Olulisimad teemad Globaalne (taimede) liigifond Liigifond – selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada (keskkonnatingimused on sobivad) ning mis on ümbruses olemas. Taimede globaalne liigifond (elurikkus?) on vähenemas. Seotud ->Tume elurikkus (inglise keeles dark diversity) on looduskoosluses esineva liigifondi puudolev osa. Liigifondi puuduolevaks osaks loetakse liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel põhjustel siiski ei esine.[1] Eluslooduse organiseerituse tasandid Molekulaarne tasand(biomolekulid),rakuline tasand,Kude,elund ehk
4. Krüptofüüdid – pungad maa (vee) sees. Alajaotustena eristatakse: Geofüüdid – pungad säilitusorganites või mullas. Helofüüdid – pungad vees, kuid paljunemisorganid veest kõrgemal. Hüdrofüüdid – pungad vees, ka paljunemisorganid vees või veepinnal. Terofüüdid –ebasoodsa perioodi elavad üle seemnetena. Liigifond Selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada ning mis on ümbruses olemas. Tegelik liigifond – liikide hulk, mis on koosluses olemas. Lokaalne liigifond – liikide hulk, mis on olemas uuritava koosluse lähiümbruses ja kuulub selle koosluse liigifondi. Regionaalne liigifond – liikide hulk, mis on olemas suuremas piirkonnas ümber uuritava koosluse ja kuulub selle koosluse liigifondi. Seemnepank Mullas paiknev idanemisvõimeliste seemnete kogum. Osa on ajutiselt seemnepangas, lühiajalised (kuni 5a.) ja pikaajalised.
5.2Päikesele ja tuulele avatud ning õhukene mullakiht kuivab suviti põuasel ajal lõpuni läbi. 6.Seega on siin taimedel pidev/sage stress, mida paljud liigid ei talu. Mullaomadused 1.Soolsus rannaaladel - ainult halofüüdid taluvad (Eestis siiski soolsuse mõju vähene); 2.Toiteained - määravad produktiivsuse ja seeläbi ka konkurentsitingimused. 3.Mulla happesus - aluselistel muldadel suurem liigifond ja liigirikkus; happelisi muldi talub oluliselt vähem liike; 1.Madalad rohustud 10-50 cm, alvarid, saliinsed rannaniidud, osa pärisaruniite. 2.Keskmised rohustud 50-150 cm, tootlikumad pärisaruniidud, majandatavad luhaniidud, suur osa kultuurrohumaid. 3.Kõrged rohustud >150 cm, roostikud, mõned luha- ja rannaniidud. Koosluste heinasaagivahemikud Tüüp Niiskustingimused Heinatoodang(kg ha aastas)
Ekvaatorile lähemad piirkonnad / stabiilsemates tingimustes arenenud alad. Mis tegurid ohustavad liigirikkust? Peamised looduslikku mitmekesisust ohustavad tegurid: Kasvukohtade/elupaikade killustumine. Kasvukohtade/elupaikade hävimine. Kasvukohtade vaesestumine ja reostumine. Globaalne kliimamuutus Liikide üleekspluateerimine inimese tarbeks Võõrliikide invasioon Suurenenud haiguste levik Mis asi on liigifond, mis seemnepank? Liigirikkuse maksimumi määrab liigifond Liigifond – selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada (keskkonnatingimused on sobivad) ning mis on ümbruses olemas. Erinevad tasemed: Regionaalne liigifond (regional species pool) – liikide hulk, mis on levinud teatud suuremas piirkonnas ümber uuritava koosluse ja võivad antud koosluse tingimustes kasvada. Lokaalne liigifond (local species pool) – liikide hulk, mis on levinud uuritava
teaduslik väärtus (Talvi, 2001). Liigirikkus on kujunenud mitmetel erinevatel aja- ja ruumiskaaladel toimuvate protsesside tagajärjel (Zobel, 1992; Grace, 1999). Väikesel skaalal on üheks oluliseks liigirikkuse ja liigidünaamika mõjutajaks isenditevahelised interaktsioonid, mis sõltuvad võsude horisontaalsest paigutusest ja need toimuvad lähimate naabrite vahel. Suuremaskaalalistest teguritest on oluliseks koosluse liigiarvu mõjutajaks selle liigifond ehk nende liikide hulk, mis on võimelised antud koosluses kasvama (Taylor jt., 1990; Zobel, 1992, 1997; Eriksson, 1993; Pärtel jt. 1996; Pärtel & Zobel, 1999). Luhaniidud on tekkinud lammimetsadest inimtegevuse tulemusena. Suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Halliste, Pedja jõgi) ääres figureerisid need vähesel määral puisniitudena juba atlantilisel kliimaperioodil. Laiemas ulatuses hakkasid aga lamminiidud kujunema alates esimese aastatuhande keskpaigast e.m
Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni seadus. Koosluste jaotused biogeograafias: klassifitseerimine ja rajoneerimine. Regioonide sarnasuse mõõtmine liigilise koosseisu alusel. Ökogeograafilised seaduspärad (Bergmanni, Alleni ja Glogeri seadused). Bioloogilise mitmekesisuse globaalsed seaduspärad. Laiuskraadi ja bioloogilise mitmekesisuse positiivne seos: peamised teooriad ja erandid. Liigifond ja tume elurikkus. Biogeograafia protsessid. Fülogeograafia mõiste. Kolm fundamentaalset biogeograafilist protsessi. Taksonite tekke mehhanismid: mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik, geenivoog, asutaja efekt. Allopatriline liigiteke; vikareerimine ja asustamine. Parapatriline liigiteke. Sümpatriline liigiteke. Liikide ökoloogiline eristumine evolutsioonis (krüptilised liigid, adaptiivne radiatsioon). Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. Refuugiumid.
· Ookeanilised tekkel ilma elustikuta, enamasti vulkaanilised või korallilised (N: havai, Galapagos, Kanaarid) ------ · Mandrilähedased madala meretaseme korral mandriga ühenduses · Isoleeritud Saarte Dünaamiline liigirikkus 1967. Robert H. MacArthur , Edward O. Wilson liike pindala liike isolatsioon Immi/ekst. P = liigifond Määr Immigratsioon lähedal 0 KV LV L P väike Ekst. KS S Liike saarel kaugel suur lisa tasakaalulisele mudelile · Aga ka liigifond P muutub · Saarel tekib liike evolutsiooni käigus · Liikide interaktsioone ei ole arvestatud ( takistamised ja soodustamised) · Immigratsioon ja ekstinktsioon ei ole sõltumatud , ,,päästeefekt"
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil, võrreldes seda...
Pahad ehk gallid on taimekudede paiksest haiguslikust vohamisest tekkinud väärmoodustised. Neid põhjustavad ärritavad ained, mida eritavad taimekahjurid- pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid. Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel. Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid. Biotsönoloogia- teadus biotsönoosidest ja organismide kooseluvormidest. Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduse...
saa tekkida, sest neid on süstemaatiliselt alahinnatud. Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. See on väline faktor, tulekahjus, üleujutused, vulkaanipursked. Meritähe Pisaster eemaldamisel lahest vähenes karpide liigirikkus poole võrra. Kiskja eemaldamisel saakloomade liigirikkus langes oluliselt. Kiskja poolt põhjustatud häiring mõjub saakloomadele soodsalt. Liigifond nende taksonite hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised sinna immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk. Realistlik abstraktsioon neist liikidest, kes on suutelised vaadeldavas koosluses elama. Liigifondi hüpotees ütleb, et asjad võiksid olla proportsionaalsed mida suurem liigifond, seda rohkem liike. 40. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone
väiksem mitmekesisus) o Levimine on tõenäosem lähedale. Vähesed liigid levivad kaugele. Selleks et kauget saart asustada, peaks levima organismide rühm mitte ainult üks indiviid. (Jaccardi indeksit saab ka kasutada asendades alg1 ja alg2 ajaga. (millised liigid on ajaga juurde tekkinud, millised kadunud, millised püsima jäänud) Juurde tulemise välja suremise määr- 0 pole liike, P liigifond (kui palju on liike saarel) Kui kõik liigid on kohal, siis juurde tulla ei saa. Kui saar on täiesti tühi, siis ükskõik, mis indiviid kohale jõuab, paneb ta aluse uuele populatsioonile. Immigratsioon on suurim neil saartel, mis on täiesti tühjad (alles tekkinud või katastroofi tõttu tühjaks jäänud). Kui saar on tühi, siis välja surra ei saa. Joonis ristumise koha peal on liigirikkuse tasakaalupunkt
Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitsebioloogia - teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Kordamisküsimused: Looduskaitse põhiprintsiibid. Ettevaatusprintsiip kui looduskasutuse või tajutava keskkonnamõjuga seotus otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning pole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab olema pigem ettevaatlik ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tasakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip liigirikkus on evolutsiooni tulem. Liikide rohkus tulevikus sõltub sellest, millised protsessid toimuvad looduses praegu. Pidev...
immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk. Realistlik abstraktsioon neist liikidest, kes on suutelised vaadeldavas koosluses elama. Kui interaktsioonidel põhinev klassikaline teooria on õige, siis peaks liigifondi suurus ja liigirikkus olema omavahel seotud nii, et mingist hetkest läheb liigirikkus platoole (tekib küllastunud olek, kus nisiruum on liike täis ja kooslusse lihtsalt enam liike ei mahu) Liigifondi hüpotees (LF) ütleb, et asjad võiksid olla proportsionaalsed- mida suurem liigifond, seda rohkem liike. 53. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsiooneerimise ja diversiteedi seoste kohta- päiskivi-liikide hüpotees, needi hüpotees? Diversiteet on koosluse omadus, aga kokku pandud üksikutest liikidest. Kõik liigid on unikaalsed (liik kaob ära funktsioon on kadunud) Mõned on unikaalsed Liigid on asendatavad Katseliselt on näidatud, et ökosüsteemis on unikaalsed liigid olemas (männikus männid) Need on päiskivi-liigid ehk keystone species.
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökol...
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende koha...
väga liigirikkad – ca 600 liiki soontaimi 56 kaitsealust soontaimeliiki 76 liiki 1m² - suur väikeseskaaline liigirikkus 12 taimekooslust mikromaastike vaheldumine näide looduse säästlikust kasutamisest vajavad niitmist ja karjatamist Liigirikkus põhjused: niitmine – konkurentsi ühtlustamine, horisontaalne mosaiiksus karbonaatne muld keskmine mullaviljakus suur liigifond Natura 2000 süsteemis 6210 – kuivad niidud lubjarikkal mullal 6530 – Fennoskandia puisniidud Muu elustik •samblafloora pole eriti rikkalik, ca 100 liiki •seenestik rikkalik, ka haruldaste liikide poolest •samblikud (peamiselt epifüütsed) – ca 180 liiki •putukad – palju liike, arvukalt haruldasi •linnustik rikkalik, peam. värvulised •kahepaikseid ja roomajaid 7-8 liiki
liike ei mahu? Gausse reegel, et rohkem enam ei mahu, kandevõime olemasolu. Wallace'i väitis, et niiskes troopikas on nii palju liike, sest seal on evolutsioon saanud toimuda segamatult väga suurel pindalal väga pikka aega. Pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. MacArthur & Wilson tasakaaluline liikide kujunemine saarel. S* - kiirused on võrdsed, st tasakaaluline liikide arv saarel (läheb ja tuleb ühepalju). St liigifond (kohastunud liigid, saarel elamiseks potentsiaalsed asukad), max liigid, kes kõik saaks saarel elada. Immigreerumiskiirus langeb, kuna järjest vähemaks jääb liike, kes saaks saarele tulla (kõik on juba tulnud). Algselt on väljasuremus ja väljaränne miinimumis, kuna liike pole. Mida rohkem neid on, seda rohkem sureb, sest IGAL LIIGIL ON TÕENÄOSUS VÄLJA SURRA (liidad). Mandri lähedale saarele on I kiirem. Väiksel
4)Häiring- välise jõu poolt põhjustatud katastroofid, mis seotud suure suremusega või biomassi hävitamisega. Nt herbivoorid näkitsevad rohtu või inimene niidab muru, mis ei anna võimalust ühtedel liikidel teisi välja tõrjuda. Pisaster i eemaldamisel rannalt vähenes merekarpide liikide arv pea poole võrra, kuna Pisaster oli häiring, kes sõi domineerimisvõimelisemaid karpe. Häiringu eemaldamisel hakkasid vastavad liigid domineerima, tõrjudes välja nõrgemad. 5) liigifond. Liikide arv on seotud liigifondi liikmetega, kes on kohastunud vastavale kliimale, keskkonnale ja kes on antud regioonis olemas. 43. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees; Päiskiviliigid on liigid, kelle eemaldamisel ökosüsteemist, võib süsteem täielikult muutuda (Pisaster). Kui ei teata, kes on päiskiviliik (kes hoiab süsteemi kontrolli all), tuleb kaitsta kõiki
Loeng 23.03.09. Kristjan Zobel Ökoloogia Ernst Haeckel 1866 (oikos) võttis kasutusele termini Ecology teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest. Põhirõhk on keskkonnal. Sõna keskkond tuleb mõista siin väga laialt. Biootiline ja abiootiline keskkond. Rohkem rõhku biootilisele. Ökoloogia põhimõistete kordamine: Ökoloogia jaoks olulised eluslooduse struktuuritasemed. Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline pop...