15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; 24. Koosluste struktuuri aspektid; 25
(raamatukogu, infokeskus, konkurentsiinfo keskused, asutuse sisevõrku haldavad osakonnad, teabekeskus, sisuhalduse organisatsioonid jt) 27. Mis on bibliomeetria ja bibliomeetrilised meetodid? matemaatiliste ja statistiliste meetodite rakendamine avaldatu kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste mõõtmisel. tsiteerimisanalüüs; bibliograafiliste seoste analüüs; kaasviitamise analüüs; viiteanalüüs 28. Mis on bibliomeetria olulisemad seadused? Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) 60% teatud ala autoritest ilmub ainult üks publikatsioon, 15% kaks, 7% kolm jne. Lotka järgi ainult 6% autoritest ilmub enam kui 10 artiklit. Bradford'i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) Erialaajakirjad jagunevad kolmeks: 1) nn tuumikajakirjad, suhteliselt väike arv, kuid neis ilmub 1/3 artiklitest 2) nn teine tsoon, kus ilmub samapalju artikleid, kui esimeses, kuid
D. Väikese või suure (aga mitte vahepealse) levimiskauguse korral? Liiga väikese vahemaa puhul võib tekkida inbriidingu depressioon (geneetiline degradatsioon tänu ristumisele geneetiliselt liiga lähedaste isendite vahel), liiga suure vahemaa puhul autbriidingu depressioon (geneetiline degradatsioon tänu ristumisele geneetiliselt liiga kaugete isendite vahel). Seega, C on õige. 23. Millised võrrandipaarid moodustavad Lotka-Volterra tüüpi kiskja-saakloom võrrandsüsteemi? A. dN/dt = rN – P; dP/dt = fP – qN; B. dN/dt = rN; dN/dt = rN(1 – N/K); C. dN/dt = logC – 3/2 log N; dP/dt = logC - logN; D. dN/dt = rN – a’NP; dP/dt = fa’NP – qP; D on õige, teised on mingi jama. 24. Millised näited sobivad illustreerima sellist elutsükliga seotud migratsiooni, mille piltlikuks nimetuseks on edasi-tagasi pilet (üks kord elus rännatakse toitumispaika ja üks kord elus
kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest (püsinud 40 a.) 2. Infoteaduse kujunemisst mõjutanud tegurid. Vastus: Infoteaduse kujunemist on mõjutanud teaduse ja tehnika kiire areng ning selle tulemusena informatsiooni ja eelkõige teadusinformatsiooni kiire kasv. 3. Infoteaduse kujunemist mõjutanud uurijad Vastus: Marcia J. Bates, Henry E. Bliss, A.C. Bradford, A.J. Lotka, G.Z. Zipf, S.R. Ranganhan, Karl Ludwig von Bertalanffy, John von Neumann, Oskar Morgenstern, Norbert Wiener, Claude Shannon. 4. Infoteaduse kujunemist mõjutanud sündmused. Vastus: 1948. aastal Teadusliku Informatsiooni konverents- põhiteemaks infoteenuste teadustöö tõhustamiseks 1958. aastal Rahvusvahelise Teadusliku Informatsiooni konverents 1966. aastal kogumiku “Annual Review of Infotmation Science and Technology” väljaandmine. 1970
· Endomükoriisa seenejuured tungivad rakkude vahele ja rakkude sisse · Ektomükoriisa seenejuured ei tungi rakkude sisse ega vahele vaid moodustavad tupe. Avalduvad peamiselt puudel · Erikoidne mükoriisa kanarbikulised · Orhidoidne mükoriisa Ca 50% molekulaarsest lämmastikust tekib ookeanides. Seda toodavad bakterid. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; Kisklus ehk röövlus, episitism, predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi, samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Herbivooria ehk taimtoidulisus on taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Lotka-Volterra tüüpi mudel kaks komponenti, C-kiskjate ehk tarbijate arv ja N-olemasoleva biomassi või
27. Mis on bibliomeetria ja kus teda (ja teisi –meetriaid) rakendatakse? Statistiliste ja matemaatiliste võtete kasutamine raamatute ja raamatukogude uurimisel. Teaduse ajalugu Teaduse sotsioloogia Teaduspoliitika; ressursside jagamisel Raamatukogus jt infoasutustes komplekteerimisel, kogu korrastamisel, otsuste tegemisel Informatsiooni organiseerimine Infojuhtimine 28. Millised on bibliomeetria olulisemad seadused? Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) o Millised erinevad inimesed panustavad teaduse progressi. n x •y=C x = publikatsioonide arv y = autorite arv x hulga publikatsioonidega n = konstant (võrdub 2 teadusteemaga) C = konstant Bradford’i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948)
Leiab peamist rakendamist veebi keskkonnas. Stsientomeetria Teaduse kui distsipliini kvantitatiivsete aspektide uurimine; Sisaldab teadustegevuse alaseid kvantitatiivseid uuringuid; Teadussotsioloogia osa, rakendatakse teaduspoliitikas Informeetria Kvantitatiivsete aspektide uurimine; Hõlmab tootmist, levitamist ja kasutamist igasuguse informatsiooni, sõltumata selle vormist või päritolust. 28. Millised on bibliomeetria olulisemad seadused? Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) Bradford'i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) Zipf'i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) Viiteanalüüsid
33. Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. 34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. 36. Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. 37. Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. 38. Liigisisene ja liikidevaheline konkurents, selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. 39. Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. 40. Metapopulatsioonide teooria. 41. Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. 42. Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu. 43. Kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks. 44. Kuidas muutub isendite arv saaklooma populatsioonis kui isendite arv kiskja populatsioonis on tasakaalutasemest suurem? Põhjendage oma arvamust. 45. Kuidas muutub isendite arv kiskja populatsioonis kui isendite arv saaklooma populatsioonis on tasakaalutasemest väiksem
George Boole (1815 1864) oli inglise matemaatik ja loogik. Ta oli matemaatilise loogika rajajaid. 1854. aastal avaldas George Boole oma raamatu, ,,An Investigation into Laws of Thought" mis pani aluse nn Boole'i algebrale väites , et see on lihtne algebra. Boole´i algebra põhimõtet kasutatakse praegu laialdaselt infootsingus. 8. 19201930ndatel hakkasid infoprotsesse uurima erinevate erialadega seotud isikud, nende hulgas H.Nyquist, R.V.L.Hartley, J.Bernal, S.C.Bradford, A.J.Lotka, H.Bliss, G.Zipf. Milliste uurimisteemadega nimetatud isikud tegelesid? Harry Nyquist'i (1889 1976) 1924.a ilmunud artiklis Certain factors affecting telegraph speed antud teoreetiline käsitlus informatsiooni edastamisest Ralph Vinton Lyon Hartley (1888 1970) panustas samuti infoteooria alustesse. 1928.a formuleeris ta seaduse: "the total amount of information that can be transmitted is proportional to frequency range transmitted and the time of the transmission
liikide leviku määraja. Gause reegel - kaks liiki, mille nôudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad ei saa pikemat aega koos eksisteerida. (Hutchinson - 2 liiki, mille ökoloogilised n niid kattuvad, ei saa pikemat aega koos eksisteerida.) 1) Tarbimiskonkurents - ühise ressursi ammutamine üksteise olemasolust teadmata. 2) Otsene e. aktiivne konkurents - vôitlus ressursi pärast. 3) Näiv konkurents - läbi ühise vaenlase vôi läbi teiste liikide samal troofilisel tasemel. 18. Lotka-Volterra vôrrandsüsteemid, nullkasvu isokliinid, püsivad ja ebapüsivad tasakaaluseisundid. Vôrrand ennustab 2 vôi enama liigilise koosluse dünaaikat - kas saavad koos elada vôi ei. Vôrrandsüsteem: 1) dN1/dt = r1N1[(K1-N1-12N2) / K1] ja 2) dN2/dt = r2N2[(K2-N2-21N1) / K2]. 12 - konkurentsikefitsent, môôdav konkureeriva pop.i môju vaadeldavale pop-ile ühikutes, nt. N1 - jänes ja N2 - pôder, siis 12 = 60 ja 21 = 1/60. Kui dN/t = 0 ja N > 0 (môlemal), siis on nad ajas stabiilsed
1) Raamatukogud 2) Infokeskused 3) Konkurentsiinfo keskused 4) Teabekeskused 5) Sisuhalduse organisatsioonid jt 27. Mis on bibliomeetria ja bibliomeetrilised meetodid? Statistiliste ja matemaatiliste võtete kasutamine raamatute ja raamatukogude uurimisel kvalitatiivsed Peamiselt humanitaarteadustes, raamatukogunduses kvantitatiivsed bibliomeetria segameetodid 28. Mis on bibliomeetria olulisemad seadused? 1) Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) 2) Bradford'i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) 3) Zipf'i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) 4) Viiteanalüüsid 29. Millal tekkisid teadusajakirjad ja miks? Esimene on Le journal des scavants (Teadlaste Ajakiri) Prantsusmaal 1665. aastal. Philosophical Transactions of the Royal Society 6. märts 1665 Inglismaal Peetakse esimeseks päris teadusajakirjaks maailmas
aega koos eksisteerida. Hutchinson 2 liiki, mille ökoloogilised nissid kattuvad, ei saa pikemat aega koos eksisteerida. 1) Tarbimiskonkurents ühise ressursi ammutamine üksteise olemasolust teadmata. 2) Otsene e. aktiivne konkurents võitlus ressursi pärast. 3) Näiv konkurents läbi ühise vaenlase või läbi teiste liikide samal troofilisel tasemel. Ressursi konkurents(1.Tarbimis) vs. vahetu konkurents (2.Otsene) 18. Lotka-Volterra võrrandsüsteemid, nullkasvu isokliinid, püsivad ja ebapüsivad tasakaaluseisundid. Võrrand ennustab 2 või enama liigilise koosluse dünaamikat kas saavad koos elada või ei. Võrrandsüsteem: 1) dN1/dt = r1N1[(K1-N1-12N2) / K1] ja 2) dN2/dt = r2N2[(K2-N2-21N1) / K2]. 12 konkurentsikoefitsent, mõõdab konkureeriva pop.i mõju vaadeldavale pop-ile ühikutes, nt. N1 jänes ja N2 põder, siis 12 = 60 ja 21 = 1/60
Seedimatud seemned Sümbiontne mutualism sümbioos kahe organismi pidev kooselu. Sümbiont väiksem organism a) Keha pinnal; b) Keha öönes; c) Keha öönes ja raku sees; d) raku sees Mükoriisa e seenjuur: a) ektomükoriisa - seene niidid puittaimedel kapslina juure ümber; b) endomükoriisa seeneniidid rohttaimedel juure sees ja juure pikendused; c) samblik, vetikas seeneniitide vahel 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; Kisklus organism tapab söögiks teise Herbivooria organism tarbib ohvrist ainult osa. Ohver jääb ellu. Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteem: { dN/dt = rN áNP; dN/dt = 0 rN = áNP P=r/á { dN/dt = fáNP qP; dN/dt = 0 fáNP = qP N = q/fá dN/dt kasvukiirus r erikasvukiirus N isendite arv pindalaühikul (populatsiooni tihedus siin tähistab saaklooma) P kiskja populatsiooni tihedus
Nt on mutualistikud suhted olulised maismaaökosüsteemi funktsioneermiseks, sest 90% maismaa taimedest sõltub seente mükoriist, kuna see varustab taime anorgaaniliste ühendite ja mitmete mikroelementidega. Vaatamata selle suhte tüübi olulisusele, on see ajaooliselt pälvinud võrreldes teiste liikidevaheliste sugetega (nt kisklus ja parasitism) märksa vähem tähelepanu. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt (konspekt, Begon et al. 10.2.1); Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
E. Clements (1874-1945), Research Methods of Ecology (1905), Plant Succession (1916) Metoodika uuritava piirkonna taimestiku kirjeldamiseks (isendite kokkulugemine teatud piiratud alal ja selle põhjal järelduste tegemises laiema piirkonna kohta). Kooslused arenevad suksessioonidena (teatud kindlad arenguetapid) ja jõuavad kliimakskoosluseni (Eestis okaspuumetsad). Matemaatilise ökoloogia algus 1920ndatel. Ameerika statistik Alfred J. Lotka ja Itaalia matemaatik Vito Volterra arendasid 1925-1926 üksteisest sõltumatult välja matemaatilised meetodid populatsioonide dünaamika uurimiseks. Lotka-Volterra võrrandisüsteem kiskja ja saaklooma populatsioonide arvukuste vastassuhteid kirjeldav diferentsiaal-võrrandsüsteem nt jänese arvukus ja ilvese arvukus tulev teatava hilinemisega järele (ideaalse olukorra kirjeldus, tegelikus looduskeskkonnas on aga palju lisategureid (nt
Segatoidulisus – erinevat toitu tarbivad loomad. Nt pruunkaru, metssiga, hallvares jms. 38.Liigisisene ja liikidevaheline konkurents selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. Liigisisene – ühe liigi piires. Liikidevaheline – erinevate liikide vahel (Nt territooriumi üle ). Gause reegel – konkurentsi välistav reegel: kaks konkureerivat liiki, kellel on samad ökoloogilised nõudmised (üks ja sama nišš) ei saa püsivalt koos eksisteerida – üks süüakse välja. 39.Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. Kiskja ja saaklooma vastastikku mõjutavate populatsioonide arvukuse muutumist kirjeldav diferentsiaalvõrrandite süsteem. Eeldused: saaklooma populatsiooni toidulaud on piiramatu; kiskja populatsiooni toiduvarud sõltuvad täielikult saaklooma populatsiooni suurusest; populatsiooni muutumise määr on proportsionaalne tema suurusega; keskkonnatingimused ei muutu protsessi käigus ühe liigi kasuks ja geneetiline kohanemine
arbuskuleid, millega imeb suhkruid. Üldiselt rohttaimedel. (Taimed said tänu sellele vallutada Maa.) Samblik ehk jägal ahk lihheniseerunud seen fotosünteesiv liitorganism, mis koosneb seenest ja vetikast (rohevetikas(taim), tsüanobakter (sinivetikas)). Seened loovad vetikatele KK-a ja on hea vee kinnipidamisvõimega, seentel on organid (haustorid), millega vetikate toodetud suhkrut imeda. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; I tarbimise klassifikatsioon: 1. Kisklus (röövlus) - Kiskjad üldjuhul söövad oma saagi ära ja tapavad selle esimesel õnnestunud rünnakul. Saak on kiskjast üldiselt väiksem või samasuurune. Elu jooksul mitu toiduobjekti. 2. Näkitsemine - Näkitsejad söövad osa oma saagist ilma, et saak selle tagajärjel hukkuks. Elujooksul palju saakobjekte. (Herbivoorid, põder, verdimev sääsk, jänes, liblikad.)
Kasv ekspotentsiaalne. Bakterite kasvu mõõdetakse: 1) merevette lisatakse tümidiini ja vaadatakse tema sisenemist DNAsse. Midagi, midagi. DNA puhastatakse (mõõdetakse raku produsteerimise kiirust) 2) triitiumiga märgistatud leutsiiniga (mõõdetakse biomassi juurdekasvu). Bakterite juurdekasvu pidurdab: nende ära söömine, ressurssid, suremus. Neist toituvad nanoflagellaadid (?). Fütoplanktoni ja zooplanktoni paljunemise kiirus on erinev. Zooplankton 10 korda aeglasemalt. Lotka-Volterra ossilatsiooni/piirtsükli valem kirjeldab ainuraksete bakterite ärasöömist. Ainuraksed eelistavad enamasti suuremaid baktereid. Avaookean orgaanika seisukohalt Üsna lahja, orgaanilist ainet vähe. Sellepärast, et toitu lihtsalt ei jätku ning samas bakterid surevad viiruste kätte. Kemoautotroofid elavad ookeani põhjas (neid peetakse vanimateks mere vormideks). Kemoautotroofid moodustavad arhede grupi. Erinevad teistest kardinaalselt
isekas kari »), levimine, migratsioon (üheotsapilet, edasi-tagasi pilet, korduvkasutusega pilet, näited); 16. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus, näited; 17. Konkurents – mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel, limiteeriva sarnasuse printsiip, niššide diferentseerumine; 18. Mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa, selle tüübid, näited 19. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; 20. Saakloomade kaitsekohastumused, mimikri tüübid; 21. Parasitism, parasiitide liigitused, parasitoidid, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi; 22. Kommensalism, laguahel, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; 23. Koosluste struktuuri aspektid, vertikaalne ja horisontaalne struktuur, diversiteet; 24
et ressursi kasutamine ei ole optimaalne, kui ressursi varuga ei arvestata. Taastuvate loodusvarade teooria on olnud ennekõike kalanduse ökonoomika (economics of fisheries). Väga palju on tehtud tööd ka metsi puudutavate probleemidega. Taastuvate loodusvarade kasvufunktsioonid Taastuvate loodusvarade juurdekasvu kirjeldatakse tavaliselt nn logistiliste kasvukõveratega. Neid arendas Belgia matemaatik Pierre Francois Verhulst 19. sajandil rahvastiku kasvu kirjeldamiseks. Alfred Lotka (1924) rakendas logistilisi mudeleid loomapopulatsioonide uurimisel, nimetades kasvukõverat populatsiooni kasvu seaduseks. Joonis 6.1. Logistilise juurdekasvufunktsiooni graafiline kujutis. 62 Kui tähistada populatsiooni suurust N ja aega t, saab mudelit formuleerida diferentsiaalvõrrandina, kus G tähistab populatsiooni juurdekasvu ajaühikus: N G rN 1 K
annaabi.ee 
