sünteesiprotsessides. Hingamisprotsessil on 3 etappi: 1. etapp (glükolüüs) toimub raku tsütoplasmas, 2. etapp (tsitraaditsükkel) ja 3. etapp (hingamisahel) toimuvad mitokondrites. 1.1.2.3 Anaeroobne `hingamine' mõnedel bakteritel toimub hapnikuvabas keskkonnas keemiliste ühendite oksüdeerimise näol (käärimine). Joonis 1. Primaarproduktsiooni jagunemine 1 Primaarprodutsentide peamised rühmad ja nende levik maailmameres Ökoloogiline grupp Takson Peamine levikuala Fütoplankton Bacillariophyta ehk Kõikjla maailmameres, eriti parasvöötmes ja ränivetikad subpolaarsetel aladel ning rannikumere
optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne; 43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; 44. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); 45. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja käitumine; 46. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; 47. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; 48. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus; 49. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; 50. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe
energiaallikana olulist mõju kogu järve toiduahelale ja heterotroofsete protsesside osakaalule. LOA fotokeemiline lagundamine vähendab hapniku hulka järves, millega võib kaasneda hapnikuvaegus ja/või täielik hapnikukadu veekogu põhja/sügavais kihtides; LOA muudab veekogu optilisi omadusi neelates nii nähtavat valgust kui ka UV kiirgust (suureneb veekogu termiline kihistumine ja väheneb eufootilise kihi paksus). LOA-st tingitud valgustingimuste halvenemine pärsib primaarproduktsiooni [5], kuid samas kaitseb veeorganisme UV-kiirguse kahjulike mõjude eest. LOA tähtsus LOA mõjutab toitainete peetust/vabastamist ning metallide kättesaadavust; LOA osaks olevate humiinainete happelised omadused langetavad veekogu pH taset; Lisaks soodustab LOA rohke esinemine vees saprofüütsete mikroorganismide elus püsimist ning viitab tõvestavate mikroobide leidumise võimalikkusele. Seepärast omistatakse vee orgaaniliste ainete määramisele
LÄMMASTIKURINGE Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Põhiline osa (umbes 78%) maakera atmosfäärist koosneb lämmastikust. Atmosfäärne lämmastik on bioloogiliselt piiratud kasutusega, põhjustades lämmastiku vajakajäämist erinevates ökosüsteemides. Lämmastikuringe pakub erilist huvi ökoloogidele, sest lämmastiku kättesaadavus mõjutab ökosüsteemide võtmeprotsesse, hõlmates primaarproduktsiooni ja lagunemist. Inimtegevus, nagu fossiilkütuste põletamine, lämmastikväetiste kasutamine ja lämmastiku eraldumine heitvette, on suurel määral aidanud kaasa lämmastiku dünaamilisele ringlemisele.Õhus on vaba N2 (lämmastik) kättesaadav vähestele bakteritele (näiteks mügarbakterid), kes on võimelised redutseerima lämmastikku ammooniumiks. Taimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsetest lämmastikuühenditest
Taimede kohastumised kliimale ja tulekahjudele. Tähtsamad puude perekonnad. Niiskete subtroopiliste metsade paiknemine ja kliima. Tähtsamad puude perekonnad. Troopilised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Troopiliste vihmametsade struktuur. Puude juurestikutüübid. Epifüüdid ja liaanid. Taimede ja loomade mutualisme. Iseloomulikud taimestiku ja loomastiku esindajad erinevates maailmajagudes. Ookean. Sügavus- ja valgustsoonid maailmameres. Toiduahel ookeanis. Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused. Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres. Korallriffide ja vetikametsade levik ja iseloomustus. Pelaagiliste tsoonide elustiku iseloomustus. Bentose elustiku iseloomustus. PALEOBIOGEOGRAAFIA Jääperioodide tekke seletusi. Laamtekoonika olemus. Suurimad väljasuremisperioodid maa elustiku ajaloos ning nende põhjendusi. Laatsaruse efekt ja lilliputi fenomen. Arhaikum. Eooni piirid. Elu tekke arvatav aeg. Esmased organismid. Proterosoikum. Eooni piirid
· Rändkarbi Dreissena polymorpha, söödava rannakarbi Mytilusedulis ja tõruvähi Balanus improvisus toitumisaktiivsuse ruumiline ja aastaajaline varieeruvus Liivi ja Soome lahe rannikumeres. · Temperatuuri tõustes filtreerimiskiirus suurenes kõikidel uuritud merealadel. · Filtreerijad mõjutasid fütoplanktonit enim suvel, mil hõljumi biomass oli väike ning loomade toitumisaktiivsus suur. · Filtreerijad on ühed olulisemad primaarproduktsiooni tarbijad. · Filtreerijate mõju fütoplanktonile vähenes veekogu eutrofeerumise suurenedes. Makrovetikate ja herbivooride vastasmõjud 4 · Vähem eutrofeerunud aladel on põhjataimestiku roll põhjaeluviisiga suurselgrootutele suur, samuti avaldavad mõju põhjasette tüüp ning toiteelementide hulk. · Eutrofeerunud aladel on liigiline koosseis väiksem.
· sagenenud vee õitsengud · suurenenud klorofülli a sisaldus · suurenenud orgaanilise aine sadenemine põhja · suurenenud makrobentose biomass ülalpool halokliini · sagenenud ja tugevnenud hapnikupuudus põhjakihtides · vähenenud vee läbipaistvus · Fucus vesiculosus' vähenenud sissetungisügavus · Vähenenud makrobentose biomass allpool halokliini Muutused Läänemere ökosüsteemis XX sajandil · pelageaali primaarproduktsiooni kasv 30-70% · zooplanktoni produktsiooni suurenemine 25% · orgaanilise süsiniku settimise suurenemine 70-190% · makrobentilise produktsiooni ligikaudu kahekordistumine ülalpool halokliini · rohkem kui kümnekordne kalapüükide suurenemine (ainult osalt tänu kalade produktsiooni suurenemisele, rohkem tänu püügiintensiivsuse suurenemisele) · hapnikupuudus põhjalähedases vees, mis on välja tõrjunud makrobentose umbes 100000 km2
Fütoplankterite väikesed rakud võtavad Maismaal on puudel ja rohttaimedel juured, toitesooli kogu oma kehapinnaga. mille kaudu liiguvad vesi ja toitesoolad leherakkudesse. Vees kasutatakse (süüakse või lagundatakse) Maismaal on metsad ja rohumaad suured fütoplanktoni rakud kohe ära nad sisenevad primaarproduktsiooni akumuleerijad. toiteahelasse. Maailmameres on keskkonnatingimused Maismaal on geograafiline muutlikkus palju ühtlasemad ja pelagiaali keskmine suurem. Antarktikas on produktsioon praktiliselt primaarproduktsioon on 50-600 g C m-2 aastas. 0, keskmistel laiustel umbes 2400 g C m-2 aastas ja troopilistes vihmametsades kuni 3500 g C m-2
Ameerikas, Indoneesias, Lääne-Aafrikas) India ookeani põhja osas ja Brasiilias - kaladest toituvad linnud ei saa toitu, sest kalad lähevad koos hoovustega põhja poole. Kohalikele inimestele on aga linnusõnnik tähtis väärtus. Tulevad põuad. Merekeskkonnas võib primaarproduktsioon varieeruda mitme suuruse võrra (alates mõnest grammist kuni kilodeni 1m3 kohta). Kõige kõrgem primaarproduktsioon on mandrilava juures. Väga madal aga avaookeanis. Peale primaarproduktsiooni on meres ka sekundaarne produktsioon ehk zooplankton. Nendel on tihti kõrgem biomass, sest muundumine on kiire (rakud süüakse ära või surevad väga kiiresti). Primaarproduktsioon sõltub toitainete ja valguse kättesaadavusest, lisaks mängib rolli ka sügavus ja vee üleskerkimine. Biogeograafia Merekeskkond jaguneb kliima järgi: polaarala parasvööde troopiline piirkond
· orgaanilise aine iseloom ja suurus Orgaaniline aine veekogudes võib olla väga erineva koostise ja päritoluga. Esimeses lähenduses võime jagada selle kaheks: keemiliselt kergesti ja bioloogiliselt kergesti lagunev orgaaniline aine. Esimese hulka kuuluvad peamiselt huumusained, teise aga punktreostusallikaist pärinev orgaaniline aine. Huumusained töötavad nagu karbonaadidki omalaadse puhversüsteemina adsorbeerides biogeenidest eriti just fosfaate. Viimased on siseveekogudes peamiseks primaarproduktsiooni limiteerivaks faktoriks. Huumusained mõjutavad oluliselt veekogu valgusrezhiimi, hajutades ja neelates tugevasti kiirgust. Seepärast võib väita, et mida rohkem huumusaineid, seda stabiilsem ökosüsteem. Bioloogiliselt kergesti lagunev orgaaniline aine seevastu täidab peaaegu sarnast osa biogeenidega. Mineraalsed biogeenid lülituvad aineringesse sünteesiahela, need ained aga laguahela kaudu. Seepärast kujuneb orgaanilise ainega reostunud veekogu liigiline koosseis ka hoopis teiseks.
Lämmastikuringe - on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Põhiline osa (umbes 78%) maakera atmosfäärist koosneb lämmastikust. Atmosfäärne lämmastik on bioloogiliselt piiratud kasutusega, põhjustades lämmastiku vajakajäämist erinevates ökosüsteemides. Lämmastikuringe pakub erilist huvi ökoloogidele, sest lämmastiku kättesaadavus mõjutab ökosüsteemide võtmeprotsesse, hõlmates primaarproduktsiooni ja lagunemist. Inimtegevus, nagu fossiilsete kütuste põletamine, lämmastikväetiste kasutamine ja lämmastiku eraldumine heitvette, on suurel määral aidanud kaasa lämmastiku dünaamilisele ringlemisele.[1] Õhus on vaba N2 (lämmastik) kättesaadav vähestele bakteritele (näiteks mügarbakterid), kes on võimelised redutseerima lämmastikku ammooniumiks. Taimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsetest lämmastikuühenditest (põhiliselt nitraatidest), orgaanilise
rohevetikad. Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel. Anaeroobne hingamine, kääritamine anaeroobsetes tingimustes. Moodustub metaan (CH4). LÄMMASIKURINGE(kirjeldam.jatoimim.)-Nringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. N-ringe tähtsus: Lämmastiku kättesaadavus mõjutab ökosüsteemide võtmeprotsesse, hõlmates primaarproduktsiooni ja lagunemist. N-ringe ja inimtegevus mõjud elusloodsele - Inimtegevus, nagu fossiilsete kütuste põletamine, lämmastikväetiste kasutamine ja lämmastiku eraldumine heitvette, on suurel määral aidanud kaasa lämmastiku dünaamilisele ringlemisele. Protsessid: N fikseerimine - fikseeritakse õhus olev N2 (mikroobin, äike jt protsessid) + N omastamine - NH3, NH4 omastamine ja sidumine biomassi Ammonifikatsioon mikroobne protsess, kus org N anorg N
Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulle teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea maksimumi. Koosluste struktuur: 1) Liigline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. 28. Kliimaksi môiste (Clements). Kliimaks - kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lôppfaas. Monokliimaks - taimekooslustel kôigil üks ja sama lôppfaas. Oligokliimaks - lôppefaase mitmeid erinevaid (valdavalt). 29. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus. Primaarne produtsent ja lagundaja on minimaalne komponentide arv ühes ökosüsteemis e. 2. Valdav osa energiast pärit Päikeselt. GPP - gross primary production e. koguprimaarproduktsioon. NPP - net primary production e. puhas primaarne produktsioon = GPP - R(espiratsioon); NPP on kasutatav hetertroofidel. NPP (gC/m2a) on suurim ekvaatorilähistel (>800); vähim 0-100 pooluste lähedal. Kuiva maa NPP = 120*109 t/a. Ookeanides NPP = 60*109 t/a. e. maismaa NPP on ookeanide
Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulla teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea maksimumi. Koosluste struktuur: 1) Liigiline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. 28. Kliimaksi mõiste (Clements). Kliimaks kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lõppfaas. Monokliimaks taimekooslustel kõigil üks ja sama lõppfaas. Oligokliimaks lõppfaase on mitmeid erinevaid (valdavalt). 29. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus. Primaarne produtsent ja lagundaja on minimaalne komponentide arv ühes ökosüsteemis e. 2. Valdav osa energiast pärit päikeselt. GPP gross primary production e. kogu primaarproduktsioon. NPP net primary production e. puhas primaarne produktsioon = GPP R(espiratsioon); NPP on kasutatav heterotroofidel. NPP (gC/m2a) on suurim ekvaatorilähistel (>800); vähim 0-100 pooluste lähedal. Kuiva maa NPP = 120*109 t/a. Ookeanides NPP = 60*109 t/a. e
Sellesk on aeroobsed bakterid, mis saavad hapniku veest. Kui lahustunud hapnikku vees ei piisa , muutub kekskkond anaeroobseks ja lagunemine toimub anaeroobses keskkonnas, kus eralduvvad metaan, väävelvesinik, ammoniaak, mis on kõrgematele organismidele toksiline. Toksilised ained: Keskkonnale toksilisi aineid satub veekogudesse heitvetega eeskätt keemia-, tekstiili-, naha ja põevkivitööstusega, aga ja hajusreostusena põllu ja metsamajanduses. Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu. Samuti mõjutavad nad mikrooragnismide elutegevust, aeglustavad lagunemise ja isepuhastusprotsessi ja orgaaniline aine kuhjub. Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimesed kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Veerorganismide kõige ohtlikumad
Elukoosluste 3 kirjeldamisel on võimalik saada üsna palju informatsiooni, teades substraadi ja põhjataimestiku tüüpi. Fütoplanktoni koosluste osas on võimalik kaugseirega tuvastada, kas vees domineerivad potentsiaalselt toksilised tsüanobakterid või teised fütoplanktoni rühmad. Samuti on kaugseire abil võimalik hinnata fütoplanktoni biomassi ehk klorofüll α kontsentratsiooni. Klorofüll α kaudu saab aga hinnata primaarproduktsiooni ning andmete aegridade kaudu ka eutrofeerumise trende. Kaugseire oleks praktiliselt ka ainsaks võimaluseks jälgida eutrofeerumise trende ajas üksikute merelahtede kaupa või kogu Läänemere ulatuses. (Peterson, U. et al. 2008) Rannikumere eutrofeerumise seiret, põhjaelustiku seiret, ohtlike ainete seiret ja rannikumere kaugseiret viib läbi TÜ Eesti Mereinstituut, mererannikute seiret viib läbi Eesti Geoloogiakeskus.
· Põhiline osa (umbes 78%) maakera atmosfäärist koosneb lämmastikust. Atmosfäärne lämmastik on bioloogiliselt piiratud kasutusega, põhjustades lämmastiku vajakajäämist erinevates ökosüsteemides. Lämmastikuringe pakub erilist huvi ökoloogidele, sest lämmastiku kättesaadavus mõjutab ökosüsteemide võtmeprotsesse, hõlmates primaarproduktsiooni ja lagunemist. Inimtegevus, nagu fossiilsete kütustepõletamine, lämmastikväetiste kasutamine ja lämmastiku eraldumine heitvette, on suurel määral aidanud kaasa lämmastiku dünaamilisele ringlemisele. [1] · Reaktiivne lämmastik (rN) on bioloogiliselt kasutatav lämmastiku vorm. Nendeks on lämmastikuanorgaanilised redutseerunud ühendid (NH3, NH4+), anorgaanilised oksüdeerunud ühendid (NOx, HNO3, N2O ja
iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid, permanganaatne hapnikutarve, pindaktiivsed ained. Reoainetest olulisemad 1.orgaaniliste ainete sisaldus, 2.toitainete sisaldus, 3.heljumi sisaldus, 4.vee bakteriaalne reostus Toksilised ained: Keskkonnale toksilisi aineid satub veekogudesse heitvetega eeskätt keemia-, tekstiili-, naha ja põlevkivitööstusega, aga ka hajureostusena põllu- ja Metsamajanduses 1. Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu. Samuti mõjutavad nad mikroorganismide elutegevust, aeglustuvad lagunemis- ja isepuhastusprotsessid ja orgaaniline aine kuhjub 2.Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. 3.Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Heitvee puhastamise viisid
vahendusel. CO2 arvel sünteesivad orgaanilist ainet fotosünteesivad purpur- ja rohevetikad. Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel. 12. LÄMMASIKURINGE – kirjeldamine ja toimimine: on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. • N-ringe tähtsus: Lämmastiku kättesaadavus mõjutab ökosüsteemide võtmeprotsesse, hõlmates primaarproduktsiooni ja lagunemist. Lämmastik on hädavajalik eluks Maal. Taimedes kasutatakse lämmastikku klorofülli molekulides, mis on vajalikud fotosünteesiks ja edasiseks kasvuks. • N-ringe ja inimtegevus – mõjud elusloodsele: Inimtegevus, nagu fossiilsete kütuste põletamine, lämmastikväetiste kasutamine ja lämmastiku eraldumine heitvette, on suurel määral aidanud kaasa lämmastiku dünaamilisele ringlemisele. Lämmastikdioksiid käitub katalüsaatorina atmosfäärse osooni lagundamisel
Crenarchaeota on haru, kuhu kuuluvad anaeroobsed ja aeroobsed termofiilid ja äärmuslikud termofiilid, kellest paljud, kuid mitte kõik metaboliseerivad väävlit. Anaeroobne metabolism on nende hulgas siiski rohkem levinud, kui aeroobne. · Krenarhede hulgas on nii kemolitotroofe kui ka kemoorganotroofe. Kuna nendes keskkondades, kus neid leitakse, fototroofe ei ole (nad ei talu nii kõrget temperatuuri), siis on nemad ilmselt seal põhilised primaarproduktsiooni andjad. · Geeniproovidega on tuvastatud selle riigi esindajaid ka külmast keskkonnast, näiteks külmast mullast ja mereveest. Arvatakse, et need esindajad on selle riigi evolutsiooniliselt nooremad esindajad. · Looduses isoleeritakse neid näiteks solfataaridest, väävlirikastest kuumaveeallikatest, mustade suitsetajate korstnast. · Krenarhede rühm jaguneb kolme seltsi, mis eristuvad hästi 16SrRNA järjestuste alusel: 1
Liigne väetamine Maaparandus valgalal Raskmetallid- Gaasilised orgaanilised saasteained on benseen, tolueen, ksüleen, trikloroeteen, polüaromaatsed süsivesinikud jne. Õhuga homogeenne segu ja ei sadestu. Toksilised ained: Keskkonnale toksilisi aineid satub veekogudesse heitvetega eeskätt keemia-, tekstiili-, naha ja põlevkivitööstusega, aga ka hajureostusena põllu- ja metsamajanduses Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu. Samuti mõjutavad nad mikroorganismide elutegevust, aeglustuvad lagunemis- ja isepuhastusprotsessid ja orgaaniline aine kuhjub Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui – loomastikus. Paljud
ajavahemineku jooksul. 28) 2008. a. oli Afganistani viljakusnäitaja 6,58. Mida see tähendab? See on elu jooksul saadud laste arv naise kohta keskmiselt. See tähendab, et üks naine Afganistanis elu jooksul sünnitab keskmiselt 6,58 last. 29) Mis on biosfäär? Biosfäär on Maa ökosüsteem on kõikide Maakera organismide(kogu elusaine) ja nende seotud keskkonna ühendus. 30) Mida näitab primaarproduktsioon? Millised tegurid piiravad primaarproduktsiooni? Primaarproduktsioon näitab ökosüsteemide produktiivsuse. Piiravad tegurid on päikesekiirgus, vee kättesaadavus, mineraaltoitainete defitsiit ja temperatuur. 31) Mis on bioom? Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid, magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid. 32) Nimeta kolm olulist taimetoitainet? Valgud, süsivesikud, vitamiinid.
fosforiühenditega 2) põllumajandusreostusest, milles alati ja kõikjal pole võimalik eristada haju- ja punktreostust.1 Oluliselt halvemad on reostust näitavad parameetrid sisevooludes, eriti Tarvastu ja Tänassilma jões, mis annavad praegu olulise osa järve reostuskoormusest. 2 Fütoplanktonis domineerivad sinivetikad. Vee õitsemine algab tavaliselt mais ja kestab septembri või oktoobrini, kuid võib toimuda ka kevadel jää all. Fütoplanktoni primaarproduktsiooni arv-väärtuste alusel kuulub Võrtsjärv hüpereutroofsete järvede hulka ja biogeensed ühendid ei piira vetikate kasvu ka südasuvel. Zooblanktonite eluiga on lühike ning zooblanktoni biomass madal. Tähtsal kohal on zooblanktonis keriloomad ja väikesed koorikloomad. Kadunud on mitmed varem esinenud vähetoitelisi veekogusid eelistavad zooblankterid. Tagasihoidlik on ka zoobentose hulk.
See on elu jooksul saadud laste arv naise kohta keskmiselt. See tähendab, et üks naine Afganistanis elu jooksul sünnitab keskmiselt 6,58 last. 78)Mis on biosfäär? Biosfäär ehk Maa ökosüsteem on kõikide Maakera organismide (kogu elusaine) ja nendega seotud keskkonna ühendus. V.Vernadski biosfääri teooria järgi ülatub biosfäär graniidikihist litosfääris (maakoores) kuni osooniekraanini atmosfääris. 79)Mida näitab primaarproduktsioon? Millised tegurid piiravad primaarproduktsiooni? Primaarproduktsioon näitab ökosüsteemide produktiivsuse. Piiravad tegurid on päikesekiirgus, vee kättesaadavus, mineraaltoiteainete defitsiit ja temperatuur. 80)Mis on bioom? Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid, magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid. 81)Mis on eufootiline tsoon? Pelaagiline keskkonna ehk ookeanivesi piirkond
Hüperspektraalse sensori HYPERION mõõteandmete põhjal ilmneb tõsiasi, et sinivetikate vohamise ajal varieerub klorofülli konsentratsioon sensorite 1 x 1 km piksli sees märgatavalt. Laevadele lähedal paiknev pinnavesi on läbi segatud ning veeproovidesse sattuv vetikate konsentratsioon on laevateedest eemal olevatest vetest oluliselt madalam. Kaugseire spektraalsete kanalite andmetest oleks tarvilik luua bio-optilised mudelid, mis aitaksid paremini määrata klorofülli, primaarproduktsiooni, heljumi ja hõljuva orgaanika sisaldust. Kuna Läänemeri on elustiku ja sissevoolu kohapealt üsna unikaalne, pole tihtipeale võimalik kasutada teiste piirkondade algoritme ning sageli tuleb luua lokaalseid kaugseire rakendusi. Näiteks on ühes ja samas ajahetkes ning Läänemere piirkonnas aset leidnud sinivetikate vohamise mõõtmistel, milleks rakendati erinevaid satelliitsensoreid (Hyperion, SeaWiFS, Modis/Aqua ja MERIS) ilmnenud mõõtmistulemustes olulisi erinevusi.
troopilised metsad · ekvaatoris 20-30, laiuskraadini · Jagunevad sesoonseteks (sademeid <2000 mm/a, 5 või enama kuu jooksul <100 mm) ja humiidseteks (sademeid >2000, 1-2 kuu jooksul <100 mm ) metsadeks · Temperatuur ei lange kunagi alla 0 kraadi · Mullad toitainetevaesed · Bambus kasvab kuni pool meetrit päevas Rohtlad ja kõrbed Kuiva või poolkuiva kliimaga binoomid. ~1/3 Maa maismaast Primaarproduktsiooni limiteerib vesi Parasvöötme rohtlad · Tekkisid ~20. Milj aastat tagasi · Metsade hõrenemise tagajärjel · Jääajad levikule kaasa aidanud · Tüüpilised kontinentide siseosadele · Levinud tasastel pinnavormidel · 30-60 laiuskraad · Sademeid : 250-750 mm/a · Suvi pikk, soe ja kuiv, talv kuiv ja külm! · Eri kohtades eri nimetused ... - preeria P- Am, Pampa L- Am , Stepp Aasia ,
Koos seentega on nad biokeemiliste ühendite ja loomade-taimede jäänuste lagundamise esmased läbiviijad. Taimede kasvu varustamine vajalike toitainetega. Potentsiaalselt kahjulike ühendite ja elementide puhverdamine ja kahjustamine (raskemetsallid). Gaaside ja vee ringlemine atmosfääri ja hüdrosfääri vahel. Liikide ja geenide bioloogiline elupaik. 30. Mullaelustiku osa mullatekkes, mulla veereziimi reguleerijana, osa toitainete ringes, primaarproduktsiooni suurendajana, kliima reguleerijana. Mullaelustik osaleb mullatekkes juba Ch. Darwin tõestas vihmausside osa kivimite lõhustamises. Hästi tuntud vihmausside osa vermimulla tekitamises. Teada termiitide osa mullatekkes. Osalevad ka teised mullaelustiku rühmad (lestad, kakandid jt), mikrobiokoosluse osa glomaliini sünteesis. Mullaelusik mulla veereziimi reguleerijana: Väheneb pinnavool kuna selgrootud kujundavad maapinna struktuuri ja tekitavad mullapoore ja urge,
iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid, permanganaatne hapnikutarve, pindaktiivsed ained. Reoainetest olulisemad 1.orgaaniliste ainete sisaldus, 2.toitainete sisaldus, 3.heljumi sisaldus, 4.vee bakteriaalne reostus Toksilised ained: Keskkonnale toksilisi aineid satub veekogudesse heitvetega eeskätt keemia-, tekstiili-, naha ja põlevkivitööstusega, aga ka hajureostusena põllu- ja Metsamajanduses 1. Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu. Samuti mõjutavad nad mikroorganismide elutegevust, aeglustuvad lagunemis- ja isepuhastusprotsessid ja orgaaniline aine kuhjub 2.Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. 3.Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Heitvee puhastamise viisid
Lenduvad keemilised ained, mis annavad aimu geneetilisest sobivusest. Feromoonid. Emased on neile väga tundlikud. Putukate emased võivad õige isase kilomeetrite tagant ära tunda. Ka inimestele on see oluline. T-shirt test. 70 AINE- JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Me assimileerime nii ainet kui energiat. PRODUKTIIVSUS: kui palju salvestatakse primaarproduktsiooni käigus ehk kui palju on ökosüsteemis ainet/energiat. Puhas primaas NPP = GPP (gross primary production) – R (hingamine) Ökosüsteemide produktiivsus maismaal ja ookeanis Ökosüsteemide primaarset produktiivsust mõõdetakse kas energia või aine (nt C) salvestamisena pindala kohta ajaühikus. Koguproduktsiooni tähistatakse inglise keelse lühendina GPP, ehk taimede enda elutegevuseks kuluv osa, saame puhta primaarproduktsiooni NPP
develop. 42. Kas klimaatilise kliimakskoosluse puhul on kogu kliimavöötme piires liigiline koosseis ühesugune? Põhjendage Jah on küll selle pärast et kliima on määravaks teguriks- Kliimatiline kliimaks on see mille poole pürgida. Ühel kliimavõõtmel on sama kliima(logish)seega sama klimaatiline kliimaks. 43. Mis protsessi käigus siseneb energia ökosüsteemi? Primaarproduktsiooni käigus Autotroofide (produtsentide) poolt toodetud biomassina. 44. Mis on produktsioon? Produktsiooni liigitus. Production is converting raw materials to finished products. Ajaühikus pinnaühiku kohta toodetud elusaine (biomass), võib mõõta ka energiaühikutes. Liigid: 1) Primaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass) *Koguprimaarproduktsioon (foto- või kemosünteesi käigus sünteesitud kogu biomassi hulk)
tunnused ja käitumine; Suguline valik paralleelne loodusliku valikuga. Partneri valik järglaste saamiseks: a) isased võistlevad omavahel; b) emane valib. Viimasega seotud händikäp-tunnuste arenemine. See on isasele kahjulik tunnus, mis annab märku tema suutlikusest. Nt tutt lindude peas teeb ta nähtavaks vaenlastele, see tähedab, et peab rohkem pingutama, et elus olla. Ja kuna ta on elus, siis järelikult on ta võimekas. 49. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; Maismaal rohkem kui meres, troopikas ülekaalus. Meredes koondunud kontinentide äärtele. 50. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; Igalt troofiliselt tasemelt läheb järgmisele 10%. Ökoloogiline püramiid illustreerib energia liikumist eelmiselt tasemelt järgmisele. Troofilised tasemed algavad primaarsete produtsentidega ja lõppevad ca 4 astme tarbijatega
Pea eranditult on signaliseerijad isased ja valijad emased. Ebausaldusväärsed signaalid praagitakse kiirelt välja. Putukatel valib emane partneri kehakaalu järgi. Händikäp tunnused enesele kahjulik, eesmärgiga demonstreerida häid geene. Paljudel linnuliikudel on isased erksates värvides. Ere värvus teeb ta kergelt märgatavaks kiskjatele. Kuid vaid väga hea kvaliteediga isased võivad endale seda lubada. Lõvi lakk hea tervise näitaja. 46. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; Selleks, et ökosüsteemis liikuda, peab aine ökosüsteemis olema salvestatud ehk inmobiliseeritud, salvestatakse energiarikka orgaanilise aine näol. Põhiosa energiast põhineb päikeselt. Seda, kui palju energiat mingi pinnaühiku kohta maapinnal salvestub mõõdetakse ühikuga GPP , summaarne primaarproduktsioon. Kogu energiahulk, mis taimede poolt kinni püütakse vees või maismaal. Ookean on tunduvalt vähem produktiivne kui maismaa.
Karpkala on introdutseeritud paljudesse maailma maadesse toidukalana kasvatamiseks. Mõnes piirkonnas, näiteks Suurbritannias ja Põhjamaades, hinnatakse karpkala vaid harrastuspüügi objektina. Põhja-Ameerikas ja Austraalias aga suhtutakse temasse kui tüütusse võõrliiki, mida tuleb hävitada. Karpkalu mürgitatakse ja maetakse maha, et tühjendada neist veekogud ja vabastada pind kohalikele liikidele. *Perspektiivne on veekogude primaarproduktsiooni tarbiv vesiviljelus. Maailmas ongi toodangu mahult *Tähtsaimad kasvatatavad liigid nn taimtoidulised kalad, keda inglise keeles tuntakse hiinakarpidena (Chinese carps) valgeamuur (Grass carp), jämepea (Bighead carp) ja pakslaup (Silver carp). *Valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid) ja jämepea, zooplanktonit. *Polükultuuris, ühes tiigis koos kasvades ei konkureeri nad omavahel toidu pärast ja annavad kolm "saaki samalt põllult"
Suuri rohusööjaid on palju, nad liiguvad vihma järgi ühest piirkonnast teise. Suuri imetajaid on Aafrikas 44 liiki. Ookean. · Sügavustsoonid maailmameres: o ?? · valgustsoonid maailmameres: o Eufootiline e valgustsioon kuni ca 100 m. o Düsfootiline e hämarikutsoon kuni ca 200m. o Afootiline e pimedusetsoon alla 200m. · Toiduahel ookeanis. Algab fütoplanktonist. · Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused. Väetiste sattumine veekogusse. · Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres. Süvaveekerge ehk uhkvool e apvellig on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse. Oluline Peruus, Tsiilis. · Korallriffide ja vetikametsade levik ja iseloomustus. · Pelaagiliste tsoonide elustiku iseloomustus. Bentose
Kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkond), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Biosfääri arengu kõrgeim aste on noosfäär mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. 30) Mida näitab primaarproduktsioon? Millised tegurid piiravad primaarproduktsiooni? Biosfääri oluline omadus on produktiivsus e. võime toota orgaanilist ainet. Elu aluseks on roheliste taimede võime luua päikesevalguse toel anorgaanilisest ainest orgaanilist. Taimede elutegevus rikastab õhkkonda hapnikuga ja veekeskkonda 9 orgaaniliste setetega. Elusorganismid lagundavad kivimite pinda ja kujundavad mulla. Taimed annavad võimaluse eluks heterotroofsetele organismidele.
Karpkalatoodang 2009.a (FAO andmetel) Ukraina Ülej. maad 1% 23% Indoneesia Vene Föder. 8% 2% Hiina 76% 16 HIINA 17 18 Perspektiivne on veekogude primaarproduktsiooni tarbiv vesiviljelus. Maailmas ongi toodangu mahult. Tähtsaimad kasvatatavad liigid nn taimtoidulised kalad, keda inglise keeles tuntakse hiinakarpidena (Chinese carps) – valgeamuur (Grass carp), jämepea (Bighead carp) ja pakslaup (Silver carp). Valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid) ja jämepea, zooplanktonit. Polükultuuris, ühes tiigis koos kasvades ei konkureeri nad omavahel toidu pärast ja annavad kolm “saaki samalt põllult”
Nad ei kannata pikka aega kõrget populatsiooni tihedust ja konkurentsi. Pikaajalised puud paljunevad tunduvalt väiksema kiirusega ja suureks kasvamine võtab aega, kuid nad taluvat kaua konkurentsi pinget. Nende vahele jäävad ülejäänud taimed. r-strateegide põhilised omadused: lühike eluiga, suur järglaste arv, vähene vanemhool, väike keha. K-strateegide põhilised omadused: pikk eluiga, väike järglaste arv, arenenud vanemhool, suur keha. Inimene kuulub siia alla. 61. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres? Selleks, et ökosüsteemis liikuda, peab olema aine ökosüsteemist salvestatud ehk inmobiliseeritud. Salvestatakse energiarikka orgaanilise aine näol. Põhiosas energia pärit päikselt. Seda, kui palju energiat mingi pinnaühiku kohta maapinnal salvestub, mõõdetakse ühikuga GPP (gross primary productivity) summaarne primaarproduktsioon. Kogu energiahulk, mis taimede poolt kinni püütakse vees või maismaal
Veekogude seisundi parandamiseks tuleb selgitada põhjused ja eutrofeerunud veekogu päästmiseks: Vee keemiline töötlemine Veekogu aereerimne - õhuga kokkupuutumine vms. Sisse- ja väljavoolu reguleerimine Põhjamuda eemaldamine Vohava taimestiku niitmine või väljavedu Toksilised ained vees: Satuvad keemia ja tekstiili, naha ja põlevkivitööstusega, hajusreostusena ka põllu- ja metsamajandusest Mürkained vähendavad veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu Mõjutab mikroorganismide elutegevust Kantserogeense toimega Need ained on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt Hajusreostus: Põhjustavad mineraalväetised, taimekaitsevahendid, loomakasvatus Vähendamiseks olemasolevad veekaitse meetmed: o Veekaitseribad o Kraavilodud o Haudmikud Kemikaalide mõju veeorganismidele:
Praktiliselt eranditult on signaalisaatjad isased ja valijad emased. Signaalid on kindlalt usaldusväärsed, ebausaldusväärsed elimineeritakse kiiresti. Need olulised ja vajalikud tunnused viivad isase kohasuse alla. Nendeks on võitlus ja Händikäp-tunnus (käitumine) enesele kahjulik tunnus (käitumine), et näidata oma häid genotüübilisi omadusi (hele värvus, põdra suured sarved, lõvi lakk). Lisaks on ka olemas keemilised signaalid. 48. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; Primaarne produtsent ja lagundaja on minimaalne komponentide arv ühes ökosüsteemis e. 2. Valdav osa energiast pärit Päikeselt. NPP (gC/m2a) on suurim ekvaatorilähistel (>800); vähim 0-100 pooluste lähedal. Kuiva maa NPP = 120*109 t/a. Ookeanides NPP = 60*109 t/a. Ookeanides on suurim mandrite äärealadel (>90) ja väikseim suurte ookeanide keskosas < 35. 49. Energiavoog ökosüsteemides
8) Lammilise tekkega suurte tasandikujõgede orgudes, kunagised jõgede osad. 9) Meteoriitse tekkega - kujunenud meteoriidikraatrisse (maailmas vaid kolm) 10.Järvetüübid, troofsus. Toituvad sula-, voolu-, valg- ja põhjaveest ning sademetest Troofsus e. toitelisus väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite sisaldust vees ja nende põhjasettes akumuleerimise intensiivsust, primaarproduktsiooni ja lagunemisprotsesside intensiivsust. Peamised tüübid Eestis: Oligotroofsed e. vähetoitelised vähese mineraal- ja orgaanilise ainete sisaldusega, suure läbipaistvusega, hapnikurikkad. Mesotroofne e. kesktoiteline organismidele mõõdukal hulgal toitaineid sisaldav veekogu. Düstroofsed e. huumustoitelised humiinaineterikkad rabajärved. Toituvad
aine on aluseks kõikide veekihtide toiduahelatele. Süvakihtides akumuleeritakse org aine lagunemisproduktid sh. Toitained, mis hoiavad ülal produktiivsust. · 1. aste fütoplankton, kõrgemad veetaimed, anaeroobsed sünteesiad bakterid. · Herbivoorid zooplankton, kalad, zoobentos · Kiskjad selgrootud ja selgroogsed · Orgaanilise aine lagundajad heterotroofsed veebakterid, zooplankton, zoobentos, kalad. Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused hea mineraalainete ja valguse kättesaadavus . · Apvelling toitainete kandumine sügavamalt pinnakihtidesse. · Advektiivne segunemine vertikaalne. · Horisontaalne vee liikumine jaotab toitaineid ümber. · Gaasivahetus atmosfääri ja pinnakihi vahel. Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres Apvellingu (süvaveekerke) piirkonnad asuvad valdavalt ookeanide ja merede järsu mandrinõlva kohal
8. Järvede teke, levik ja liigitused. Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. 9. Järvetüübid, troofsus. ·Troofsus e. toitelisus väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite sisaldust vees ja nende põhjasettes akumuleerimise intensiivsust, primaarproduktsiooni ja lagunemisprotsesside intensiivsust. ·Peamised tüübid Eestis: Oligotroofsed e. vähetoitelised vähese mineraal- ja orgaanilise ainete sisaldusega, suure läbipaistvusega, hapnikurikkad. Mesotroofne e. kesktoiteline organismidele mõõdukal hulgal toitaineid sisaldav veekogu. Düstroofsed e. huumustoitelised huumusaineterikkad rabajärved. Toituvad sademetest, vesi on pruun või kollane, happeline, vähe mineraalaineid. Eutroofsed e
4) ebapüsiv voolusäng ja põhjamorfoloogia – õõnestab põhjast materjali kaasa, setitab selle suudmealale, planktonkooslus on sarnane järvele, lisaks kividelt ränivetikad botaanoplankton 5) jõgi on eriti avatud ökosüsteem – säng kitsas ja lineaarne, maismaa ökosüsteemidega vahetumalt seotud kui järv/meri, maismaa taimestik mõjutab jõe topograafilist struktuuri a) kaldataimed – kõrkjad (pillirood, puud) takistavad päikesekiirguse hulka ja see alandab veetaimede primaarproduktsiooni b) vette sattuvad taimeosad, mis mõjutavad vee toidukoosseisu 6) jõe veevooluhulk on ebastabiilne – ulatuslikud üleujutused, vähene vesi 7) inimasula pluss jõgi = heitvesi Valgala kui uurimisobjekt – tuhandeid ruutkilomeetreid pikk, ohustab Läänemerd Inimene Linnastumine – inimtegevuse mõju veesüsteemidele. Suurimad veetarbijad peale tööstuse on inimene ja põllumajandus ja vastupidi. Tulevikus on joogivee defitsiit.
Antropogeenne vegetatsioon Inimese poolt loodud roheala kunstlikes või pool-looduslikes tingimustes ◦ Teede servad ◦ Pargid, parkmetsad ◦ Botaanikaaiad/arboreetumid ◦ Puude alleed ◦ Ajutine kultuurtaimestu ◦ Katuseaiad ◦ Niidud, karjamaad Lisaks esteetilisele poolele omab tähtsust õhu puhastamisel ja kinnisvara hinnapoliitikas Antropogeenne vegetatsioon tiheasustuses Aitab tõsta ala primaarproduktsiooni Pakub ressurssi teistele organismidele ◦ Toit ◦ Elupaik/varjupaik Vähendab reostust ◦ Tolm ◦ Müra ◦ Keskkonnamürgid ◦ Temperatuur Annab lisaväärtuse inimeste elukeskkonnale ◦ Esteetika ◦ Rekreatsioon Primaarproduktsioon Biomassi osakaal pinnaühiku kohta linnas vs maapiirkonnas vs looduslikus koosluses Fotosünteesi efektiivsus pinnaühiku kohta ◦ Erinev pinna katvus ◦ Erinev liigiline koosseis Toitainete kättesaadavus FS efektiivseks toimimiseks Ressurss
Selleks on aeroobsed bakterid, mis saavad hapniku veest. Kui lahustunud hapnikku vees ei piisa, muutub keskkond anaeroobseks ja lagunemine toimub anaeroobses keskkonnas, kus eralduvad metaan, väävelvesinik, ammoniaak, mis on kõrgematele organismidele toksiline Toksilised ained · Keskkonnale toksilisi aineid satub veekogudesse heitvetega eeskätt keemia-, tekstiili-, naha ja põlevkivitööstusega, aga ka hajureostusena põllu- ja metsamajanduses · Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu. Samuti mõjutavad nad mikroorganismide elutegevust, aeglustuvad lagunemis- ja isepuhastusprotsessid ja orgaaniline aine kuhjub · Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. · Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Ohtlikumad
Primaarproduktsioonil baseerub kogu elusloodus. Fotosünteesi korral sünteesitakse süsihappegaasist ja veest valguse juuresolekul metanaali (sellest sünteesitakse omakorda keerukamaid süsivesinikke), kusjuures teise saadusena vabaneb hapnik: CO2 + H2O + valgus -> HCHO + O2. Kemosünteesi korral sünteesitakse süsihappegaasist, väävelvesinikust ja hapnikust metanaali, kusjuures kõrvalsaadustena tekib vesi ja vabaneb väävel: Primaarproduktsiooni tootjad ehk autotroofid moodustavad toiduahela aluse. Enamikus on need maismaataimed ja vees elavad vetikad. Sõltuvalt sellest, kas rakuhingamist on arvestatud või ei, saab leida vastavalt primaarse neto- ja brutoproduktsiooni. Maismaal tekitavad peaaegu kogu primaarproduktsiooni soontaimed. Üksnes murdosa sellest tuleb mittesoontaimedelt, näiteks ainuraksetelt, sammaldelt ja samblikelt.
orgaaniliste ainete taas veeks ja süsihappegaasiks oksüdeerimist. Hingamise käigus lagundab taim ise oma toodetud ainet ja seega tema mass väheneb. Kogu orgaanilist ainet, mis taimed toodavad nimetatakse brutoproduktsiooniks. Järgmisele troofilisele tasemele jäävad taime hingamisel lagundatud ained kättesaamatüks, seega on kasulik kogu taimse produktsiooni kirjeldamisel brutoproduktsioonist hingamiskulud maha arvutada. Nii saame netoproduktsiooni e. primaarproduktsiooni (primaar- esmane e. esimese troofilise taseme produktsioon). Mõõtmised on näidanud, et brotoproduktsioon on netoproduktsioonist maismaal enamasti ca. 2,7 korda suurem, veekogudes ca. 1,5 korda (millest selline vahe?). Primaarproduktsioon sõltub kolmest peamisest tegurist: sademete hulk, temperatuur ja päikesekiirguse hulk. Seetõttu kipuvad ekvaatoripoolsed kooslused olema produktiivsemad. Sama piirkonna produktsiooni erinevused on sageli tingitud niiskuse erinevustest. 23
annaabi.ee 
