsiniku liikumine eri ökosüsteemi komponentide vahel. · Komponendid- atmosfäär, produtsendid, konsumendid, destruendid, varis, huumus (nende vahel toimub) · Süsisniku koguhulk on suletud ringes muutumatu, s.t valitseb ökoloogiline tasakaal. Süsinikuringe??? · Fotsosüntees · Hingamine: aeroobne, anaaeroobne LÄMMASTIKRINGE- on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja
46. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; 47. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; 48. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus; 49. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; 50. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; 51. Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud? *Loengus ei käsitleta, õppida raamatust "Botaanika III" (väljas pdf-failina ka ÕIS-is).
+ N omastamine - NH3, NH4 omastamine ja sidumine biomassi Ammonifikatsioon mikroobne protsess, kus org N anorg N Nitrifikatsioon - ammoonium oksüdeeritakse nitraadiks (mikroobid) Denitrifikatioon - nitraat redutseerub vabaks gaasiliseks lämmastikuks Anammoks ammoniaak ja nitrit (oksüdant) vabaks gaasiliseks lämmastikuks. Anaeroobne protsess....nt reovee puhastid. Lämmastik inimkehas aminohapped. FOSFORIRINGE(kirjeldam.jatoimim.)biogeokeemiline ringe, mis hõlm. endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris, ja biosfääris. Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluse käigus muutumatuks, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Fosfaadina võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajaliku fosfori orgaanilistest ühenditest. P enam levinud vorm fosforiringes fosfaat.
2. Diferentsiaal-indikaator vähem püsivad, nt veereziim, mulla ehitus jne 3. Indikaator muutlikud, taimkate, mulla struktuur jne Elementaarmaastikud: 1. Subakvaalne veealune 2. Superakvaaline veepealne, aga põhjavesi lähedal 3. Transakvaalne seotud üleujutustega 4. Eluviiaalne veest puutumata ala, põhjaveest kõrgemal Süsinikuringe oluline fotosünteesiks Lämmastikuringe oluline toitaine taimedele. Fosforiringe oluline toitaine taimedele ja loomadele. Väävliringe oluline toitaine taimedele ja inimestele tootmistegevusel(väävelhape, akud jne) Veeringe vee pidev ringlemine Päikese, gravitatsiooni ja organismide mõjul. Väike veeringe Okeaniline Suur veeringe Globaalne Kivimite rabenemine põhjustavad tempi kõikumised ja vee külmumine kivilõhedes Kiviminte porsumine murenemine vee, hapniku, CO2 või biokeemilisel mõjul. Tähtsad mullas toimuvad protsessid: 1
N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter, aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad lämmastikku mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Pinnases elavad bakterid muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. Fosforiringe Fosforiringes puudub gaasiline faas. Normaalrõhul ja -temperatuuril on P tavaliselt vedelas olekus. Leidub fosforsoolade kujul (PO43-, HPO42-) vees, pinnases, mudades. Tavaliselt on mullas teda vähe ja ta on taimekasvule limiteerivaks faktoriks. Seetõttu kompenseeritakse seda fosforväetistega. Taime või looma lagunemisel satub fosfor pinnasesse tagasi. P vabaneb ka kivimite keemilisel murenemisel. Vee liikumisega kantakse ookeanidesse, kus settib. Seisuveekogudes sõltub
15.Fütoplanton—zooplankton—viidikas—haug—inimene 16.Biosfääri tähtsaimad aineringed on bioloogiliste makroelementide ringed – süsiniku-lämmastiku-, fosfori-, hapniku- javäävliringe. Samuti veeringe ja kivimiringe. 17.Kiire süsinikuringe: Süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse Aeglane süsinikuringe: Selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused, Kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri 18.Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad.
tingimused Rohtu kasvab piisavalt palju et jänesed saavad süüa, rohtu kasvab piisavalt (keskkonnataluvus) Ökoniss minu koht ökosüsteemis, see kus elan. Bruto a netoprouktsioon Bruto puu kasvatas ennast 1a Neto energiakulu, mis ta enda kasvatamiseks kulus. Lämmastikuringe: bakerid annavad taimele lämmastiku, loomad söövad taime ära, tekib surnud orgaaniline aine, lagundajad lagundavad ära, bakterid paiskavad uuesti lämmastiku õhku. Fosforiringe fosforit sisaldavad kivimid tulevad maapeale tagasi
ühenditesse; (2) taoimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsete lämmastikuühendite lämmastikust; (3) loomad vajavad orgaaniliste ühendite ja valkude lämmastikku; (4) prgaanilise aine lagunedes vabanevat ammoniaaki võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid; (5) suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile; (6) nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende toel toimub denitrifikatsioon. Fosforiringe Fosfor on tähtis elusainet moodustav element ja tema aineringe on üks olulisemaid kogu biosfääris. Fosfori ringlus käib tavaliselt läbi vee, mulla ja setete. Fosforiühendid vabanevad kivimite ja setete kulumise tagajärjel. Suur osa fosforiühenditest esineb tahkel kujul maakoores ja ookeani setetes. See on vees rahkesti lahustuv, mille tulemusena kahandab see hüdro- ja litosfääri vaheliste voogude intensiivsust. Atmosfääri osalus fosforiringes on väike.
elementide vahel ökosüsteemis. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, tema lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Tehnikas on kasutatav ammoniaagi süntees kõrge rõhu ja temperatuuri ning katalüsaatori toimel. 19. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosääris ja biosfääris. Erinevalt tesitest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad. Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluse käigus muutumatuks, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks.
elementide levikult 5. kohal. Inimkehas on fosforit keskmiselt kokku 1,5 kg. Sellest 1,4 kg paiknevad luudes ja hammastes, 130 g lihastes ning 12 g ajus ja närvisüsteemis. Soovituslikuks ööpäevaseks fosforivajaduseks erinevate allikate põhjal on 0,5-1,7 g. Tuntumateks fosforit sisaldavateks toiduallikateks on: kuivpärm, piim, liha, munad, nisukliid, teraviljad, kaunviljad, suitsu- ja määrdejuustud, kõrvitsa- ja päevalille- ja seesamiseemned, pähklid, munakollane, mandlid. Fosforiringe Fosforiringel puudub atmosfääri faas, fosfori varud esinevad sedimentaarsel kujul kivimites ja setetes. Kivimite erodeerumisel satub fosfor keskkonda ja ühtlasi aineringlusesse. Taimed omastavad fosforit fosfaatidena, absorbeerides (neelates) fosfaate juurte kaudu. Loomsed organismid omastavad seda elutähtsat elementi toiduga ja annavad seda oma ekskrementidega uuesti loodusesse tagasi.Organismide surres ja lagunedes, vabaneb fosfor mikroorganismide tegevuse tulemusel anorgaanilisel kujul
orgaanilised ühendid. Taimed ja suur osa mikroobe toitub mineraalseist lämmastikuühendeist (põhiliselt nitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. Põlemisel, hingamisel ja kõdunemisel moodustunud CO2 läheb õhku. Sealt seovad seda rohelised taimed mis fotosünteesil muundub co2 orgaanilisteks ühenditeks(nt suhkrud) ning eralduvad seejures õhku O2. Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja rõhkudel tahkes olekus , ehk seega õhust raskemad. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma
jarohevetikad. Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel. Inimtegevus mõjustab süsinikuringet peamiselt kolme protsessi kaudu: Fossiilsete kütuste põletamisel tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde. Taimestunud alade vähendamise kaudu vähendatakse süsiniku fotosünteetilise assimilatsiooni voogu. Kuivendamise ja muldade õhustamise kaudu intensiivistatakse orgaanilise aine mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist atmosfääri. Fosforiringe – fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. Erinevalt
· Hüdrosfäär- Maa atmosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik kiht, mille moodustavad tahke ja vedel vesi. · Litosfäär- Maa tahke väliskiht, mille ülemine osa on maakoor. · Aineringe- ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi (hapnikuringe, veeringe, lämmastikuringe, süsinikuringe, fosforiringe, väävliringe). - Veeringe - Süsinikuringe Z - Lämmastikuringe - Fosforiringe Atmosfäär · Lämmastik- õhus molekulaarsena N2 (anorgaanilised ühendid N2, N2O, NO,NO2, HNO3,NH3). · Väävel- õhus gaasilistena (COS, SO2, H2S, CS2). COS, H2S CS2 jt oksüdeeruvad õhuhapniku toimel SO2 ks.
Lämmastikuringe (N) ...lämmastiku tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastikuringe on peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. Ringes muutub lämmastiku (N) oksüdatsiooniaste ning moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid Fosforiringe (P) ...fosfori liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid, kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest Väävliringe (S) ..
Hindamisalus on BHT, 1 ie= 54g BHT5 / ööpäevas. fosfori ring - on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.[1] Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad. Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluse käigus muutumatuks, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajaliku fosfori orgaanilistest ühenditest.[2] Fosfor keskkonnas: Looduses esinevatest fosforiühenditest on kõige tavalisemad ja suurima tööstusliku tähtsusega fosforimineraalid fosforiit ja apatiit. Osa fosforhappe soolasid, näiteks fosfaadid, lahustuvad vees hästi
inimtegevus, vulkanism. As-st neeldub SO2 taimedes või veekogudes, samuti lahustub vihmatilkades, oksüdeerub ja langeb koos vihmaga maapinnale ja taimedele. Mulda viiakse koos väetisega. H2S tekib mullas; hüdrosfääri põhjasetetes ohtlik. 12. Fosfor migratsiooniprotsessis ei moodusta ta gaasilisi ühendeid ja ei osale atmosfääriprotsessides.. esineb kõikides astmetes fosfaatidena, neist põhiline osa seotud litosfääri mineraalse soaga. Fosforiringe on põhiliselt seotud vahetusprotsessidega taime- ja loomariigis. Organismide suremise produktid mineraliseeruvad, moodustuvad fosfaadid, mis kanduvad ookeanidesse või jäävad pedosfääri. Ookeanis olev fosfor ringleb ahelas taim-kala-kala-taim. Osa fosforit satub ookeanis madalaveeliste setete koostisse, millest vetikate elutegevuse tulemusel läheb uuesti ringesse võib moodustada apatiidilademeid. Viimastest satub fosfor erosiooni
55. Fotosünteesi kasutegur; selle suuruse näiteid erinevatest taimekooslustest. Taimekoosluse maksimaalse produktiivsuse printsiip. 56. Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes? 57. Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. 58. Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis. 59. Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused. 60. Fosforiringe. 61. Süsinikuringe. Süsihappegaasi ja metaani osa süsinikuringes. 62. Bioloogilise mitmekesisuse aspektid ja nende olulisus. 63. Elurikkuse mustrid ja gradiendid. 64. Liigirikkuse kujunemise mudel. 65. Mitmekesisuse tüübid ja indeksid, nende kasutamine. 66. Liigirikkuse jaotumuse seaduspärasused looduses. 67. Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui kõrvalalade omast? 68. Liikide hävimise kiirenemise põhjused tänapäeval. 69. Liigikaitse põhjendused.
Mulla temperatuur. Ajutised seisakud ja pealetungid Sulamisega õhenenud jääserv peatus 7. Fosforiringe maastikes pikemalt kõrgustike ees (ei suutnud Fosfor - taimed saavad tarbida ioonilisel kujul, ortofosforhappena ületada) PO43- , HPO42-, H2PO42- Seal settis palju materjali, erinevad
redutseerunud süsinikuks ja tagasi. *Umbes 90% süsinikku vabaneb mullas ja vees, 7-8% maismaaorganismide hingamise ja 2-3% inimtegevuse tagajärjel. Lämmastikuringe: …lämmastiku tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastikuringe on peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. Ringes muutub lämmastiku (N) oksüdatsiooniaste ning moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid. Fosforiringe: …fosfori liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid, kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. Väävliringe: …väävli tsükliline liikumine elutust loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste
Nitrifitseerimine ammooniumiooni astmeline oksüdatsioon NH4+ => NO3- Denitrisitseerimine nitraadi ja nitriti tagastamine atmosfääri N2-na Bioloogiline lämmastiku sidumine on keskkonna biokeemiliste protsesside võtmeküsimus ja oluline taimede kasvul mineraalväetisteta. Lämmastiku akumulatsioon veekogudes nitraatidena põhjustab nende eutrofeerumist. 19. Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus, ehk seega õhust raskemad. Fosfor on tähtis toitaine loomade ja taimede jaoks, eriti olulised on ioonid PO43- ja
Selgroogsetel püsisoojastel herbivooridel: AE 50%, PE2% (keha soojuse hoidmiseks kulub palju) Selgroogsetel kõigusoojastel karnivooridel: AE 80%, PE 10% Selgroogsetel püsisoojastel karnivooridel: AE 80%, PE 2% (keha soojuse hoidmiseks kulub palju) Segrootud herbivoorid: AE 40%, PE 40% Selgrootud karnivoorid: AE 80%, PE 30% Selgrootud mikrobivoorid: AE 30%, PE 40% Selgrootud detritivoorid: AE 20%, PE 40% 53. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; Süsinikuringe suurimad fondid: ookean muld atmosfäär maismaataimed. Veeringe suurimad fondid: ookean jää põhjavesi atmosfäär. Lämmastikuringe suurimad fondid: atmosfäär, millest läheb primaarsetesse produtsentidesse mikroobide vahendusel, kes seaovad õhust lämmastikku. Lämmastikuringe algab organismi surmaga. Ammonifitseerijad (bakterid, kes tarbivad aminohappeid) NH 3 NH4+; Nitrifitseerijad NH4+ nitrit nitraat;
aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure hulga korral nitraadid kuhjuvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. o Fosfori ringe Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus, ehk seega õhust raskemad. o Väävli ringe Väävliringe on biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse
Vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda. SÜSINIKU, LÄMMASTIKU, FOSFORI, VEERINGE SÜSINIKURINGE so. Atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi LÄMMASTIKURINGE so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse FOSFORIRINGE on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. VEERINGE - vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänud kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademetena
kandjaks mikroobsed protsessid. Lämmastik moodustab u 10% mikroobide kuivkaalust[2]. Ringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustuvad orgaanilised ühendid. Enamik lämmastikuga seotud mikroobseid protsesse on kas energiat nõudvad (lämmastiku fikseerimine) või energiat tootvad. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfaadid liiguvad läbi taimede ja loomade kiiresti. Seevastu protsess, millega fosfaadid liiguvad mulda või ookeani, on väga aeglane, muutes fosforiringe üheks kõige aeglasemaks biogeokeemiliseks ringeks. Fosforit ei ole üldjuhul võimalik leida gaasilisel kujul. Fosfor võib esineda vaid eritingimustes fosfiinina (PH3). Tavaliselt käib ringlus läbi vee, mulla ja setete. Fosfor on tavaliselt piirav toitaine, mida võib leida jõgedest, järvedest ja mujalt mageveekeskkonnast. Kivimite ja setete kuludes aja jooksul fosfaadid vabanevad. Atmosfääris esineb fosfor peamiselt väikeste tolmuosakestena. Fosfaadid murenevad mulda kivimitest
nitraadid)Nitraadid on meie tervisele kahjulikud, kasutatakse väetistena, et taim kasvaks jne. Õhumasside liikumine on see mis on see mis viib kiiresti teda ühest kohast teise, ei pruugi olla kõige suurem korstna juures, oleneb kuhu tuul viib. Nitrifikatsioon protsess, mille käigus bakter muudab lämmastiku taimdele nitraatideks.Ilma nende bakteriteta lämmastikuringe ei toimi. Joonis: Fosforiringe Varud peamiselt kivimites Fosfor on: Oluline komponent nukleiinhapetes Oluline komponendid rakumembraanides Vääveliringe Veekogudes sulfaadidena, atmosfääris vääveloksiididena. Hästi palju väävlit tuleb kivisöe põletamisest. Kaevandamine on ohtlik, inimesele tekitab haigusi, kannatusi. Nt linnas London ja Los Angeles on justkui kausis, kuna see mürgine väävel koguneb kausi põhja, kus siis inimesed elavadki ja seda nimetatakse Londoni sudu jne.
Dendriidisööjad on madala assimilatsioonienergiaga. Selgroogsetel on produktiivsus madal, sest temperatuuri hoidmine on kallis lõbu. Toidu kvaliteedist sõltub assimilatsiooni efektiivsus. Püsisoojasus paneb põntsu produktiivsusele. 49. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; 50. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; Hüdroloogiline tsükkel ehk veeringe: Suurim veefond on ookean. Väga pisike fond on atmosfäär, sest seal on veeaur. Kõige suuremad vood on ookeani kohal, kus aastas aurustub 425 ja tuleb sademetena tagasi 385000 km 3. Ookeani kohalt sõidab ära ca 40 000 km3, see lahkub maismaa kohale, maismaa toitub sademete mõttes tugevalt ookeanidest. Vesi on maakeral tohutult mobiilne,
Denitrifikatsioon – vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist N-ringe Lämmastikuringe Peamiseks varuks õhulämmastik (N2), 78% õhust Lämmastik on: - Oluline element aminohapetes (valkudes) - Oluline element nukleiinhapetes (RNA, DNA) - Sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides - Oluline bakteriaalses ainevahetuses P-ringe Fosforiringe Varud peamiselt kivimites Fosfor on: - Oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA) - Oluline komponent rakumembraanides - Oluline komponent luudes ja hammastes - Osaline rakusisestes protsessides energiaülekandjana S-ringe Väävliringe Varud maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveldioksiid (SO2), H2S Väävel on: - Oluline komponent mitmetes aminohapetes
ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri saastumine, happevihm, maa osoonikihi vähenemine, kasvuhooneefekt, vee reostumine ja ebaotstarbekas vee kasutamine, muldade erosioon,
vähendab õhukvaliteeti ning põhjustab happevihmasid. Liigse lämmastiku korral väheneb taimede produktiivsus ning võib kahjustuda loomade, kalade ja inimeste tervis. • Protsessid: nitrifikatsioon-ammoonium oksüdeeritakse nitraadiks (mikroobid), denitrifikatioon-– nitraat redutseerub vabaks gaasiliseks lämmastikuks. • Lämmastik inimkehas: Ta on komponendiks aminohapetes, proteiinides ja nukleiinhapetes, nagu RNA ja DNA. 13. FOSFORIRINGE – kirjeldamine ja toimimine: biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris, ja biosfääris. Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluse käigus muutumatuks. Fosfaadina võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajaliku fosfori orgaanilistest ühenditest. Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses
mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri saastumine, happevihm, maa osoonikihi vähenemine, kasvuhooneefekt, vee reostumine ja ebaotstarbekas vee kasutamine, muldade erosioon, keskkonna
2 N2 + 3H2 2 NH3 Nitrifikatsioon Nitrosomonas: 55 NH3++ 76 O2 + 109 HCO3- C5H7O2N + 54 NO2-+ 57 H2O + 104 H2CO3 Nitrobacter: 400 NO2- + NH4+ + 4 H2CO3 + HCO3- + 195 O2 C5H7O2N + 3H2O + 400 NO3- Denitrifikatsioon 106(CH2O)16(NH3) + H3PO4 + 94 HNO3 106 CO2 + H3PO4 + 177 H2O + 55,2 N2 Lämmastiku fikseerimine N2 NH3 Nitrifikatsioon NH3 NO2- ja NO2- NO3- Denitrifikatsioon NO3- NO2- NO N2O N2 FOSFORIRINGE · Varud peamiselt kivimites Fosfor on: oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA) oluline komponent rakumembraanides oluline komponent luudes ja hammastes osaline rakusisestes protsessides energiaülekandjana VÄÄVLIRINGE · Varud maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveloksiid (SO2), H2S Väävel on:
fosfor elementide levikult 5. kohal. Inimkehas on fosforit keskmiselt kokku 1,5 kg. Sellest 1,4 kg paiknevad luudes ja hammastes, 130 g lihastes ning 12 g ajus ja närvisüsteemis. Soovituslikuks ööpäevaseks fosforivajaduseks erinevate allikate põhjal on 0,5-1,7 g. Tuntumateks fosforit sisaldavateks toiduallikateks on:kuivpärm, piim, liha, munad, nisukliid, teraviljad, kaunviljad, suitsu- ja määrdejuustud,kõrvitsa- ja päevalille- ja seesamiseemned, pähklid, munakollane, mandlid. Fosforiringe Fosforiringel puudub atmosfääri faas, fosfori varud esinevad sedimentaarsel kujul kivimites ja setetes. Kivimite erodeerumisel satub fosfor keskkonda ja ühtlasi aineringlusesse. Taimed omastavad fosforit fosfaatidena, absorbeerides (neelates) fosfaate juurte kaudu. Loomsed organismid omastavad seda elutähtsat elementi toiduga ja annavad seda oma ekskrementidega uuesti loodusesse tagasi.Fosforil on organismides täita kolm väga olulist ülesannet: · energia ülekandmine;
ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine. 2 39. Süsiniku, fosfori, lämmastiku, väävli, hapniku ringe. 3 Süsinikuringe so. Atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi 4 Fosforiringe fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. 5 Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. 6 Lämmastikuringe so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse 7 Väävliringe so. väävli tsükliline liikumine loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste.
· Nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende varal toimub lämmastikutsüklit sulgev mikrobiaalne protsess-denitrifikatsioon Viimasel ajal on täheldatud nitraatide kujumist, sest neid tekib ka inimese tootmistegevuses. Samal ajal looduse saastumise tulemusena denitrifikatsioon väheneb. Hästi lahustuvana kogunevad nitraadid peamiselt veekogudesse. Nii kujuneb ringdefitsiit-üha rohkem lämmastiku väljub ringest. Fosforiringe Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu küik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. Fosfor mängib organismide elus suurt rolli. Valkude moodustumine ilma P-ta on võimatu. Pole P-d gaasilisel kujul ning madala migratsioonivõimega. P peamiseks allikaks on kivimid.P ühendid uhtuvad mullast
2 N2 + 3H2 2 NH3 Nitrifikatsioon Nitrosomonas: 55 NH3++ 76 O2 + 109 HCO3- C5H7O2N + 54 NO2-+ 57 H2O + 104 H2CO3 Nitrobacter: 400 NO2- + NH4+ + 4 H2CO3 + HCO3- + 195 O2 C5H7O2N + 3H2O + 400 NO3- Denitrifikatsioon 106(CH2O)16(NH3) + H3PO4 + 94 HNO3 106 CO2 + H3PO4 + 177 H2O + 55,2 N2 Lämmastiku fikseerimine N2 NH3 Nitrifikatsioon NH3 NO2- ja NO2- NO3- Denitrifikatsioon NO3- NO2- NO N2O N2 FOSFORIRINGE Varud peamiselt kivimites Fosfor on: oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA) oluline komponent rakumembraanides oluline komponent luudes ja hammastes osaline rakusisestes protsessides energiaülekandjana VÄÄVLIRINGE Varud maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveloksiid (SO2), H2S Väävel on:
teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. Biosfääri planetaarsed piirid. Ülemine: troposfäär <- osoonikiht (kõrgusel 16-25 km) -> stratosfäär Alumine: litosfääris (sügavusel 2-3 km) hüdrosfääris (sügavusel 10-11 km) Elurikkuse kadu; Lämmastikuringe häiring; Kliimamuutus; Ookeanide hapestumine; Fosforiringe häiring; Veeringe häiring, veekasutus; Maakasutuse muutused Aerosoolide sisaldus atmosfääris; Keemiline reostus Mis on ökoloogiline jalajälg? meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui
Nitrifikatsioon Nitrosomonas: 55 NH3++ 76 O2 + 109 HCO3- → C5H7O2N + 54 NO2-+ 57 H2O + 104 H2CO3 Nitrobacter: 400 NO2- + NH4+ + 4 H2CO3 + HCO3- + 195 O2 → C5H7O2N + 3H2O + 400 NO3- Denitrifikatsioon 106(CH2O)16(NH3) + H3PO4 + 94 HNO3 → 106 CO2 + H3PO4 + 177 H2O + 55,2 N2 Lämmastiku fikseerimine N2 → NH3 Nitrifikatsioon NH3 → NO2- ja NO2- → NO3- Denitrifikatsioon NO3- → NO2- → NO → N2O → N2 FOSFORIRINGE Varud peamiselt kivimites Fosfor on: – oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA) – oluline komponent rakumembraanides – oluline komponent luudes ja hammastes – osaline rakusisestes protsessides energiaülekandjana VÄÄVLIRINGE Varud maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveloksiid (SO2), H2S Väävel on:
Süsinikku sisaldavad molekulid puudes (või teistes aeglaselt lagunemates orgaanilistes materjalides) oksüdeeritakse ka põlemise kaudu, kus jällegi eraldub CO2 ja H2O. Teatud ajaperioodil, kui rohelised taimed kõdunesid ainult osaliselt, tekkisid fossiilkütused, nagu kivisüsi, turvas ja nafta. Need ained on moodustunud taimede orgaanilistest ühenditest. Nende põlemisel eraldub samuti CO2 atmosfääri. Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, selle käigus fosfor ringleb keskkonnas. Õhukeskkond ei ole fosforiringes oluline komponent, sest fosfor ja selle ühendid on tavaliselt tahked ning ei lendu. Vastandina lämmastikule ja väävlile, mis esinevad kudedes taandatud vormis (-NH2, -SH), on fosfor orgaanilistes ühendites oksüdeerunult s.o. fosfaadina. Fosfor võib esineda mullas erinevalt - Mineraalide struktuuris nt kaltsiumfosfaadina (apatiit,
Soovituslikuks ööpäevaseks fosforivajaduseks erinevate allikate põhjal on 0,5-1,7 g. Tuntumateks fosforit sisaldavateks toiduallikateks on: kuivpärm, piim, liha, munad, nisukliid, teraviljad, kaunviljad, suitsu- ja määrdejuustud, kõrvitsa- ja päevalille- ja seesamiseemned, pähklid, munakollane, mandlid. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 14 Fosforiringe Fosforiringel puudub atmosfääri faas, fosfori varud esinevad sedimentaarsel kujul kivimites ja setetes. Kivimite erodeerumisel satub fosfor keskkonda ja ühtlasi aineringlusesse. Taimed omastavad fosforit fosfaatidena, absorbeerides (neelates) fosfaate juurte kaudu. Loomsed organismid omastavad seda elutähtsat elementi toiduga ja annavad seda oma ekskrementidega uuesti loodusesse tagasi. Fosforil on organismides täita kolm väga olulist ülesannet: · energia ülekandmine;
Biosfäär ja kôdunemata ained - 4,02*104 Atmosfäär - 4*103. Süsinikuringlus läbi biosfääri on keskmiselt 400 g/m2a (osa salvestub fossiilse kütusena). Lämmastikuringe (ühik: kg / m2): N2 (ôhus) - 7592: bakterid ja sinivetikad orgaaniline N. N (orgaabiline) - 1,269: ammonifitseerijad bakterid NH3. NO3 - 0,084: rohelised taimed orgaaniline N; denitrifitseerijad bakterid N2. NH3 - 0,056: nitrifitseerijad bakterid NO2; taimed orgaaniline N. NO2 - 0,027: nitrobakterid NO3. Fosforiringe: Fosfor on kriitiline vee ökosüsteemides, kuna limiteerib sealset produktsiooni. Tal on omadus kiiresti välja sadeneda (+aeglane difusioon), muutudes niiviisi taimedele kättesaadamatuks. Olulisteks fondideks on ookeani põhjasetted ja maapõue kivimid (aineringesse kivimite porsumisel või ookeani põhjast üles tõustes). Ookeanites toimub 1000 aastane fosforitsükkel, mille käigus 1% settib. Jõgede kaudu suubuvad ookeanisse fosforirikkad ühendid
umbes poole fotosünteesil fikseeritud süsinikust, ülejäänud naaseb atmosfääri läbi mullahingamise (laguahelas). 74 2. VEERINGE Uurige iseseisval allpool olevat skeemi ja olge valmis seda kommenteerima. Vaadake, kuidas on evaporatsioon ja sademed jaotunud maismaa ja ookeani vahel. Pange tähele, millised on peamiised veeringe fondid 3. FOSFORIRINGE Fosforiringe on selle poolest omapärane, et siin puudub täiesti atmosfääri fond. Kogu kättesaadav fosfor on pärit maakoorest. 75 4. LÄMMASTIKURINGE Lämmastiku oluline fond on atmosfäär. Sealt satub lämmastik orgaanilisse ainesse peamiselt tänu molekulaarset lämmastikku fikseerivatele mikroobidele. Osad neist elavad sümbiondina
annaabi.ee 
