1. Ökoloogia aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloo...
4.1geofüüdid pungad paiknevad säilitusorganeis või mullas; 4.2helofüüdid pungad vees, kuid reproduktiivorganid arenevad veest kõrgemal; 4.3hüdrofüüdid pungad vees, ka reproduktiivorganid paiknevad vees või veepinnal; 4.4terofüüdid (Th) elavad ebasoodsa perioodi üle seemnetena. Populatsioonidünaamika ja koosluse ruumisuhete seisukohast olulised tunnused: 1.Võsu poolt hõivatud pindala e. võimalik võsude tihedus 2.Aeg, mille jooksul üks ramet (koos oma järglastega) hõivab üht kohta koosluses 2.1Rameti eluiga 2.1Rameti võime paigutada tütarrametid emarameti poolt hõivatud olnud kohta 3.Liigi võime koosluses levida 4.Paljunemisvõime 5.Rametite vegetatiivne liikuvus 6.rameti eluiga ühtib tipmise meristeemi elueaga (mitte segi ajada rameti vanusega); 7.risoomi aastane juurdekasv; 8.rameti risoomiosa pikkus rameti risoomiosa pikkus emavõsust hargnemise kohast kohani, kus ramet maapinnale tuleb (võib moodustuda
Põhiniss ja tegelik nissi. 20. Mis on ökotüüp? 21. Kuidas on ökonisside kattumine seotud konkurentsiga? 22. Miks elavad veeorganismid reeglina väiksemas väliskeskkonna temperatuuride vahemikus kui maismaaorganismid? 23. Miks on muldade ja vesikeskkonna kõrge soolsus organismidele kahjulik? 24. Populatsiooni struktuur. 25. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid (demograafilised parameetrid). 26. Kuidas eristada indiviidi? Unitaarsed ja modulaarsed indiviidid. 27. Genet, kännis, ramet. 28. Isendi elukäik. Ellujäämuskõverate tüübid. 29. Elutabelid ja nende tõlgendamine. 30. Levik ja migratsioon. 31. Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. 32. Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama mingi kindla väärtuse juures. 33. Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. 34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. 36
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid...
· Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid:
Indiviid – isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagumatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Modulaarne – kasvab, suurendades oma moodulite arvu, lehed, viljakehad jms. Nende suurused on ennustamatud, keeruline üksikisendit tuvastada. Unitaarsed – ennustatava kasvu ja arenguga – putukad, imetajad, jms. Kõige rohkem on liikide arvult maailmas lülijalgseid (unitaarsed). Modulaarseid liike on siiski rohkem (bakterid, taimed). 27.Genet, kännis, ramet. Genet (kloon) - ühe sügoodi vegetatiivselt tekkinud järglaste kogum. Geneteid eristatakse eelkõige taimedel ja seentel. Genet on lühend mõistest geneetiline isend. Genet saab alguse viljastatud munarakust ja genet on surnud, kui kõik tema moodulid on surnud. Moodul alustab elu hulkrakse väljakasvuna teisest moodulist ning läbib oma elutsükli, mis lõpeb surmaga (geneti eluiga ei ole piiratud). Kännis – osa genetist, milles rametid on omavahel eluskudede kaudu ühenduses
iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. · Genet ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond. Genetit moodustavatel organismidel on üks genotüüp. Koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest moodulitest e võsudest (taimed). · Kloon vegetatiivne järglaskond, geneetiliselt ühenäoline. · Ramet haruorganism, võib olla iseseisev (võsu) Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt (ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete
Ökoloogiat saame uurida erinevatel organisatsioonilistel tasemetel. 1. ORGANI TASE – Ökofüsioloogia 2. ISENDI TASE – Autoökoloogia 2.1 Unitaarne organism – kõik lihtne. Saab selgelt eristada, kust organism algab ja kust lõpeb. 2.2 Modulaarne organism – keeruline. Organism koosneb moodulitest, mis on suuremal / vähemal määral iseseisvad. Nt: maikelluke Ramet moodustab geneti. Nt: harilik kuusk. Kuuse oks – 1 tüvest lähtuv oodul. Kui oks end ise ei suuda ülevad pidada (on varjus/kahjustunud) siis lastakse oksal ära kuivada. 3. POPULATSIOONI TASE – Demograafiline ökoloogia Isendid samast bioloogilisest liigist moodusavad populatsiooni. Üksi isendid hakkama ei saa, ja kui saavadki – surevad varsti vlja. Populatsioon... 1) ... vabalt ristuvate isendite kogum DEEM – ehk pammiktiline populatsioon 2) ..
planned to be restored in Soomaa National Park by the year 2009. Flood-plain grassland vegetation was studied in Soomaa National Park on two relatively similar moisture regime but different management regime flood-plain grassland community types, in total in 11 flood-plain grassland communities. Standing biomass (per 500 ramets) did statistically not greatly depend on moisture regime, but on management regime. The size of plants (PUA; PUB) grew substantially according to statistics, and ramet density decreased when mowing stopped for 15 years. There was no essential statistic connection between moisture regime and PUA. Statistically, species pool was substantially higher in moist and 44 wetter community types. But statistically it was different in different management regimes species pool decreased from regime A towards regime D. In the unsystematically mowed areas (B and C regime), and in areas that had not been mowed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
