Erinev arengukiirus Poiste sooline küpsemine algab tavaliselt aastapaar hiljem kui tüdrukutel. Nii ei ole ime, et ühes ja samas klassis on koos küpsed neiud ja lapse välimusega poisijõmpsikad. See pealtnäha koomiline olukord võib aga poisi seisukohast kergesti muutuda nukraks. Poistel, kes on kasvanud teadmises, et jõud ja mõistus kuuluvad mehe soorolli põhitunnuste hulka, tuleb ühtäkki kogeda tüdrukute selget üleolekut nii füüsilise jõus kui ka õppimiskiiruses
KOOSTAJAD: RAIDI LEMMIK, URVE ANNASK, AIREEN LAANISTO KESKMINE KOOLIIGA EHK MURDEIGA MÜRSIKU EHK MURDEIGA PEETAKSE ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPUKS. MÜRSIKUEAS TOIMUB KÕIGE ROHKEM MUUTUSI, KUS ARENEVAD VÄLJA SOOTUNNUSED NING KASV ON KIIRE. MUUTUVAD SUHTED VANEMATE NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS. FÜÜSILINE ARENG · FÜÜSILINE KASV KIIRE FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB TEKITADA SEKUNDAARSEID PROBLEEME · HORMONAALNE MUUTUS EMOTSIONAALNE TASAKAALUTUS. SUGUORGANITE ARENG, KARVADE KASV · SEKSUAALNE ARENG KUJUNEB SEKSUAALNE IDENTITEET KOGNITIIVNE ARENG · ALATES 12A KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE MÕTLEMINE. MURDEEAS VÕRRELDAKSE END TEISTEGA: VARASES MURDEEAS SUHTLEMISOSKUSI, HILISES MURDEEAS HOIAKUID, ELUFILOSOOFIAT, EESMÄRKE JM.
Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid vastupidavus on väiksem (pikaajalise füüsilise pingutuse korral) ja suhteline jõud on väiksem (jõud kehakaalu suhtes) kui täiskasvanutel. Füsioloogilise küpsemisega kaasneb psühholoogiline mõju: Füüsilise kasvu kiirus Täiusliku keha soov Söögiisu muutused Disproportsioonid kehaosades Koordinatsioonivõime langus Poiste ja tüdrukute arengukiirus on erinev - tüdrukud on arengus ees (füüsiline ja intellektuaalne areng), võrdsustub u 18 ea-ks. Arengu kiirus võib tekitada sekundaarseid probleeme: kiiremini arenevad tüdrukud - käitumisprobleemid, varasem seksuaalelu, rasedus hiljem arenevad poisid - ebakindlus, alaväärsustunne Kognitiivne areng Piaget´ järgi - formaalsete operatsioonide periood (al 12a). Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised,
tüüpiliselt valgete täppidega mustal või kollasel taustal kogu kehapikkuses. • Diagonaalsed triibud on rööviku kehal samuti tavalised. • Puhkamise ajal vastsed tavaliselt on keras. • Vastsed on kiired oksendama kleepuvat, tihti toksilist maosisu ründajatele nagu sipelgad või parasiidid. • Röövikud on oligofaagid lehtpuudel või rohttaimedel, mõned neist taluvad üsna suurt hulka spetsiifilisi toksiine taimedes. • Röövikute arengukiirus sõltub temperatuurist ning mõned põhjamaa ja kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu kiirendamiseks. • Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. • Paljudel liikidel nukk talvitub. • Nukkudel on spetsiifiline „nokk“. Hall haavasuru Kimalas lottsuru Harilik (Hemaris fuciformis) lottsuru(Hemaris
2001). 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel elupetappidel. I Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3-4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. 5
Diagonaalsed triibud on rööviku kehal samuti tavalised. Puhkamise ajal vastsed tavaliselt on keras. Vastsed on kiired oksendama kleepuvat, [2] tihti toksilist maosisu ründajatele nagu sipelgad või parasiidid. Röövikud on oligofaagid lehtpuudel või rohttaimedel, mõned neist taluvad üsna suurt hulka spetsiifilisi toksiine taimedes. Röövikute arengukiirus sõltub temperatuurist ning mõned põhjamaa ja kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu kiirendamiseks. Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. Paljudel liikidel nukk talvitub. Nukkudel on spetsiifiline „nokk“. [3] Kokkuvõte Surulased on reeglina öösiti lendajad ning nende imilondid on valdavalt pikad. Nad ei lasku õiele nii nagu päevaliblikad ja ei vaja lendamiseks päiksesoojust
- parandab elukvaliteeti Mis on põhiainevahetus? Kehalist aktiivsust määratlevad: Põhiainevahetus- organite tööks vajalik energia hulk. 1. individuaalsed mittemuudetavad tegurid – sugu, vanus, Energiakulu saab määrata nt pulsikellaga. geneetiline eripära, liikumisaparaadi arengukiirus, isikuomadused, krooniliste haiguste/puuete olemasolu 2.Millised on erinevad kehalise aktiivsuse tasemed ja liigid? Millist kasu annab kehaline aktiivsus? 2. Individuaalsed muudetavad tegurid – kehamassi ja Millised komponendid määratlevad kehalist rasvkoe hulk, kehaline võimekus, teadmised keh akt aktiivsust
arenguperioodides. Oletatakse, et tegurite vahel eksisteerivad koosmõjud, kuid neid on veel väga vähe uuritud ja kirjeldatud. Enamus teguritest on leitud ristläbilõikeliste uuringutega, seega saab hinnata korrelatiivse, aga mitte põhjusliku seose olemasolu. Sageli on tegurite jagamine gruppidesse tinglik, sama tegurit sobib liigitada mitmesse gruppi. Individuaalsed mittemuudetavad tegurid: sugu; kronoloogiline ja bioloogiline vanus, geneetiline eripära; liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste; isiksuseomadused (on osaliselt muudetavad); krooniliste haiguste/puuete olemasolu jne. Individuaalsed muudetavad tegurid: kehamass ja rasvkoe osahulk; kehaline võimekus; teadmised KA soodsast toimest tervisele; informeeritus KA harrastamise võimalustest; usk liikumise soodsasse toimesse; suhtumine kehaliselt aktiivsesse eluviisi; kavatsused muuta oma eluviisi kehaliselt aktiivsemaks; isikliku eeskuju ja rollimudelite olemasolu;
Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel elupetappidel. Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3- 4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist
lisakromosoomi. Vaja läheb vaid kriitiliselt väikest töiendavat sa kromosoomist. · Downi sündroomi eri tüübid: a) 21-trisoomia ( esineb 95%, igas keharakus on terve 21. kromosoom ) b) translokatsioon ( esineb 4 %, mitte terve 21. Kromosoomi esinemine ) c) mosaiiksus ( esineb 1%, terve lisakromosoom on osal keharakkudes ) · Teie lapse areng · Downi sündroomiga laps areneb ja õpib terve elu. · Downi sündroomiga lapsed arenevad pidevalt edasi, kuid nende arengukiirus on teiste lastega võrreldes aeglasem. · Täiskasvanuks saadeks ei peatu Downi sündroomi laste arengukõver. · Liigse stressi tagajärjel arenevad Downi sündroomiga lapsed pigem aeglaseselt. · Areng toimub ,,seisakute" ja ,,edasiminekutega". · Oluline on olla kannatlik. · Põhilised arenguetapid Keskmine vanus Keskmine intervall Üldmotoorika istub iseseisvalt 11 kuud 6-30 kuud roomab 12 kuud 8-22 kuud
niiskumine ja niiske seinapaigaldamine ohtlik. Tõsi, kipsplaadil hakkavad esmajärjekorras koloniseerima hallitusseened (tekib nn hallitus). Kipsplaadi puhul tuleks eriti jälgida ettevalmistatud kipsplaadist seinapaneelide niiskumist, sest nende paigaldamisel enne kuivamist on oodata ulatuslikku hallitusseente kolooniate teket paneeli sisemuses. Ilmastikutingimused Majaseente areng sõltub oluliselt ka ilmastikutingimustest. On täheldatud, et niisketel ja vihmastel suvedel on majaseente arengukiirus üle kahe korra suurem kuivadest suvedest. Seda põhjusel, et niiske kliima sobib majavammile paremini. Jälgige sissejuhatuses toodud päritolu majavamm on pärit Himaalajast, kus 3000 meetri kõrgusel on väga niiske kliima. Näiteks Shotimaal on samal põhjusel majavammi levik mitmeid kordi ulatuslikum kui Eestis. Seega tuleks niisketel suvedel- sügistel hooneid majaseente leviku osas sagedamini kontrollida. 8
Tõsi, kipsplaadil hakkavad esmajärjekorras koloniseerima hallitusseened (tekib nn hallitus). Kipsplaadi puhul tuleks eriti jälgida ettevalmistatud kipsplaadist seinapaneelide niiskumist, sest nende paigaldamisel enne kuivamist on oodata ulatuslikku hallitusseente kolooniate teket paneeli sisemuses. Ilmastikutingimused Majaseente areng sõltub oluliselt ka ilmastikutingimustest. On täheldatud, et niisketel ja vihmastel suvedel on majaseente arengukiirus üle kahe korra suurem kuivadest suvedest. Seda põhjusel, et niiske kliima sobib majavammile paremini. Jälgige sissejuhatuses toodud päritolu majavamm on pärit Himaalajast, kus 3000 meetri kõrgusel on väga niiske kliima. Näiteks Shotimaal on samal põhjusel majavammi levik mitmeid kordi ulatuslikum kui Eestis. Seega tuleks niisketel suvedel-sügistel hooneid majaseente leviku osas sagedamini kontrollida. Hoonete ebapiisav ja ebaõige hooldus
1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel eluetappidel. I Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3- 4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. II Individuaalsed muudetavad tegurid
Organismidel on mingid teatud elemendid, mida nad vajavad, et normaalselt toimida. Vesi kõik organismid sisaldavad vet ning vajavad vett, et normaalselt funktsioneerida. Hapnik ressursiks nii loomadele kui ka taimedele, seda vajatakse hingamiseks. 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; Temperatuur on väga oluline tingimusfaktor elule, sest elutegevuse intensiivsus sõltub väga tugevalt temperatuurist. Näiteks kõigusoojaste arengukiirus oleneb temperatuurist ja sellest sõltub ka kliima. pH mõjutab ainete transporti taimejuurtesse. Näiteks, väga happelise pinnase puhul sisaldab pinnas sellised ioone, mis on taimedele toksilised. pHst oleneb ka ainete lahustuvus ja taimedele kättesaadavus. Kõige parem ainete kättesaadavus on siiski neutraalse pH juures. 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus;
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- ...
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tu...
minutit.III soovitus - Vähemalt 2 korda nädalas peaks tegelema kehaliste harjutustega, mis soodustavad lihasjõu ja painduvuse arengut ning säilitamist ja soodustavad mineraalainete ladestumist luudesse20. Laste kehalist aktiivsust määravad tegurid:Kehalist aktiivsust määravad paljud tegurid, mille mõju tugevus varieerub erinevates vanus- ning arenguperioodides. 1.Individuaalselt mittemuudetavad tegurid sugu; kronoloogiline ja bioloogiline vanus, geneetiline eripära; liikumisaparaadi arengukiirus ja tase; isiksuseomadused; krooniliste haiguste/puuete olemasolu. 2. Individuaalsed muudetavad kehamass, rasvkoe osahulk; kehaline võimekus; teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest tervisele; suhtumine kehaliselt aktiivsesse eluviisi; kavatsused muuta oma eluviisi kehaliselt aktiivseks. 3. Sotsiaal- majanduslikud rahvuslikud ja kultuurilised eripärad; elukoht; lapsevanemate elukutse ja haridustase; perekonna sissetulek ja sporditarvete soetamise võimalikkus; 4
Organismidel on mingi teatud elemendid, mida nad kindlasti vajavad, et elutegevus saaks normaalselt toimida. Vesi- kõik organismid sisaldavad vett ja vajavad vett elutegevuseks. Hapnik on ressursiks nii loomadele kui ka taimedele. Seda vajatakse hingamiseks. 6. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH (konspekt, Begon et al. 2.1-2.10); Temperatuur on väga otsene ja oluline elu võimaldav eeltingimus: elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Nt kõigusoojastel oleneb sellest arengukiirus. Temperatuurist sõltub ka kliima. Vee ja pinnase pH: ph mõjutab ainete transporti taimejuurtesse. Nt on kahjulik väga happeline pinnas, sest siis sisaldab see selliseid ioone, mis on taimedele (taime juurtele) toksilised. Samuti oleneb pH-st see, kuidas erinevad ained vee lahustuvad ja on seega taimedele kättesaadavad. Happelises keskonnas on nt mürgised ained (nt alumiinium) väga liikuv ja seega ohustab taimi. 7. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus;
Sagedus (päevas/nädalas). Kestus (korraga, päevas, nädalas). Sooritatud tegevuse tüüp. Eesmärk (sportlik treening, kehalist pingutust nõudev töö). Pikem ajaperiood, mille vältel harrastatakse ühekordseid tegevusi. Kehalist aktiivsust määravad tegevused Individuaalsed mittemuudetavad tegurid: sugu, bioloogiline vanus, geneetiline omapära, liikumisaparaadi arengukiirus, isiksuseomadused, kroonilised tervisehäired. Individuaalsed muudetavad tegurid: kehamass ja rasvkoe osahulk, kehaline võimekus, suhtumine kehaliselt aktiivsesse eluviisi, motiveeritus ja oskused. Sotsiaalmajanduslikud võimalused: elukoht, lapsevanemate elukutse, haritus, sissetulek. Vahetult ümbritsevast keskkonnast pärinevad tegurid: perekondlikud harjumused, sotsiaalne tugi jms. Liikumise tervislikku tähtsust mõjutavad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
