teise. 2. Geoloogiline aineringe- Viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema. 3. Bioloogiline aineringe- Rohelised taimed sünteesivad orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. 2) Miks on aineringe tihedalt seotud veeringega? Vesi paigutab ümber teisi aineid vesilahuses ning liigutab mehhaaniliselt litosfääri ja pedosfääri osakesi. Tänu vee liikumisele toimub ka setete väljakanne maailmamerre. Vesi on teiste aineringete jaoks n-ö kandja. 3) Kus leidub süsinikku ja lämmastikku? Üle 99% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa: mitmesuguste karbonaatsete ja orgaaniliste settekivimite ning setetena. Leidub Maailmameres (40 triljonit tonni),
ülesehitamiseks. Bioloogilise aineringe sulgeb orgaanilise aine lagunemine mineraalaineiks, süsihappegaasiks ja veeks. Selline aineringe toimub veekogudes, mullas ja ökosüsteemides. 4. Mida iseloomustab käive ja mida ta näitab? Käive iseloomustab aineringet. Käibe kestus näitab, kui pika aja jooksul aine hulk vahetusfondis vahetub. 5. Millega on aineringe tihedalt seotud ja miks? Aineringe on tihedalt seotud veeringega, sest vesi paigutab ümber teisi aineid vesilahuses ning liigutab mehaaniliselt litosfääri ja pedosfääri osakesi. 6. Mille vahendusel toimub nii süsiniku kui ka hapniku aineringe reguleerimine? Nii süsiniku kui ka hapniku aineringe reguleerimine toimub peamiselt taimede vahendusel. 7. Kuidas (mille teel) muudab jõudsalt laienev inimtegevus litosfäärse süsiniku käibe kiirust? Jõudsalt laienev inimtegevus muudab oluliselt litosfääri süsiniku
- tuule kiirusest · jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast mida rohkem sajab, seda suurem on äravooluala jõgede äravoolualad ehk valglad jagatakse: - perifeersed äravoolualad jõgede vesi jõuab maailmamereni - sise-äravoolualad jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, suurtesse kõrbetesse ühendus maailmamerega puudub ookeanilised äravooluta alad: - omapärase veeringega - esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid - vesi ühenduses maailmamaerega atmosfääri kaudu (Kaspia-Aarali) kuiva kliimaga sise-äravoolualad - suudmeta jõed kaovad märkamatult kõrbeliiva · infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse, moodustades põhjavee peamised põhjavee toitealad karstialad (või muud kivimilised alad) ei toimu praktiliselt üldse, kui pind savist/turbast; kui põhjaveetase maapinnani
Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 http://et.wikipedia.org/wiki/ www.ekk.edu.ee http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Jõed on vooluveekogud Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme Jõed kujundavad Maa pinnamoodi Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest. Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast,
(toidujäätmete anorgaanilisel lagunemisel), loomapidamisel (sõnniku anaeroobne lagunemine, loomade kõhugaasid), heitvee puhastusjaamadest jpm. Teisest küljest on metaan põlev gaas ja kasutatav energiatootmisel. Mõnedes prügilates (näiteks Pääsküla) ja põllumajandusettevõtetes (Saarema seakasvatusettevõtetes näiteks) seda energiasaamisviisi juba kasutatakse. Bioloogiline süsinikuringe on seotud ka hapnikuringe ning veeringega. INIMKONNA MÕJU Inimtegevus mõjustab süsinikuringet peamiselt kolme protsessi kaudu. · Fossiilsete kütuste põletamisel tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde. Fossiilsete kütuste põletamise läbi toodab inimkond rohkem süsinikdioksiidi, kui loodus seda fotosünteesi abil taaskasutada suudab. Samuti hävitatakse inimtegevuse läbi fotosünteesivaid organisme (näiteks metsade maharaiumine).
Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi merepinnalt ning langeb ka sinna tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul, kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. * Maakeral võib magevee tarbimise jagada põhiliselt kolmeks: 1) põllumajandus, u 90% kogu tarbitavast veest läheb niisutamiseks 2) tööstus kasutab u 7% veevarudest 3) igapäevaelus kasutab inimene u 3% mageveest Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. 2. Maailmameri jaotatakse viieks ookeaniks: Atlandi ookean, Vaikne ookean,
mis võib põhjustada üleujutusi.Talvel on madalvesi. 6) Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. Niilus on maailma pikim jõgi. Saab alguse mäestikust. Läbib mitut kliimavöödet. Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul. Toitub peamiselt sademetest. · Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme · Jõed kujundavad Maa pinnamoodi · Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest.
Kasvuhooneefekti tekitavadkasvuhoonegaasid: 1) veeaur 62% 2)süsihappegaas 22% 3) osoon 7% 4) metaan ja teised 0,3% Mis on hüdrosfäär? Selleks nim maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees Väike ja suur veeringe. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi mere pinnalt ning langeb sinna ka tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Mis on põhjavesi? Suur osa sademetena maapinnale langevast veest imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites, nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste, nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas.Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte
veerohketel aastatel on jõgede äravool suurem kui veevaesetes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad ja vähene maapinnale langevad sademed kuluvad enamasti auramisele. Jõgede äravoolu alad jaotatakse kaheks: perifeersed äravoolualad ja sise-äravoolualad. Esimesel jõgede vesi jõuab maailmamerre ja teisel jõuab jõgede vesi mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandrisisesed ookeanilise äravooluta alad on omapärase veeringega. Seal esineb ajutisi ja püsivaid jõgesid, mis on maailmamerega seotud ainult atmosfääri kaudu. Suurim neist on Kaspia-Aaralo äravooluala. Kuiva kliimaga sise-äravoolualadele on kõige iseloomulikumad suudmeta jõed. Sellised jõed kaovad märkamatult kõrbeliiva ning seda soodustab inimtegevus. Aina rohkem kasutavad inimesed vett põllumaade ja istanduste kastmiseks ja nii muutuvad jõed veevaesemaks. Infiltratsioon
- pöörijoontepiirkond: kõrgrõhkkond, laskuvad õhuvoolud, pilvi pole - mandrite sisealad: väike auramine kuidas mõjutab auramist: - temp : kõrge temp, suur auramine - õhuniiskus: kõrge õhuniiskus, väike auramine - tuule kiirus: kõrgem tuul, suurem auramine - pinnase omadused (nt niiskus): mida niiskem pinnas, seda suurem auramine - karstunud pinnas: väike auramine, sest sademete vesi liigub maasse. Millised suuremad jõed on suure veeringega ühenduses vaid atmosfääriniiskuse kaudu ( ei ole otseselt ühenduses maailmamerega)? Volga, sõrdarja, uural, amudarja Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Too näiteid. Ajutistel jõgedel (kõrbes voolavad jõed), jõed mille vesi võetakse ära niisutamiseks Infiltratsioon- sademete vee imbumine pinnasest Too välja põhjused, miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega : - merevee soojusmahtuvus on suurem kui maismaa soojusmahtuvus
vesi haarab tagasi valgudes, veealune vall). Murrutus: murrutuskulbas rannik taandub(pankrannik). Setete liikumine paralleelselt rannajoonega setete pikiränne. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. Kõige paremini kaitsevad randa setted. JÕGEDE TOITUMINE JA VEEREZIIM o Jõed on ühed olulisemad veeringega seotud ainete ümberpaigutmisega lülid. o Jõed toituvad: Sademed- teatud intensiivsusega saju ajal/jõrel valgub vesi jõgedesse; Kongo, Doonau, Amazonase jõgi Lume sulavesi- toiteallikas alles pärast sulamist; Mississipi, Leena, Volga jõgi. Liustike sulavesi- mandri-ja mäeliustikel kogunenud sademete ülessulamise järel; Gangese, Colorado, Doonau jõgi.
.................10 3.5. Andmete töötlus ja mudeliteks integreerimine....................................................11 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................12 Sissejuhatus Maa pinnast katab vesi 74%, millest omakorda 94% on ookeanides. Vee hulk, selle ringlus ja kvaliteet on inimestele elutähtsad nii tarbevee seisukohalt kui ka kaudsemalt elukeskonda ja ilma puudutavate faktorite näol. Veeringega seotud nähtuste paremaks tundmiseks on paljudele jõgedele paigaldatud veetaseme ja voolukiiruse mõõtjad; imajaamad koguvad andmeid vihma ja lume kohta, tervisekaitse- ja keskkonnateenistused analüüsivad veeproove. Sealjuures pole alati võimalik koguda piisavalt andmeid, et oleks reaalne statistiliselt usaldusväärsete tulemuste saamine tähtsate hüdroloogiliste näitajate kohta, nagu veekogude
settevallid), nõrk lainetus: barrid(kuhjunud peenem settematerjal, mille vesi haarab tagasi valgudes, veealune vall). Murrutus: murrutuskulbas rannik taandub(pankrannik). · Setete liikumine paralleelselt rannajoonega setete pikiränne. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. Kõige paremini kaitsevad randa setted. JÕGEDE TOITUMINE JA VEEREZIIM o Jõed on ühed olulisemad veeringega seotud ainete ümberpaigutmisega lülid. o Jõed toituvad: Sademed- teatud intensiivsusega saju ajal/jõrel valgub vesi jõgedesse; Kongo, Doonau, Amazonase jõgi Lume sulavesi- toiteallikas alles pärast sulamist; Mississipi, Leena, Volga jõgi. Liustike sulavesi- mandri-ja mäeliustikel kogunenud sademete ülessulamise järel; Gangese, Colorado, Doonau jõgi.
2) põhjavesi 24% 3) ülejäänud 1%, sellest 60% järvedes, 35% mullas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Maakeral pidevas liikumises olev vesi moodustab veeringe. Veeringeks nim vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes Maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Vee liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi mere pinnalt ning langeb sinna ka tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul kui merest aurunud vesi kandakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Maismaale sajanud veest aurab osa otse õhku tagasi. Osa satub õhku taimede kaudu, transpiratsiooni töö, osa vett aga imbub pinnasesse ja sealt põhjavette. Osa vett satub ka järvedesse ja jõgedesse ning sealtkaudu taas merre. Kogu maismaale sadanud veest aurab 2/3 ja vooluvetega lahkub 1/3. Inimene saab joogiveeks kasutada puhast ja kergesti kättesaadavat magedat vett. Puhas vesi on
3. Ülejäänud 1%-sellest 60% järvedes, 35% mullas, 0.5% jõgedes, 4.5%veeauruna atmosfääris. Maakeral pidevas liikumises olev vesi moodustab veeringe. Veeringeks nimetatakse vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hõdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Vee liikuva panevaks jõuks on päikese kiirgus. Eelistatakse Suur ja Väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi mere pinnalt ning langeb sinna ka tagsi. Suure veeringega on tegemist juhul kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale kus ta maha sajab. Maismaale sadanud veest aurab osa otse õhku tagasi. Osa satub õhku transpiratsiooni teel, osa vett aga imbub pinnasesse ja sealt põhja vette. Osa satub ka järvedesse ja jõgedesse ja sealt kaudu tagasi merre. Kogu maismaale sadanud veest aurab 2/3 ja voolu vettega lahkub 1/3. Inimene saab joogiks kasutada ainult suhteliselt puhast ja kerget kätte saadavat magedat vett
fotosünteesivad purpur- ja rohevetikad. Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel. Ökosüsteemi süsinikuringe on avatud ehk mittetasakaaluline, kui süsinikku lisandub aineringesse ringevälistest allikatest (näiteks fossiilsete kütuste põletamisel), või kui süsinikühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatusse vormi (nt. orgaaniliste setete või turba moodustumisel). Lämmastikuringe: Lämmastikuringe on võrreldes nt veeringega suhteliselt keeruline. Limiteerib elu. Enamikele maakera organismidest on atmosfääri lämmastikust toitumine kättesaamatu unistus. Nad ei suuda molekulaarset lämmastikku assimileerida. On olemas aga ka sellised mikroobid, nt perekond Rhizobium, Azotobacter, ka mitmesugused tsüanobakterid, kes suudavad molekulaarset lämmastikku fikseerida ehk ringesse tuua ja kulutades selleks tohutult energiat. Ühe grammi lämmastiku assimileerimiseks kulub 10-12 grammi glükoosi.
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
