Facebook Like

Ökoloogia konspekt (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on biootiliste interaktsioonide roll diversiteedi kujunemisel ?
  • Kui olulised on üksikud liigid ökosüsteemi funktsioneerimiseks ?
  • Kuhu paigutada ressursse ?
 
Säutsu twitteris

Loeng 23.03.09. Kristjan Zobel

Ökoloogia


Ernst Haeckel 1866 (oikos) võttis kasutusele termini Ecology – teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest. Põhirõhk on keskkonnal. Sõna keskkond tuleb mõista siin väga laialt. Biootiline ja abiootiline keskkond. Rohkem rõhku biootilisele.
Ökoloogia põhimõistete kordamine:
Ökoloogia jaoks olulised eluslooduse struktuuritasemed.

Molekul


Organ(organell) – taimel leht, nina
Isend
  • Unitaarsed organismid – no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad.
  • Modulaarne organism – klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid.

Populatsioon – ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon – vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal.
Kooslus – community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus – taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus – funktsiooni järgi kooslused .
Ökosüsteem – Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935. eluskooslus ja selle abiootiline keskkond. Nt kuumaveeallikas , lillepeenar vms.

Bioom – sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma. Nt troopiline vihmamets , tundra.


Biosfäär – globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st et nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat, ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused.
Ökoloogia valdkonnad:
  • Molekulaarne ökoloogia – meetodile viitav.
  • Ökofüsioloogia – uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale.
  • Antökoloogia – isendi suhted keskkonnaga.
  • Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline)
  • Sünökoloogia(koos, kaasa, kooslemise), kooslusökoloogia
  • Süsteemökoloogia
  • Geograafiline ökoloogia
  • Biosfäroloogia

Ökoloogiline faktor(tegur) – aine, energia või informatsiooni voog keskkonnast, mis oluliselt mõjutab organismi elutegevust Loob sideme organismi ja keskkonna vahel.
  • Tingimisfaktor – loovad tingimusi ressursside tarbimiseks. Temp, soolsus, päevapikkus
  • Ressursifaktor – neid tarbitakse. on

Ökoloogiline nišš – faktorite paljusust ja organismida vastasmõjusid selgitav mõiste. Bioloogilise liigi roll ökosüsteemis. Evolutsioon on näidend, mida mängitakse ökoloogilises teatris ja etenduse rollid on jagatud bioloogiliste liikide vahel. Seda rolli nimetatigi siis nišiks. Hutchinsoni nišš - bioloogilise liigi kohastumuseks ehk bioloogilise liigi ökoloogiliste nõudluste kompleks .
Kohastumine – genotüübi muutumine evolutsioonis vastavalt keskkonnatingimustele. Tulemusena saavutatakse suurem kohastuvus.
Kohanemine – ontogeneetiline muutumine. Ontogenees – sünnist surmani org areng. Elu jooksul genotüüp ei muutu. Ei too kaasa muutusi genoomis .
Joonis.
temp. ja niiskus.
ökoloogiline amplituud – faktori vahemik, milles liik suudab püsida. Faktorite mõju on interaktiivne, sõltuvad üksteisest. Nišš ei ole kandiline , vaid tal on nurgad maha lihvitud . Nt Sookail - mida soojemasse kliimasse, seda märjemates kohtades ta kasvab.
Tänapäeval käsitletakse nišši kui ruumi osa hulgamõõtmelises hüperruumis, mille telgedeks (dimensioonideks) on olulised ökoloogilised faktorid , milles vaadeldav liik suudab püsivalt elada ehk, millele ta on kohastunud .

Loeng 24.03.09


NB! Kirjalik eksam toimub 30. aprillil , neljapäev, Vanemuise ringaudikas kell 14.15. Suulised eksamid samal nädalal.
Kaks suulise eksami aega: 29.04 kell 10:15-15:00 ja 05.05 samal ajal. Ühel päeval 15 inimest. Lai 36, tuba 151.
Kokkulepeliselt räägitakse nišist liigi puhul.
  • Fundamentaalne ehk autökoloogiline nišš(potentsiaalne – vaadeldav liik oleks suuteline elama).
  • Realiseerunud ehk sünökoloogiline nišš(tegelik – ei lasta elada kõikides sobivates tingimustes).

Kuuse ja männi puidu biomassi % graafik sõltuvalt niiskusest. Potentsiaalne ja tegelik. Kuusk on tugevam konkurent(täpselt keskel, parajalt niiske), seega mänd saab paremini kasvada seal, kus kuuske pole(väga kuivas või väga niiskes).
Tolerantsikõver – ehk Gaussi kõver, kujutab endast, millise reegli järgi muutub liigi heaolu nišši ruumi piires. Graafik, kus x- telg märgib mingi faktori taset. Püsttelg mõõdab liigi heaolu. Heaolu nišširuumi piires muutub matemaatilise seaduse järgi. Ühe mõõtmeline nišš ehk ökoloogiline amplituud. See on normaaljaotuse analoog, kuid kolme parameetriga. Kui mingit pidevat mõõdetavat juhuslikku suurust mõjutab korraga väga palju väga nõrku mõjureid, siis see juhuslik suurus on normaaljaotus . Gaussi kõvera parameetrid : keskväärtus, o – optimum , liigil kõige parem olla. Nišši laiust näitab tolerants - t, ehk ökoamplituud. c - maksimum, kui hea saab liigil olla. Liigi elutegevuse intensiivsus.
1940 J. Liebig – organismide paljunemist ja kasvu limiteerib see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Limiteerima – põhiline takistus õnne ees. Tavaliselt on korraga üks faktor, mis limiteerib.
Shelford’i reegel – limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. Ka ressursside üleküllus võib olla kahjulik. Fotoinhibitsioon – fotosüntees jääb seisma, kui on liiga palju valgust.

Ressursid

  • Päikesekiirgus – valgus, fotosüntees. PAR – fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus. Kiirgus vahemikus 380-720nm(400-700). Kattub inimesele nähtava valguskiirgusega. 44% päikesekiirgusest on kõlbulik. Pikema lainepikkusega infrapunane kiirgus ja alla selle ultraviolett . Joonis taimelehe ja päikesekiirguse kohta. Kiirgus peegeldub tagasi, läheb lehest läbi või neeldub taimelehes. Kui neeldub, on kaks võimalust. Esimene, et võetakse fotosünteesi. Teisel puhul aga kiiratakse minema mingi teise lainepikkusena. Fotosüntees efektiivsus kõige kõrgem troopilises vihmametsas(max 3%). Meie metsades on kuskil 0,6-1,2%. Laboritingimustes vetikatel maksimaalne 3-4,5%. See ei ole see palju neeldub!
    Rubisko – maailma kõige levinum valk, vajalik ensüüm fotosünteesi jaoks.
  • Süsihappegaas või vees lahustunud süsihappe ioon – C3 taimedel on fotosünteesi primaarne produkt kolme süsinikuga suhkur. C4 taimedel on nelja C suhkur. CO2 või siis HCO3na. Taimed kannatavad süsihappegaasinäljas.
    Kuna enamik maismaataimedest asub põhjapoolusel, siis suvel CO2 kontsentratsioon langeb(taimed fotosünteesivad), talvel aga tõuseb. Tulevik taimede jaoks on helge . Ookeani väetamise katsed.
  • Vesi – võib limiteerida elu maismaal. Ariidne ehk liigkuiv on maa ekvaatori lähedal ja külmvöötmes. Sademete hulk võib külmas olla korralik, kuid külmunud vett taimed kasutada ei saa. Käige märjem Aasias. Kõige kuivem koht Peruu /Chili põhjaosas, Atacama kõrb, kus ei saja pea kunagi. Kui vesi on liikumatu, tekib hapnikupuudus.
  • Mineraalained – vesinik, Mg, K, Mn, Fe, Cu Zn, C, N, O, P, S, Mo. Kõikidele loomadele vajalikud naatrium ja kloor . Taimedel neid vaja pole, väldivad. Soolapuudus loomadel, sunnitud seda kuskilt mujalt hankima.
    Heterotroofide elutegevust piirab süsinik või ka nt hapnik, eriti vee keskkonnas.
    Tootja ehk primaarne produtsent ehk autotroof .
    Tarbija ehk konsument ehk heterotroof .
  • Hapnik
  • Organismid – surnud või elusal kujul. Assimileerimine – oma organismiga liitmine , omaks võtmine.

Tingimusfaktorid

Temperatuur – väga otseselt elu toetav ja võimaldav eeltingimus. Elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Heterotermne ehk kõigusoojane. Poikilotermne ehk püsisoojane. Vesi pluss temperatuur ongi kliima. Woodland on väga hõre mets võrdle forrest. Lisaks veele ja temperatuurile määravad ökosüsteemi välisilme ka tuli ja herbivooria . Transpiratsioon – vee liikumine mullast läbi taime, lehe kaudu välja.
100 m kõrgust kuivas õhus võrdub kuskil 1 kraadiga C, niiskes õhus 0,6 kraadi.


Kohastumus ekstreemsete temperatuuridega – kõige soojem keskkond kus elu võib eksisteerida on üle 100 kraadi. Väävli redutseerija bakter Pyrodictium occultum elab kuumavee väävli allikates (optimum 105 kraadi). Seal elavad ka organismid(sulfolobus) mis taluvad pH=2, mis tähendab pea puhast väävelhapet. 50 kraadi on taimedele maksimum. Koaaladel on närvisüsteem taandarenenud, kuna kogu aur läheb eukalüpti mürkide vastaseks võitluseks. Ülimadalad temperatuurid – puud tekitavad raku sisse väga kange lahuse, mille külmumistemperatuur on kõrgem, seetõttu ei lähe rakud katki. Osmoos . Loomad sõltuvad kas oma külmakaitsest või kohast kus varjuda. Keiserpingviinid, miinus 70 kraadi juures. Kõige soojema ka külmema vahe võib olla üle 100 kraadi.
pH – ehk happelisus . 7 neutraalne , alla happeline, üle aluseline. pH väiksem 3 ja suurem 9 on toksilised. pH=13 juures elab üks tsüanobakter Plectonema( sinivetikas ), elab soodajärvedes. Peamiselt mõjutab see taimede elu. Taimede toitained mullast vesilahusena, keskkonna reaktsioon mõjutab kui hästi soolad vees lahustuvad. Kui ei lahustu, ei saa kätte. Alumiinium (mürgine) on liikuv ainult happelises keskkonnas, selles keskkonnas jäävad ellu vaid need, millel on kaitsemehhanismid . Igas klorofülli molekulis on üks mangaani aatom , seega mangaan on vajalik. Eestis on väga selge mullagradient
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ökoloogia konspekt #1 Ökoloogia konspekt #2 Ökoloogia konspekt #3 Ökoloogia konspekt #4 Ökoloogia konspekt #5 Ökoloogia konspekt #6 Ökoloogia konspekt #7 Ökoloogia konspekt #8 Ökoloogia konspekt #9 Ökoloogia konspekt #10 Ökoloogia konspekt #11 Ökoloogia konspekt #12 Ökoloogia konspekt #13 Ökoloogia konspekt #14 Ökoloogia konspekt #15 Ökoloogia konspekt #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 176 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor p2ike111 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (2)

forsay profiilipilt
forsay: Väga asjalik ja põhjalik konspekt.
22:42 13-04-2011
SkOrPiOn93 profiilipilt
11:56 24-04-2016


Sarnased materjalid

18
doc
ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012
74
odt
Ökoloogia konspekt
13
doc
Ökoloogia konspekt
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
74
docx
Ökoloogia kordamisküsimused
11
doc
Ökoloogia kordamisküsimused
50
doc
Hüdrobioloogia konspekt
15
docx
Ökoloogia eksami kordamisküsimused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun