Facebook Like

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitmekesisus on tasakaaluline või mittetasakaaluline ?
  • Kui olulised on üksikud liigid ökosüsteemi funktsioneerimiseks ?
  • Kuidas liikide väljalangemine kooslusest avaldab mõju ökosüsteemile ?
 
Säutsu twitteris
  • Ökoloogia – aine, alajaotused;
    Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK)
  • Molekulaarne ökoloogia – ( molekul ) meetodile viitav .
  • Ökofüsioloogia – (molekul, organ, isend ) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale.
  • Antökoloogia – (isend) isendi suhted keskkonnaga.
  • Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) – ( populatsioon )
  • Sünökoloogia, kooslusökoloogia – ( kooslus )
  • Süsteemökoloogia – (ökosüsteem)
  • Geograafiline ökoloogia – (bioom)
  • Biosfäroloogia – (biosfäär)
  • Ökoloogia põhimõisted – isend ( genet , kloon, ramet ), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom;

    Molekul


    Organ( organell ) – taimel leht, nina
    Isend – organism
    • Unitaarsed organismid – Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad.
    • Modulaarne organism – klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid.
    • Genet – ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond. Genetit moodustavatel organismidel on üks genotüüp. Koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest moodulitest e võsudest (taimed).
    • Kloon – vegetatiivne järglaskond, geneetiliselt ühenäoline.
    • Ramet – haruorganism, võib olla iseseisev (võsu)

    Populatsioon – ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon – vabalt (ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal.
    Kooslus – Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus – taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus – funktsiooni järgi.
    Ökosüsteem – eluskooslus ja selle abiootiline keskkond (kuumaveeallikas, lillepeenar).

    Bioom – sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma ( troopiline vihmamets , tundra). Geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ka kliimavöötme piires.


    Biosfäär – globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused.
  • Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused ), ökoloogiline amplituud , tolerantsuskõver, ökoloogiline nišš;
    Ökoloogiline faktor ehk tegur igasugune aine energia- või informatsioonivoog, mis saabub kk-st ja mõjutab mingil viisil organismi elu. Jaguneb nt biootiliseks (elusat päritolu, nt temperatuur siin saalis) ja abiootiliseks (eluta päritolu, nt õhuvõnked õppejõu suust ).
    Ressursidfaktorid , mida organismid otseselt tarbivad, omastavad.
    • PAR- fotosünteesiliselt aktiivne kiirgus
    • CO2 ( HCO3 -, CO3-)
    • H2O
    • O2 , v.a anaeroobid
    • Mineraalsed toitained
    • Teised organismid (heterotroofidele)

  • Tingimused:
    • Temperatuur (elu eksisteerib ainult teatud temperatuuri vahemikus)
    • pH ( happelisus , aluselisus )
    • soolsus (veeökosüsteemile oluline)

    Ökoloogiline nišš – faktorite paljusust ja organismide vastasmõjusid selgitav mõiste. Bioloogilise liigi roll ökosüsteemis. Hutchinsoni nišš - bioloogilise liigi kohastumuseks ehk bioloogilise liigi ökoloogiliste nõudluste kompleks . ( Kohastumine – genotüübi muutumine evolutsioonis vastavalt keskkonnatingimustele. Tulemusena saavutatakse suurem kohastuvus. Kohanemine – ontogeneetiline (areng sünnist surmani) muutumine. Elu jooksul genotüüp ei muutu. Ei too kaasa muutusi genoomis .) Tänapäeval käsitletakse nišši kui ruumi osa hulgamõõtmelises hüperruumis, mille telgedeks (dimensioonideks) on olulised ökoloogilised faktorid, milles vaadeldav liik suudab püsivalt elada ehk, millele ta on kohastunud .
    Liigi omadus, mitte populatsiooni!
    • Fundamentaalne ehk autökoloogiline nišš (potentsiaalne – vaadeldav liik oleks suuteline elama).
    • Realiseerunud ehk sünökoloogiline nišš (tegelik – ei lasta elada kõikides sobivates tingimustes, ei realiseeri oma tegelikku potentsiaali).

    Kuuse ja männi puidu biomassi % graafik sõltuvalt niiskusest. Potentsiaalne ja tegelik. Kuusk on tugevam konkurent(täpselt keskel, parajalt niiske), seega mänd saab paremini kasvada seal, kus kuuske pole(väga kuivas või väga niiskes).
    Kahemõõtmeline niširuum
    Kahe ökoloogilise faktori mõju võib vabalt olla interaktiivne , st nišš ei ole kandiline . Nt. Sookail – mida soojemas kohas, seda niiskemas. NB: Ei saa kasutada rohkem kui 3 faktoriga [3 mõõdet].
    J. Liebig [1940] (i) reegel – organismide paljunemist ja kasvu limiteerib see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Korraga peaks limiteerima üks faktor, mis on kõige algataja .
    Shelford - limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. Nt. fotoinhibitsioon – taime fotosüntees jääb seisma valguse ülekülluse tõttu.
    Ökoloogiline amplituud – ühemõõtmeline nišš, kas tingimuste või ressursi omaduste vahemik (ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik), millele vaadeldav organism on kohastunud ja seetõttu võimeline kasvama, arenema ja paljunema.
    Tolerantsikõver – ehk Gaussi kõver, kujutab endast, millise reegli järgi muutub liigi heaolu nišši ruumi piires. Graafik, kus x- telg märgib mingi faktori taset. Püsttelg mõõdab liigi heaolu. Heaolu nišširuumi piires muutub matemaatilise seaduse järgi. Gaussi kõvera parameetrid : keskväärtus, o – optimum , liigil kõige parem olla. Nišši laiust näitab tolerants - t ehk ökoamplituud. c - maksimum, kui hea saab liigil olla. Liigi elutegevuse intensiivsus.
    Min u
    Max F (ökoloogiline faktor)
    Amplituud u- optimum
  • Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik;
    • Päikesekiirgus – valgus, fotosüntees. PAR – fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus. Kiirgus vahemikus 380-720nm. Kattub inimesele nähtava valguskiirgusega. Punast neelatakse väga intensiivselt. Pikema lainepikkusega infrapunane kiirgus ja alla selle ultraviolett . See on umbes 44% päikesekiirgusest. Taimedelt peegeldub atmosfääri kohe tagasi 10%, ülemistes rinnetes neelgub ligi 80%, alumistesse rinnetsse jõuab u 7%, rohtaimedeni ainult paar %.

    Fotosüntees efektiivsus kõige kõrgem troopilises vihmametsas (max 3%). Eestis ~0,6-1,2%.
    Rubisko – maailma kõige levinum valk, vajalik ensüüm fotosünteesi jaoks.
    Fotosünteesi üldvalem
    6CO­2 + 6H­­­2O par 6O2 + C6H12O6 CO2 387 ppm ~0,038%
    Hingamise üldvalem
    32ATP
    C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H20 O2 209 ppm ~20,1%
    • Süsihappegaas või vees lahustunud süsihappe ioon – Pea kogu meie hapnik pärineb sellest. Taimed kannatavad süsihappegaasinäljas.
      Kuna enamik maismaataimedest asub põhjapoolusel, siis suvel CO2 kontsentratsioon langeb(taimed fotosünteesivad), talvel aga tõuseb. Tulevik taimede jaoks on helge . Ookeani väetamise katsed.
    • Vesi – võib limiteerida elu maismaal. Elu toimub veekeskkonnas! Kõikide organismide sisekeskkond on ikkagi veekeskkond. Pm säilitame me endas ürgset ookeani keskkonda :D. Ariidne ehk liigkuiv on maa ekvaatori lähedal ja külmvöötmes. Sademete hulk võib külmas olla korralik, kuid külmunud vett taimed kasutada ei saa. Kõige märjem Aasias. Kõige kuivem koht Tšiili Atacama kõrb. Kui vesi on liikumatu, tekib hapnikupuudus.
    • Mineraalained – autotroofidel on vaja vahetult (saavad vesilahusest). H, Mg, K, Mn, Fe, Cu Zn, C, N, O, P, S, Mo. Kõikidele loomadele vajalikud naatrium ja kloor . Soolapuudus loomadel, sunnitud seda kuskilt mujalt hankima.
      Heterotroofide elutegevust piirab süsinik või ka hapnik, lämmastik, fosfor (eriti vee keskkonnas).
      (Tootja ehk primaarne produtsent ehk autotroof . Tarbija ehk konsument ehk heterotroof .)
    • Hapnik – limiteerib populatsiooni veekogudes ja soodes. Eriti just liikumatu veega veekogus.

    Nimelt on vees väga palju võimalusi anoksilise keskkonna (hapnikuvaene KK) tekkimiseks:
  • Vees aga on tihti O2 olemas ainult vee pindmistes kihtides, sest seal toimub pidev vee O2-ga rikastumine . Mida sügavamale, seda vähemaks O2 jääb. Laguahel – hapnik konsumeeritakse.
  • Teine põhjus, miks anoks. KK tekib on parasvöötmes, kus on külmad talved ja veekogu jäätub. Talvel toimub hingamine seni kuni O2 jätkub. ( ANABIOOS - uinak, elutegevuse lakkamine).
  • Kolmas põhjus: vees on gaaside lahustuvus temperatuuriga pöörvõrdeline. Temperatuuri langedes lahustuvus suureneb. P-Jäämeri ja Lõunameri on väga produktiivsed mered võrreldes ookeanide troopiliste keskosadega, kus oluline põhjus madalaks produktsiooniks on hapnikku puudus. Jahedas vees tunnevad end suure hapnikutarbega veeorganismid paremini. Nt vaalad kogunevad ekvaatori juurde ainult sugutegemiseks ja siis ujuvad kiiresti tagasi.
    O2 on ressurss, mida tänapäeval vajab valdav osa organisme v.a anaeroobid. Kui algselt tekkisid ookeanid , siis maapeal O2 ei olnud. Kogu O2 on meile toodetud elusorganismide poolt: TSÜANOBAKTERID e sinivetikad . 1 mln a tagasi hakkas O2 üle jääma.
  • Tingimusfaktorid: temperatuur, pH;

    Temperatuur – Elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Heterotermne ehk kõigusoojane – elutegevuse aktiivsus sõltub välisKK-st. Poikilotermne ehk püsisoojane – suudavad kehatemp . säilitada ainult teatud vahemikus. Vesi pluss temperatuur ongi kliima. Mereline kliima kõigub vähem, kui kontinentaalne . Transpiratsioon – vee liikumine mullast läbi taime, lehe kaudu välja. 50 kraadi on taimede maksimum. Soojeim KK – üle 100 kraadi. Väävli redutseerija bakter Pyrodictium occultum elab kuumavee väävli allikates . Seal elavad ka organismid, mis taluvad pH=2. Madalaim KK – polaaralad . Taimed tekitavad raku sisse väga kange lahuse.


    pH – ehk happelisus. Peamiselt mõjutab see taimede elu. pH alla 3 ja üle 9 on toksilised. Taimede toitained mullast vesilahusena, keskkonna reaktsioon mõjutab kui hästi soolad vees lahustuvad. Kui ei lahustu, ei saa kätte. Alumiinium (mürgine) on liikuv ainult happelises keskkonnas, selles keskkonnas jäävad ellu vaid need, millel on kaitsemehhanismid . Liiv on happeline ja ei neutraliseeri taimede poolt tekitatud happelisust. Loopealsed ehk alvarid on kõige liigirikkamad .
  • Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus;
    Spetsialist e. stenatoopne organism - teda iseloomustab kitsas ökoloogiline amplituud (kuusk).
    Generalist e. eurütoopne organism - iseloomustab lai ökoloogiline amplituud (mänd).
    Generalist on rahul laiema tingimusteskaalaga, kuid ei saavuta sellist populatsiooni tihedust nagu spetsialist. Pilliroogu leiab kõikidelt mandritelt, kõikidest kliimavöönditest. Endeem – ainult ühes ökosüsteemis leviv liik, näiteks Saaremaa robirohi. Selleks et olla generalist on vaja oskust toota erinevaid fenotüüpe. Fenotüüp ja KK peavad sobima , igale KK-le oma fenotüüp (taimede juurte ulatus vastavalt KK niiskusastmele).
    • Geneetiline varieeruvus populatsiooni (liigi) sees
    • Fenotüüpiline plastilisus – genotüübi võime toota erinevaid fenotüüpe, sõltuvalt KK tingimustest (taime juurte omadus olla suur või väike) VF=VG+VK+VG*K+VE Fenotüübi varieeruvus = peamõju + peamõju + koosmõju e interaktsioon + mingi keskkonnast tulev segav faktor e „müra“. Genotüübi mõju fenotüübile sõltub keskkonnast.
    • Taimede plastilisus valguse (PAR’i) suhtes. Tajuvad nii valguse intensiivsust kui ka kvaliteeti. Pimedas kasvatavad taimed õhukesi ja suuri lehti ning kasvatavad lehti vähem. Pimedas kasvavad nad ka pikemaks.

  • Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)*
    Maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja môjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused.
    • Tahke osa: mineraalne 50% (Masing 85-98%), orgaaniline 5% - 20% (harva);
    • Vedel osa: vett 40%;
    • Gaasid: CO2 kuni 8%. 

  • Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)*
    Kivim , millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineralide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineralid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit , vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms.
  • Mullahorisondid , mullaprofiilid (Bot. III)*
    Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel. Erinevad huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest.
    Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini.
    • Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas .
    • Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont , kus domineerib mineraalosa.
    • Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad /valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine .
    • Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid.
    • Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] - Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad.
    • Lähtekivim [C]
    • Aluspôhi [D]
    • Hüdromorfsed horisondid [G] - liigniisked, sinakad-rohekad.

     
  • Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)*
    Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse ja mineraalide koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Sama lugu on ka füüsikaliselt seotud hügroskoopsusveega. Nn. surnud vees sisalduvate mineraalainete kättesaamiseks on siiki vôimalus, kui nad seal lahustuvad, ning liiguvad kilevette ja edasi vabasse vette. Vaba vesi liigub kapillaar- ja gravitatsioonijôudude môjul. Tähtsaim taimedele on rippuv kapilaarvesi pindmistes kihtides.
    Mulla veerežiim - iseloomustab vee tungimist mulda, liikumist ja kogunemist mullas ning lahkumist mullast.
    Mulla niiskusrežiim - iseloomustab taime varustamist veega. Bioloogiline produktiivsus on maksimumilähedane siis, kui mulla omastatav veevaru kôigub kapillaarsidemete katkemise niiskuse ja väliveemahtuvuse vahel (kui on üle selle, siis langeb aeratsioonipoorus alla 10% ning mulla hapniku varustus langeb alla normaalse piiri - taimede jaoks). 
  • Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi;
    Sünergia – kui kaks või rohkem faktorit mõjutades ühte objekti toimivad miskipoolest teistsuguse kvaliteediga kui nende üksikefektide põhjal võiks arvata. Või need on lihtlabased interaktsioonid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #1 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #2 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #3 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #4 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #5 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #6 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #7 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #8 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #9 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #10 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #11 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #12 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #13 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #14 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #15 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #16 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #17 ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012 #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lifeleaf Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    ökoloogia, isend, modulaarne organism, genet, kloon, ramet, kooslus, ökosüsteem, ökoloogiline nišš, kohanemine, sookail, shelford, fotoinhibitsioon, ökoloogiline amplituud, rubisko, mineraalained, laguahel, kk tekib, kogu o2, loopealsed, fenotüüpiline plastilisus, mullateke, mullahorisondid, sama lugu, bioloogiline produktiivsus, sünergia, dissipatiivne süsteem, dissipatiivsed süsteemid, essentsiaalsed, piiratud ressursid, kohort, paljunemisväärtus, vanuseline viljakus, deevey kõver, kindlad tsüklid, konkurents, asümmeetrilise korral, isehõrenemise seadus, looduslikes kooslustes, protokooperatsioon, konkurents, näiv konkurents, gause reegel, niššide diferentseerumine, sanitaarliigid, sümbiontne mutualism, keha õõnes, samblik, kiskja, näkitsemine, parasitism, parasitoidsed, mikrofaag, mehhaaniline kaitse, varjevärvus, mülleri mimikri, mitmed taimed, r 0, kooslus, muudab kk, paradigma, soisemad alad, koosluste suktsessioon, primaarne suktsessioon, sekundaarne suktsessioon, madalsoo, taksonoomiline mitmekesisus, globaalselt, teisseened, hõimkond ümarloomad, liigirikkamad piirkonnad, plankton, ökosüsteemid, küürsõltuvus, nested, pet, diversiteedi vaheldumised, evolutsioonilises ajas, evolutsioonis, selliseid sündmusi, trilobiidid, mõlemal maalapil, diversiteedi indeksid, gini indeks, shannoni indeks, shannoni indeks, ühtluse indeks, oodatust, planktoni paradoks, aeglane dünaamika, mittetasakaaluline käsitlus, liigifondi teooria, eksisteerimiseks, looduslik valik, kohasus, kohasus, evolutsiooniline võidurelvastumine, tunnuse päritavus, elukäigu tunnused, paljunemise hind, lõivsuhe, sooline paljunemine, fischeri tasakaal, praktiliselt eranditult, signaalid, korallrahudes, ookean üldiselt, toiduahel, toiduvõrgustik, süsinikuringe, ookeanites, maakera kopsud, põhjavees, lämmastikuringe, sellele protsessile, veekk, anoktsia, lämmastik, ökosüsteemi n, fosfor, lahustunud p

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    11
    doc
    ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013
    15
    docx
    Ökoloogia eksami kordamisküsimused
    13
    doc
    ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused
    16
    doc
    Ökoloogia konspekt
    74
    docx
    Ökoloogia kordamisküsimused
    11
    doc
    Ökoloogia kordamisküsimused
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun