Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest umbes 20 kulub taimede hingamisele ?
  • Millest umbes pool kulub taimede hingamisele?
  • Millest umbes neljandik kulub taimede hingamisele?
  • Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus?
  • Milline lause on õige?
  • Kui hingamisel vabaneb?
  • Palju kui hingamisel vabaneb?
  • Kui A Evolutsioonilise aktiivsuse lõpp-produkti?
  • Milline järgnevatest on sünonüümipaar?
  • Millises variandis on õieti loetletud tolerantsikõvera parameetrid ?
  • Milline neist on fotosünteesi võrrand?
  • Milline väide on õige?
  • Milline järgnevatest lausetest on õige?
  • Mida üks populatsiooniliige elu jooksul toodab?
  • Millistel tingimustel tekib teist liiki Deevey kõver graafikuks sirge A Suremise tõenäosus elu jooksul ei muutu?
  • Kuigi tõenäoline?
  • Kuidas aitavad häiringud kaasa liigilise mitmekesisuse tekkimisele ja püsimisele vohamist?
  • Keskmise liikme paljunemisväärtusest?
  • Milline reegel väidab et kaks kattuvate niššidega liiki ei saa pikemat aega koos eksisteerida?
  • Millised võrrandipaarid moodustavad Lotka -Volterra tüüpi kiskja - saakloom võrrandsüsteemi?
  • Millises süsteemis on valdavaks interakstsioonitüübiks kommensalism ?
  • Milles seisneb nn poolsaare ja lahe efekt?
  • Mitmekesist toitu sest A On vaja saada varjevärvuseks vajalikke pigmente?
  • Miks nimetatakse laguahelat doonor-kontrollitud süsteemiks?
  • Kui vihmametsas?
  • Milliste isikutega seostuvad sünökoloogia teoorias individualistlik ja organitsistlik paradigma ?
  • Keskmise toitelisusega muldadel?
  • Keskmine C Väga kõrge?
  • Millega tuleks võidelda?
  • Keskmise tiheduse muutumine ajas väga kiire?
  • Mida tähendab kaudne e näiv konkurents?
  • Millisele troofilisele tasemele kuulub saakorganism?
  • Milline toodud ainetest laguneb ökosüsteemis kõige kiiremini?
  • Millistes ühikutes võib mõõta NPP-d ja GPP-d?
  • Kui ookeanis ookeanis 72 Kuidas avaldub produktsiooniefektiivsus?
  • Kelle energiakadu hingamisele on null?
  • Millise elemendi ringe puhul on atmosfäär väheoluliseks fondiks?
  • Kuid neelavad ja peegeldavad lühilainelist kiirgust?
  • Millises süsteemis on valdavaks interaktsioonitüübiks mutualism?
  • Paljunemisväärtus on A Evolutsiooniline kohastumus mis väljendub hüppeliselt suurenenud paljunemisedukuses?
  • Kuivadel toitainetevaestel muldadel?
  • Keskel 86 Milline mullaerim on parima vee kinnipidamise võimega A Loom?
  • Milline element limiteerib kõige sagedamini produktsiooni veekogudes?
  • Mis on optimumist kõige kaugemal'?
  • Milline on seadus mis kirjeldab populatsioonitiheduse ja isendite biomassi vahelist seost' D Anti-Shelfordi reegel A Väga tavaline?
  • Kui troopilises vihmametsas A Poole kogu assimileeritud energiast?
  • Milline demograafiline parameeter mõõdab kohordi algse liikme tõenäosust saavutada vanus x?
  • Keskkonna kandevõime K on B Populatsioonitihedus mille juures sündivus ja suremus on tasakaalus?
  • Millised neist on Lotka-Volterra tüüpi kiskja-saakloom võrrandsüsteemi parameetrid?
  • Mida tähistab populatsiooni piiratud kasvu võrrandis parameeter K A Liigi biootilist potentsiaali?
  • Keskkonna kandevõimet ehk maksimaalset stabiilset populatsioonitihedust?
  • Milline järgnevatest võiks olla händikäp-käitumine?
  • Millist tüüpi ökosüsteemis on üldjuhul hapnikubilanss ja süsinikubilanss null?
  • Kui A Evolutsioonilise aktiivsuse lõpp-produkti?
  • Kuidas nimetatakse kitsa ökoloogilise amplituudiga liike ehk spetsialiste?
  • Milline neist on fotosünteesi üldvõrrand?
  • Milline järgnevatest lausetest on vale?
  • Milline loetelu sisaldab selliseid elemente mis on vajalikud kõikidele elusorganismidele ?
  • Milline demograafiline parameeter mõõdab kohordi liikme tulevase põlvkonna ootust vanuses x?
  • Kui A Keskmine järglaste arv mida üks populatsiooniliige elu jooksul toodab?
  • Keskmine puhaste laste arv keda üks populatsiooniliige mustades tingimustes toodab?
  • Keskmine kõrge kohasusega järglaste arv mida iga paljunemispingutuse korral toodetakse?
  • Kuidas aitavad häiringud kaasa liigilise mitmekesisuse tekkimisele ja püsimisele A Takistavad konkurentsitasakaalu tekkimist domineerimisvõimeliste liikide vohamist?
  • Mille juures sündivus ja suremus on tasakaalus?
  • Mida keskmine populatsiooniliige ajaühikus toodab?
  • Milline arusaam tuleneb Gause reeglist?
  • Paljunevaid põlluumbrohte?
  • Millises süsteemis on valdavaks interakstsioonitüübiks kommensalism?
  • Milles seisneb koosluste diversiteedi puhul nn massiefekt?
  • Milline lause on vale?
  • Milline teooria rõhutab häiringurežiimi tähtsust diversiteedi kujunemisel ja säilimisel?
  • Milliste isikutega seostuvad konkurentse väljalülitamise printsiibi sõnastused?
  • Mida mõõdab Simpsoni indeks ehk dominantsusindeks anti-diversiteedi indeks A Tõenäosust et kaks kooslusest juhuslikult valitud isendit on erinevast liigist?
  • Keskmine C Väga kõrge?
Ökoloogia eksam (LOOM 01.105) Eksamite küsimusi läbi aegade. (2004 – 2015)
  • Milline lause on õige:
  • Umbes 90% maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes 20% kulub taimede hingamisele?
  • Umbes kuuendik maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes pool kulub taimede hingamisele?
  • Umbes sajandik atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes neljandik kulub taimede hingamisele?
    Õige on B. Atmosfääri fond on kuus korda suurem kui aastane maismaa GPP. NPP aga ca 50% GPPS-t.
  • Milline järgnevatest võiks olla händikäp -tunnus?
  • Varjevärvus ;
  • Ere värvus;
  • Mülleri mimikri ;
  • Bates’i mimikri;
    Händikäp-tunnus on kandjale kahjulik, ere värvus on seda kuna teeb saaklooma kiskjale kergesti märgatavaks. Seega on õige B.
  • Milline lause on õige?
  • Primaarset produktsiooni troopilistes vihmametsades limiteerivad eelkõige vesi ja temperatuur;
  • Maismaa kohal ületab evaporatsioon sademete hulga;
  • Raske õppusel, kerge lahingus.
    Kaks esimest pakkumist (A ja B) on ilmselgelt valed. Vihmametsas on niiskust ja soojust küllaga, limiteerivateks teguriteks on PAR ja mulla mineraalained . Evaporatsioon jääb maismaal sademetele alla sest ookean „toidab” maismaad sademetega. Jääb üle C.
  • Kõrgsoos ehk rabas:
  • Seotakse süsinikku rohkem kui hingamisel vabaneb?
  • Seotakse süsinikku sama palju kui hingamisel vabaneb?
  • Seotakse süsinikku vähem kui hingamisel vabaneb?
    Kuna rabas süsinik ladestub, peab fotosüntees ületama hingamise. Õige on A.
  • Kas saarte biogeograafia teoorias vaadeldakse liigirikkust saarel kui:
  • Evolutsioonilise aktiivsuse lõpp-produkti?
  • Liikide immigratsiooni ja ekstinktsiooni tasakaaluseisundit?
  • Konkurentsitasakaalu seisundit ?
  • Primaarsete produtsentide ja lagundajate tasakaalu seisundit?
    MacArthuri ja Wilsoni teoorias vaadeldakse saare liigirikkust kui sisserände ja väljasuremise tasakaalu. Õige on B.
  • Milline järgnevatest on sünonüümipaar?
  • kohortkooslus ;
  • genetgenoom ;
  • konsortsium – ökosüsteem ;
  • deem – panmiktiline populatsioon .
    Mõistagi on D-s toodud sünonüümipaar.
  • Millises variandis on õieti loetletud tolerantsikõvera parameetrid ?
  • optimum, maksimum, tolerants;
  • kandevõime , erikasvukiirus, keskväärtus ;
  • ülemjooks, keskjooks , alamjooks.
    Tolerantsikõvera parameetrid on loendatud A-s.
  • Kas niširuumi dimensioonideks ( telgedeks ) on:
  • isendid?
  • populatsiooniparameetrid?
  • demograafilised parameetrid?
  • ökol. tingimused ja ressursid ?
  • liigid?
  • kooslused ?
  • ökosüsteemid?
    Definitsiooni kohaselt on dimensioonideks niši puhul ökoloogilised faktorid e. tingimused ja ressursid.
  • Milline neist on fotosünteesi võrrand?
  • C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O ;
  • 6CO2 + 6H2O → C6H12O6 + 6O2;
  • CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O;
  • CO2 + 2H2O → CH4 + 2O2.
    Fotosüntees on suhkrute süntees süsihappegaasist ja veest, B on õige.
  • Milline väide on õige?
  • Ökoloogiline nišš on keskkonna omadus;
  • Ökoloogiline nišš on liigi omadus;
  • Ökoloogiline nišš on sugukonna omadus.
    Nišš on bioloogilise liigi kohastumuste kompleks , ehk siis liigi omadus, B on õige.
  • Milline järgnevatest lausetest on õige?
  • Enamik küpsele parasvöötme segametsale pealelangevast fotosünteetiliselt aktiivsest kiirgusest peegeldub tagasi atmosfääri;
  • Enamik küpsele parasvöötme segametsale pealelangevast fotosünteetiliselt aktiivsest kiirgusest neeldub taimkatte võras;
  • Enamik küpsele parasvöötme segametsale pealelangevast fotosünteetiliselt aktiivsest kiirgusest jõuab maapinnani;
  • Enamik küpsele parasvöötme segametsale pealelangevast fotosünteetiliselt aktiivsest kiirgusest kasutatakse ära fotosünteesiks .
    Kuigi fotosünteesi jõuab reeglina alla kolme protsendi pealelangevast PAR-ist, neeldub metsas taimkatte võras lõviosa kiirgusest. See kiiratakse valdavas osas tagasi maailmaruumi pikalainelise kiirgusena. Õige on B.
  • Milline loetelu sisaldab selliseid elemente, mis vajalikud kõikidele loomadele, kuid mitte taimedele?
  • Mn, Mg;
  • Si, C,;
  • Cl, Na.
    Kloori ja naatriumit pole kellelgi peale loomade vaja, C on õige.
  • Kõige kõrgema (aluselisema) pH taluvusega on:
  • hooghändlased ja nematoodid ;
  • kuumaveeallikates elavad kemosünteesivad bakterid ;
  • avaookeani fütoplankton;
  • soodajärvede tsüanobakterid.
    Kõige aluselisema rektsiooniga ökosüsteemid on soodajärved, D on õige.
  • Kas võrrandit dN/dt = rN nimetatakse:
  • Zobeli võrrandiks?
  • Populatsiooni piirituskasvu võrrandiks?
  • Populatsiooni piiramatu kasvu võrrandiks?
  • Populatsiooni logistilise kasvu võrrandiks?
  • Populatsiooni erikasvu võrrandiks?
  • Kahe konkureeriva populatsiooni dünaamika võrrandiks?
    Kuna võrrandis puudub keskkonna pidurdav mõju, on tegemist populatsiooni piiramatu kasvu võrrandiga, C on õige.
  • Milline järgnevatest võrdustest on õige ehk kuidas avaldub populatsiooni puhas kasvukiirus (keskmine järglaste arv, mida üks populatsiooniliige elu jooksul toodab)?
  • R0 =  axlx;
  • R0 = lxmx;
  • R0 =  lxdx;
  • R0 =  axdx;
    Puhas kasvukiirus on keskmine järglaste arv elu jooksul, seega elumuse ja viljakuse korrutiste summa üle elujärkude, B on õige.
  • Millistel tingimustel tekib teist liiki Deevey’ kõver (graafikuks sirge):
  • Suremise tõenäosus elu jooksul ei muutu?
  • Suremise tõenäosus on suurim noorjärkudes?
  • Suremine polegi kuigi tõenäoline?
    Teist järgu Deevey’ kõver on logaritmilise Y-telje puhul sirge (lineaarse Y-telje puhul oleks eksponentsiaalselt kahanev) ja näitab, et iga ajaühiku jooksul sureb mingi kindel protsent elus olevatest isenditest, s.t. tegemist on vanusest sõltumatu suremusega, A on õige.
  • Kuidas aitavad häiringud kaasa liigilise mitmekesisuse tekkimisele ja püsimisele:
  • Takistavad konkurentsitasakaalu tekkimist (domineerimisvõimeliste liikide vohamist)?
  • Tekitavad materjali loodusliku valiku jaoks?
  • Kiirendavad liigitekke mehhanisme?
  • Seovad atmosfäärist süsinikku?
    Tuletame meelde Paine’i katset meritähe Pisaster eemaldamisega ookeanilahest ja järgnenud diversiteedi kollapsit merekarpide koosluses. A on õige.
  • Liigisisese konkurentsi intensiivsus sõltub:
  • Populatsioonitihedusest?
  • Konkureeriva populatsiooni tihedusest?
  • Populatsiooni keskmise liikme elumusest?
  • Populatsiooni keskmise liikme paljunemisväärtusest?
    Konkurents on alati populatsioonitihedusest sõltuv, nii ka liigisisese konkurentsi korral. A on õige. Liigisisese konkurentsi korral meid naaberpopulatsioonid ei huvita.
  • Milline reegel väidab, et kaks kattuvate niššidega liiki ei saa pikemat aega koos eksisteerida?
  • Gambrinuse reegel;
  • Hutchinsoni reegel;
  • Gleasoni reegel;
  • Gause reegel;
  • Konstantse saagi seadus;
  • Raouli seadus.
    Nii väidab mõistagi Gause reegel, D on õige.
  • Kas isendite suuruse varieeruvus on suurem:
  • Sümmeetrilise konkurentsi puhul?
  • Asümmeetrilise konkurentsi puhul?
    Asümmeetrilise konkurentsi korral tekivad selged võitjad ja selged allajääjad, B on õige.
  • Kas juhuslik ruumiline jaotus võiks iseloomustada:
  • heeringaid?
  • sebrasid ?
  • pesitsevaid haudelinde?
  • üheaastasi põlluumbrohte?
    Heeringad ja sebrad on parvedes-karjades ( agregeeritud jaotus), haudelinnud regulaarse jaotusega. D on õige.
  • Eeldame, et kahe ristuva isendi geneetiline distants on positiivselt seotud isendite vahemaaga ruumis. Kas sel juhul on reproduktiivne edukus maksimaalne:
  • Võimalikult väikese levimiskauguse korral?
  • Võimalikult suure levimiskauguse korral?
  • Optimaalse (mingi vahepealse) levimiskauguse korral?
  • Väikese või suure (aga mitte vahepealse) levimiskauguse korral?
    Liiga väikese vahemaa puhul võib tekkida inbriidingu depressioon (geneetiline degradatsioon tänu ristumisele geneetiliselt liiga lähedaste isendite vahel), liiga suure vahemaa puhul autbriidingu depressioon (geneetiline degradatsioon tänu ristumisele geneetiliselt liiga kaugete isendite vahel). Seega, C on õige.
  • Millised võrrandipaarid moodustavad Lotka -Volterra tüüpi kiskja - saakloom võrrandsüsteemi ?
  • dN/dt = rN – P; dP/dt = fP – qN;
  • dN/dt = rN; dN/dt = rN(1 – N/K);
  • dN/dt = logC – 3/2 log N; dP/dt = logC - logN;
  • dN/dt = rN – a’NP; dP/dt = fa’NP – qP;
    D on õige, teised on mingi jama .
  • Millised näited sobivad illustreerima sellist elutsükliga seotud migratsiooni , mille piltlikuks nimetuseks on edasi-tagasi pilet (üks kord elus rännatakse toitumispaika ja üks kord elus paljunemispaika)?
  • Valgepõsk lagle , admiral, lemming ;
  • Valgevaal, zooplankton , meririst;
  • Läänemere lõhe , latikas , kapsaliblikas;
  • Vaikse Ookeani lõhe , angerjas, kiil ;
  • Hooghändlane, vihmauss , nematood, varsakabi ;
    Loend D sisaldab oleseid, kes üks kord elu lõpus tagasi paljunemispaika rändavad.
  • Millises süsteemis on valdavaks interakstsioonitüübiks kommensalism ?
  • Kiskja- herbivoor süsteem;
  • Taim- seen süsteem;
  • Laguahel;
  • Elevant -sipelgapesa süsteem.
    Laguahelas elevad liigid muu eluskoosluse „armust” kuid ise otseselt ühegi populatsiooni tihedust ei mõjuta. Seega, C on õige.
  • Milles seisneb nn „poolsaare ja lahe efekt”?
  • Taksonoomiline diversiteet väheneb lahesopi ja poolsaare otsa suunas;
  • Lahed on üksteisest eraldatud poolsaartega;
  • Ühe lahe liigiline koosseis sõltub teda piiravate poolsaare liigirikkusest.
    Lahesoppi ja poolsaare otsa saab immigratsioon toimuda vaid ühest suunast , seega on seal oodata väiksemat mitmekesisust. A on õige.
  • Kas Gause printsiip sõnastati:
  • Madara perekonda kuuluvate taimede uurimisel ?
  • Lindude biogeograafia uuringute käigus?
  • Metsades ja preerias toimuvate kooslusprotsesside uurimisel?
  • Ainuraksetega tehtud laborikatsete tulemusel?
    D on õige, sest nii see oli.
  • Kas parasiidirünnaku tõkestamiseks tuleb:
  • Immuniseerida pooled peremeespopulatsiooni liikmed?
  • Immuniseerida selline protsent peremeespopulatsioonist, et parasiidi puhas kasvukiirus oleks võrdne ühega?
  • Immuniseerida selline protsent peremeespopulatsioonist, et parasiidi puhas kasvukiirus oleks võrdne kahega?
  • Immuniseerida selline protsent peremeespopulatsioonist, et parasiidi puhas kasvukiirus oleks võrdne miinus ühega?
    Parasiidi puhas kasvukiirus on üks siis kui iga nakatunud peremeesorganism nakatab omakorda elu jooksul vaid ühe uue. See tähendab, et parasiidi populatsioon on nullkasvus, s.t. et parasiit ei levi. B on õige.
  • Kas jänes peab otsima mitmekesist toitu sest:
  • On vaja saada varjevärvuseks vajalikke pigmente?
  • Maitseelamused aitavad üleval hoida head tuju?
  • Tuleb hankida vastumürke taimede toksiinidele?
  • Tuleb vältida liigispetsiifiliste taimsete toksiinide kuhjumist?
    Eri taimeliikidel on erinevad toksiinid , seega saab mürke kontrolli all hoida, valides mitmekesise menüü . D on õige.
  • Milline lause on õige?
  • Päiskiviliikide biomass koosluses on dominentsete liikide omaga võrdne;
  • Päiskiviliikide biomass moodustab tühise osa elustiku biomassist;
  • Päiskiviliigid on kõik poolparasiitsed taimed;
  • Üle 100% maailma liikidest on parasiidid ;
    Siin on ainus mõistuspärane väide B variandis. Kuivõrd päiskivi -liigid reeglina kuuluvad kõrgeimale troofilisele tasemele , on nende biomass tühine kuid mõju ökosüsteemiprotsessidele suur.
  • Kas obligatoorsuse-fakultatiivsuse skaalal on roheliste lehtedega robirohi (Rhinanthus spp.) ja silmarohi (Euphrasia spp.):
  • Holoparasiidid?

  • Stenoparasiidid?
  • Parasitoidid?
  • Hemiparasiidid ?
  • Laktoparasiidid?
    Poolparasiidid ehk hemiparasiidid saavad olla vaid rohelised taimed, kes on fotosünteesivõimelised. D on õige.
  • Milline teooria rõhutab pikaajaliste (evolutsiooniliste) ja suuremõõtmeliste (geograafiliste) protsesside olulisust mingi koosluse liigirikkuse kujunemisel?
  • Deterministliku konkurentsitasakaalu teooria?
  • Mittetasakaaluline käsitlus ?
  • Liigifondi teooria?
  • Peremeesorganismide käsitlus?
    Liigifondi teooria rõhutab liigitekke ja migratsiooni olulisust kohaliku liigirikkuse seletamisel. C on õige.
  • Kas sümbioosi näiteks on?
  • Ahven ja haug ?
  • Koolibri ja troopiline taimeliik ?
  • Samblik ?
  • Kuusk ja jänesekapsas?
    Samblik on sümbiontne kompleksorganism, kus intiimselt koos tegutsevad vetikas ja seen. C on õige.
  • Mükoriisa hõlbustab:
  • Taimede juurtoitumist?
  • Puude ja põõsaste õitsemist?
  • Seemnelevi?
  • Korallide tolmeldamist ja vastsejärkude levimist ?
    Seenjuur on taimele kasulik sümbioos sest seeneniidistik suurendab juuresüsteemi vett imavat pinda ja parandab taime toitainete kättesaadavust . A on õige.
  • Miks nimetatakse laguahelat doonor-kontrollitud süsteemiks?
  • Sest lagundajad ja detritivoorid ei mõjuta toiduobjektiks olevate liikide populatsioonitihedust;
  • Sest lagundajad ja detritivoorid on aineringes mineraalelementide doonoriks rohelistele taimedele;
  • Sest kõrgematel troofilistel tasemetel olevate organismide produktsiooniefektiivsus sõltub otseselt assimilatsiooniefektiivsusest laguahelas.
    A on õige. Laguahela liigid võtavad ainult seda, mida doonorid neile lahkelt annavad.
  • Lõivsuhe on:
  • Negatiivne seos erinevate võimekuste vahel;
  • Positiivne seos erinevate võimekuste vahel;
  • Ajutine seksuaalsuhe seriaalse polügaamia korral;
  • Pikaajaline seksuaalsuhe monogaamia korral.
    Lõivsuhe on seotud ressursside ümberjagamisega erinevate võimekuste vahel, seega A on õige.
  • Kas tundra laguahelas on:
  • Mikrofauna suhteline osatähtsus suurem kui vihmametsas?
  • Selgroogseid kõigusoojasi loomi rohkem kui vihmametsas?
  • Meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus suurem kui vihmametsas?
    Tundras on tänu madalale produktsioonile ja lühikesele vegetatsiooniperioodile loomapopulatsioonide kandevõimed väikesed ja laguahelas langeb suurem roll paindlikele mikroobidele. A on õige.
  • Milliste isikutega seostuvad sünökoloogia teoorias individualistlik ja organitsistlik paradigma ?
  • Hutchinson ja Gause;
  • Karis ja Beckham ;
  • Wallace ja Tansley ;
  • Gleason ja Clements.
    Õige on mõistagi D sest nii on õige.
  • Kas soovikumetsade tüübirühm levib:
  • Kliimakskooslustes?
  • Niisketel keskmise toitelisusega muldadel?
  • Kuivadel toitainetevaestel muldadel?
  • Peamiselt Lääne-Eesti madalikel ?
    Soovikumetsad on E. Lõhmuse metsakasvukohtade klassifikatsiooni skeemil all keskel, s.t. kergelt liigniiskes ja keskmise viljakusega piirkonnas. B on õige.
  • Kas taimedele on hästi kättesaadav?
  • Rippuv kapillaarvesi;
  • Keemiliselt seotud vesi;
  • Jäätunud vesi;
  • Hügroskoopsusvesi ;
  • Mullaõhu veeaur.
    A on siin õige, muud pole taimedele tarbitavad.
  • Milline neist on diversiteediindeks:
  • Simpsoni indeks;
  • Gini indeks;
  • Semelpaarsusindeks.
    Gini indeks on Simpsoni indeksi (dominantsusindeksi, anti-diversiteediindeksi) baasil loodud diversiteediindeks (üks miinus Simpsoni indeks). B on õige.
  • Kas mulla huumusesisaldus 17% on?
  • Väga madal?
  • Keskmine?
  • Väga kõrge?
    Loomulikult on 17 % tohutult suur number. Juba üle viie protsendi on väga kõrge.
  • Kas assimilatsiooniefektiivsus võiks olla kõige kõrgem:
  • Karnivooril;
  • Herbivooril;
  • Detritivooril;
  • Puitu lagundaval seenel.
    Loetletutest saab see olla kõrgeim karnivooridel, sest värskelt tapetud loomne toit on võrreldes taimede ja surnud orgaanilise ainega kaloririkas ja kergesti seeditav. A on õige.
  • Nitrifitseerijate bakterite elutegevuse lõpp-produktiks on:
  • Ammoniaak ;
  • Nitritid ja nitraadid ;
  • Dilämmastikoksiid ja molekulaarne lämmastik ;
  • Aminohapped .
    Definitsiooni kohaselt on õige vastus B. Nitrifikatsioon on ammooniumi kaheastmeline oksüdeerimine nitrititeks ja edasi nitraatideks.
  • Kas haplodiploidia on omane:
  • Lindudele?
  • Seriaalsetele polügaamidele?
  • Mesilastele ja sipelgatele?
    Haploidsed isased ja diploidsed emased esinevad ühiselulistel putukatel. C on õige.
  • Kas keskkonna kandevõime (K) on:
  • Populatsiooni piiramatu kasvu tagatis;
  • Populatsiooni piiratud kasvu asümptood (maksimaalne võimalik populatsioonitihedus).
  • Malthuse võrrandi parameeter ;
  • Suurim heterotroofi kehasuurus, mis mingi konkreetse primaarse produktsiooni puhul võimalik;
    Kandevõime näitab liigi ressursikasutuse efektiivsust ja seega ka populatsiooni maksimaalset võimalikku tihedust. B on õige.
  • Süsinikuringe neli olulist fondi on:
  • Atmosfäär , lubjakivid , fossiilsed kütused , ookeanisetted;
  • Muld , mageveekogud, turvas , ookean?
  • Ookean, muld, atmosfäär, taimkate ;
  • Mulla lähtekivim, mulla mineraalosa, mullaorgaanika, mullavesi.
    Ammendav ja õige loetelu on variandis C. Muud loendid on kas mittetäielikud või sisaldavad ka ringest väljas olevaid süsinikulademeid.
  • Muldkeskkonna happesus (pH) mõjutab:
  • Energia assimileerimise intensiivsust seentel ja taimedel;
  • Mineraalsete toitelementide kättesaadavust juurtoitumisel;
  • Puit- ja rohttaimede suhtelist osakaalu taimekooslustes;
  • Taimede klonaalse leviku kiirust.
    Mulla happesus mõjutab mitmete elementide liikuvust ja seega otseselt taimede mineraalset toitumist. B on õige.
  • Konstantse saagi seadus on:
  • Stabiilse ökosüsteemi hetetrotroofide bioproduktsiooni seaduse erijuhtum;
  • Isehõrenemise seaduse erijuhtum;
  • Malthuse seaduse erijuhtum;
  • Gause reegli erijuhtum.
    Isehõrenemise seadus muundub konstantse saagi seaduseks kui taimede mass on proportsionaalne diameetri ruuduga (mitte kuubiga). Seega on õige B.
  • Õhulämmastiku fikseerija võib olla:
  • Loom?
  • Nematood?
  • Tsüanobakter?
  • Seen?
  • Lehtlalind?
    Ainult prokarüoodid on võimelised õhulämmastikku assimileerima . Seega on õige C kuna see on loetelus ainus eeltuumne .
  • Milline järgnevatest on sünonüümipaar?’
  • Metapopulatsioon – kooslus
  • genet – kloon
  • biotsönoos – panmiktiline metapopulatsioon
  • deem – kooslus
  • Milline loetelu sisaldab ainult selliseid elemente, mis vajalikud valdavale enamikule elusorganismidest, sõltumata nende taksonoomilisest kuuluvusest?
  • Mg, K, Fe, N, P, S, Cu, Zn
  • H, Na, Cl, Si, C, N, O, B
  • H, C, N, O, P, I, F, U, Nb
  • Skitseerige vastuselehele antud küsimuse järjekorranumbri taha ca 0.5x0.5 cm pinnale K-strateegile iseloomulik Deevey kõver. Telgedele pole nimesid vaja panna. Kordan, graafik olgu ühe vastusetähe suurune, küll ma kuju ära näen.
  • Surm on:
  • Ainult evolutsiooniline kohastumus ?
  • Ainult statistiline paratamatus ?
  • Nii see kui teine?
  • Ei kumbki?
  • Kahetsusväärne nähtus millega tuleks võidelda?
  • Millised on need kaks seadust, mis mõlemad kirjeldavad populatsioonitiheduse ja isendite biomassi vahelist seost (üks seadus taandub teatud tingimustel teiseks)?
  • Gause seadus ja -3/2 astme seadus
  • Shelfordi reegel ja konstantsuse saagi seadus
  • Shelfordi reegel ja Gause seadus
  • Shelfordi reegel ja -3/2 astme seadus
  • Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme seadus
  • Konstantse saagi seadus ja Gause seadus
  • Kas tugevasti agregeeritud ruumilise jaotusega liikide puhul:
  • Isendid koonduvad tihedatesse kogumikesse ( parved , karjad, jne)?
  • On populatsiooni keskmise liikme biomass suur?
  • On populatsiooni keskmise tiheduse muutumine ajas väga kiire?
  • On erikasvukiirus sama suur kui populatsiooni keskmine tihedus?
  • Eeldame, et kahe ristuva isendi geneetiline distants on positiivselt seotud isendite vahemaaga ruumis. Kas sel juhul on reproduktiivne edukus maksimaalne:
  • Võimalikult väikese levimiskauguse korral?
  • Võimalikult suure levimiskauguse korral?
  • Optimaalse (mingi vahepealse) levimiskauguse korral?
  • Väikese või suure (aga mitte vahepealse) levimiskauguse korral?
  • Populatsioonidevahelise nn pluss-null interaktsiooni nimetus on?
  • Protokooperatsioon
  • Amensialism
  • kommensalism
  • Populatsioonidevahelise nn miinus-null interaktsiooni nimetus on?
  • Protokooperatsioon
  • Amensialism
  • Kommensalism
  • Mida tähendab kaudne e. näiv konkurents?
  • Interaktsioon toimub ühise vaenlase kaudu
  • konkureerivad populatsioonid on ruumiliselt eraldatud
  • ühe populatsiooni tihedust mõjutavad faktorid on tihedas korrelatsioonis teise populatsiooni tihedust mõjutavate faktoritega
  • Kas kiskja ja parasiit erinevad:
  • Elu ajal toiduks tarvitatud organismide arvu ja tarbija/saagi kehasuuruse suhte poolest?
  • Toiduobjekti taksonoomilise kuuluvuse poolest?
  • Saakorganismi suuruse poolest?
  • Selle poolest, millisele troofilisele tasemele kuulub saakorganism?
  • Kas Mülleri mimikri on:
  • Varjevärvuse eriliik?
  • Segava värvuse eriliik?
  • Ehmatava värvuse eriliik?
  • Hoiatava värvuse eriliik?
  • Milline lause on õige?
  • Alla 5% maailma liikidest on parasiidid
  • Alla 20% maailma liikidest on parasiidid
  • Alla 50% maailma liikidest on parasiidid
  • Alla 99.9% maailma liikidest on parasiidid
  • Alla 100% maailma liikidest on parasiidid
  • Kas mikroparasiidi populatsioonitiheduse nullkasvu tagamiseks on minimaalselt vaja:
  • Piirata konkureeriva parasiidipopulatsiooni tihedust?
  • Immuniseerida peremeespopulatsioonist selline proportsioon, mille korral igalt nakatunud organismilt kanduks tema elu jooksul parasiit edasi ühele uuele peremeesorganismile?
  • Muuta parasiidi populatsiooni kandevõimet 2x väiksemaks?
  • Muuta parasiidi populatsiooni kandevõimet 2x suuremaks ?
  • Ektomükoriisa esineb peamiselt:
  • Samblikel?
  • Rohttaimedel ?
  • Puittaimedel?
  • Korallidel ja limustel?
  • Milline toodud ainetest laguneb ökosüsteemis kõige kiiremini?
  • Vees lahustuvad sahhariidid
  • Pektiin
  • Ligniin
  • Tselluloos
  • Taimsed plastmassid
  • Taimekoosluste diskreetsus (vastanduna pidevusele) eeldatakse:
  • Taimekatte ordineerimise korral?
  • Taimkatte klassifitseerimise korral?
  • Taimkatte häirimise korral?
  • Taimkatte vertikaalse struktuuri uurimise korral?
  • Kas kliimaksi teooria väidab, et:
  • Ühe ja sama kliimaksi piires võivad liigid aja jooksul vahelduda?
  • Sarnases kliimas kasvavate taimekoosluste suktsessiooni lõppfaas on sama?
  • Üks liik muudab koosluses keskkonda keskmiselt sellisel määral, et valmistada ette uue liigi immigratsioon kooslusesse suktsessiooni järgnevate etappide jooksul?
  • Millistes ühikutes võib mõõta NPP-d ja GPP-d?
  • J aasta( astmes -1) kg(astmes -1)
  • kg m(astmes -2)
  • kg J(astmes -1) aasta(astmes -2)
  • J m(astmes -2) aasta(astmes -1)
  • Kas parasvöötme metsas on puhas primaarne produktiivsus troopilise vihmametsa omast:
  • Ligikaudu kümme korda väiksem?
  • Ligikaudu kaks korda väiksem?
  • Ligikaudu sama?
  • Ligikaudu poolteist korda suurem?
  • Kumb lausetest on õige?
  • Globaalselt on maismaa summaarne primaarne produktsioon umbes kaks korda suurem kui ookeanis
  • Globaalselt on maismaa summaarne primaarne produktsioon umbes kaks korda väiksem kui ookeanis
  • Globaalselt on maismaa summaarne primaarne produktsioon sama suur kui ookeanis
  • Kuidas avaldub produktsiooniefektiivsus?
  • PE = In/Pa-1
  • PE = An/In
  • PE = Pn/An-1
  • PE = Pn/An
  • Kas kiskja-saaklooma süsteemis:
  • Kiskja populatsioonitiheduse madalseis vastab saaklooma populatsiooni suurimale tihedusele
  • Kiskja ja saaklooma populatsioonitihedus võnguvad samas rütmis veerandperioodilise faasnihkega
  • Saaklooma populatsioonitihedus on kiskja omast sõltumatu kuid fluktueerib samas rütmis
  • Termini ökoloogia võttis kasutusele:
  • K. Zobel
  • V. Masing
  • Haeckel
  • Hutchinson
  • V. Gause
  • Seen võib olla:
  • Loom
  • Imetaja
  • Nematood
  • Parasiit
  • Primaarne produtsent
  • Produktsiooni efektiivsus on suurem:
  • Kõigusoojastel selgroogsetel?
  • Püsisoojastel selgroogsetel?
  • Nendel selgroogsetel, kelle energiakadu hingamisele on null?
  • Millise elemendi ringe puhul on atmosfäär väheoluliseks fondiks?
  • N
  • P
  • C
  • O
  • Milline lause on õige?
  • Ookeani kohal ületab evaporatsioon sademete hulga
  • Maismaa kohal ületab evaporatsioon sademete hulga
  • Maismaa kohal ületab evaporatsioon selle, mida võiks oodata Verhulsti võrrandi kohaselt
  • Kasvuhoonegaasid:
  • Lasevad läbi soojuskiirdust kuid neelavad ja peegeldavad lühilainelist kiirgust?
  • Kaitsevad maakera lühilainelise kiirguse eest?
  • Lagunevad päikese toimel ja annavad toksilisi ühendeid?
  • Lasevad läbi lühilainelist kiirgust kuid neelavad ja peegeldavad soojuskiirgust?
  • Millises süsteemis on valdavaks interaktsioonitüübiks mutualism ?
  • Kiskja-herbivoor süsteem?
  • Taim - seen süsteem?
  • Laguahel?
  • Elevant-sipelgapesa süsteem?
  • Kas mikroparasiidi populatsioonitihedust mõõdetakse:
  • Nakatunud rakkude arvu järgi?
  • Mikroparasiitide arvu järgi?
  • Nakatunud peremeesorganismide tiheduse järgi
  • lmmuniseeritud peremeesorganismide tiheduse järgi?
  • Paljunemisväärtus on:
  • Evolutsiooniline kohastumus , mis väljendub hüppeliselt suurenenud paljunemisedukuses?
  • Statistiline paratamatus paljuneda vähemalt kord elu jooksul?
  • Tulevase põlvkonna ootus mingis vanuses?
  • Hea tervis?
  • Kahetsusväärne nähtus, millega tuleks võidelda?
  • Kas nõmmemetsade tüübirühm levib:
  • Kliimakskooslustes?
  • Liigniisketel toitaineterikastel muldadel?
  • Kuivadel toitainetevaestel muldadel?
  • Peamiselt Lääne-Eesti madalikel?
  • Kuidas avaldub assimilatsiooni efektiivsus?
  • AE= ln/Pn-1
  • AE = An/ln;
  • AE = Pn/An-1
  • AE = Pn/An
  • Kas herbivoor:
  • Asub ökoloogilise püramiidi keskel?
  • Asub ökoloogilise püramiidi alusel?
  • Asub ökoloogilise püramiidi tipus ?
  • Milline mullaerim on parima vee kinnipidamise võimega:
  • Sidus liiv;
  • Saviliiv ;
  • Raske liivsavi .
  • Prokariioot võib olla:
  • Loom?
  • lmetaja?
  • Nematood?
  • Seen?
  • Primaame produtsent?
  • Produktsiooniefektiivsus on kõige väiksem:
  • Kõigusoojastel selgrootutel?
  • Püsisoojastel selgroogsetel?
  • Taimedel?
  • Milline lause on õige?
  • Primaarset produktsiooni troopilistes vihmametsades limiteerivad eelkõige vesi ja temperatuur ;
  • Maismaa kohal ületab evaporatsioon sademete hulga;
  • Ülemaks kui hõbevara kallimaks kui kullakoormad , tuleb tarkust tunnistada.
  • Milline element limiteerib kõige sagedamini produktsiooni veekogudes?
  • N;
  • P;
  • C;
  • O;
  • Milline järgnevatest on sünonüümipaar ?
  • kohort -kooslus:
  • genet -genoom;
  • biogeotsönoos - ökosüsteem;
  • deem - sümbiont.
  • Kumb väide on õige?
  • Autökoloogiline nišš on alati väiksem kui sünökoloogiline;
  • Autökoloogiline nišš on alati suurem kui sünökoloogiline;
  • Kelle nimeline on järgmine reegel: "Organismide kasvu ja paljunemist limiteerib ennekõike see ökoloogiline faktor, mis on optimumist kõige kaugemal''?
  • Liebigi;
  • Shelfordi;
  • Gause;
  • Cementsi.
  • Milline on seadus, mis kirjeldab populatsioonitiheduse ja isendite biomassi vahelist seost''
  • Gause seadus;
  • Shelfordi reegel;
  • Shelfordi pöördreegel;
  • Anti-Shelfordi reegel;
  • Konstantse saagi seadus;
  • Raouli seadus.
  • Kas imetajate seas on monogaamia
  • Väga tavaline?
  • Tihti esinev?
  • Väga haruldane ?
  • lsehõrenemise seadus on:
  • log W = log c - 3/2 log N ;
  • log S = log c + z log A;
  • log S = log c -3/2 log A;
  • log Z = log c -3/2 z log W.
  • Aastal 1962 tegid MacArthur ja Wilson saarte biograafiat uurides tähelepaneku, mille alusel hiljem kirjeldasid kaks peamist evolutsioonilist (elu-) strateegiat – r- ja K- strateegia. Milline see tähelepanek oli?
  • Karnivoorsete linnuliikide populatsioonitihedused olid reeglina tunduvalt väiksemad kui herbivoorsete linnuliikide omad
  • Linnuliigid jagunevad kahte suhteliselt selgesti eristuvasse gruppi: need, kes seni asustamata saartele kiiresti kohale jõuavad ja need, kes tihedasti asustatud saartel kaua vastu peavad
  • Linnuliigid jagunevad kahte suhteliselt selgesti eristuvasse gruppi: need, kes omavad suurt pesitsus - ning toitumisterritooriumit ning on vähearvukad ja need, kes omavad väikest territooriumit ning on arvukad
  • Milline lause on õige?
  • Summaarne NPP ookeanis ületab summaarse NPP maismaal;
  • Parasvöötme heitlehise metsa PPP on ca 8 korda väiksem kui troopilises vihmametsas;
  • Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.
  • Taimne hingamine kulutab umbes:
  • Poole kogu assimileeritud energiast?
  • 15% kogu assimileeritud energiast?
  • 2-3% kogu assimileeritud energiast?
  • Kõige madalama (happelisema) pH taluvusega on:
  • hooghändlased ja nematoodid;
  • kuumaveeallikates elavad kemosünteesivad bakterid;
  • avaookeani fütoplankton;
  • soodajärvede tsüanobakterid.
  • Milline neist on aeroobse hingamise võrrand?
  • C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O;
  • 6CO2 + 6H2O → C6H12O6 + 6O2;
  • CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O;
  • CO2 + 2H2O → CH4 + 2O2.
    Hingamine on fotosünteesi vastandreaktsioon, Õige on A.
  • Kas võrrandit dN/dt = rN(1 – N/K). nimetatakse:
  • Zobeli võrrandiks?
  • Populatsiooni piirituskasvu võrrandiks?
  • Populatsiooni piiramatu kasvu võrrandiks?
  • Populatsiooni logistilise kasvu võrrandiks?
  • Populatsiooni erikasvu võrrandiks?
  • Kahe konkureeriva populatsiooni dünaamika võrrandiks?
    Muidu on õige D.
  • Kas paljunemisväärtus (mingi vanuse x saavutanud isendite keskmine tulevase järglaskonna ootust e. keskmist järglaste arvu ülejäänud elu jooksul) võib elu jooksul suureneda?
  • Ei.
  • Jah.
  • Paljunemine polegi väärtuslik.
    Võib, sest noorjärkude suremus võib olla suur ja tõenäosus lapsi saada kasvab seetõttu kuni suguküpsuse saavutamiseni. Õige on B.
  • Milline demograafiline parameeter mõõdab kohordi algse liikme tõenäosust saavutada vanus x?
  • lx
  • ax
  • vx
  • mx
  • R0
    Elumus ehk ellujäämus, esimene variant.
  • Keskkonna kandevõime (K) on:
  • Konkureeriva populatsiooni tihedus?
  • Populatsioonitihedus mille juures sündivus ja suremus on tasakaalus?
  • Populatsiooni keskmise liikme paljunemisväärtus?
  • Keskkonna viljakust väljendav näitaja.
    Kuna kandevõime on defineeritav kui populatsiooni maksimaalne tasakaaluline tihedus, on õige B.
  • Kas taimede maapealne konkurents on pigem:
  • sümmeetriline ?
  • asümmeetriline?
  • kaudne?
    Valguskonkurents on valgusressursi omapära tõttu (PAR tuleb peamiselt ühest suunast ja seda on lihtne teiste eest varjata) asümmeetriline: väike algedu võib tähendada väga suurt erinevust lõpptulemuses. B on õige.
  • Kas regulaarne ruumiline jaotus võiks iseloomustada:
  • heeringaid?
  • sebrasid?
  • pesitsevaid haudelinde?
  • üheaastasi põlluumbrohte?
  • haruldasi taimi?
    Haudelinnud tihti maksimeerivad distantsi pesakondade vahel. See viib regulaarsuseni.
  • Millised neist on Lotka-Volterra tüüpi kiskja-saakloom võrrandsüsteemi parameetrid?
  • N, P, K;
  • t, d, N;
  • r, a’, f, q;
  • z, C, S, A;
  • w, c, N;
    Tubli üliõpilane teab, et õige on C.
  • Millises organismirühmas on täheldatud sellist elutsükliga seotud migratsiooni, mille piltlikuks nimetuseks on ühe otsa pilet (üks põlvkond sooritab rände, järgmine tagasirände)?
  • Linnud ;
  • Taimed;
  • Korallid;
  • Sääsed ;
  • Liblikad;
  • Kalad .
    Seni teada ainult liblikatel (admiral, monarhliblikas). E.
  • Kas emastel kaladel võiks kehasuurus ja saadud järglaste arv olla:
  • Allomeetrilises seoses?
  • Bimodaalselt seotud?
  • Lõivsuhtes?
  • Vastandmärgilised?
    Lihtne, mida suurem keha, seda rohkem marja. Õige on A.
  • Kas obligatoorsuse-fakultatiivsuse skaalal on ilma roheliste lehtedeta (ilma klorofüllita) taimed:
  • Holoparasiidid?

  • Stenoparasiidid?
  • Parasitoidid?
  • Hemiparasiidid?
  • Laktoparasiidid?
    Kui roheliste lehtedeta taimed just saprotroofid või mükotroofid pole, on nad ikka holoparasiidid. Poolparasiidid ehk hemiparasiidid on eranditult rohelised taimed.
  • Seriaalse polügaamia puhul:
  • Eksisteerib korraga nii polüandria kui polügüünia ;
  • Eksisteerib positiivne ajaline seos erinevate isendite seksuaalse võimekuse vahel;
  • Eksisteerivad pikaajalised (mitmeaastased) paarisuhted, kus kõrvalhüpped on harvad ;
  • Eksisteerib ainult polügüünia, mitte kunagi aga polüandria.
    Kui igal paljunemiskorral uus partner otsitakse, paarituvad mõlemast soost isendid elu jooksul mitme erineva partneriga. Õige on A.
  • Hilli perekonna indeksid mõõdavad:
  • Juurtoitumise tundlikust nitraatioonide kättesaadavuse suhtes?
  • Diversiteeti?
  • Dominantsuse osakaalu?
  • Ühtlust?
    Need on diversiteediindeksid.
  • Kas assimilatsiooniefektiivsus võiks olla kõige madalaim:
  • Karnivooril;
  • Herbivooril;
  • Detritivooril;
  • Alkoholivooril.
    Detriit on kõige lahjem toit. C on õige. Alkohol on väga energiarikas.
  • Kas Malthuse võrrandiks nimetatakse:
  • Populatsiooni piiramatu kasvu võrrandit?
  • Populatsiooni piiratud kasvu võrrandit?
  • Konstantse saagi võrrandit?
  • Suurimat võimalikku Lotka-Volterra võrrandit?
    Malthus õigustas sõdasid populatsioonide võimega eksponentsiaalselt kasvada, samas kui ressursid samamoodi ei kasva. A on õige.
  • Milline mullaerim on parima vee kinnipidamise võimega:
  • Sidus liiv?
  • Kruus?
  • Saviliiv?
    Väiksemad osakesed seovad vett paremini. Õige on C.
    2015. aasta eksamilt
  • Mida tähistab populatsiooni piiratud kasvu võrrandis parameeter K:
  • Liigi biootilist potentsiaali?
  • Populatsiooni minimaalset võimalikku tihedust?
  • Konkurentsi tugevuse skaalarit?
  • Keskkonna kandevõimet ehk maksimaalset stabiilset populatsioonitihedust?
    Maksimaalne populatsioonitihedus ehk kandevõime näitab kui suurt populatsiooni vaadeldavates keskkonnatingimustes keskkond „kanda suudab“ (D on õige);
  • Milline mullaerim on parima vee kinnipidamise võimega:
  • Sidus liiv?
  • Kruus?
  • Saviliiv?
    Peenema lõimisega mullad mahutavad rohkem vett tänu suuremale eripinnale, C on õige;
  • Muldkeskkonna happesus (pH) mõjutab:
  • Energia assimileerimise intensiivsust seentel ja taimedel;
  • Mineraalsete toitelementide kättesaadavust juurtoitumisel;
  • Puit- ja rohttaimede suhtelist osakaalu taimekooslustes;
  • Taimede klonaalse leviku kiirust.
    Mulla happesusest sõltub paljude mineraalsoolade lahustuvus mullavees ehk liikuvus (B on õige);
  • Milline erinevus eeldustes viib ühelt poolt konstantse saagi seaduseni ja teiselt poolt -3/2 astme seaduseni:
  • Organismi asend troofilises võrgustikus on erinev;
  • Ühel juhul on organismi mass diameetri ruudu ja teisel juhul diameetri kuubi funktsioon;
  • Malthuse seadus ühel juhul kehtib ja teisel juhul ei kehti;
  • Gause reegel on ühel juhul primaarne ja teisel juhul sekundaarne .
    Õige on B.
  • Õhulämmastiku fikseerijatega elavad sümbioosis:
  • Enamik loomaliike?
  • Nematoodid?
  • Tsüanobakterid?
  • Arhed ?
  • Lehtlalinnud?
  • Liblikõielised taimed?
  • Koolibrid ?
    Teadagi kõik liblikõielised taimed, F on õige;
  • Millise ringe puhul assimileeritakse organismide poolt aasta jooksul umbes kuuendik atmosfääri fondist?
  • Veeringe ;
  • Süsinikuringe
  • Lämmastikuringe ;
  • Fosforiringe.
    Taimed assimileerivad aasta jooskul ca kuuendiku atmosfäärsest süsinikust, B on õige;
  • Milline järgnevatest võiks olla händikäp-käitumine?
  • Noorukite riskikäitumine inimesel;
  • Peiduline eluviis emastel lindudel;
  • Mülleri mimikri;
  • Bates’i mimikri;
    Noorukite riskikäitumisel on kõik händikäp-käitumise tunnused, A on õige;
  • Millist tüüpi ökosüsteemis on üldjuhul hapnikubilanss ja süsinikubilanss null?
  • Ekvatoriaalses vihmametsas;
  • Maailmaookeanis;
  • Kõrgsoos ehk rabas.
    Vihmametsas laguneb sama palju kui fotosünteesitakse, ookeanis settib osa süsiniku põhja, rabades jääb lagunemata ja moodustub turvas, A on õige;
  • Milline lause on õige?
  • Sademete hulk ookeani kohal ületab ookeani evaporatsiooni;
  • Fosforiringes puudub atmosfääri fond;
  • Lämmastikuringes puudub atmosfääri fond?
    Fosforil pole tõepoolest atmosfääri fondi, B on õige;
  • Kas saarte biogeograafia teoorias vaadeldakse liigirikkust saarel kui:
  • Evolutsioonilise aktiivsuse lõpp-produkti?
  • Liikide immigratsiooni ja ekstinktsiooni tasakaaluseisundit?
  • Konkurentsitasakaalu seisundit?
  • Primaarsete produtsentide ja lagundajate tasakaalu seisundit?
    Liigirikkuse puhul on määravaks muidugi immigratsiooni- ja ekstinktsioonikiirus, B on õige;
  • Milline järgnevatest on sünonüümipaar?
  • kohort – kooslus;
  • genet – genoom;
  • biogeotsönoos – ökosüsteem;
  • simulant – sümbiont;
  • deem – degradeerunud populatsioon.
    Biogeotsönoos on Ida-Euroopa versioon ökosüsteemist, C on õige;
  • Kuidas nimetatakse kitsa ökoloogilise amplituudiga liike ehk spetsialiste?
  • tolerandid;
  • repellendid ;
  • stenotoobid;
  • eurütoobid.
    Steno- tähendab kitsast, C on õige;
  • Kas niširuumi dimensioonideks (telgedeks) on:
  • isendid?
  • populatsiooniparameetrid?
  • demograafilised parameetrid?
  • ökol. tingimused ja ressursid?
  • liigid?
  • kooslused?
  • ökosüsteemid?
    D on õige, ökoloogilised faktorid ehk tegurid on niširuumi dimensioonideks;
  • Milline neist on fotosünteesi üldvõrrand?
  • C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O;
  • 6CO2 + 6N2O → C6N12O6 + 6O2;
  • CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O;
  • 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2.
    D on õige (A on hingamine, muu mingi jama);
  • Milline väide on õige?
  • Ökoloogiline nišš on liigi kohastumuste kompleks;
  • Ökoloogiline nišš on taksoni plastiline vastus keskkonnatingimuste muutumisele;
  • Ökoloogiline nišš on elukäigutunnus.
    A on õige, nišš on liigi omadus, mis väljendab tema kohastumusi keskkonnatingimustega (mitte ära segada kohasust ja kohastumust );
  • Milline järgnevatest lausetest on vale?
  • Osa küpsele parasvöötme segametsale pealelangevast fotosünteetiliselt aktiivsest kiirgusest peegeldub tagasi atmosfääri;
  • Enamik küpsele parasvöötme segametsale pealelangevast fotosünteetiliselt aktiivsest kiirgusest neeldub taimkatte võras;
  • Enamik küpsele parasvöötme segametsale pealelangevast fotosünteetiliselt aktiivsest kiirgusest jõuab maapinnani;
  • Alla kolme protsendi küpsele parasvöötme segametsale pealelangevast fotosünteetiliselt aktiivsest kiirgusest kasutatakse ära fotosünteesiks.
    Maapinnani jõuab paar protsenti, C on ainsana vale;
  • Milline loetelu sisaldab selliseid elemente, mis on vajalikud kõikidele elusorganismidele?
  • Ca, Na, Cl;
  • Si, C, N;
  • N, P, K;
  • Fe, U, He.
    NPK mõistagi, C on õige;
  • Kõige madalama (happelisema) pH taluvusega on:
  • hooghändlased ja nematoodid;
  • väävliallikates elavad arhed;
  • avaookeani fütoplankton;
  • soodajärvede tsüanobakterid.
    Kõige happelisema keskkonna talujad on arhed, B on õige;
  • Kas võrrandipaar dN/dt = rN – a’NP; dP/dt = a’fNP – qP on:
  • Populatsiooni piiramatu kasvu võrrandsüsteem ?
  • Konkurentsi võrrandsüsteem?
  • Kiskja-saakloom võrrandsüsteem?
  • Populatsiooni logistilise kasvu võrrandsüsteem?
  • Kalm-Zobel tüüpi võrrandsüsteem?
  • Minule mitte aru saadav võrrandsüsteem?
    Tegemist on Lotka-Volterra tüüpi kiskja-saaklooma võrrandsüsteemiga, C on õige;
  • Milline demograafiline parameeter mõõdab kohordi liikme tulevase põlvkonna ootust vanuses x?
  • lx
  • ax
  • vx
  • mx
  • R0
    See mõõdik on paljunemisväärtus, C on õige;
  • Kas populatsiooni puhas kasvukiirus on defineeritud kui:
  • Keskmine järglaste arv, mida üks populatsiooniliige elu jooksul toodab?
  • Keskmine järglaste arv, mida üks populatsiooniliige ajaühikus toodab
  • Keskmine puhaste laste arv, keda üks populatsiooniliige mustades tingimustes toodab?
  • Keskmine kõrge kohasusega järglaste arv, mida iga paljunemispingutuse korral toodetakse?
    Definitsiooni kohaselt on A õige;
  • Kuidas aitavad häiringud kaasa liigilise mitmekesisuse tekkimisele ja püsimisele:
  • Takistavad konkurentsitasakaalu tekkimist (domineerimisvõimeliste liikide vohamist)?
  • Tekitavad materjali kunstliku valiku jaoks?
  • Kiirendavad liigitekke mehhanisme?
  • Seovad atmosfäärist molekulaarset lämmastikku?
    Häiringud tabavad valusamalt domineerimisvõimelisi liike, A on õige;
  • Biootiline potentsiaal (r) on:
  • Konkureeriva populatsiooni tihedus?
  • Populatsioonitihedus mille juures sündivus ja suremus on tasakaalus?
  • Järglaste arv, mida keskmine populatsiooniliige ajaühikus toodab?
  • Keskkonna stressi väljendav näitaja.
    Definitsioon ütleb meile, et C on õige;
  • Milline arusaam tuleneb Gause reeglist ?
  • On võimalik, et kooslused on liikidega küllastunud;
  • Looduslik valik toimub alati suurema kohasuse suunas;
  • Kooslused on pigem superorganismid kui individualistlike liikide kogumid;
  • Isaseid ja emaseid isendeid sünnib enamasti võrdses koguses;
  • Saak ei sõltu külvitihedusest;
  • Tartu Ülikooli peahoone on ehitatud klassitsistlikus stiilis.
    Gause reeglist tuleneb otseselt limiteeriva sarnasuse printsiip, sellest omakorda otseselt võimalus, et kooslused saavad olla liikidega küllastunud, A on õige;
  • Kas taimede maa-alune konkurents on pigem:
  • Sümmeetriline?
  • Asümmeetriline?
  • Kaudne?
  • Tsentraalne ?
    Sümmeetriline muidugi, võsukonkurents on asümmeetriline, A on õige;
  • Kas agregeeritud ruumiline jaotus võiks iseloomustada:
  • Heeringaid?
  • Seemneliselt paljunevaid põlluumbrohte?
  • Pesitsus- ja toitumisterritooriumi kaitsvaid haudelinde?
  • Fütoplanktonit?
    Parvlemine on agregeeritud eluviis, A on õige;
  • Eeldame, et kahe ristuva isendi geneetiline distants on positiivselt seotud isendite vahemaaga ruumis. Kas sel juhul on reproduktiivne edukus maksimaalne:
  • Võimalikult väikese levimiskauguse korral?
  • Võimalikult suure levimiskauguse korral?
  • Optimaalse (mingi vahepealse) levimiskauguse korral?
  • Väikese või suure (aga mitte vahepealse) levimiskauguse korral?
    Et vältida inbriidingu või autbriidingu depressiooni, on keskmine levimiskaugus parim, C on õige;
  • Kas üksiku populatsiooni logistilise kasvu võrrandis on nn pidurdavaks jõuks:
  • Liigisisene kommensalism?
  • Liigisisene amensalism?
  • Liigisisene konkurents?
  • Liigisisene predatoorlus?
  • Liigisisesed eelarvamused ?
    Konkurents, konkurents, kahepoolselt kahjulik interaktsioon , C on õige;
  • Millises organismirühmas on täheldatud sellist elutsükliga seotud migratsiooni, mille piltlikuks nimetuseks on ühe otsa pilet (üks põlvkond sooritab rände, järgmine tagasirände)?
  • Linnud;
  • Taimed;
  • Korallid;
  • Sääsed;
  • Liblikad;
  • Kalad.
    Selline migratsioon on teada ainult liblikatel, E on õige;
  • Millises süsteemis on valdavaks interakstsioonitüübiks kommensalism?
  • Kiskja-herbivoor süsteem;
  • Taim-seen süsteem;
  • Laguahel;
  • Elevant-sipelgapesa süsteem.
    Laguahelas saavad osalised kasu ilma toiduobjektile kahju tekitamata , C on õige;
  • Milles seisneb koosluste diversiteedi puhul nn „massiefekt”?
  • Taksonoomiline diversiteet väheneb massiliselt lahesopi ja poolsaare otsa suunas;
  • Suurema massiga liigid kipuvad domineerima;
  • Teistsuguse liigilise koosseisuga koosluste vahetus läheduses on liigirikkus suurem tänu pidevale immigratsioonisurvele.
    C on õige, diversiteediteoorias on kasutusel selline termin;
  • Kas Gause printsiip sõnastati:
  • Madara perekonda kuuluvate taimede uurimisel?
  • Lindude biogeograafia uuringute käigus?
  • Metsades ja preerias toimuvate kooslusprotsesside uurimisel?
  • Protistidega tehtud laborikatsete tulemusel?
    Gause katsetas amööbidega, D on õige;
  • Kas parasiidirünnaku tõkestamiseks tuleb:
  • Immuniseerida pooled peremeespopulatsiooni liikmed?
  • Immuniseerida selline protsent peremeespopulatsioonist, et parasiidi puhas kasvukiirus oleks võrdne ühega?
  • Immuniseerida selline protsent peremeespopulatsioonist, et parasiidi puhas kasvukiirus oleks võrdne kahega?
  • Immuniseerida selline protsent peremeespopulatsioonist, et parasiidi puhas kasvukiirus oleks võrdne miinus ühega?
    Parasiidirünnaku ajal muutub populatsiooni kasvukiirus nulliks ehk rünnak pidurdub kui puhas kasvukiirus on üks, B on õige;
  • Kas äädikakärbestel võiks eluiga ja suguline akrtiivsus olla:
  • Allomeetrilises seoses?
  • Bimodaalselt seotud?
  • Lõivsuhtes?
  • Vastandmärgiliselt funktsioneeriv?
    See oli ühe graafilise näite peal loengus, mida rohkem oli koos isasega viljastamata emaseid, seda lühem eluiga, C on õige;
  • Milline lause on vale?
  • Päiskiviliikide biomass koosluses on dominentsete liikidega võrreldes väike;
  • Päiskiviliikid on keskmisest suurema tähtsusega koosluse funktsiooni ja diversiteedi säilimise seisukohalt;
  • Päiskiviliigid on üldjuhul poolparasiitsed taimed;
  • Päiskiviliigiks osutus Paine’i eksperimendis meritähest kiskja Pisaster;
    Taimed pole kunagi päiskiviliikideks, see on selgelt vale, õige vastus on C;
  • Kas obligatoorsuse-fakultatiivsuse skaalal on ilma roheliste lehtedeta (ilma klorofüllita) taimed:
  • Holoparasiidid?

  • Stenoparasiidid?
  • Parasitoidid?
  • Hemiparasiidid?
  • Laktoparasiidid?
    Õige on A.
  • Milline teooria rõhutab häiringurežiimi tähtsust diversiteedi kujunemisel ja säilimisel?
  • Deterministliku konkurentsitasakaalu teooria?
  • Mittetasakaaluline käsitlus?
  • Peremeesorganismide käsitlus?
  • Liigifondi teooria?
    Mittetasakaaluline käsitlus kuna seal seletatakse, et konkurentsitasakaal ei saabu kunagi tänu sellele, et domineerimisvõimelised liigid saavad kogu aeg ebaproportsionaalselt palju vatti tänu perioodilistele häiringutele, B on õige;
  • Kas sümbioosi näiteks on?
  • Ahven ja haug?
  • Koolibri ja troopiline taimeliik?
  • Mükoriisa?
  • Kuusk ja jänesekapsas?
    Mnjaa, C vast õige;
  • Samblikud ehk jägalad on:
  • Puude ja sammaltaimede sümbioos?
  • Sambatootja sümbioos levitajaga?
  • Korallide ja vaguviburvetikate sümbioos?
  • Seente ja vetikate sümbioos?
  • Sammalde ja tsüanobakterite sümbioos?
    Samblikud koosnevad seenest ja vetikast, D on õige;
  • Miks nimetatakse laguahelat doonor-kontrollitud süsteemiks?
  • Sest lagundajad ja detritivoorid ei mõjuta toiduobjektiks olevate liikide populatsioonitihedust;
  • Sest lagundajad ja detritivoorid on aineringes mineraalelementide doonoriks rohelistele taimedele;
  • Sest kõrgematel troofilistel tasemetel olevate organismide produktsiooniefektiivsus sõltub otseselt assimilatsiooniefektiivsusest laguahelas.
    A ja A ja veelkord A;
  • Seriaalne polügaamia esineb:
  • Nii polüandria kui polügüünia kujul;
  • Peamiselt tänu isendite erineva seksuaalsele võimekusele;
  • Sellistes paarisuhetes, kus kõrvalhüpped on väga harvad;
  • Ainult lindudel.
    Kui iga paljunemispingutuse vältel uus sekspartner leitakse, teevad seda enamasti nii emased kui isased, A on õige;
  • Kes omavad võimet lagundada tselluloosi:
  • Seened ja bakterid?
  • Kiskjalised ?
  • Primaarsed produtsendid ?
    Ensüümikompleks üldnimega tsellulaas on olemas ainult bakteritel ja seentel, A on õige;
  • Milliste isikutega seostuvad konkurentse väljalülitamise printsiibi sõnastused?
  • Hutchingson ja Gause;
  • Kalm ja Beckham;
  • Wallace ja Tansley;
  • Gleason ja Clements;
  • Piip ja Tuut .
    Gause algatas, Hutchingson sõnastas ümber nišiteooriast lähtuvalt, A on õige;
  • Kas salumetsade tüübirühm levib:
  • Happelistel soomuldadel?
  • Parasniisketel toitainerikastel muldadel?
  • Kuivadel toitainetevaestel muldadel?
  • Peamiselt Lääne-Eesti madalikel?
    Salumetsad on viljakad ja parasniisked, B on õige;
  • Kas taimedele on hästi kättesaadav?
  • Rippuv kapillaarvesi;
  • Keemiliselt seotud vesi;
  • Jäätunud vesi;
  • Hügroskoopsusvesi;
  • Mullaõhu veeaur.
    A on õige;
  • Mida mõõdab Simpsoni indeks ehk dominantsusindeks (anti-diversiteedi indeks):
  • Tõenäosust, et kaks kooslusest juhuslikult valitud isendit on erinevast liigist?
  • Tõenäosust, et kaks kooslusest juhuslikult valitud isendit on samast liigist?
  • Tõenäosust, et kaks kooslusest juhuslikult valitud isendit on päiskivi-liigist?
  • Ühtlust?
    B on õige, by definition ;
  • Kas mulla huumusesisaldus 67% on?
  • Väga madal?
  • Keskmine?
  • Väga kõrge?
    Ülikõrge, superkõrge, C on õige;
  • Kas assimilatsiooniefektiivsus võiks olla kõige kõrgem:
  • Karnivooril;
  • Herbivooril;
  • Detritivooril;
  • Alkoholivooril.
    Kuna alkoholivoori pole seni teaduslikult kirjeldatud, siis ikka karnivooridel, A on õige;
  • Nitrifitseerijate bakterite elutegevuse lõpp-produktiks on:
  • Ammoniaak;
  • Nitritid ja nitraadid;
  • Dilämmastikoksiid ja molekulaarne lämmastik;
  • Aminohapped.
    Nitrifitseeriad oksüdeerivad ammooniumiooni ja nitritiooni, B on õige;
  • Kas haplodiploidia on omane:
  • Lindudele?
  • Seriaalsetele polügaamidele?
  • Mesilastele ja sipelgatele?
  • Suurtele mereimetajatele (kotik, merilõvi )?
  • Happelistele diploidsetele mullaselgrootutele?
    Kiletiivalistel see esineb, C on õige.
  • Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor IchBinKarl Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused
    13
    doc

    ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused

    ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia ­ aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Ramet

    Ökoloogia
    Ökoloogia konspekt
    13
    doc

    Ökoloogia konspekt

    1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ­ ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum ­ teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase ­ autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase ­ demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase ­ kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem ­ süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär ­ kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik ­ globaalökoloogia. Ökofüsioloogia ­ hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsi

    Ökoloogia
    Ökoloogia eksami kordamisküsimused
    15
    docx

    Ökoloogia eksami kordamisküsimused

    1. Ökoloogia ­ aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle

    Ökoloogia
    Ökoloogia kordamisküsimused
    11
    doc

    Ökoloogia kordamisküsimused

    1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökoloogia. Ökofüsioloogia

    Ökoloogia
    Ökoloogia kordamisküsimused 2022
    31
    docx

    Ökoloogia kordamisküsimused 2022

    Ökoloogia eksami (LTOM 01.105) kordamisküsimused 2022 1. PÕHIMÕISTED Kooslus – kooseksisteerivate organismide kogum. Ökoloogia – teadus organismide ja nende keskonna vahelistest suhetest (vastasmõjudest, interaktsioonidest (Ernst Haeckel) / teadus eluslooduse struktuurist ja süsteemist (Eugene Odum). Biotsönoos – elusorganismide kooslus. Ökosüsteem – mingi elupaiga elukooslust pluss viimase elutut keskkonda (Arthur Tansley). Biogeotsönoos – looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. Kohastumine ehk fülogeneetiline adaptatsioon – genoomi muutustega seotud keskkonnaga sobitumine. Kohanemine ehk ontogeneetiline adaptatsioon – organismi eluea jooksul ilma genoomi muutusteta toimuv keskkonnaga sobitumine. Unitaarsed organismid – organismid on ajalis-ruumiliselt ja geneetiliselt selgelt eristuvad. Modulaarsed organismid – organismid, mis koosnevad vähem või rohkem eristatavatest ja

    Ökoloogia
    ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013
    11
    doc

    ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013

    ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia ­ aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) ­ organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend ­ organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet ­ geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet ­ taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ­ ühise genofondiga isendite kogum · kooslus ­ koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem ­ elukooslus ja selle abiootiline kes

    Ökoloogia
    Ökoloogia kursuse konspekt
    78
    pdf

    Ökoloogia kursuse konspekt.

    ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised faktorid – elus fak

    Keskkonnaökoloogia
    ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012
    18
    doc

    ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

    1. Ökoloogia ­ aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia ­ (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia ­ (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia ­ (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) ­ (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia ­ (kooslus) 6) Süsteemökoloogia ­ (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia ­ (bioom) 8) Biosfäroloogia ­ (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) ­ taimel leht, nina Isend ­ organism · Unitaarsed organismid ­ Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism ­ klonaalse paljunemise tulem

    Ökoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun