Olulisimad teemad Globaalne (taimede) liigifond Liigifond – selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada (keskkonnatingimused on sobivad) ning mis on ümbruses olemas. Taimede globaalne liigifond (elurikkus?) on vähenemas. Seotud ->Tume elurikkus (inglise keeles dark diversity) on looduskoosluses esineva liigifondi puudolev osa. Liigifondi puuduolevaks osaks loetakse liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel põhjustel siiski ei esine.[1] Eluslooduse organiseerituse tasandid Molekulaarne tasand(biomolekulid),rakuline tasand,Kude,elund ehk
25 m. 2. Kamefüüdid – pungad kuni 0.25 m kõrgusel. 3.Hemikrüptofüüdid – pungad maapinnal. 4. Krüptofüüdid – pungad maa (vee) sees. Alajaotustena eristatakse: Geofüüdid – pungad säilitusorganites või mullas. Helofüüdid – pungad vees, kuid paljunemisorganid veest kõrgemal. Hüdrofüüdid – pungad vees, ka paljunemisorganid vees või veepinnal. Terofüüdid –ebasoodsa perioodi elavad üle seemnetena. Liigifond Selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada ning mis on ümbruses olemas. Tegelik liigifond – liikide hulk, mis on koosluses olemas. Lokaalne liigifond – liikide hulk, mis on olemas uuritava koosluse lähiümbruses ja kuulub selle koosluse liigifondi. Regionaalne liigifond – liikide hulk, mis on olemas suuremas piirkonnas ümber uuritava koosluse ja kuulub selle koosluse liigifondi. Seemnepank
5.2Päikesele ja tuulele avatud ning õhukene mullakiht kuivab suviti põuasel ajal lõpuni läbi. 6.Seega on siin taimedel pidev/sage stress, mida paljud liigid ei talu. Mullaomadused 1.Soolsus rannaaladel - ainult halofüüdid taluvad (Eestis siiski soolsuse mõju vähene); 2.Toiteained - määravad produktiivsuse ja seeläbi ka konkurentsitingimused. 3.Mulla happesus - aluselistel muldadel suurem liigifond ja liigirikkus; happelisi muldi talub oluliselt vähem liike; 1.Madalad rohustud 10-50 cm, alvarid, saliinsed rannaniidud, osa pärisaruniite. 2.Keskmised rohustud 50-150 cm, tootlikumad pärisaruniidud, majandatavad luhaniidud, suur osa kultuurrohumaid. 3.Kõrged rohustud >150 cm, roostikud, mõned luha- ja rannaniidud. Koosluste heinasaagivahemikud Tüüp Niiskustingimused Heinatoodang(kg ha aastas)
Ekvaatorile lähemad piirkonnad / stabiilsemates tingimustes arenenud alad. Mis tegurid ohustavad liigirikkust? Peamised looduslikku mitmekesisust ohustavad tegurid: Kasvukohtade/elupaikade killustumine. Kasvukohtade/elupaikade hävimine. Kasvukohtade vaesestumine ja reostumine. Globaalne kliimamuutus Liikide üleekspluateerimine inimese tarbeks Võõrliikide invasioon Suurenenud haiguste levik Mis asi on liigifond, mis seemnepank? Liigirikkuse maksimumi määrab liigifond Liigifond – selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada (keskkonnatingimused on sobivad) ning mis on ümbruses olemas. Erinevad tasemed: Regionaalne liigifond (regional species pool) – liikide hulk, mis on levinud teatud suuremas piirkonnas ümber uuritava koosluse ja võivad antud koosluse tingimustes kasvada. Lokaalne liigifond (local species pool) – liikide hulk, mis on levinud uuritava
teaduslik väärtus (Talvi, 2001). Liigirikkus on kujunenud mitmetel erinevatel aja- ja ruumiskaaladel toimuvate protsesside tagajärjel (Zobel, 1992; Grace, 1999). Väikesel skaalal on üheks oluliseks liigirikkuse ja liigidünaamika mõjutajaks isenditevahelised interaktsioonid, mis sõltuvad võsude horisontaalsest paigutusest ja need toimuvad lähimate naabrite vahel. Suuremaskaalalistest teguritest on oluliseks koosluse liigiarvu mõjutajaks selle liigifond ehk nende liikide hulk, mis on võimelised antud koosluses kasvama (Taylor jt., 1990; Zobel, 1992, 1997; Eriksson, 1993; Pärtel jt. 1996; Pärtel & Zobel, 1999). Luhaniidud on tekkinud lammimetsadest inimtegevuse tulemusena. Suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Halliste, Pedja jõgi) ääres figureerisid need vähesel määral puisniitudena juba atlantilisel kliimaperioodil. Laiemas ulatuses hakkasid aga lamminiidud kujunema alates esimese aastatuhande keskpaigast e.m
Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni seadus. Koosluste jaotused biogeograafias: klassifitseerimine ja rajoneerimine. Regioonide sarnasuse mõõtmine liigilise koosseisu alusel. Ökogeograafilised seaduspärad (Bergmanni, Alleni ja Glogeri seadused). Bioloogilise mitmekesisuse globaalsed seaduspärad. Laiuskraadi ja bioloogilise mitmekesisuse positiivne seos: peamised teooriad ja erandid. Liigifond ja tume elurikkus. Biogeograafia protsessid. Fülogeograafia mõiste. Kolm fundamentaalset biogeograafilist protsessi. Taksonite tekke mehhanismid: mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik, geenivoog, asutaja efekt. Allopatriline liigiteke; vikareerimine ja asustamine. Parapatriline liigiteke. Sümpatriline liigiteke. Liikide ökoloogiline eristumine evolutsioonis (krüptilised liigid, adaptiivne radiatsioon). Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. Refuugiumid.
· Ookeanilised tekkel ilma elustikuta, enamasti vulkaanilised või korallilised (N: havai, Galapagos, Kanaarid) ------ · Mandrilähedased madala meretaseme korral mandriga ühenduses · Isoleeritud Saarte Dünaamiline liigirikkus 1967. Robert H. MacArthur , Edward O. Wilson liike pindala liike isolatsioon Immi/ekst. P = liigifond Määr Immigratsioon lähedal 0 KV LV L P väike Ekst. KS S Liike saarel kaugel suur lisa tasakaalulisele mudelile · Aga ka liigifond P muutub · Saarel tekib liike evolutsiooni käigus · Liikide interaktsioone ei ole arvestatud ( takistamised ja soodustamised) · Immigratsioon ja ekstinktsioon ei ole sõltumatud , ,,päästeefekt"
looduslikke protsesse) ex situ kaitse – liikide kaitse kunstlikes tingimustes Ex situ kaitse toimub: näiteks loomaiad, botaanikaaiad, geenipangad, seemnepangad, geenipangad, seemne- ja munarakkude pangad Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Liigifond - Kooslusesse saavad sisse levida vaid need liigid, mis suudavad selles koosluses elada, neile on sobivad keskkonnatingimused ning nad on ümberkaudu olemas ja nende teel pole ruumilisi takistustusi. Sellised liigid moodustavad liigifondi. karakterliik - indikaatorliik (tunnusliigid) - iseloomustavad kooslust ja selle seisundit; Võõrliik – liigid, alamliigid või alamad taksonid, mis on inimese kaasabil introdutseeritud*
pakutud, et keskmise häireprotsendi korral on liigirikkus suurim Dünaamilise tasakaalu mudel- häiringu intensiivsuse mõju liigirikkusele sõltub ka produktiivsusest, kui on madal produktiivsus, siis on häringuprotsent ka väiksem, mille puhul positiivne mõju liigirikkusele avaldub. 34. Avatud süsteemid ja koosluste bioloogiline mitmekesisus: liigifondi hüpotees II, muutuva limiteerimise hüpotees (Shifting limitation hypothesis) Liigifond sõltub regioonis ,,kättesaadaval" olevatest liikidest, eelkõige on olulised nende levised (II) ja nende kättesaadavus maastikel See mis limiteerib liigirikkust sõltub produktiivsusest Data collected 4 years after sowing showed that plant invasion and diversity were seed limited in unproductive sites, but microsite limited in productive sites. Effects of sowing on plant diversity along the natural landscape gradient were paralleled by
saa tekkida, sest neid on süstemaatiliselt alahinnatud. Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. See on väline faktor, tulekahjus, üleujutused, vulkaanipursked. Meritähe Pisaster eemaldamisel lahest vähenes karpide liigirikkus poole võrra. Kiskja eemaldamisel saakloomade liigirikkus langes oluliselt. Kiskja poolt põhjustatud häiring mõjub saakloomadele soodsalt. Liigifond nende taksonite hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised sinna immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk. Realistlik abstraktsioon neist liikidest, kes on suutelised vaadeldavas koosluses elama. Liigifondi hüpotees ütleb, et asjad võiksid olla proportsionaalsed mida suurem liigifond, seda rohkem liike. 40. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone
väiksem mitmekesisus) o Levimine on tõenäosem lähedale. Vähesed liigid levivad kaugele. Selleks et kauget saart asustada, peaks levima organismide rühm mitte ainult üks indiviid. (Jaccardi indeksit saab ka kasutada asendades alg1 ja alg2 ajaga. (millised liigid on ajaga juurde tekkinud, millised kadunud, millised püsima jäänud) Juurde tulemise välja suremise määr- 0 pole liike, P liigifond (kui palju on liike saarel) Kui kõik liigid on kohal, siis juurde tulla ei saa. Kui saar on täiesti tühi, siis ükskõik, mis indiviid kohale jõuab, paneb ta aluse uuele populatsioonile. Immigratsioon on suurim neil saartel, mis on täiesti tühjad (alles tekkinud või katastroofi tõttu tühjaks jäänud). Kui saar on tühi, siis välja surra ei saa. Joonis ristumise koha peal on liigirikkuse tasakaalupunkt
kontinendil) koos eksisteerivad liigid omavahel suguluses. Kui liigid on lähisugulased, on tegemist väikese fülogeneetilise mitmekesisusega ehk fülogeneetilise klasterdumisega. Kui liigid on omavahel kaugelt suguluses, on fülogeneetiline mitmekesisus suur ehk fülogeneetiline struktuur on hajutunud. Funktsionaalne mitmekesisus - süsteemid koosnevad väga erinevatest algosadest, milleks ökosüsteemi puhul on mingi populatsioon või isend, kõik nad täidavad mingit rolli. Liigifond - Kooslusesse saavad sisse levida vaid need liigid, mis suudavad selles koosluses elada, neile on sobivad keskkonnatingimused ning nad on ümberkaudu olemas ja nende teel pole ruumilisi takistusi. Sellised liigid moodustavad liigifondi. Elupaiga ja liigi soodne seisund (1) Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle
Eksperiment: pisasteri eemaldamisel vähenes karbi koosluse liigirikkus rohkem kui poole võrra (toituvad karpidest) kiskja eemaldamisel saakloomade liigirikkus langes oluliselt. (eelmises loengus häiringu tähtsus diversiteedi jaoks) kiskja poolt põhjustatud häiring mõjub saakloomadele??? Soodsalt. 52. Suureskaalaliste ja pikaajaliste protsesside tähtsus diversiteedi kujunemisel, liigifondi hüpotees( eri mahuga liigifondide definitsioonid, liigifondi hüpoteesi kontrollimine)? Liigifond - nende taksonite hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised sinna immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk. Realistlik abstraktsioon neist liikidest, kes on suutelised vaadeldavas koosluses elama. Kui interaktsioonidel põhinev klassikaline teooria on õige, siis peaks liigifondi suurus ja liigirikkus olema omavahel seotud nii, et mingist hetkest läheb liigirikkus platoole (tekib küllastunud olek, kus
2) Parasvöötme mets - enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra - enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused. Kollektiivsed - kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt. koosluse liigiline mitmekesisus + liigifondi suurus. Emergentsed - komponentide liitumisel ineb mingi uus kvaliteet. Liigifond - liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja vôimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias. Clements - organitsistlikud kooslused on superorganismid. Nad evolutsioneeruvad kui superorganismid. Nad koosnevad üksteisega kohastunud liikidest. On diskreetsed. Omavad sarnaseid optimume. Euroopalik. Gleason - kooslused koosnevad sôltumatute liikide segudest. Liigid ei koevolutsioneeru. On pidev. Ameerikalik.
2)Parasvöötme mets enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused. Kollektiivsed kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt. koosluse liigiline mitmekesisus + liigifondi suurus. Emergentsed komponentide liitumisel ilmneb mingi uus kvaliteet. Liigifond liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja võimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias. Clements organitsistlikud kooslused on superorganismid. Nad evolutsioneeruvad kui superorganismid. Nad koosnevad üksteisega kohastunud liikidest. On diskreetsed. Omavad sarnaseid optimume. Euroopalik. Gleason kooslused koosnevad sõltumatute liikide segudest. Liigid ei koevolutsioneeru. On pidev. Ameerikalik.
väga liigirikkad – ca 600 liiki soontaimi 56 kaitsealust soontaimeliiki 76 liiki 1m² - suur väikeseskaaline liigirikkus 12 taimekooslust mikromaastike vaheldumine näide looduse säästlikust kasutamisest vajavad niitmist ja karjatamist Liigirikkus põhjused: niitmine – konkurentsi ühtlustamine, horisontaalne mosaiiksus karbonaatne muld keskmine mullaviljakus suur liigifond Natura 2000 süsteemis 6210 – kuivad niidud lubjarikkal mullal 6530 – Fennoskandia puisniidud Muu elustik •samblafloora pole eriti rikkalik, ca 100 liiki •seenestik rikkalik, ka haruldaste liikide poolest •samblikud (peamiselt epifüütsed) – ca 180 liiki •putukad – palju liike, arvukalt haruldasi •linnustik rikkalik, peam. värvulised •kahepaikseid ja roomajaid 7-8 liiki
liike ei mahu? Gausse reegel, et rohkem enam ei mahu, kandevõime olemasolu. Wallace'i väitis, et niiskes troopikas on nii palju liike, sest seal on evolutsioon saanud toimuda segamatult väga suurel pindalal väga pikka aega. Pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. MacArthur & Wilson tasakaaluline liikide kujunemine saarel. S* - kiirused on võrdsed, st tasakaaluline liikide arv saarel (läheb ja tuleb ühepalju). St liigifond (kohastunud liigid, saarel elamiseks potentsiaalsed asukad), max liigid, kes kõik saaks saarel elada. Immigreerumiskiirus langeb, kuna järjest vähemaks jääb liike, kes saaks saarele tulla (kõik on juba tulnud). Algselt on väljasuremus ja väljaränne miinimumis, kuna liike pole. Mida rohkem neid on, seda rohkem sureb, sest IGAL LIIGIL ON TÕENÄOSUS VÄLJA SURRA (liidad). Mandri lähedale saarele on I kiirem. Väiksel
4)Häiring- välise jõu poolt põhjustatud katastroofid, mis seotud suure suremusega või biomassi hävitamisega. Nt herbivoorid näkitsevad rohtu või inimene niidab muru, mis ei anna võimalust ühtedel liikidel teisi välja tõrjuda. Pisaster i eemaldamisel rannalt vähenes merekarpide liikide arv pea poole võrra, kuna Pisaster oli häiring, kes sõi domineerimisvõimelisemaid karpe. Häiringu eemaldamisel hakkasid vastavad liigid domineerima, tõrjudes välja nõrgemad. 5) liigifond. Liikide arv on seotud liigifondi liikmetega, kes on kohastunud vastavale kliimale, keskkonnale ja kes on antud regioonis olemas. 43. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees; Päiskiviliigid on liigid, kelle eemaldamisel ökosüsteemist, võib süsteem täielikult muutuda (Pisaster). Kui ei teata, kes on päiskiviliik (kes hoiab süsteemi kontrolli all), tuleb kaitsta kõiki
Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Tüüpilised häiringu näited on herbivooria, karnivooria, parasiit, üleujutus, vulkaanipurse, inimtegevus ka. Häirimine tihti kahjustab rohkem potentsiaalseid dominante, hea konkurentsivõimega arvukaid liike. 20.04.09 Liigifondi teooria uudsus seisneb selles, et tõstatati küsimus kuivõrd on diversiteeti võimalik seletada pikaajaliste ja suureskaalaliste protsessidega. Liigifond(species pool) nende taksonite hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised sinna ka immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk. Joonis. Liigifondi suuruse ja liigirikkuse suhe. Mingil hetkel tekib küllastunud olek, mil kooslusesse enam liike ei mahu. Nissiruumi täitumine. Liigifondi hüpotees ütleb et asjad võiksid olla proportsionaalsed. 1. liigiteke 2. immigratsioon(levik) 3. interaktsioon(Gause reegel) Diversiteet vs ökosüsteemi funktsioon
annaabi.ee 
