Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik : Puuliigid: kuusk, kask, haab, vaher, jalakas, pärn, raagremmelgas, pihlakas Põõsaliigid: sarapuu, magesõstar, kuslapuu, toomingas, näsiniin Rohttaimed: sinilill, lõhnav varjulill, kopsurohi, saluhein, salunurmikas, salu-tähthein, metspipar, sõrmtarn, mets- hiirehernes, koldnõges, maarjasõnajalg, pesajuur, käopäkk Samblad: kähar palusammal, metsakäharik, roossammal, sulgjas õhik. Seeneliike leidub mitusada ning mikroorganisme ja vetikaid teadmata arvul.
· Säilinud on jäänukjärv Endlas. Rabamänd Laudtee üle Männikjärve raba Vooremaa Laiuse voor-Vooremaa kõrgeim 144 m üm, suhteline kõrgus 61 m Voore lael leidub sulglohke Vooremaa maastik Pikkjärve ümbruses Viirgmaastik(kaardipilt) mille moodustavad loode kagu suunalised voored ja nende vahel järved ja sood Prossa, taamal Kaiavere, Elistvere, Raigastvere Salukuusik Nava voorel Alam-Pedja LKA Alam-Pedja on nagu Endlagi Ramsari konventsiooni alusel rahvusvahelise tähtsusega märgala. Asub Võrtsjärve nõo ürgseima ilmega osas.Eesti suurimaid kaitsealasid. Suured kuivendamata soomassiivid Suured vanajõgede ehk sootidega jõed Erinevad metsatüübid(sh haruldasi humalatega uhtlammimetsi) Eripäraks on väga hõre inimasustus. Soodi tekkimine Milline kuulus kirjanik on Jõgevamaalt pärit? Kust täpsemalt?
Rohusoometsade tüübirühm: a) siirdesoo t; b) madalsoo t (ainult rohttaimed kasvavad) Lodumetsade tüübirühm: lodu t (viljakad, liikuva põhjaveega, hapniku juurdepääs hea. Soostumist ei teki, liigniiske) Puuliigid kasvavd: Mänd Leesikaloo, kanarbiku, sambliku, sinika, karusambla, raba, osja, siirdesoo t Nõmmemännik, palumännik, rabastuv männik, loo männik Kuusk kastikuloo, pohla, sinilille, jänesekapsa, mustika, naadi angervaksa, sõnajala, karusambla t Salukuusik, laanekuusik Sookask tarna, madalsoo t Sanglepp lodu; lodumets 27. Koosluste suktsessioon, kliimaksi mõiste; Suktsessioon taimekoosluste vaheldumine ajas selliselt, et eelnevad kooslused oma liikidega valmistavad ette keskkonda järgmiste jaoks. (Taimed tahtmatult muudavad keskkonda selliselt, et nad lõpuks ise on sunnitud sealt lahkuma). Jaguneb Primaarne s (veest kerkival taimkatteta pinnal); Sekundaarne s (peale metsa raiet)
tänapäeval põhiosa häiringutest looduses (lageraie) Monokliimaksi teooria teatud kliimas on kõikide suktsessioonide lõppmingiasi ühesugune ja kõikmingidasjad liiguvad samas suunas, kuhu nad varem või hiljem jõuavad. Toimub lõplik konvergents (lõpppunkt on kunagi ikka täpselt sama, vahet pole, kust pihta hakkab) Eesti kliimas monoklimaksi teooria varem või hiljem on arenenud kõik eesti taimekooslused mingis kindlas metsakoosluses? Lõpuks on igal pool üksainus salukuusik. Sõltuvalt niiskustingimustest on võimalikke staadiume siiski mitu. 29.Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus (konspekt). Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab
(kaljud, luited). Toob kaasa kindlaid ennustatavaid muutusi ühed taimed valmistavad mulda ette järgmistele liikidele. Diversiteet peab suurenema, kuna suktsessioon algab 0'st. Sekundaarne suktsessioon - teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi KK-s (metsatulekahju, üleujutus, lageraie, kündmine). Kliimaks - kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lôppfaas. (Eestis võiks kliimaks olla salukuusik, kõrgsoo e. raba. Madalsoo -> siirdesoo ->kõrgsoo (raba), 1mm raba/a) 28. Bioloogilise mitmekesisuse (biodiversiteet e elurikkus) mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; · geneetiline mitmekesisus - kõige aluseks. See on liiga elementaarne. · taksonoomiline mitmekesisus olemas teaduslik kaas. Ehk liigiline mitmekesisus. · funktsionaalne mitmekesisus (eluavaldus) ei hakka rõhutama, et taimed teevad teistsugust tööd kui loomad
annaabi.ee 
