Hanna ja Helen Kes kuuluvad? Mesilased Herilased Sipelgad Kimalased Mesilane Tunnused Elupaik Karvane keha Elavad tarudes Pea Ehitavad kärjed Rindmik Emamesilane, Tagakeha kuni 70 000 Kaks paari kilejaid töömesilast ja 200-2000 tiibu isasmesilast Suised- imemiseks Mesilane Toitumine Kaitsekohastumused Nektarist Astel Õietolmust Herilased Elupaik Tunnused Pesades Maapinnast kõrgemal- Mesilastest saledamad metsaherilane Ei korja tolmu Maa õõnsustes-maaherilane Karvad siledad ja sirged, mittehargnevad Nõelavad mitu korda Herilased Toitumine Kaitsekohastumused Vastsed- läbimälutud Kui keegi pesa ründab, putukamassi kaitsevad nad seda
Iseloomulikud tunnused ● laiad soomustega kaetud tiivad ● sale keha ● tiibade pealmine pool kirev ja alumine pool tagasihoidlik Elupaigad ja toitumine Jaotumine Liblikad jaotuvad pisiliblikateks (väiksemad) ja suurliblikateks (suuremad) Suurliblikad jaotuvad päevaliblikateks ja ööliblikateks paljunemine ● Liblikad on täismoondega putukad ● Emane liblikas muneb munad, millest kooruvad röövikud. Röövikud nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Kaitsekohastumused Tähtsus looduses ja inimese elus Faktid ● Suurim liblikas elab troopikas.Ta tiibade siruulatus küünib kuni 18 sentimeetrini. küsimused Täname kuulamast
Iseloomulikud tunnused Enamikul kilpkonnadel ei ole hambaid. Selle asemel on neil lõugadel teravad servad Maismaa kilpkonnadel on kõrge ja kumer kilp Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbikestega Elupaigad Galapagose saartel Maismaal Toitumine, paljunemine Söövad heina, lehti, lilli Paljunevad munemise teel, nad matavad munad mulla või liiva alla Pesitsushooajal muneb enamik liike kaks või enam munakurna, milles on kuni 100 muna Kaitsekohastumused Värvus vastab ümbruskonnale Ohu korral tõmbab oma jalad ja pea kilbi alla Huvitavaid fakte Kilpkonna liha süüakse Kilpkonnade mune korjatakse, mis on samuti söödavad ja millest saab õli Mõne liigi kilprüüd kasutatakse kilpkonna pudukaupade valmistamiseks Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, kuna nende kilp on raske Huvitavaid fakte Kõige suurem maismaa kilpkonn on elevantkilpkonn (võib kasvatada kuni 1,5m) Kõige väiksem maismaa kilpkonn on
Abiootiliste tegurite mõju organismidele Abiootilised ehk füüsikalised tegurid ehk õhu, mulla ja vee näitajad: · Päikesevalgus · Temperatuur · Vessi ja niiskus · Vee ja mulla pH · Tuul · Rõhk TEMPERATUUR · Enamik maal elavatest loomadest on kõigusoojased/püsisoojased. · Temperatuur mõjutab: soo kujunemist roomajate munade arengul kaitsekohastumuste teket (puhkeperiood taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri optimum
• Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed • On olnud juhtumeid kui skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi Paljunemine • Viljastamisele eelneb pulmamäng • Viljastamine toimub spermatofoori abil • Pärast munadest koorumist elavad noored skorpionid emaslooma kehal, kuni nad saavad nii suureks, et iseseisvat elu alustada. Kaitsekohastumused • Kaitsevad ennast oma sabaga, millega nad nõelavad • Päeval peidavad ennast kivide all ja urgudes suuremate loomade eest Tähtsus looduses ja inimese elus • Oluline putukate arvukuse reguleerija • Mõnest mürgist saab toota ravimeid • Mõnedes maades süüakse neid Huvitavaid fakte • Mõnedes maades süüakse neid • Skorpione on maailmas umbes 600 liiki mis koosned 70 perekonnast ja 6 sugukonnast
verdimevaid parasiitputukaid. Sääselised - toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Kärbselised - toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, nektarist. Parm ja sääsk Kärbselised Mõned liigid on väga viljakad ja kiire elutsükkliga. Näiteks emane äädikakärbes võib muneda kuni 500 muna. Areng valmikuni kestan 25 kraadi juures 8-10 päeva. Munad on umbes ühe millimeetri pikkused, valges. Kaitsekohastumused Surnu teesklemine Järsk peatumine Varjamine Põgenemine Hammustamine Tähtusus Looduses Inimese elus Toiduks paljudele loomadel. Kultuurtaimede tolmeldajad. Lagundajad. Mesilastelt saab mett ja vaha. Tolmeldavad taimi. Huvitavad faktid Emane parm on võimeline korraga imema kuni 200 mg verd. Kahetiivaliste vastseid nimetatakse vakladeks.
Tundlad ja suised Keha katab kitiinkest 1 paar liitsilmi Näevad UV-d Suurused erinevad 2 tiivapaari Toitumine Fütogaafid toituvad taimelehtedest, seemnetest, taimedest ja nektarist. Saprofaagid toituvad sõnnikust, kõdunevatest taimedest ja loomakorjustest. Polüfaagid toituvad nii taimsest kui loomsest toidust. https://youtu.be/Sy_cGLoAgw4?t=33s Elupaigad, kaitsekohastumused ja paljunemine Kohastunud elama kõikjal. Eestiivad kaitsevad tagakeha ja tagatiibu. Mõned mardikad on võimelised ka eritama kibedat, kuuma ja keemilist kaitsevedelikku. Kitiinkest Paljunevad munedes. Tähtsus looduses ja inimese elus Kasulik Kahjulik Kultuurtaimede tolmendajad
Evolutsioon Loomariigi esimesed esindajad arenesid vees, samuti ka taimed. Esimesed hulkraksed loomad tekkisid vees, kuid palju hiljem kui hulkraksed taimed. Need olid erinevad käsnad ja ainuõõssed. Seejärel kujunesid teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vanaaegkonna alguseks meres olid kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Nendel kujunesid välja erinevad kaitsekohastumused (nt. kaitsev rüü, mürginäärmed, kiired liigutused/liikumine jne.). Esimesteks selgroogseteks olid kalad. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü. Nende eellastest arenesid erinevaid kiiremaid ja osavamaid luukalu, praeguste kalade eellasi. Samal ajal kui meres arenes elu, oli maismaa tühi ja paljas. Suureks muutuseks loomariigi arengusse olid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku, mis tegi võimalikuks loomade maismaale elama asumise.
Söövad mardikaid, rohutirtse, röövikuid, usse ja teisi selgrootuid. Suuremad isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune. Toitu haaravad teravate hammastega tervelt või suurte tükkidena. PALJUNEMINE Enamik roomajaliike saab järglasi munedes Eestis elutsev arusisalik on üks väheseid, kes poegib ja üks sisalikuema saab korraga kümmekond poega Kivisisaliku emasloom muneb aga näiteks 6...16 muna ning kaevab need madalasse auku Kaitsekohastumused Neil on nii passiivseid kui ka aktiivseid kohastumusi enda kaitseks ja varjamiseks. Passiivne näiteks varjevärvus Sisalikud ajavad laiali eri liikidel eri paikades pea ümber asetsevaid nahakurde Aktiivne seisneb mitmesugustes käitumiskohastumustes Sisalike puhul levinud kaitsekohastumus on sabast loobumine. Kui sisalikku tabatakse sabast, murdub sabaots ära ja vingerdab edasi. See teeb kallaletungija nõutuks ja sisalik pääseb põgenema.
muutusi. Üherakuliste elu arenes umbes 600 - 800 miljonit aastat, eristudes seejuures taime-, looma- ja seeneriigiks. 700-900 miljonit aastat tagasi toimus järgmine suur samm hulkraksete teke. Eelkambriumis ja vanaaegkonna alguses arenes elu vees. Maailmamerd asustasid sel perioodil vetikad, ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, kõhtjalgsed ja peajalgsed, ussid, lülijalgsed ning okasnahksed ja esimesed selgroogsedki. Nendel loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine. Vanaaegkonna keskel, siluris ja devonis levis elu ka maismaale. Suure muutuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku fotosünteesi käigus nii, et sai võimalikuks loomade elama asumine maismaale. Arenesid hulkjalgsed, putukad ja mõned lülijalgsed ning nende järel kahepaiksed. Seejärel arenes kahepaiksetest edasi esimesed roomajad. Roomajad
16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; 24. Koosluste struktuuri aspektid; 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; 26
kehatemperatuuri ka siis kui välistemperatuur on märgatavaslt madalam või kõrgem. Talvel kui temperatuur on madal, on meie piirkonna taimedel pukeperiood, kõigusoojased loomad elavad talvise külmaperioodi üle soojematesse paikadesse varjudes või langedes talveunne. Talve saabudes jäävad ka mõned imetajad taliuinakusse mäger ja karu. Paljud linnud võtavad ette talve saabudes lühemaid ja pikemaid rändeid. Püsisoojaste loomade kaitsekohastumused võimaldavaid neil soojusenergiat kokku hoida. Neil on enamasti paks talvekarv, nahaalune raskavkiht, lühikesed kõrvad ja ninaosa ning tuule eest kaitstud pesapaik Ökoloogilise teguri toime organismidele: Igal ökoloogilisel teguril on oma kindel mõju organismile. Kõige ülevaatlikumalt saab ökoloogilise teguri toimet kujutda graafiliselt. Temperatuuri intensiivsust saame mõõta kraadides, selle toimet aga hinnata taime arengu või ainevahtuse ontensiivsuse järgi.
Oluline lüli looduse aineringes. Väikesed hõljuvad vähikesed moodustavad suure osa veekogude loomhõljumist. Nad filtrivad vett ja on omakorda toiduks suurematele loomadele (nt: ainuõõsed ja kalamaimud), ka inimestele toiduks (nt: Jõevähid, homaarid, langustid ja krevetid). 6. Too näiteid erinvatest vähkidest. Jõevähk, homaar, langust, Hiina villkäppkrabi, taskukrabi, erakvähk, tõruvähk, sõudik, vesikirp, keldrikakand ja krevetid. 7. Millised on vähkide kaitsekohastumused? Vähid on osavad maskeerujad. Näiteks: Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elevate käsnakeste tükikesi, mis kasvatab krabi keha pinnale kolooniat. 8. Iseloomusta ristämbliku sise- ja välisehitust. Siseehitus: Ämbliku närvisüsteem on koondunud peamiselt pearindmikusse. Peaaju on väike. Erituselnuditeks on tal eritustorukesed, mis asuvad tagakehas. Sooltoru on lühike ning
immuunvastuse vähendamiseks, pH ja temp. muutuste hea taluvus, vere hüübimist takistavate ühendite eraldamine - kaanid, tuimestavate ühendite eritamine verd imevad parasiidid, erinevate elupõlvkondade eluvormide vahetumine mikroseened; peremeeste kaitsekohastumused: antigeenide süntees, rakuline kaitse fagotsüüdidega, hapniku reaktiivsete osakeste kasutamine, parasiidi isoleerimine sidekoe lubikapsliga, põletik Herbivoorsus - taimede kaitsekohastumused: ogad, astlad, eeterlikud õlid, kivisrakud
sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi varjuvad soojematesse paikadesse või jäävad talveunne. Magvate loomade ainevahetus aeglustub ning energiavajadus on minimaalne. Imetajatest jäävad talveunne nt. karu ja mäger. Paljud linnud lendavad soojematesse paikadesse. Püsisoojaste loomade – imetajate ja lindude – kaitsekohastumused on eelkõige seotud külmaperioodil esineva toidupuudusega. Valguse mõju organismile- muundub soojuskiirguseks, võimaldab kõigusoojastel loomadel end soojendada. Taimed on paiksed, seega on neil tekkinud mitmesuguseid kaitsekohastumusi. Õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele, osa neist on aga kaetud valgust hajutavate heledate karvadega. Mõõdukas koguses ultravalgus soodustab naharakkudes D- vitamiini sünteesi
Infrapunakiirgus: neeldub organismides ja võimaldab kõigusoojastel tõsta kehatemperatuuri. Ultraviolettkiirgus: suurtes kogustes kahjulik, väikestes kasulik(nahas tekib D-vitamiin). Valgusteraapia :tõstab organismis seratoiinitaset, mis mõjutab ajurakkudes protsesse ja sidemeid. Rõõmuhormoon. 2. Temperatuur: kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskonna temperatuurist, ei saa elada külmas(nt konnad, roomajad, sisalikud,maod). Püsisoojastel loomadel on kaitsekohastumused(nt talveuni, taliuinak, karvavahetus). Taimed on lume all ja säilitusorganid ehk juured-varred mulla all. Inimene kogub talvel nahaalust rasvkudet. 3. Tuli: antropogeenselt ehk inimtegevusel tekkinud. 4. Vesi: vajalik rakkude alutegevuseks.Taimed ei talu veeta olemist,lehtedel on paks vahakile, mis aitab vett säilitada, et see ei auruks liiga kiiresti; taime juurestik harjub saama pindmist vett - kastmine. Juured tulevad pinnale, kui ei saa piisavalt vett. 5
evolutsioonilisi muutusi. Üherakuliste elu arenes umbes 600-800 miljonit aastat, eristudes seejuures taime-, looma- ja seeneriigiks. 700-900 miljonit aastat tagasi toimus järgmine suur samm hulkraksete teke. Eelkambriumis ja vanaaegkonna alguses arenes elu vees. Maailmamerd asustasid sel perioodil vetikad, ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, kõhtjalgsed ja peajalgsed, ussid, lülijalgsed ning okasnahksed ja esimesed selgroogsedki. Nendel loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine. Vanaaegkonna keskel, siluris ja devonis levis elu ka maismaale. Suure muutuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku fotosünteesi käigus nii, et sai võimalikuks loomade elama asumine maismaale. Arenesid hulkjalgsed, putukad ja mõned lülijalgsed ning nende järel kahepaiksed. Seejärel arenes kahepaiksetest edasi esimesed roomajad.
Tähistused: a' - saagi otsimise ja tabamise efektiivsus; PN - kokkusattumis tôenäosus; - järglaste arv toiduühiku kohta; P - kiskja populatsiooni tihedus; q - populatsiooni sisene ülemineku koefitsent. Nullkasvu tingimused: r = a'P ja a' = q P= r/a' = const. ja N = q/a' = const. Kiskja-saaklooma dünaamika - saaklooma populatsiooni tiheduse lainele järgneb ¼ perioodi nihkega kiskja populatsiooni tiheduse laine. 20. Saakloomade kaitsekohastumused. Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1) Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad) 2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad). Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju): 1) Varjevärvus - näha substraadi moodi välja. 2) Segadusvärvus - ajada kisjkate silmad kirjuks, nt. Zebra. 3) Ehmatusvärvus - muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus - hoiatab mürgisuse eest.
Tähistused: a' saagi otsimise ja tabamise efektiivsus; PN kokkusattumis tõenäosus; järglaste arv toiduühiku kohta; P kiskja populatsiooni tihedus; q populatsiooni sisene ülemineku koefitsent. Nullkasvu tingimused: r = a'P ja a' = q P= r/a' = const. ja N = q/a' = const. Kiskja-saaklooma dünaamika saaklooma populatsiooni tiheduse lainele järgneb ¼ perioodi nihkega kiskja populatsiooni tiheduse laine. 20. Saakloomade kaitsekohastumused. Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1) Võime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad) 2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad). Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju): 1) Varjevärvus näha substraadi moodi välja. 2) Segadusvärvus ajada kiskjate silmad kirjuks, nt. Zebra. 3) Ehmatusvärvus muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus hoiatab mürgisuse eest.
on arenenud tänapäeva okaspuud. Nad valitsesid mitusada milj. a. ennem, kui tekkisid katteseemnetaimed e. õistaimed (140), väga palju liike, levisid üle kogu Maa, ka vette. Loomariigi kõige esimesed esindajad arenesid nagu taimedki vees. Esimesed hulkraksed loomad (700) olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute (600) rühmad (ussid, lülijalgsed, limused; vanaaegkonna algul kõik rühmad; keeruline käitumine, kaitsekohastumused). Esimesed selgroogsed (500) olid kalad (keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü, väga kohmakad, arenesid kiiremad ja osavamad luukalad, praeguste kalade eellased). Esimesed maismaataimed eritasid õhku hapnikku, mistõttu elu maal muutus võimalikuks. Esimesed maismaaloomad olid väikesed selgrootud (400; hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad, hiljem kopskalad ja kahepaiksed). Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad (350; soomustega kaetud nahk
Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos). Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Näiteks ilves ja jänes, hunt ja kits/põder. Herbivooria on taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe. Kasulik loomale. Näiteks lehetäi, maipõrnikas ja metskits, kes toituvad taimeosadest. Bambus -> panda jne. Taimedel on selle vastu kujunenud kaitsekohastumused (ogad, okkad, karvad jne). Kommensalism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. Näiteks inimene ja tema sooles elavad bakterid, algloomad, samuti takjas ja imetaja, samblik ja puu, orhidee ja puu. 3. Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. See kutsub taimedes esile mitmeid ehituslikke ja talitluslikke muutusi.
või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Loomariigi evolutsioon Loomariigi esimesed esindajad arenesid nagu taimdedki vees, kuid tunduvalt hiljem kui hulkraksed taimed. Nendeks olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vana aegkonna alguseks olid meres olemas kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Neil loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine. Esimesed selgroogsed olid kalad, tekkisid vana aegkonna keskel. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü. Seetõttu olid nad väga kohmakad. Nendega ühistest eellastest arenesid kiiremad ja osavamad luukalad, praeguste kalade eellased. Sel ajal, kui meres arenes rikas elu, oli maismaa veel paljas tühi. Suure muudatuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku
, interaktsioon vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju. 3) Kisklus, parasitism ja herbivooria e. +- interaktsioon üks kasu, teine kahju. 4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. ++ interaktsioon. 5) Kommensalism e. +0 interaktsioon üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e. 0 interaktsioon üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 18. Millised on saaklooma kohastumused kiskluse vastu? Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1) Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad) 2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad). Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju): 1) Varjevärvus näha substraadi moodi välja. 2) Segadusvärvus ajada kisjkate silmad kirjuks, nt. Zebra. 3) Ehmatusvärvus muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus hoiatab mürgisuse eest.
mutatsioone. o Mõõdukas koguses on ultravalgus kasulik, see soodustab naharakkudes D- vitamiini sünteesi. Milline on temperatuuri mõju organismidele? o Kõigusoojaste organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. o Imetajad ja linnud on püsisoojased. o Taliuinakusse jäävad karu ja mäger. o Püsisoojaste loomade kaitsekohastumused on seotud külmaperioodil esineva toidupuudusega. Kuidas iseloomustada ökoloogilise teguri toimet organismile? o Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nimetatakse alumiseks taluvusläveks. o Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks. o Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda,
mõjutanud populatsioonide arvukust. Näiteks reostub mõni järv, mis toob kaasa sealse taimestiku ja loomastiku hävimise. Näiteks raiutakse maha mõni mets, millega kaasneb ka loomade elupaikade hävitamine ning kuna neil pole enam kusagile varjuda ei röövlooma ega ka külma eest, võivad nad hukkuda. Samuti hävivad selles metsas taimed ning valguslembesed taimed hakkavad peale kasvama. 28. Kuidas mõjutavad parasiidi ja peremehe toitumissuhteid teineteise suhtes kujunenud kaitsekohastumused? Tänu teineteise suhtes kujunenud kaitsekohastumustele ei suuda parasiit peremeest hävitada, vaid ainult kahjustab teda ja tekitab talle tervisehäireid. Näiteks inimese organismis pesitsev paeluss ei suuda inimest tappa, ent on talle siiski kahjulik. 29. Mis tingimustel võib stabiilne populatsioon muutuda kasvavaks? Stabiilne populatsioon võib muutuda kasvavaks kui sündimus ületab suremuse. Näiteks kui
ekspetentsiaalselt: dN/dt=rN. Alati on kiskjad, kes nö eemaldavad olemas olevat biomassi populatsioonist. Seega tarbijate hulk kasvab ja saakloomade arv väheneb. Kui saakloomade arv väheneb, hakkab vähenema ka kiskjate arv, kui aga see väheneb, hakkab aja pikku saakloomade arv jälle suurenema ja seetõttu saab ka kiskjate arv suureneda jälle. Lotka-Volterra võrrand : dC/dt=fa'CN-qc 21. Saakloomade kaitsekohastumused; Saakloomade kaitsekohastumused: · Mehhaaniline kaitse, nt siilidel on okkad · Keemiline kaitse, nt mürgise nahaga konnad · Pelgupaik, nt urg · Kiirus · Värvusega seotud: o Varjevärvus (potentsiaalne saakloom püüab mitte eristuda oma taustast) o Segav värvus (sebrade triibulisus häirib lõvi, kui kari liikuma hakkab) o Hoiatav värvus (kombineeritud mehhaanilise või keemilise kaitsega annab kiskjale märku, et teda ei
Parasitoidne tarbimine. Populatsiooni piiramatu kasvu võrrand. Kasvukiirused kahe poplatsiooni kohta. Vaata vihikust. Nooled joonisel on vektorid, mis näitavad süsteemi liikumise suunda ühes või teises suunas. Summavektorid moodustavad ringi. Süsteem liigub vastupäeva fokaalse punkti ümber. Kiskja tuleb veerandise faasinihkega järgi. Populatsioonilained. Kiskja tiheduse maksimum järgneb saaklooma tiheduse maksimumile veerandfaasilise hilinemisega. Saakloomade kaitsekohastumused. 1. Mehhaaniline kaitse siili okkad. 2. Keemiline kaitse mürgise nahaga konn. 3. Pelgupaik ka inimestel. 4. Kiirus. 5. Värvusega seotud kaitsekohastumused a) varjevärvus potentsiaalne saakloom üritab mitte eristuda oma taustast. b) segav värvus sebrade triibulisus. c) hoiatav värvus kombineeritud kas mehhaanilise või keemilise kaitsega, annab kiskjale informatsiooni. Paljud mürgised liigid on eredalt värvunud.
Osa neist rändab välja ja asustab tühjaksjäänud laigud. Metapopulatsioon on rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõda terviliku süsteemi moodustavate osapopulatsioonide kogum. Nt liblikate ja putukate levik sõltub toidutaime levikust. Metapopulatsioone moodustavad lühiajalisi elupaiku asustavad liigid (nt mererannal kasvavad taimed). 41.Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1. Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad); 2. Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad); 3. Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju); 4. Varjevärvus – näha substraadi moodi välja; 5. Segadusvärvus – ajada kisjkate silmad kirjuks, nt. Zebra; 6. Ehmatusvärvus – muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad; 7. Hoiatusvärvus – hoiatab mürgisuse eest. Mülleri mimikri – mittesöödavad liigid meenutavad
effektiivsusest s.o. 'a' (ka nim otsingu effektiivsus või ründe määr). Eduka kiskja-saaklooma kohtumisnäitaja sagedus ja siit ka saaklooma tarbimise hulk, väljendub siis kui a'CN ja kogu tarbimine: dN/dt=rN-a'CN. Kui lisada, et saaklooma nälgimisega kaasneb selle puudus väljendudes dC/dt=-qC, kus q on suremus ja kui kiskja sündimus väljendub kui fa'CN (f märgib toidu ülekannet järglastele), siis saame Lotka-Volterra kiskjavõrrandi: dC/dt=fa'CN-qC. 21. Saakloomade ja taimede kaitsekohastumused (konspekt); Saakloomade kaitsekohastumused: · mehaaniline kaitse, nt siilidel okkad · keemiline kaitse, nt mürgise nahaga konnad · pelgupaik, mingi urg nt · kiirus · värvusega seotud: varjevärvus (potensiaalne saakloom püüab mitte eristuda oma taustast), segav värvus (nt sebrade triibulisus häirib lõvi, kui sebrad karjaga liikuma hakkavad), hoiatav
25. Kohastumus Kohastumus - organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Kui keskkond muutub organismile ebasoodsaks, on kolm võimalust: 1) liikuda mujale soodsamasse keskkonda, kui see on olemas; 2) kohaneda eluks uues keskkonnas või 3) hukkuda (välja surra). Kaitsekohastumused on: · Hoiatusvärvus s.o. kehakatte ere muster, mis teeb mittesöödava looma (lepatriinu) või hästi kaitstud looma (herilane, okassiga) eriti silmapaistvaks, et vältida röövloomade kallaletunge. · Kehaosa loovutamine - Kivisisalik loovutab saba, mis ca 8 kuu möödudes on enam-vähem sama pikk. · Taliuinak - püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada ületalve
Saksauul ja tamarisk on kõrbepõõsastest tuntuimad, kaktused on iseloomulikud Põhja- Ameerika ning piimalillelised Lõuna-Ameerika kõrbetele. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused. Jutt siis sellest, millised kaitsekohastumused on saakloomadel evolutsioneerunud seeläbi, et looduslik valik on arusaadavatel põhjustel soosinud (potentsiaalse) saaklooma mitte ära söödud saamist. Mitte ära söödud saamaks on kaks võimalust: esimene võimalus on mitte lasta ennast üles leida, teine võimalus on jätta sind üles leidnud kiskjale nii "paha" mulje, et ta su söömata jätab. Mõlemast asjast järjestikku nüüd. Väga oluline osa on siin muidugi käitumisel, kuid sellest
) Süsteem liigub vastu päeva fokaalpunkti ümber. Vektorid näitavad populatsioone muutude suundi. Populatsiooni lained, kus kiskja populatsiooni maksimum järgneb saaklooma populatsiooni maksimumile veerand faasilise nihkega. 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 1. Mehhaaniline kaitse siil, kilpkonn 2. Keemiline kaitse mürgise nahaga konn. 3. Pelgupaik ka inimestel. 4. Kiirus. 5. Värvusega seotud kaitsekohastumused · varjevärvus potentsiaalne saakloom üritab mitte eristuda oma taustast · segav värvus sebrade triibulisus · hoiatav värvus kombineeritud kas mehhaanilise või keemilise kaitsega, annab kiskjale informatsiooni.
q liigisisese konkurentsi koefitsent Süsteem on stabiilne kui N = q/fá ja P=r/á võrdub (liigiomase) konstandiga ehk kui kasvukiirus dN/dt on mõlemal juhul võrdne nulliga. Saaklooma soodsad tingimused annavad võimaluse kiskjal paljuneda. Kiskja paljunemise arvelt väheneb saaklooma arvukus, mistõttu väheneb mõne aja pärast ka kiskja arvukus. See omakorda annab võimaluse saakloomal jälle paljuneda. 21. Saakloomade kaitsekohastumused; a) Pelgupaik; b) mehhaaniline (kilpkonna kilp); c) keemiline (mürgise nahaga konnad); d) kaitsevärvus: 1) varjuvärvus sulandub keskkonda; 2) segav värvus häirib kiskja keskendumist; 3) ehmatav muster (liblikad tiibu lahti tehes); 4) hoiatusvärvus erk värv, näitab, et on väga mürgine 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi;
Näiteks reostub mõni järv, mis toob kaasa sealse taimestiku ja loomastiku hävimise.Näiteks raiutakse maha mõni mets, millega kaasneb ka loomade elupaikade hävitamine ning kuna neil pole enam kusagile varjuda ei röövlooma ega ka külma eest, võivad nad hukkuda. Samuti hävivad selles metsas taimed ning valguslembesed taimed hakkavad peale kasvama. 28. Kuidas mõjutavad parasiidi ja peremehe toitumissuhteid teineteise suhtes kujunenud kaitsekohastumused? Tänu teineteise suhtes kujunenud kaitsekohastumustele ei suuda parasiit peremeest hävitada, vaid ainult kahjustab teda ja tekitab talle tervisehäireid. Näiteks inimese organismis pesitsev paeluss ei suuda inimest tappa, ent on talle siiski kahjulik. 29. Mis tingimustel võib stabiilne populatsioon muutuda kasvavaks? Stabiilne populatsioon võib muutuda kasvavaks kui sündimus ületab suremuse.
Seega avalduvad niidustepi ja pärisstepi erinevused nii struktuuris kui ka eluvormide koosseisus (lõuna poole kahanevad mesofiilsed niidurohundid ja maapinnasamblad, lisanduvad aga efemeerid, kserofiilsed püsikud ja poolpõõsad). Stepitaimkattele on avaldanud alati tugevat mõju loomastik. Rohttaimed on toiduks paljudele imetajatele, kohastumusena on kujunenud taimedel hea vegetatiivse uuenemise võime, selle puudumisel kaitsekohastumused (astlad, piimmahl) ' ja loomade abil levimine (epizoohooria on väga sage). Seetõttu on stepikoosluste säilitamiseks isegi looduskaitsealadel vajalik mõõdukas karjatamine. Rohked kaevurnärilised toovad alatasa välja mulda, mille asustumisel suktsessiooni korras saavad osaleda mitmed konkurentsinõrgad lühieataimed. Et kogu stepp on varem või hiljem "läbi kaevatud", siis moodustub erineva vanusega
Leetrid levivad tohutult kiiresti. AIDsi on tunduvlt raskem saada. Immuniseerimise eesmärk: R0=1=LSB => S(im)=1/LB Populatsiooni hulk, mis tuleb immuniseerida, et epideemia ei leviks/epideemia tõkestamiseks. P = 1 – S(im) / S(s0) S(s0) – algne populatsiooni tihedus. Mis % on vaja immuniseerida, et taanduks. -> 54 SAAKORGANISMIDE KAITSEKOHASTUMUSED 1. GENEETILINE KAITSE – odavaim, evolutsioonis kergeim tekkima Mürgised on maailmas paljud ligiid (ka mikroobid, seened, protistid ja loomad).Selliseid liike saavad tarvitada vaid need, kellel on kohastumus – vastumürk. Kunagi pole 1 liik mürgine kõigile 2. MEHHAANILINE KAITSE – Iseloomulik paljudele hulkraksetele aga ka protistidele (ränivetikate ränist kest, kilpkonn, karbid, siil, roosi okkad) 3
erinevused hindamine. 42. Lülijalgsete levik ning 1) Arutelu: Loodusõpetus: Keskkond ja Õppematerjal: esitlus tähtsus looduses lülijalgsete toiduahelad, parasiit jätkusuutlik areng putukate loomade osa Keeleõpetus: kujundada arusaama kaitsekohastumused looduses ja (eneseväljendamise loodusest kui http://www.koolielu.ee/ inimtegevuses. oskuse arendamine, terviksüsteemist, pages.php/03100302? 2) Paaristöö: arutlemisoskus) txtid=3579&get=0
ut.ee/BGZM/videoloomad/mardikalised.htm) Ehitus: 1. Läikiv kitiinist keha. 2. Tiivad (katte- ja lennutiivad). 3. Tugevad lõuad. 4. Jalad vastavalt eluviisile (jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad). 5. Väike pea. 6. Rindmikukilp. Toitumine 1. Röövtoiduline (ujur). 2. Taimtoiduline (kuldpõrnikas). 3. Sõnniktoiduline (sõnnikumardikas). 4. Laibatoiduline (raisamatja). 5. Kõdutoiduline (ürask). Paljunemine 1. Lahksugulised. Kaitsekohastumused 2. Surnu teesklemine (teesklased). 3. Varjevärvus (rohelised poilased). 4. Hoiatusvärvus (eredavärviline lepatriinu). 5. Mürgine eritis (villimardikad). Areng 1. Täismoone. (Esper Karjus. Tallinna Järveotsa Gümnaasium) Kõik mardikalised on läikiva kehaga, sest nende eestiivad on muundunud siledateks, tugevateks kattetiibadeks, mis kaitsevad
piiranguvöönd ja programmialüldvöönd. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid jaotatakse kaitsekorra ranguse ja eripära järgi I, II ja III kategooriasse. Kaitsekohastumused evolutsioonilised adaptatsioonid, mis suurendavad tõenäosust olelusvõitluses ellu jääda. Kaitsekorraldustava kaitsealal või kaitsealuse liigi elupaigas kavandatava tegevuse eelisjärjestamise ja finantseerimise aluseks olev dokument. Kaitsemetsad peamiselt mulda, vett, asulaid, teid ning teisi objekte kaitsvad metsad (keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud metsad). Põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine.
toitumisobjekt- moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Kiskjate saagiks on enamasti vähese kohanemisvõimega, väiksemad või haigemad loomad. Sellega reguleeritakse saakloomade arvukust, paraneb ka populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Herbivooria. Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. Taimtoiduline loom on herbivoor. Taimedel on kujunenud kaitsekohastumused: ogad, okkad, karvad ja eritised. Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. Hulk loomaliike on aga segatoidulised ehk omnivoorid- toituvad taimedest ja loomadest. Nt karu, metssiga, inimene. Ökosüsteemid. Igal liigil on oma leviala ehk areaal. See on territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsioon
Loomadel: tülikonkurents (üks osapool tõrjutakse agressiivselt välja), ruumikonkurents (hõivatakse strateegiliselt olulised piirkonnad (paljunemiseks, toitumiseks), sama toiduobjekti kasutus. Kisklus/taimtoitlus/parasitism- valdavalt realiseerunud läbi toitumissuhete. Kunagi ei ole ainult ühepoolsed. Kisklus: kiskjate kohastumused- täpne keelepüük (kahepaiksed, roomajad), mürk (mürkmaod), ultraheli kasutus kajalokatsioonis (nahkhiired), saakloomade kaitsekohastumused: mürgised kehaeritised keha pinnal (kärnkonn), ebameeldiv lõhn (tuhkur, skunk), surnu teeskelmine (kährik, opossum). Herbivooria: kuna taimedel on palju kõvasid kudesid siis mälumis-süsteem, mis aitab edukalt peenestada kudesid, paljudel ka mikroorgansmid, mis aitavad taimtoitu lagundada, maksas ensüümid, mis lagundavad erinevaid taimes leiduvaid toksilisi ühendeid. Taimede kaitsekohastus: alkaloidide siseldus (tugev mõru maitse), püsisoojastele
annaabi.ee 
