ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 (0)

Q: Mitmekesisus on tasakaaluline või mittetasakaaluline?

Vastus leiad õppematerjalist: ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

Q: Kui olulised on üksikud liigid ökosüsteemi funktsioneerimiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

Q: Kuidas liikide väljalangemine kooslusest avaldab mõju ökosüsteemile?

Vastus leiad õppematerjalist: ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

Tartu Ülikool - Ökoloogia - Ökoloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mitmekesisus on tasakaaluline või mittetasakaaluline?
Kui olulised on üksikud liigid ökosüsteemi funktsioneerimiseks?
Kuidas liikide väljalangemine kooslusest avaldab mõju ökosüsteemile?

Ökoloogia – aine, alajaotused;
Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK)

Molekulaarne ökoloogia – ( molekul ) meetodile viitav .

Ökofüsioloogia – (molekul, organ, isend ) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale.

Antökoloogia – (isend) isendi suhted keskkonnaga.

Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) – ( populatsioon )

Sünökoloogia, kooslusökoloogia – ( kooslus )

Süsteemökoloogia – (ökosüsteem)

Geograafiline ökoloogia – (bioom)

Biosfäroloogia – (biosfäär)

Ökoloogia põhimõisted – isend ( genet , kloon, ramet ), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom;

Molekul

Organ( organell ) – taimel leht, nina
Isend – organism

Unitaarsed organismid – Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad.
Modulaarne organism – klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid.
Genet – ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond. Genetit moodustavatel organismidel on üks genotüüp. Koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest moodulitest e võsudest (taimed).
Kloon – vegetatiivne järglaskond, geneetiliselt ühenäoline.
Ramet – haruorganism, võib olla iseseisev (võsu)

Populatsioon – ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon – vabalt (ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal.
Kooslus – Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus – taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus – funktsiooni järgi.
Ökosüsteem – eluskooslus ja selle abiootiline keskkond (kuumaveeallikas, lillepeenar).

Bioom – sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma ( troopiline vihmamets , tundra). Geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ka kliimavöötme piires.

Biosfäär – globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused.

Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused ), ökoloogiline amplituud , tolerantsuskõver, ökoloogiline nišš;
Ökoloogiline faktor ehk tegur – igasugune aine energia- või informatsioonivoog, mis saabub kk-st ja mõjutab mingil viisil organismi elu. Jaguneb nt biootiliseks (elusat päritolu, nt temperatuur siin saalis) ja abiootiliseks (eluta päritolu, nt õhuvõnked õppejõu suust ).
Ressursid – faktorid , mida organismid otseselt tarbivad, omastavad.

PAR- fotosünteesiliselt aktiivne kiirgus
CO2 ( HCO3 -, CO3-)
H2O
O2 , v.a anaeroobid
Mineraalsed toitained
Teised organismid (heterotroofidele)

Tingimused:

Temperatuur (elu eksisteerib ainult teatud temperatuuri vahemikus)
pH ( happelisus , aluselisus )
soolsus (veeökosüsteemile oluline)

Ökoloogiline nišš – faktorite paljusust ja organismide vastasmõjusid selgitav mõiste. Bioloogilise liigi roll ökosüsteemis. Hutchinsoni nišš - bioloogilise liigi kohastumuseks ehk bioloogilise liigi ökoloogiliste nõudluste kompleks . ( Kohastumine – genotüübi muutumine evolutsioonis vastavalt keskkonnatingimustele. Tulemusena saavutatakse suurem kohastuvus. Kohanemine – ontogeneetiline (areng sünnist surmani) muutumine. Elu jooksul genotüüp ei muutu. Ei too kaasa muutusi genoomis .) Tänapäeval käsitletakse nišši kui ruumi osa hulgamõõtmelises hüperruumis, mille telgedeks (dimensioonideks) on olulised ökoloogilised faktorid, milles vaadeldav liik suudab püsivalt elada ehk, millele ta on kohastunud .
Liigi omadus, mitte populatsiooni!

Fundamentaalne ehk autökoloogiline nišš (potentsiaalne – vaadeldav liik oleks suuteline elama).
Realiseerunud ehk sünökoloogiline nišš (tegelik – ei lasta elada kõikides sobivates tingimustes, ei realiseeri oma tegelikku potentsiaali).

Kuuse ja männi puidu biomassi % graafik sõltuvalt niiskusest. Potentsiaalne ja tegelik. Kuusk on tugevam konkurent(täpselt keskel, parajalt niiske), seega mänd saab paremini kasvada seal, kus kuuske pole(väga kuivas või väga niiskes).
Kahemõõtmeline niširuum
Kahe ökoloogilise faktori mõju võib vabalt olla interaktiivne , st nišš ei ole kandiline . Nt. Sookail – mida soojemas kohas, seda niiskemas. NB: Ei saa kasutada rohkem kui 3 faktoriga [3 mõõdet].
J. Liebig [1940] (i) reegel – organismide paljunemist ja kasvu limiteerib see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Korraga peaks limiteerima üks faktor, mis on kõige algataja .
Shelford - limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. Nt. fotoinhibitsioon – taime fotosüntees jääb seisma valguse ülekülluse tõttu.
Ökoloogiline amplituud – ühemõõtmeline nišš, kas tingimuste või ressursi omaduste vahemik (ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik), millele vaadeldav organism on kohastunud ja seetõttu võimeline kasvama, arenema ja paljunema.
Tolerantsikõver – ehk Gaussi kõver, kujutab endast, millise reegli järgi muutub liigi heaolu nišši ruumi piires. Graafik, kus x- telg märgib mingi faktori taset. Püsttelg mõõdab liigi heaolu. Heaolu nišširuumi piires muutub matemaatilise seaduse järgi. Gaussi kõvera parameetrid : keskväärtus, o – optimum , liigil kõige parem olla. Nišši laiust näitab tolerants - t ehk ökoamplituud. c - maksimum, kui hea saab liigil olla. Liigi elutegevuse intensiivsus.
Min u
Max F (ökoloogiline faktor)
Amplituud u- optimum

Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik;

Päikesekiirgus – valgus, fotosüntees. PAR – fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus. Kiirgus vahemikus 380-720nm. Kattub inimesele nähtava valguskiirgusega. Punast neelatakse väga intensiivselt. Pikema lainepikkusega infrapunane kiirgus ja alla selle ultraviolett . See on umbes 44% päikesekiirgusest. Taimedelt peegeldub atmosfääri kohe tagasi 10%, ülemistes rinnetes neelgub ligi 80%, alumistesse rinnetsse jõuab u 7%, rohtaimedeni ainult paar %.

Fotosüntees efektiivsus kõige kõrgem troopilises vihmametsas (max 3%). Eestis ~0,6-1,2%.
Rubisko – maailma kõige levinum valk, vajalik ensüüm fotosünteesi jaoks.
Fotosünteesi üldvalem
6CO2 + 6H2O par 6O2 + C6H12O6 CO2 387 ppm ~0,038%
Hingamise üldvalem
32ATP
C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H20 O2 209 ppm ~20,1%

Süsihappegaas või vees lahustunud süsihappe ioon – Pea kogu meie hapnik pärineb sellest. Taimed kannatavad süsihappegaasinäljas.
Kuna enamik maismaataimedest asub põhjapoolusel, siis suvel CO2 kontsentratsioon langeb(taimed fotosünteesivad), talvel aga tõuseb. Tulevik taimede jaoks on helge . Ookeani väetamise katsed.
Vesi – võib limiteerida elu maismaal. Elu toimub veekeskkonnas! Kõikide organismide sisekeskkond on ikkagi veekeskkond. Pm säilitame me endas ürgset ookeani keskkonda :D. Ariidne ehk liigkuiv on maa ekvaatori lähedal ja külmvöötmes. Sademete hulk võib külmas olla korralik, kuid külmunud vett taimed kasutada ei saa. Kõige märjem Aasias. Kõige kuivem koht Tšiili Atacama kõrb. Kui vesi on liikumatu, tekib hapnikupuudus.
Mineraalained – autotroofidel on vaja vahetult (saavad vesilahusest). H, Mg, K, Mn, Fe, Cu Zn, C, N, O, P, S, Mo. Kõikidele loomadele vajalikud naatrium ja kloor . Soolapuudus loomadel, sunnitud seda kuskilt mujalt hankima.
Heterotroofide elutegevust piirab süsinik või ka hapnik, lämmastik, fosfor (eriti vee keskkonnas).
(Tootja ehk primaarne produtsent ehk autotroof . Tarbija ehk konsument ehk heterotroof .)
Hapnik – limiteerib populatsiooni veekogudes ja soodes. Eriti just liikumatu veega veekogus.

Nimelt on vees väga palju võimalusi anoksilise keskkonna (hapnikuvaene KK) tekkimiseks:

Vees aga on tihti O2 olemas ainult vee pindmistes kihtides, sest seal toimub pidev vee O2-ga rikastumine . Mida sügavamale, seda vähemaks O2 jääb. Laguahel – hapnik konsumeeritakse.

Teine põhjus, miks anoks. KK tekib on parasvöötmes, kus on külmad talved ja veekogu jäätub. Talvel toimub hingamine seni kuni O2 jätkub. ( ANABIOOS - uinak, elutegevuse lakkamine).

Kolmas põhjus: vees on gaaside lahustuvus temperatuuriga pöörvõrdeline. Temperatuuri langedes lahustuvus suureneb. P-Jäämeri ja Lõunameri on väga produktiivsed mered võrreldes ookeanide troopiliste keskosadega, kus oluline põhjus madalaks produktsiooniks on hapnikku puudus. Jahedas vees tunnevad end suure hapnikutarbega veeorganismid paremini. Nt vaalad kogunevad ekvaatori juurde ainult sugutegemiseks ja siis ujuvad kiiresti tagasi.
O2 on ressurss, mida tänapäeval vajab valdav osa organisme v.a anaeroobid. Kui algselt tekkisid ookeanid , siis maapeal O2 ei olnud. Kogu O2 on meile toodetud elusorganismide poolt: TSÜANOBAKTERID e sinivetikad . 1 mln a tagasi hakkas O2 üle jääma.

Tingimusfaktorid: temperatuur, pH;

Temperatuur – Elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Heterotermne ehk kõigusoojane – elutegevuse aktiivsus sõltub välisKK-st. Poikilotermne ehk püsisoojane – suudavad kehatemp . säilitada ainult teatud vahemikus. Vesi pluss temperatuur ongi kliima. Mereline kliima kõigub vähem, kui kontinentaalne . Transpiratsioon – vee liikumine mullast läbi taime, lehe kaudu välja. 50 kraadi on taimede maksimum. Soojeim KK – üle 100 kraadi. Väävli redutseerija bakter Pyrodictium occultum elab kuumavee väävli allikates . Seal elavad ka organismid, mis taluvad pH=2. Madalaim KK – polaaralad . Taimed tekitavad raku sisse väga kange lahuse.

pH – ehk happelisus. Peamiselt mõjutab see taimede elu. pH alla 3 ja üle 9 on toksilised. Taimede toitained mullast vesilahusena, keskkonna reaktsioon mõjutab kui hästi soolad vees lahustuvad. Kui ei lahustu, ei saa kätte. Alumiinium (mürgine) on liikuv ainult happelises keskkonnas, selles keskkonnas jäävad ellu vaid need, millel on kaitsemehhanismid . Liiv on happeline ja ei neutraliseeri taimede poolt tekitatud happelisust. Loopealsed ehk alvarid on kõige liigirikkamad .

Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus;
Spetsialist e. stenatoopne organism - teda iseloomustab kitsas ökoloogiline amplituud (kuusk).
Generalist e. eurütoopne organism - iseloomustab lai ökoloogiline amplituud (mänd).
Generalist on rahul laiema tingimusteskaalaga, kuid ei saavuta sellist populatsiooni tihedust nagu spetsialist. Pilliroogu leiab kõikidelt mandritelt, kõikidest kliimavöönditest. Endeem – ainult ühes ökosüsteemis leviv liik, näiteks Saaremaa robirohi. Selleks et olla generalist on vaja oskust toota erinevaid fenotüüpe. Fenotüüp ja KK peavad sobima , igale KK-le oma fenotüüp (taimede juurte ulatus vastavalt KK niiskusastmele).

Geneetiline varieeruvus populatsiooni (liigi) sees
Fenotüüpiline plastilisus – genotüübi võime toota erinevaid fenotüüpe, sõltuvalt KK tingimustest (taime juurte omadus olla suur või väike) VF=VG+VK+VG*K+VE Fenotüübi varieeruvus = peamõju + peamõju + koosmõju e interaktsioon + mingi keskkonnast tulev segav faktor e „müra“. Genotüübi mõju fenotüübile sõltub keskkonnast.

Taimede plastilisus valguse (PAR’i) suhtes. Tajuvad nii valguse intensiivsust kui ka kvaliteeti. Pimedas kasvatavad taimed õhukesi ja suuri lehti ning kasvatavad lehti vähem. Pimedas kasvavad nad ka pikemaks.

Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)*
Maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja môjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused.

Tahke osa: mineraalne 50% (Masing 85-98%), orgaaniline 5% - 20% (harva);
Vedel osa: vett 40%;
Gaasid: CO2 kuni 8%.

Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)*
Kivim , millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineralide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineralid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit , vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms.

Mullahorisondid , mullaprofiilid (Bot. III)*
Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel. Erinevad huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest.
Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini.

Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas .
Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont , kus domineerib mineraalosa.
Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad /valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine .
Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid.
Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] - Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad.
Lähtekivim [C]
Aluspôhi [D]
Hüdromorfsed horisondid [G] - liigniisked, sinakad-rohekad.

Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)*
Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse ja mineraalide koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Sama lugu on ka füüsikaliselt seotud hügroskoopsusveega. Nn. surnud vees sisalduvate mineraalainete kättesaamiseks on siiki vôimalus, kui nad seal lahustuvad, ning liiguvad kilevette ja edasi vabasse vette. Vaba vesi liigub kapillaar- ja gravitatsioonijôudude môjul. Tähtsaim taimedele on rippuv kapilaarvesi pindmistes kihtides.
Mulla veerežiim - iseloomustab vee tungimist mulda, liikumist ja kogunemist mullas ning lahkumist mullast.
Mulla niiskusrežiim - iseloomustab taime varustamist veega. Bioloogiline produktiivsus on maksimumilähedane siis, kui mulla omastatav veevaru kôigub kapillaarsidemete katkemise niiskuse ja väliveemahtuvuse vahel (kui on üle selle, siis langeb aeratsioonipoorus alla 10% ning mulla hapniku varustus langeb alla normaalse piiri - taimede jaoks).

Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi;
Sünergia – kui kaks või rohkem faktorit mõjutades ühte objekti toimivad miskipoolest teistsuguse kvaliteediga kui nende üksikefektide põhjal võiks arvata. Või need on lihtlabased interaktsioonid , ühe faktori mõju sõltub teise faktori tasemest.
Sünergeetiline efekt avaldub üldjuhul emergentsetes süsteemides (osade liitmisel tekivad omadused, mida ei saa väljendada liidetavate summadega). Dissipatiivne süsteem - on sellised, kes on võimelised stabiilselt ja pikka aega säilitama väga kõrget negentroopiat (miinusmärgiga entroopia ( segadus ) ehk „kord“) aktiivse energia tarbimise kaudu. Dissipatiivsed süsteemid on oma loomult emergentsed.

Essentsiaalsed – üks ei asenda teist, mõlemat on vaja suurendada, et parandada kasvu (näiteks lämmastik ja valgus).
Täielikult asenduvad – ühte vähendades ja teist suurendades jääb kasv samaks(näiteks anda kanale otra või nisu, ikka sama). Komplementaarne – kaks ressurssi koos annavad parema tulemuse kui üks ressurss üksinda.
Antagonistlik – teatud juhtudel on summaarne kulu suurem kui eraldi tarbides.

Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid – eksponentsiaalne e. piiramatu ja piiratud e. logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus;
Populatsioon tähendab emaseid isendeid, isaseid kas läheb paljunemisel vaja või ei.
N – populatsiooni tihedus – populatsiooni isendite arv pindalaühiku kohta
Populatsioontihedus sõltub:

Kui palju sünnib uusi populatsiooni liikmeid, B – sündide arv
Negatiivselt sõltub, kui palju ära kaob, D- surmad
Populatsiooni saabuvate isendite arv muudest populatsioonidest (I)
Kui palju isendeid lahkub (E)

Populatsiooni kasv = ; N muutumise kiirus ajas. Kui pos. siis pop. kasvab, kui neg. siis kahaneb, 0 korral pop. stabiilne. Sünnid kiirendavad pop. kasvu, surmad aeglustavad. B = bN (b – mingi koefitsent ; sündide arv proportsionaalne pop. arvuga – mida rohkem on liikmeid, seda rohkem sünnib). D = dN (kui pole enam liikmeid, siis ei sure keegi). b – d = r (erikasvukiirus ehk biootiline potentsiaal – näitab, millise intensiivsusega keskmiselt üks pop. liige järglasi toodab, pärast kui surmad on maha arvestatud). M. võrrand – populatsiooni piiramatu kasvu võrrand ehk autokatalüütilise kasvu (positiivse tagasisidemega süsteem: mida rohkem, seda rohkem veelgi) võrrand. Organismidele mõjuvad ilmselgelt mingid pidurdavad jõud, mis ei lase sel võrrandil toimida.
Piiratud ressursid – pole kunagi piisavalt palju. Mingil hetkel hakkab pop. kasvu piirama, tekib nn liigisisene konkurents .
K – keskkonna kandevõime, populatsiooni kasvu ülempiir, tegemist on liigi omadusega, mis kujuneb välja evolutsioonist, loomult maksimaalne populatsiooni tihedus. Kui tihedalt suudab üks liik mingis keskkonnas elada. Nt sinivaalad , kes suudavad elada väga hõredalt. „Üksildus on väga suur luksus!“ Mida efektiivsemalt me ressursse koondame, seda tihedama populatsiooni leiame.
K kujuneb:

Suremus sõltub tihedusest. K saabub eelkõige tänu surmadele.

Surmad stabiilsed. K kujuneb välja kui sünnid langevad surmadega kokku.

Nii sünnid kui surmad on tihedusest sõltuvad – kõige reaalsem . Ja nende kahe protsessi võrdsustamisel kujuneb välja kandevõime (K).
Pidurdav mõju [PM] Populatsiooni sigmoidse kasvu võrrand:
Kui N=K, siis , nullkasv, populatsiooni kasv on ajas konstantne

Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus , suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid;
Kohort – moodustavad sama põlvkonna kõik liikmed, keda jälgitakse sünnist surmani. Saab kasutada lühikese eluega organismide uurimiseks. Paljunemisväärtus – hinnag , kui kasulik on üks või teine populatsiooni liige populatasiooni taastootmise seisukohalt; kui väärtuslik mingis vanuses populatsiooniliige on. t – aeg tulevikus, Vx – paljunemisväärtus vanuses x.
lt – elumus tulevikus ajahetkel t, lx – elumus praegu, mt – viljakus mingis vanuses
Ro – puhas kasvukiirus:
Ro = 1  const , Ro > 1  kasv, Ro Ellujäänus ehk elumus – tõenäosus saavutada vanus x
Vanuseline suremus – vanuse x saavutanud isendi tõenäosus surra enne järgmisesse arengustaadiumisse jõudmata
Viljakus – absoluutune number, ellujäänud rohutirtsud munesid 2x vähem mune
Vanuseline viljakus – iga täiskasvanud rohutirts munes 17 muna
Viimane lahter - Kohordi algse liikme kohta tuleb ainult pool järglast
Paljunemisväärtus – tulevase põlvkonna ootus mingis vanuses. (Tegelt peaks suguküpseks saanud noori neiusid võtma. „Ära paku vanadele inimestele istet, oled kõige väärtuslikum ühiskonna liige. Anna lastele koht.“)
Deevey kõver – iseloomustab liigi kohastumust , elumusekõver, paljunemistrateegiat kujutav kõver.

Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon ;
Levik –isendite jaotus ruumis, muster

Juhuslik – isendite paiknemine on sõltumatu; ühe isendi paiknemine ei sõltu teise isendi paiknemisest. (plankton, seemnetaimed)
Regulaarne – on iseloomulik klonaalselt (risoomidega vms) paljunevatele taimedele ( maikelluke ), regulaarselt paiknevad ka sellised loomad, kes omavad toitumis-, pesitsusterritooriumi, mida nad kaitsevad (lõvi).
Agregeeritud – koondumine rühmadesse, kohtame tihti klonaalsete (vegetatiivsete) taimede puhul (mättad), agregeeritult paiknevad ka mitmed loomad, kes moodustavad karjasid, parvesid. On sellistele liikidele kasulik kahte moodi – on välja arenenud sotsiaalne käitumismudel ja karjas liiklemine parandab indiviidi julgeolekut (primaadid, suured sõralised); karjaefekt e. isekus – indiviidid kogunevad karja eesmärgiga mitte olla kiskjale esimene saak – saaklooma ja kiskja vahel oleks teine karjaliige (sebrad); sotsiaalne struktuur – tööjaotus, suhtlus ( sipelgad , mesilased). Põhjuseks võib olla ka KK laigutus – väga vähe ökosüsteeme, kus iga ökosüsteemi punkt sobiks igale isendile (rabataimed saavad elada ainult rabas, kuid rabad on väga laiguliselt paigutatud Eestis).

Levimine – indiviidi (isendite) ümberpaiknemine ruumis, protsess. Levimine põhjustab levikut.

Aktiivne (levivad ise)
Passiivne (millegi abil: tuul)

Migratsioon – suure hulga isendite suunatud liikumine ruumis ühest kohast teise.

„korduvkasutusega pilet“ – migreerutakse edasi-tagasi korduvalt. Omane sellistele liikidele, kes vahetavad perioodiliselt kohti. Kindlad tsüklid – kas ööpäevane (diurnaalne) või aastane (sesoone). Ööpäevane – ööbimis-, toitumispaik on eraldi ( nahkhiired ). Aastane ( linnud , vaalad, põhjapõdrad) – paljunemis-, toitumiskohad on eri kohtades paremad.
„edasi-tagasi pilet“ – levinud putukamaailmas, vastsed ja valmikud söövad täiesti erinevat toitu. Elu jooksul migreeruvad toitumiskohta ja elu lõpul tagasi paljunemiskohta (sääsed, angerjas ). Omane semelpaarsetele organismidele (paljunevad ainult üks kord).
„ühe otsa pilet“ – esineb eranditult liblikatel ( admiral UK’s, kes pendeldab generatsioonide kaupa Hispaania ja UK vahel, USAs monarhliblikas, kes pendeldab Kanada ja Mehhiko vahel).

Levimiskauguse optimum: inbriiding – lähedast sugulaste ristumine , autbriiding – geneetiliselt väga kaugete isendite ristumine.

Liigisisene konkurents (populatsiooni), sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents;
Populatsiooni kaaslaste võitlus ressurside pärast, mis on kahjulik mõlemale osapoolele. See pidurdab pop. kasvu. Kui kaks hunti kaklevad ühe hiire pärast, üks saab, kuid kaklusele kulus ikkagi energiat. Konkurents on alati tihedusest sõltuv vastastikmõju. Mida suurem on populatsiooni tihedus, seda suurem on isendite vaheline konkurents. Seega kui N=K, siis on konkurents alati max. Liigisisene konkurents võib olla sümmeetriline (mõlemad kannatavad võrdselt, proportsionaalselt oma võimekusele) või asümmeetriline (üks saab kasu, teine palju kahju). Maapealne konkurents e võsukonkurents e valguskonkurents. Konkurents tekitab väga suured massi erinevused – asümmeetriline. Valgus on ühesuunaline ressurss, seda on võimalik varjata. Väga väike algedu võib viia väga olulisele konkurentsi eeliseni. Asümmeetrilise korral on hierarhia. Juurkonkurents e maaalune e toitainete konkurents. Kõik kannatavad ühe all – sümmeetriline. Juurtega ei saa varjata mullatoitu, seega seal algedu ei osutu otsustavaks .

Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus;
Konstantse saagi seadus – põllukultuuride seadus - istutamistihedust saab muuta ilma, et saagikus muutuks.
Eeldused:

Summaarne lehepind [L] maa pindala kohta on konstantne. (Erinevates tingimustes erineb). L = const; λ – ühe taime lehtede pind; N – taimede arv  L = λN = const

λ = aD2 a – koefitsent, antud hetkel lehtede arv

taime kaal sõltub ka diameetrist  w =bD2 (2 mõõtmeline); w =bD3 (3 mõõtmeline)
Eelnevatest valemitest asenduste teel tuletades  ; wN=const. Muutes külvitihedust, saak ei muutu. sirgevõrrand Y = b - ax
Isehõrenemise seadus – ehk -3/2 astme seadus. Kirjeldatud looduslikes taimepopulatsioonides, eelkõige metsades. Mõistlik on siduda kehakaal diameetri kuubiga (puud). Joone vasakule kaldumine tähendab suremust. Kui on tihedalt, käituvad gruppidna; kui on hõredalt, siis lehtedena.
Allpool joont on asjad lubatud, üleval pool keelatud. Joone pealt saab näha, kui suur saab olla taim teatud tiheduse juures.
Looduslikes kooslustes on ülekaalus isehõrenemise seadus.
Taimed kasvavad suuremaks , kuid samas nende tihedus väheneb. Liigisisesest konkurentsist tingitud suremus.
J.Weiner & viljakülvi teema – kõige kasulikum on külvata suvaliselt (juhuslikult), mitte reas. Siis ei ole viljataimede vahel nii tihedat konkurentsi ja umbrohi lämmatatakse kiiremini ja efektiivsemalt.

Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt);

[O O] Neutralism, interaktsioon puudub.

[ - - ] Konkurents, mõlemad saavad kahju.

[ + + ] Mutualism , kaks populatsiooni abistavad üksteist. Palju esinemisvorme ja alatüüpe. Protokooperatsioon – nõrk ja fakultatiivne (mittevajalik) (inimene ja siga). Mutualistlik sümbioos – mutualismi alaliik , mis tähendab kahe organismi pidevat intiimset kooselu, see pole mutualismi sünonüüm ja see ei pea olema alati mõlemale kasulik.

[ + - ] Tarbimine: kisklus , herbivooria , parasitism, ühte tarbitakse ja teine on tarbija.

[ + o] Kommensalism , ühele kasulik ja teisele olulist kahju ei too (laguahel).

[ - o ] Ammensalism, keegi teeb kellelegi kahju nii, et ise ei märka ( elevant astus sipelgapessa).
Parasitism  kommensalism  mutualism ( soolekepike )

Konkurents – mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel, limiteeriva sarnasuse printsiip, niššide diferentseerumine ;

Otsene e vahetu konkurents – ressurside pärast võitlemine, kus resurss jagatakse ümber vägivalla või kavalusega (valgusk.).
Ressursikonkurents e tarbumisk. – konkurents toimub läbi ressursi ammutamise; võisteldakse, kes suudab ressurssi otstarbekamalt kasutada ja efektiivsemalt kätte saada (taimed metsas).
Näiv konkurents – looduslikud vaenlased, kes pole otseselt konkurendid. Kui vaenlane võtab minu konkurenti vähemaks, saan kasu; kui ründab mind, saan kahju (kesk-euroopa põder ja euroopa hirv – konkurents läbi ühise vaenlase; mingi ajuuss, mis nakatas mõlemaid, aga tappis ainult põtru, sebra veenab lõvi, et gnuu on parem saak). Teine võimalus – läbi mingi kolmanda liigi, kellega konkureeritakse nii, et see kolmas liik muudab tasakaalu. Otsest kokkupuudet ei pruugi toimuda

Gause reegel e. konkurentne väljatõrjumine - 2 liiki, mille nõudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad, ei saa pikemat aega koos eksisteerida, üks neist tõrjutakse välja.
Hutchinson’i sõnastus: kaks kattuvate niššidega liiki ei saa pikemat aega koos eksisteerida (Euroopa naarits – Ammerika naarits).
Limiteeriva sarnasuse printsiip – koos eksisteerivate liikide nišid ei tohi olla liiga sarnased, peab olema mingi erinevus.
Niššide diferentseerumine – liikide niššid peavad olema diferentseeruvad kui nad tahavad koos elada.

Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid;

Mutualism kui käitumuslik kohastumus – täiesti erinevat liiki organismid aitavad üksteist. Väga levinud putukate ja taimede maailmas. (Troopilised akaatsiad . Akaatsiad tõrjudes suuri loomi, pakuvad sipelgatele kodu ja süüa. Sipelgad 1. Hoiavad oma võimaluste piires taimest eemale teisi herbivoore 2. Närivad ära teise taime lehed või teisi taimi, peletavad konkurente (Põhjus miks akatsiaad väga edukad vihmametsades). Meemäger ja meenäitaja – toiduotsingul koostöö, mäger lõhub mesilaspesa lahti ja võtab mett , lind nopib mesilase vastseid . Sanitaarliigid – aiatavad puhastada teisi loomi parasiitidest.)

Põllumajandus - kui üks liik kultiveerib teist, st kindlustab talle muretu elu, toidu ja kaitse, kuid samas ekploteerib toitu kultiveerivast liigist. Paljud loomad obligatoorsed mutualistid. (Aedniksipelgad viivad oma seenele toitu, hiljem söövad. Sipelgad karjatavad lehetäisid – saavad neilt toitu, vastutasuks kaitsevad.)

Seemne levik ja tolmendamine – loomad levitavad seemneid, tolmendamisega tegelevad lendavad loomad (tolmendajad spetsialiseerunud tihti ühte liiki taimedele – koolibrii ja nektaarium). Liigirikastes kohtades spetsialistide olemasolu väga oluline. Taimed meelitavad (nektar). Vihmametsades on kõik puud seksuaalselt paljunevad.

Sümbiontne mutualism – eeldab kahe liigi pidevat intiimset kooselu. Üks osapool on oluliselt väiksemate kehamõõtmetega kui teine. Peremees ja sümbiont (mikroskoopiline organism). (Keha pinnal – meie kehal sama palju mikroorganisme, kui meil on rakke, kaitse patogeensete rakkude eest. Keha õõnes – soolekepike (seedimine). Keha õõnes ja rakkudes – õisloomade sees ja pinnal elavad dinoflafellaadid ( vetikad ), kes fotosünteesivad ja toidavad, saavad kaitset. Rakkudes – endosümbiondid: mitokonder , plastiid.)
Mükoriisa ehk seenjuur – valdav osa maailma taimedest elab sümbioosis seenega (asustavad taime juuri). Taim varustab seeni suhkruga , seened aitavad taimel koguda keskkonnast vett ja mineraalseid toitaineid, kuna seeneniidistiku ulatus on väga suur. Oluline on see just fosfortoitelistele taimedele. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuures.

ektomükoriisa (väline) – seened elavad juure pinnal. Okaspuud ja muidu puud.
erikoidne mükoriisa – kanarbikulistel, mustikas, pohl .
arbuskulaarne ehk endomükoriisa – seeneniidid tungivad ka rakkudesse, moodustades puu kujulisi arbuskuleid, millega imeb suhkruid. Üldiselt rohttaimedel . (Taimed said tänu sellele vallutada Maa.)

Samblik ehk jägal ahk lihheniseerunud seen – fotosünteesiv liitorganism, mis koosneb seenest ja vetikast (rohevetikas(taim), tsüanobakter ( sinivetikas )). Seened loovad vetikatele KK-a ja on hea vee kinnipidamisvõimega, seentel on organid ( haustorid ), millega vetikate toodetud suhkrut imeda.

Kisklus, herbivooria. Kiskja- saakloom dünaamika Lotka -Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt;
I tarbimise klassifikatsioon:

Kisklus (röövlus) - Kiskjad üldjuhul söövad oma saagi ära ja tapavad selle esimesel õnnestunud rünnakul. Saak on kiskjast üldiselt väiksem või samasuurune. Elu jooksul mitu toiduobjekti.

Näkitsemine - Näkitsejad söövad osa oma saagist ilma, et saak selle tagajärjel hukkuks. Elujooksul palju saakobjekte. ( Herbivoorid , põder, verdimev sääsk, jänes, liblikad .)

Parasitism – püüavad oma saaki ( peremeest ) mitte tappa ja on elujooksul intiimselt seotud ühe või mõne peremeesorganismiga. Palju väiksem peremehest.

Parasitoidsed – on omapärane strateegia, millel on ühisnimetajaid kolme eelnevaga . Üldiselt kahetiivalised (sääsed) või kiletiivalised putukad ( herilased , mesilased), kes meenutavad parasiite, sest pool elu seotud intiimselt ühe peremehega . ( Herilane muneb iga rööviku sisse muna, rööviku nukkudes, ei arene mitte peremeesorganismi vastne , vaid herilane. Sööb oma esimest peremeest esimestel elupäevadel ja teise poole elust veedavad üldjuhul näkitsejatena.)
II tarbimise klassifikatsioon:

Omnivoor (kõigesööja) – inimene, karu

Herbivoor (taime- või rohusööja)

Karnivoor (lihasööja)

Mikroobivoor (mikroobide sööja)

Fungivoorid (seentesööja) – sipelgad, termiidid

Jne
III tarbimise klassifikatsioon:

Mikrofaag – toituvad mikroskoopilistest taimeosakestest (amööbid, heterotroofsed bakterid)

Suspensisööjad – kõik filtreerijad, käsnad, kiusvaalad
Settesööjad – merikurk

Makrofaag

Tervelt neelajad – maod
Mälujad – rohusööjad

Lotka – Volterra võrrandisüsteem: N –saaklooma populatsiooni tihedus; P – kiskja (predaatori) populatsiooni tihedus. Kiskja hoiab saaklooma populatsiooni kontrolli all ( surub alla); - saagi otsimise efektiivsuse koefitsent; liigiomane; määrab ära millise kiirusega kiskja saaklooma populatsiooni alla surub. Eeldame, et kiskjate järelkasvu arv sõltub saadud toidu hulgast. f – näitab, kui suure efektiivususega toit järglasteks muudetakse. q - liigisisene konkurents.
Süsteem on stabiilne, kui mõlemad kasvukiirused on 0’d. (N>0 ja P>0. Ei ole huvitav, kui kõik jänesed oleks surnud. Me tõdeme, et P = const ja et N = const.)
Süsteem liigub vastu päeva fokaalpunkti ümber. Vektorid näitavad populatsioone muutude suundi.
Populatsiooni lained, kus kiskja populatsiooni maksimum järgneb saaklooma populatsiooni maksimumile veerand faasilise nihkega.

Saakloomade kaitsekohastumused ;

Mehhaaniline kaitse – siil , kilpkonn

Keemiline kaitse – mürgise nahaga konn.

Pelgupaik – ka inimestel.

Kiirus.

Värvusega seotud kaitsekohastumused

varjevärvus – potentsiaalne saakloom üritab mitte eristuda oma taustast
segav värvus – sebrade triibulisus
hoiatav värvus – kombineeritud kas mehhaanilise või keemilise kaitsega , annab kiskjale informatsiooni. Paljud mürgised liigid on eredalt värvunud
mimikri – millegi või kellegi jäljendamine. Mülleri mimikri – kokkulepe saakloomade vahel, võtta mingi kindel värvus, et anda kiskjatele mõista et kõik seda värvi loomad on mürgised. Bates ’i mimikri – mittemürgised söödavad liigid imiteerivad mittesöödavaid. Vale info andmine.

Taimede puhul kolme viimast kaitsekohastumust ei ole. Keemiline ja mehhaaniline kaitse on väga populaarsed . Kõik taimed toodavad mürke. Mitmed taimed on sünergeetilise toimega, kaks eri taime koos võivad mõjuda mürgisemalt kui eraldi.

Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi;
Kõige mõistlikum strateegia toitumisel ja elamisel.
Suuruse järgi:

Makro – loendatavad, paljunevad väljaspool peremeesorganismi, hulkraksed
Mikro – pole loendavad, mistõttu nende üle saab arvet pidada ainult nakatanud peremeesorganismide arvu järgi, paljunevad peremeesorganismis ja on üldreeglina ainuraksed või rakutud, sinna hulka kuuluvad viirused ja prionid – valgud , mis omavad peremeestele sarnast mõju mõne viiruse või mikroparasiidiga, nakatuvad ja kanduvad edasi (hullulehmatõbi), kaitseb immuunsüsteem (imetajatel nii keeruline ja võimas, et võib pöörduda organismi enda vastu – reuma , astma)
Obligatoorne e. holoparasiit – ei suuda fotosünteesida (koralljuur, raidlill, õis väljaspool, muid organeid pole)
Fakultatiivne e. hemiparasiit – suudavad fotosünteesida

Nekrotroofsed parasiidid ehk surnutoidulised, põhjustavad üldjuhul peremehe surma ja toituvad temast edasi, paljunemisfaas ongi surnud peremehes ( okaspuid nakatavad seened, kes parasiteerivad okastel ja pärast nende surma langevad maapinnale ja talitlevad seal nagu lagundajad, paljunevad, tekitavad okka peale väikese viljakeha ).
Parasiidi puhas kasvukiirus, parasiidi levikulävi - Mikroparasiidid . R0 – puhas kasvukiirus; keskmiselt ühe isendi poolt elu jooksul toodetud suguküpseks saanud järglaste arv; parasiidi puhul – ühe peremehe poolt nakatatud uute peremeeste arv elu jooksul. R0 = 1 parasiid populatsioon on konstantne; R0 > 1 – parasiit levib; R0 märg : niiskusgradient

Koosluste suktsessioon – koosluste suunatud mittesesoonsed ajalised muutused, mille jooksul taimkate ise muudab KK-tingimusi ja valmistab ette pinda uute liikide tulekuks

Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon;
Paradigma - üldiselt omaksvõetud baasteadmiste hulk, mille üle ei vaielda .
Ajalooliselt on taimekoosluste ökoloogias võidelnud:

Organitsistlik paradigma (Clements) – kooslused on vaadeldavad superorganismidena ehk koevolutsioneerunud, organiteks on erinevad liigid, üksteisega kohastunud liigid (olemas teatud tööjaotus ja väljakujunenud ressurside jaotus liikide vahel), omavad sarnaseid optimume, Euroopalik.

Individualistlik paradigma (Gleason) – kooslused koosnevad sõltumatutest liikidest, ei koevolutsioneeru, pidev, igal liigil oma ökoloogiline amplituud, Ameerikalik (järjestav sarnasuse alusel).

Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis;

Kanarbiku , sambliku – nõmmemetsad (kuivad, toiteainevaesed männimetsad)

Leeskuloo, kastikuloo – loometsad, kuusikud, männikud

Pohla, mustika – palumetsad

Jänesekapsa – laanemetsad ( viljakad metsad )

Sinilill, naat, sõnajalg – salumetsad, segametsad enamasti ( kuuski enamasti kõige rohkem)

Angervaksa, osja -tarna, karusambla – soovikumetsa ( soised )

Lodu – lodumets

Sinika – rabastuv mets

Siirde – ja madalsoo , saba – soomets

(kuivendatud – kõdusoomets)
Mänd enamasti vaesemas või kuivemas metsas; parasniiskes ja viljakas mullas – kuusk. Soisemad alad on lehtpuu enamusega; siirdesoo või raba – mänd; madalsoo – sookask; lodu – sangelpp.

Koosluste primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste;
Koosluste suktsessioon - koosluste muutumine ajas, kaasneb liikide vaheldumine , seotud KK muutustega , mis on môjutatud liikide eneste poolt.
Primaarne suktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited ). Toob kaasa kindlaid ennustatavaid muutusi – ühed taimed valmistavad mulda ette järgmistele liikidele. Diversiteet peab suurenema, kuna suktsessioon algab 0’st.
Sekundaarne suktsessioon - teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi KK-s (metsatulekahju, üleujutus, lageraie, kündmine).
Kliimaks - kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lôppfaas.
(Eestis võiks kliimaks olla salukuusik , kõrgsoo e. raba. Madalsoo -> siirdesoo ->kõrgsoo (raba), 1mm raba/a)

Bioloogilise mitmekesisuse (biodiversiteet e elurikkus ) mõiste, taksonoomiline , funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus ;

geneetiline mitmekesisus - kõige aluseks. See on liiga elementaarne.
taksonoomiline mitmekesisus – olemas teaduslik kaas. Ehk liigiline mitmekesisus.
funktsionaalne mitmekesisus ( eluavaldus ) – ei hakka rõhutama, et taimed teevad teistsugust tööd kui loomad

Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv;
Globaalselt on praeguseks kirjeldatud 1,8 miljonit bioloogilist liiki (see on umb 20% kogu liigirikkusest, kokku arvatakse olevat umbes 8,7 milj. liiki).

Bakterid ja arhed – 30 000 (300 000 – 3 000 000). Erinevus teada oleva ja peidus oleva vahel - väga suurt osa mikroobe ei saa kultiveerida e kasvatada. Liigi kontseptsioon ka probleem, et mis on üldse mikroob .
Protistid – 80 000
Taimed (taimed + rohevetikad ) – 320 000 (350 000 – 500 000)
Seened 43 271 [611 000]. Teisseened - kelle kohta me ei tea suurt midagi, alles ainult hüüfi keha või viljakeha.
Loomad 1, 32 milj.
Hõimkond ümarloomad ehk nematoodid 25 000 [ 100 000 – 1 000 000]. Ookeanipõhjast leitakse igast loomi.
Molluskid 93 000 [ 100 000 – 200 000]
Lülijalgsed (maailma valitsejad – vähid, ämblikud – kitiinseljaga) 1 085 000 [?]
Putukad 950 000 [2 000 000 – 1 000 000 000]
Mardikad 400 000 [?]

* Selgroogsed 48 000 [50 000 – 55 000]
(2500 liiki on inimestel kodustatuna kasutusel ( 15% liblikalised, 13% kõrrelised). 100 liiki taimi annavad 90% meie toidust. 25000 taimeliiki meditsiinis ( sh rahva ja alternatiivmeditsiin). Kõige suurem populatsiooniga koduloom on kana, 10 miljardit. Neljajalgsetest: veis 1,3 miljardit, lammast 1,2 miljardit, siga 0,85 miljardit.)

Hästikirjeldatud ja alakirjeldatud organismirühmad. Alakirjeldatuse võimalikud põhjused;
Earth, the approach predicted:

~7.77 million species of animals (of which 953,434 have been described and cataloged)
~298,000 species of plants (of which 215,644 have been described and cataloged)
~611,000 species of fungi (moulds, mushrooms) (of which 43,271 have been described and cataloged)
~36,400 species of protozoa ( single -cell organisms with animal -like behavior , eg. movement, of which 8,118 have been described and cataloged)
~27,500 species of chromista ( including , eg. brown algae, diatoms, water moulds, of which 13,033 have been described and cataloged)

Seega hästikirjeldatud on taimed, vaid üle 80 000 on veel kirjeldamata, kui võrrelda loomadega, kellest on kirjeldamata ligikaudu 7 miljonit. Ka seeni on kirjeldatud vaid umbes 7 %. Muid pisiorganisme on päris hästi uuritud. 86% maismaa liikidest ning 91% mere liikidest on ikka veel avastamata. Meresügavikesse uurima minekuks on vaja keerulist tehnikat , see maksab palju või pole veel olemaski piisavalt head võimalust. Maismaal on troopikas tohutult palju liike, keda lihtsalt on väga raske uurida (peidukad või liiga pisikesed).

Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse gradiendil;
Liigirikkamad piirkonnad on ekvaatorile lähemal. On olemas liigirühmi, mis on poolustel liigirikkamad. Nt samblikud ( jägalad e. lihhemiseerunud seened) nende liigirikkus on kõige suurem just tundras. Troopias neid just vähem (liigivaesem). Plankton ehk vees hõljuvad mikroskoopilised org (fütoplankton (taimne-) ja zooplankton (loom-) ja ka avamerel toituvad linnud hoiavad rohkem külmadesse vetesse. Mida parem kliima, seda mitmekesisem, mis ka suures osas seletab seda fakti, et on olemas mitmekesisuse laiuskraadid. Teine näitaja on kontinentaalsus, mida saab väljendada suviste ja talviste temp vahedega. Mida kontinentaalsem seda vähem liike. Sellega toime tulemiseks peavad olema väga head kohastumused , et taluda pikka aega sooja ja külma ilma.

Liikide arvu varieerumine absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil;
Mida sügavamale, mida kõrgemale, seda väiksem liigirikkus. Maismaa on oluliselt liigirikkam, kui meri, kui räägime liikidest. Kui räägime suurematest taksonitest nt hõimkondadest, siis peame tõdema teist. Liikidest mereloomad 12,5% kuigi 71% maakerast kaetud veega. Meres on hõimkondi rohkem kui maismaal. Liike maapeal rohkem, sest maismaa ökosüsteemid on oma struktuuri (ruumilise eriti) poolest palju mitmekesisemad kui ookeani ökosüsteemid (enamus vesi, suurem osa hõljub või ujub ja seal pole suuremaid võimalusi spetsialiseerida). Maismaal lihtne süüa ainult nt ühte konkreetset liiki, olla nt herbivoor, see meres oluliselt raskem. Liigi teke maa peal on olnud aktiivsem. Kolmas põhjus ka see, et ookeani sügavamaid osi väga raske uurida ja seal võib-olla leidmata liikide osakaal palju suurem kui maa peal.

Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid – poolsaare efekt, lahe efekt, Küürselg-kõver (hump-backed curve);
Lahe ja poolsaare efekt – seal on vähem liike, kuna selle tekkides on vaid paar suunda, kust liigid tulla saavad. Samas kui mingile maa-alale saab igast suunast immigreeruda. (Laheefekt Läänemeres – kalaliikide arv väheneb Taani väinadest monotoonselt (ei kasva, ei vähene), sest Botnia lahte saab vaid Taani väinast – väike võimalus.)
Küürsõltuvus – liigirikkus on maksimumis keskmistel produktiivsuse väärtuste puhul. (Liigirikkus ei suurene faktori tõusuga lineaarselt. Kuskil tõuseb see eksponentsiaalselt, kuskil pea üldse mitte.)

Liikide arvu ja pindala seos;
A – pindala; S – liigirohkus; c –konstant; z – sirge tõus.
Mida suurem pindala, seda suurem diversiteet. Sirge tõus võib olla erinev sõltuvalt, kas seda vaadatakse mandril või siis erinevate suurustega saarte jaoks. Saarte puhul tõus oluliselt suurem. (Mandritel on loodus uniformsem kui saartel, kuna saartel on migratsioon palju väiksem.) Mandril sirge tõus väiksem. Nested – väiksem pind jääb suurema sisse. Mandril tehtud prooviruute ja lihtsalt üksteise otsa liidetud (S1+S2+S3), sellega leiame liike oluliselt kiiremini edasi! Mida väiksemad on proovipinnad ja mida hajusamini nad looduses paigutatud on, seda rohkem liike me üles leiame. Maakera liikide arvu puhul pole seos lineaarne. (Mandril monotoonne – pindala hõlmab kogu ala, ei saa graafikule osasid liike mitte märkida. Saartel ei pruugi olla monotoonne – kui ühel saarel on tulekahju, kaovad sealt liigid ära ja graafik teeb kumeruse.)

Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega
PET - potentsiaalne evapotranspiratsioon ( evaporatsioon - aurumine + transpiratsioon - vee transport mullast atmosfääri läbi taimede) – näitab, millises koguses vett potentsiaalselt mingis ökosüst. mullast atmosfääri suundub. Aurumine seda suurem mida rohkem vett ja soojust. Transpiratsioon suurem, mida rohkem vett, taimi ja soojust. (Kõrbes evaporat. väike, sest vett vähe ja ka transpir. väike, sest vähe taimi.)
Keskkonna heterogeensus – ökosüst. sisene varieeruvus, igaüks võib leida oma. Taimkate loob ruumi heterotroofidele. Taimkate heterogeensus seotud loomade, taimede, kalade liigirikkusega (positiivselt).

Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel;

Sessoonsed muudatused diversiteedis – aastaajad ; liikide rände arvelt liikide diversiteet muutub; aspektid – näilised diversiteedi vaheldumised – erinevad liigid elavad aktiivselt erinevatel ajaperioodidel;
Lühiajalised muutused (mõneaastased)

van der Maareli karusselli hüpotees – biokoosluses on taimed justkui lapsed karusellil, kus kõik tahavad karusellile, kuid pidevalt seal olla ei suuda (väsivad). Kumulatiivne diversiteet - ühel pindalaühikul elab rohkem taimi, kui ühe aasta jooksul välja paistab (erinevatel taimedel on erinevad puhkeperioodid).

Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite ) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid;
Evolutsioonilises ajas on liikide arv suurenenud (pärast Kriiti on lindude ja imetajate liikide arv väga järsult kasvanud). Taimede puhul on uue rühma teke tähendanud eelneva valitseva rühma taandumist. Loomadel on võimalik spetsialiseeruda, taimedel on ressursid jäänud samaks. Võistlus käib selle peale, kes efektiivsemalt toitaineid kätte saab ja ära kasutab. Evolutsioonis on diversiteet kannatanud mitmeid suuri tagasilööke – suured väljasuremised (massekstinktsioon) (hävis 60+% liikidest). Keskmine liigi-iga Maal on 10 miljonit aastat (kuigi varieerub 1...200ni). Vastupidavamad liigid tekivad aeglasemalt. Väljasuremine on pidev, toimub evolutsiooniline võidujooks: pidevalt tekib uusi ja paremaid. Oma rolli säilitamiseks ökosüsteemis, peab pidevalt evolutsioonilises võidujooksus kaasa lööma.
Mass-ekstinktsioon – massiline väljasuremise juhtum, kui lühikese perioodi jooksul (1 mlj a) sureb välja vähemalt 60% liikidest. Selliseid sündmusi on evolutsiooni jooksul olnud umbes 5. Moodsad liigid on pikemaealised ja elavad kauem kui vanad. Permi lõpp 230 mlj a tagasi, suri välja umbes 90% maakera liikidest. Kriidi lõpus surid nt dinosaurused. Asteroid Mehhiko lahte ja selle plahvatuse tulemusel moodustus Jukatoni ps, mis moodustus merest ülesküntud lubjakividest. See tõestus on kaudne, kuid üsna kindel. Trilobiidid – nende liigitekke kiirus oli kiire, kuid eluiga lühike. Õisloomad (korallrahne), okasnahksed (merisiilikud), nende tekkekiirus aeglane, kuid elavad kaua. Arvatavasti genotüübiga seotud omadus mutatsioone edukalt parandada, teistel aga strateegia, kuidas paremini kohastuda ja kõik mutatsioonireparatsioonid on vähe arenenud.

Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse „sõrmejälg”;
Dominantsuse diversiteedi kõver – graafik, kust on võimalik välja lugeda mõlemat diversiteedi komponenti (liigirikkus ja ühtlus).
Ohtruse järjekorras kantakse liigid x teljele. S liikide arv koosluses ja y- teljel on log- ohtrus . Nim ka koosluse sõrmejäljeks. Kõvera kuju näitab milline on koosluse ühtlus. Kui esinevad dominantliigid, on ühtlus madal. Mida pikem kõver seda liigirikkam kooslus.
Jagunevad kolmeks:

Murtud kuju. Ressursid liikide vahel jaotunud juhuslikult, ilma et liigid jaguneks vähem või paremini kohastunuteks. Kokurentsivõitlusel ei ole olnud olulist rolli koosluse kujundamisel.

Sirge. Liigid paiknevad koosluses hierarhiliselt ja kõige tugevam liik on hõivanud mingi kindla proportsiooni ressursidest, teine mingi osa, mis esimesest järgi jäi jne. Iga järgmine liik konkurentsis kehvem. Kooslus kujunenud konkrurentsivõitluse tulemusel.
Üldine log-normaalne mudel. Kõige realistlikum. Ilmneb või esineb ainult suurtes või liigirikastes süsteemides ja põhineb eeldusel , et liikide ohtruste jaotus on lognormaalne. Keskmisi ohtrusi esineb kõige rohkem (väga vähe arvukaid ja väga väikse arvukusega liike vähe). See on lihtsalt loodusseadus. Peab olema palju nõrku mõjureid.

Diversiteedi kaks komponenti – liigirikkus ja ühtlus;

taksonite arv

ühtlus (taksonite suhteliste ohtruste jaotus)

Ei saa mitmekesisust määrata vaid erinevate liikide arvuga. Peame arvestama ka, kui vähe mingit liiki nendest liikidest esineb. Kui mõlemal maalapil on 3 liiki, aga teisel on ühte väga vähe, siis seal on ka diversiteet väiksem.

Diversiteediindeksid : Simpsoni indeks, Gini indeks, Shannoni indeks, ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil;
Diversiteedi indeksid – lubavad kooslustest hinnata nii mitmekesisuse kui ühtluse komponente
Simpsoni indeks – dominantsuse indeks ; S- liikide arv; P – i-nda liigi esinemistõenäosus; Tõenäosus, et kaks juhuslikult valitud isendit on ühest ja samast liigist (sellepärast võtame ruutu !). Kui diversiteet on madal, siis indeks on suur. Lambda seda väiksem, mida rohkem on liike ja seda suurem, mida väiksem on ühtlus.
Gini indeks – diversiteedi indeks; ; mõõdab tõenäosust, et kooslusest kaks juhuslikult võetud isendit on erinevast liigist. On korraga tundlik nii taksonite arvule kui nende jaotusele.
Shannoni indeks – diversiteedi arvutamise mõõt; ; S - liikide arv; i - isendite arv i-ndast liigist, pi - liigi ohtrus. Shannoni indeks jääb vahemikku 0...10, kusjuures 10 on maksimaalne tulemus. Shannoni indeks on seda kõrgem, mida rohkem on mingis analüüsis olevate liikide hulk (ja vastupidi), kusjuures mingi liigi tuntav domineerimine teiste liikide üle aga langetab indeksit.
Ühtluse indeks - ; ( E = (1/lambta)/S – mida erinevamad nad on, seda väiksem on ühtluse indeks. Kui ühtlus on maksimaalne (1), siis , st kõiki liike on koosluses täpselt sama palju, ressursid on võrdselt jaotatud.

Wallace ’i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks ), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel – Pisaster jne.), liigifondi teooria;
Bioloogilise mitmekesisuse teoreetilised käsitlused. Peamiselt vaidlus kolme probleemi üle:

Kas mitmekesisus on tasakaaluline või mittetasakaaluline?
Tasakaalulisus - seisund mis tekib vastandlike jõudude toime võrdsustamisel

Biootiliste interaktsioonide roll mitmekesisuse tekkel (eriti konkurents)
Kui palju koosluse mitmekesisust määravad ära interaktsioonid (konkurents, tarbimine, mutualism).

Kas kooslused küllastuvad liikidega?
Kas see on üldse võimalik. Kooslus võib olla isendeid täis, aga kas kooslus saab olla liike täis, et sinna rohkem liike ei mahu? Gausse reegel, et rohkem enam ei mahu, kandevõime olemasolu.
Wallace’i väitis, et niiskes troopikas on nii palju liike, sest seal on evolutsioon saanud toimuda segamatult väga suurel pindalal väga pikka aega. Pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud.
MacArthur & Wilson – tasakaaluline liikide kujunemine saarel. S* - kiirused on võrdsed, st tasakaaluline liikide arv saarel (läheb ja tuleb ühepalju). St – liigifond (kohastunud liigid, saarel elamiseks potentsiaalsed asukad ), max liigid, kes kõik saaks saarel elada. Immigreerumiskiirus langeb, kuna järjest vähemaks jääb liike, kes saaks saarele tulla (kõik on juba tulnud). Algselt on väljasuremus ja väljaränne miinimumis, kuna liike pole. Mida rohkem neid on, seda rohkem sureb, sest IGAL LIIGIL ON TÕENÄOSUS VÄLJA SURRA (liidad).
Mandri lähedale saarele on I kiirem. Väiksel saarel on E intensiivsem, sest seal on pop. pisemad ning seega suurem E risk. Mida rohkem on saarel liike, seda väiksemad on nende populatsioonid, sest kogu ressurss tuleb ära jaotada rohkemate liikide vahel. Tegelikult ökoloogilised protsessid võimendavad kõike. Oodatust on I madalam ja E tihedusel suurem konkurentsi tõttu.
Deterministliku konkurentsi tasakaalu teooria – eriti oluline konkurents: Gause reegel (2 kattuvate niššidega liiki ei saa pikalt koos eksisteerida), Nišši teooria ( mahub vaid teatud arv liike ühele niššile).
Planktoni paradoks – erinevad planktonid elavad samas niššis, aga jäävad ikka püsima. Seega on Gaussi reegel paradoksaalne.
Selgitused planktoni paradoksile:
Aeglane dünaamika – KK on muutlik ja konkurentsi tasakaalu saabumine võtab nii palju aega, et vahepeal on KK nö eest ära liikunud koos tingimustega. Konkurentsi tasakaalu ei saabugi.
Nn tasakaalu muster – keskkond on alati laiguline, koosneb väikestest millegipoolest erinevatest laigukestest ja igaühele neist on omane mingi tasakaalu seisund, mis on erinev.
Liigid saavad koos eksisteerida, kui nende minimaalsed vajaliku ressursinõudlused on lõivsuhtes (negatiivne sõltuvus organismide erinevate võimekuste vahel. Lõivsuhe tekib juhtumil kui ressurssi on võimalik kasutada kas ühe või teise võimekuse arendamiseks , aga ressursside koguhulk on const. Kahte korraga ei saa: kui tahad olla tark, saad vähe trenni teha ja vastupidi).
Mittetasakaaluline käsitlus – koosluste terviklikkust tuleb seletada kohalike interaktsioonide abiga, tähtsad on häiringud. Reaalses maailmas ei ole konkurentsi tasakaalu, sest konkurentsi mõjutavad ka häiringud. Häiringuteks võivad olla tulekahjud , parasiidirünnakud – need võrdsustavad ja ühtlustavad. Näiteks kui vikatimees niidab regulaarselt aasal heina, oleks see justkui ütlemine „Tere, te kõik olete siin oodatud ja nendelt, kes liiga ülbeks lähevad, võtan pea maha.“, st niidetakse maha teistest kõrgemale sirgunud taimed, kellel oleks konkurentsis eelis valgusele ja dominantsusele, kes lükkaks teised liigid väljasuremisele. Sellega kindlustatakse mitmekesisuse püsimine ja aidatakse nõrgematel ellu jääda ning nõrgestatakse, haavatakse tugevamaid.
Liigifondi teooria – tõstetati küsimus, kuivõrd on diversiteeti võimalik seletada pikaajaliste (evolutsioon) ja suureskaalaliste (migratsioon) protsessidega, koosluse kokkupanemise tulemusel tekivad interaktsioonid. Koosluse eksisteerimiseks on vaja: liigiteket, immigratsiooni. Interaktsioonid ei mõjuta stabiilses koosluses mitmekesisust.
Liigifond – nende taksonite (liikide) hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised ka sinna immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk.

Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta – päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees;
Kas diversiteet on koosluse ja teda ümbritseva ökosüsteemi funktsioneerimise seisukohalt oluline. Kas on vahet mitu bioloogilist liiki koos elab, kas diversiteet on millekski hea?
Olulised ökosüsteemi funktsioonid:

Produktiivsus – jah, diversiteet mõjutab produktiivsust: mida rohkem on liike, seda suurem on tõenäosus, et keskkonda satub mõni suure paljunemisvõimega liik;
Kliima hoidmine –diversiteet ei ole oluline: gaasiline koostis atmosfääris;
Põlluviljade tolmendamine – jah/ei kuna iga liigi jaoks on oma tolmendajad.

Kui olulised on üksikud liigid ökosüsteemi funktsioneerimiseks? Kui unikaalsed on bioloogilised liigid ökosüsteemi jaoks? Kuidas liikide väljalangemine kooslusest avaldab mõju ökosüsteemile?
Kõik liigid on unikaalsed – mõned on unikaalsed – mõned on asendatavad – kõik on asendatavad.
Päiskivi-liigid (keystone species) – mõned liigid on unikaalsed: ökosüsteemis kõige kõrgemal tasemel asuvad liigid, kelle eemaldamine viib ökosüsteemi olulistele muutustele. Reeglina kas kiskja või tippkiskja. Payne tegi meritähega eksperimendi. Too sööb karpe. Korjati lahest välja, tulemusena vähenes karpide koosluse liigirikkus rohkem kui poole võrra. Kiskja eemaldamisel saakloomade arvukus vähenes. Kiskja eelistab dominante. Kiskja hoiab liigirikkust kõrgel.
Needi hüpotees (Erlich ja Erlich) – mõned on asendatavad: nagu needid lennukikeres. Võtad 1 ära pole midagi, võtad 2 ikka midagi. Kuid mingil hetkel kui piisavalt ära võetud, tekib katastroof. Katastroofist taastuda on juba raskem.

Looduslik valik, kohasus ;
Looduslik valik – Hutchinson kohasemad jäävad ellu (need, kelle paljunemisedukus on suur, aga et edukalt paljuneda, tuleb KK-s ka hakkama saada). Rohkem fertiilseid järglasi annavad need, kes on keskkonnaga paremini kohastunud ehk kes saavad seal paremini hakkama. Looduse valiku surve all on korraga mitu tähtsat tunnust. Seotud kohasusega, meil peab olema sobiv kohasus, et piisavalt paljuneda, aga et ka ellu jääda, sest kui me tahame palju paljuneda, siis ei kasva väga ja kui tahame teistest palju tugevamad olla ja kasvada, siis paljunemine kannatab. Kohasus on suur siis, kui me oleme leidnud sobiva kesktee.
Kohasus – lühiajaline paljunemisedukuse mõõt, genotüübi panus tulevastesse põlvkondadesse. Mõõdetakse järglasi andnud järglaste järgi. Evolutisoon käib kogu aeg, nõrgemad liigid asendatakse kohasematega, toimub keskmise kohasuse suurenemine, evolutsioon toimub alati suurema kohasuse suunas. Kuna kõik üritavad paremaks saada, et teistest edukamad olla, on evolutsiooniprotsess pidurdamatu. Evolutsiooniline võidurelvastumine – pidevalt üritatakse üle trumbata oma vaenlasi aga samuti ka oma populatsiooni konkureerivaid genotüüpe.
Tunnuse päritavus – näitab kui determineeritud mingi tunnus on, kui suur on mingil tunnusel geneetilise komponendi roll [h2]. Kõigub 0 ja 1 vahel; mida suurem on päritavus, seda enam on see valiku all. Kui kõvasti valik mõjub, sõltub päritavusest. R (valiku vastus), näitab seda, kui intensiivselt valik mõjub. R-h2S. S (valiku surve) – erinevus hetkeolukorra ja ideaali vahel.

Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus;
Elukäigu tunnused - Organismi elutsükliga seotud omadused, mis otseselt mõjutavad sündimuse ja suremuse näitajaid ja seeläbi organismi kohasust.
Viis tähtsamat tunnust:

Organismi arenguks kulunud aeg(kasvukiirus)
Järglaste arv
Noorjärkude suremus
Täiskasvanute suremus
Intervall paljunemispingutuste vahel
paljunemispingutuste arv (iteropaaria, semelpaaria)
eluiga
vanemhool

Mida rohkem lapsi, seda kiiremini väheneb kohasus ja vanemad kurnavad end rohkem. Paljunemise hind – näitab kui palju vanem on energiat ja tervist kulutab , et järglaskond üles kasvatada; on seda suurem, mida rohkem järglasi on. Optimum on see, kus vahe kurna suuruse ja paljunemise hinna vahel on kõige suurem.

Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel;
Lõivsuhe on negatiivne seos erinevate võimekuste vahel ehk siis alternatiivsete ressursipaigutuse vahel. Allomeetriline seos on positiivne seos erinevate organismi võimekuste (tunnuste) vahel, see näitab, et need tunnused on mõlemad ühe ja sama ressursipaigutuse piirajad. Ressursside omastamist piirab mingi alleel. Varieeruvis selles toob kaasa allomeetrilise seose. Lõivsuhte (inimesel): keha muskulatuuri ja IQ vahel võib olla lõimsuhe. Allomeetriline seos: keha suurus, järglaste arv. Seda ei tohi vaadelda erinevate liikide kohta, vaid pikem ühe liigi esindaja kohta: mida suurem, seda tugevam ja järglasti palju. Aga kui erinevaid liike vaadata, siis keha kasvamisega, järglaste arv väheneb (elevant, hiir ).

Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protoandria, protogüünia), Fisheri 1:1 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest ( haplodiploidia );
Sooline paljunemine on vajalik uudsete geenikombinatsioonide tekkeks evolutsiooniks ( paindlikum , edukam ). Hermafrodism – sood on ühendatud ühesse kehasse (korraga kasutatakse ühte või mõlemad aktiivsed). Enamus taimi on selliseid, ka teod on sellised. Tigudel selgub sugu populatsiooni sees.
Soovahetus eluea jooksul:

protoandria – isane -> emaseks
protogüünia – emane -> isaseks – noorena mõttetu olla isane, ollakse emane ja mingil hetkel muututakse isaseks.

Fischeri tasakaal – kui ühte sugupoolt hakataks tootma rohkem, siis selle soo esindajate kohasus langeks , sest järglasi oleks vähem nende kohta (kuna mõlemat sugu on vaja paaritumiseks ja see määratakse vähema isendite arvu järgi). Evolutsioon aga liigub suurema kohasuse suunas, seega on liikide sooline tasakaal 1:1.
Haplodiploidia – isaseid on väga vähe; isaste arvu hoitakse kontrolli all; see saavutatakse sellega, et peaaegu kõik emased on viljatud. Viljastatud munarakust tuleb emane, viljastamata munarakust isane. Emane on diploidne, isane on haploidne. [sipelgad, mesilased, herilased, termiidid jne].

Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja –käitumine;
Paaritumiseks leitakse võimalikult optimaalne partner , kes tagaks järglaste maksimaalse kohasuse. Ta ei tohi genotüübilt olla liiga erinev ega liiga sarnane. Sugulise valiku tarbeks kujunevad evolutsioonis välja signaalid , mis näitavad geneetilist kvaliteeti. Praktiliselt eranditult on signaalisaatjad isased ja valijad emased. Signaalid on kindlalt usaldusväärsed, ebausaldusväärsed elimineeritakse kiiresti. Need olulised ja vajalikud tunnused viivad isase kohasuse alla. Nendeks on võitlus ja Händikäp-tunnus (käitumine) – enesele kahjulik tunnus (käitumine), et näidata oma häid genotüübilisi omadusi (hele värvus, põdra suured sarved , lõvi lakk ). Lisaks on ka olemas keemilised signaalid.

Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres;
Primaarne produtsent ja lagundaja on minimaalne komponentide arv ühes ökosüsteemis e. 2. Valdav osa energiast pärit Päikeselt.
NPP (gC/m2a) on suurim ekvaatorilähistel (>800); vähim 0-100 pooluste lähedal.
Kuiva maa NPP = 120*109 t/a. Ookeanides NPP = 60*109 t/a. Ookeanides on suurim mandrite äärealadel (>90) ja väikseim suurte ookeanide keskosas

Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed , ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik;
Aine ja energia liikumine ökosüsteemides – selleks, et ökosüsteemi sees liikuda , peab aine olema immobiliseeritud e. salvestatud (energiarikka orgaanilise ainena). Energia on valdavalt pärit Päikeselt. Energia salvestatud hulka – GPP (gross primary productivity. Taimed kasutavad elutegevuseks ära u pool. See, mis üle jääb ja kätte saadakse – NPP (net primari productivity). Ühikud: Korallrahudes on produktiivsus suurem, kui vihmametsades. Ookean üldiselt on tunduvalt vähem produktiivsem, kui maismaa. Kõige produktiivsem on ookean rannikualadel , kuna vesi on madalam ning toitaine ringlus on suurem (põhjast ülesse). Ookeani summaarne produktsioon on 2x väiksem kui maismaal, sest toitaineid raskem kätte saada.
Ökoloogiline püramiid(ka toiduahel) – igast tasemest läheb 90% energiat ära surnud orgaanilise ainena. Biomassipüramiidi alumised otsad ei pruugi olla väga laiad .
Toiduahel – energia liikumine läbi püramiidi.
Toiduvõrgustik – arvestatakse kõiki eri tasandite vahelisi suhteid (nt et ka taimed söövad loomi vms). Erinevate interaktsioonide rägastik.

Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus , troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus;
Kõigepealt vaadatakse, kui palju energiat organism toidust saab omastada (omastamata jääb väljutatud toidu energia, sest ka fekaalil on energiasisaldus , aga see läheb kaotsi). Kui organism on energia ära omastanud, saab ta seda kasutada hingamiseks ning eluprotsesside käigushoidmiseks.
AE - assimilatsiooniefektiivsus, näitab kui suur osa arasöödud toidust suudetakse assimileerida ehk omastada (seedumise efektiivsus, kättesaadud energia). AE = hangitud toidu koguenergia – väljutatud materjali energia. AE = An / In * 100%; An - assimileeritud energia n tasemel. Mida rohkem saab kätte, seda efektiivsem.
PE - produktsiooniefektiivsus - näitab palju kulutab organism hingamiseks ja elamiseks, kasvamiseks (org. a. tootmiseks). Mida suurem efektiivsus, seda vähem kulutab energiat, seda kauem või rohkem saab hingata , org. a. toota. PE = P/An
CE – tarbimisefektiivsus, näitab %, kui suure osa eelmisel tasandil toodetud energiast suudetakse omandada; In - energia sissevool (osa sellest on assimilatsioonien., osa kaotsiminev en.); Pn - produktsioon. CE = In / Pn-1 * 100%.
CE*AE*PE = Pn / Pn-1 * 100% e. troofiliste tasemete vaheline energiaülekande efektiivsus. Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10% ehk 1/10. Primaarproduktsioonist (taimede toodetud orgaanilisest ainest, hingamine on juba maha arvestatud) läheb järgmisele tasemele üle 10%, millest moodustub biomass (sekundaarproduktsioon) ehk tonnist heinast saab 100kg lehma.

Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus;
Selgrootud:

Herbivoorid: AE 40%, PE 40%
Karnivoorid: AE 80%, PE 30% - produktsiooni efektiivsus on väike, sest palju kulutab energiat hingamisele
Mikroobivoorid: AE 30%, PE 40% - assimilatsiooni efektiivsus on väike, sest fekaalne kadu on suur

Selgroogsed (püsisoojased) – produktsiooni efektiivsus on vähenenud, sest evolutsioonis rohkem arenenud, elutegevuseks on energiakulu läinud suuremaks.

Herbivoorid: AE 50%, PE 2% - AE väiksem kui karnivooridel, sest palju situvad välja ning heinast saab üldse vähem energiat
Karnivoorid: AE 80%, PE 2%

Ülal toodud selgroogsed olid püsisoojased, kuid kõigusoojastel on samad AE-d, välja arvatud PE (10%). Püsisoojastel läheb palju energiat püsiva sisetemp. hoidmiseks. Sama assimileeritud kogu pealt saavad kõigusoojased kasvatada 5x rohkem biomassi.
Kõige produktiivsemad ökosüsteemid on korallrahud .

Aineringed – süsinikuringe, veeringe , lämmastikuringe, fosforiringe . Põhilised fondid ja vood ringetes;
Süsinikuringe – vulkaanilise tegevuse käigus tuleb koguaeg CO2 maapinnale, biosfääris läheb C tagasi maa sisse. Fond[pool] – näitab, kui palju C asub mingites struktuurides; voog [ flux ] – näitab C meres:
liikumise kiirust erinevate fondide vahel. Ligi 1/6 atmosfääris asuvast C-st neelavad aasta jooksul taimed (voog); umbes 1/12 läheb taimede hingamisel tagasi. Mullas on C kaks korda rohkem kui atmosfääris (surnud orgaaniline aine, C-ühendid, huumuse ained. Natuke alla 1% tuleb atmosfääri inimtegevuse tulemusena. Ookeanites on C 50x rohkem kui atmosfääris, ookeanites on C neeldumise bilanss positiivne. Inimesele olulisim fond on atmosfäär. Maakera kopsud on sood, ookeanid, kus C ladestub ja hapnikku jääb üle.
Kasvuhooneefekt – H2O, CO2, CH4(kõige hullem), NOx. Päikeselt tuleb lühilaineline kiirgus, läbib atmosfääri ja jõuab maani , tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis neilt gaasidelt Maale tagasi peegeldub.
Hüdroloogiline tsükkel (veeringe) – vett on loomulikult kõige rohkem ookeanites (1.35 mld km3). Igijääs ca 2% ookeanide veest. Põhjavees on vett 8.2 mln km3. Suuruselt neljas fond - atmosfääri - vähe vett – 13.000 km3. Põhiline vee liikumine on ookeanist maismaale. Atmosfäärist see voog maismaale on kolm korda suurem kui atmosfääris vett on. Transpiratsioon – vee liikumine mullast läbi taimede atmosfääri. Evaporatsioon – aurustumine.
Lämmastikuringe – molekulaarset lämmastikku (N) suudavad (suure energiakuluga) fikseerida (toovad N ringlusesse) taimede juurtel(s) elavad mügarbakterid, Azotobacter, tsüanobakter. 80% N tuleb bioloogilisse ringesse läbi eelmainitud bakterite, 1/8 tuleb välgu mõjul. Toiduahelas liigub N aminohapetes (valkudes). Ära surres hakatakse aminorühmas olevat N mineraliseerima – ammonifikatsioon (valkude hüdrolüüsimine, aminorühmast ammoniaagi (NH3) tootmine). Sellele protsessile on spetsialiseerunud osa mikroobe – ammonifitseerijad bakterid. VeeKK-s leidub ammooniumiooni (NH4+). Läheb üle mikroobsesse tsüklisse – nitrifikatsioon – kaheastmeline oksüdeerumine. Kõigepealt nitritiooniks ja siis nitraatiooniks. Sellega tegelevad nitrifitseerijad bakterid.
Anoktsia – hapniku vaegus – siis läheb nitratsioon käiku ja käivitub protsess, mille nimeks on denitrifikatsioon . Seda toimetavad denitrifitseerivad bakterid. Kui hapniku süsteemis ei ole, siis nitraadid hakkavad keemiliselt käituma kui oksüdeerijad.
Lämmastik on väga liikuv: N soolad on väga hästi dissotseeruvad ja lahustuvad – seetõttu on N- ringe väga kiire. Ökosüsteemi N-ringe on lahtine – pidevalt tuleb juurde ja läheb ära.
Fosfor-ringe – erinevalt lämmastikust, ei ole atmosfäär fosforile (oluliseks) fondiks. Põhilised fondid on: Kivimid, muld (olulisim), ookeanisetted. Lahustunud P on vähe. Maismaale tuleb seda kivimite porsumise ja väetamisel (väga vähe). P juurdetulek süsteemi on väga aeglane. Veel aeglasem on P-ringe ookeanis. Ookeani põhjast P-d kätte ei saa. Vees on väga oluline P-ringe organismides. Jõgede kaudu suubuvad ookeanisse P-rikkad ühendid. Kõige rohkem on P kätte saada vahemikus pH 6-7, kui pH on madalam, siis on seda Fe ja Al ühendites, kui pH on kõrgem, siis Ca ühendites. P võib olla väga oluline limiteeriv tegur, eriti kõrge pH’ga muldades (teda lihtsalt ei saa sealt kätte).

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 62 allalaadimist

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #1

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #2

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #3

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #4

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #5

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #6

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #7

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #8

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #9

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #10

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #11

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #12

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #13

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #14

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #15

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #16

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #17

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #18

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Ökoloogia kordamisküsimuste vastused

ökoloogia kooslus populatsioon konkurents organismid mitmekesisus seen kiskja kõver parasiid liikide arv peremees diversiteedi diversiteet

Sarnased õppematerjalid

doc

ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism

Ökoloogia

docx

Ökoloogia eksami kordamisküsimused

Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline kes

Ökoloogia

doc

Ökoloogia konspekt

Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935. eluskooslus ja selle abiootiline keskkond. Nt kuumaveeallikas, lillepeenar vms. Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma. Nt troopiline vihmamets, tundra. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st et nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat, ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. Ökoloogia valdkonnad: · Molekulaarne ökoloogia meetodile viitav. · Ökofüsioloogia uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. · Antökoloogia isendi suhted keskkonnaga. · Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) · Sünökoloogia(koos, kaasa, kooslemise), kooslusökoloogia · Süsteemökoloogia · Geograafiline ökoloogia · Biosfäroloogia Ökoloogiline faktor(tegur) aine, energia või informatsiooni voog keskkonnast, mis

Ökoloogia

doc

Ökoloogia konspekt

1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme.

Ökoloogia

doc

Ökoloogia kordamisküsimused

1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia.

Ökoloogia

docx

Nimetu

72. Kuidas avaldub produktsiooniefektiivsus? A. PE = In/Pa-1 B. PE = An/In C. PE = Pn/An-1 D. PE = Pn/An 73. Kas kiskja-saaklooma süsteemis: A. Kiskja populatsioonitiheduse madalseis vastab saaklooma populatsiooni suurimale tihedusele B. Kiskja ja saaklooma populatsioonitihedus võnguvad samas rütmis veerandperioodilise faasnihkega C. Saaklooma populatsioonitihedus on kiskja omast sõltumatu kuid fluktueerib samas rütmis 74. Termini ökoloogia võttis kasutusele: A. K. Zobel B. V. Masing C. Haeckel D. Hutchinson E. V. Gause 75. Seen võib olla: A. Loom B. Imetaja C. Nematood D. Parasiit E. Primaarne produtsent 76. Produktsiooni efektiivsus on suurem: A. Kõigusoojastel selgroogsetel? B. Püsisoojastel selgroogsetel? C. Nendel selgroogsetel, kelle energiakadu hingamisele on null? 77. Millise elemendi ringe puhul on atmosfäär väheoluliseks fondiks? A. N B. P C. C D. O 78

Kategoriseerimata

doc

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju.

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid