backed curve); 32. Liikide arvu ja pindala seos; 33. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; 34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; 35. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; 36. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; 37. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; 38. Diversiteediindeksid: Simpsoni indeks (ehk dominantsuse indeks), Gini indeks, Simpsoni indeksi pöördväärtus, ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil; 39. Wallace'i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte
35.Liikide arvu ja pindala seos, proovipindade paigutuse mõju nimetatud seosele (konspekt); Diversiteet on seotud pindalaga, positiivselt. Log S = log c + log A => S= c*A2 A pindala Log S liigirikkus Log c konstant z- sirge tõus Liikide arvu valem, mida kasutatakse graafikute tegemiseks: Log S= log c+ z*log A, S=cAz , A on pindala, S on liigrikkus, c on konstant. 36.Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur; konspekt); Diversiteedi seostumine kliimaga: 1. Parim kliimanäitaja, millega diversiteeti on suudetud siduda - potentsiaalne evapotranspiratsioon ehk PET. Sõltub temperatuurist ja kiirgusest. Mida kõrgem temperatuur ja kiirgus, seda suurem evaporatsioon. Sõltub ka sellest, kui palju on taimi. Evaporatsioon-aurumine, transpiratsioon vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri 2. Teine oluline kliimanäitaja on kontinentaalsus, mis võib olla kohati suhteliselt sõltumatu
korral. 32. Liikide arvu ja pindala seos; Diversiteet on seotud pindalaga, positiivselt logS=log c + log A, => S= c*A 2 A pindala logS liigirikkus log c konstant z sirge tõus Liikide arvu valem, mida kasutatakse graafikute tegemiseks: logS=log c+z*log A, S=cAz A pindala S liigirikkus C konstant 33. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; Diversiteedi seostumine kliimaga: · Parim kliimanäitaja, millega diversiteeti on suudetud siduda potentsiaalne evapotranspiratsioon ehk PET. Sõltub temperatuurist ja kiirgusest. Mida kõrgem temp ja kiirgus, seda suurem evaporatsioon. Sõltub ka sellest, kui palju on taimi. Evaporatsioon aurumine Transpiratsioon - vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri
kontinentaalsus. Mida suurem on sesoonne varieeruvus, seda vähem on liike. 2. Ruumiline – see võimaldab koos elada suurel hulgal liikidel. Suuremates elupaikades on suurem liigirikkus. 3. Elupaiga komplekssus – BM suureneb koos elupaiga arhitektuurilise komplekssusega (ehk siis linnuliikide arv suureneb seda enam kui mitmekesisem on mets). 14. Produktiivsuse ja diversiteedi seosed, hüpoteesid. ● Hüpotees 1: kui keskkonna heterogeensus soodustab spetsialiseerumist, siis märgatava heterogeensuse puudumine võib alandada liikide arvu. Baseerub eeldusel, et suurema produktiivsusega alades on suhteline heterogeensus väiksem. Järelikult, liigid ei spetsialiseeru produktiivsemale keskkonnale, tekib konkurents, mis viib aja jooksul liikide väljasuremiseni.
37. Liigilise mitmekesisuse muutused koosluste suktsessiooni käigus (primaarne ja sekundaarne suktsessioon; konspekt); Primaarne suktsessioon kestab mõnisada kuni mõnituhat aastat. Alustatakse tühja koha pealt. Sekundaarne suktsessioon kõik sõltub objektist. Nt parasvöötme mets peale raiet ca 10 aastat liigirikkus suureneb paranenud valgustingimuste tõttu, siis hakkab vähenema, sest puud on kasvanud ja metsaalune on pimedam. Rohttaimed on sunnitud süsteemist lahkuma, toimub diversiteedi vähenemine. Puud kasvavad suureks, hakkavad surema, nende arvelt tekivad valguslaigud. Diversiteet hakkab jälle suurenema, kuni saavutab kliimaksi ca 100 aastat. 38. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; Loomariigis on kasv eksponentsiaalne, uusi taksoneid tuleb juurde kiirenevalt. Suured evolutsioonilised läbimurded ei ole mõjutanud vanu olijaid, areng on kiirenev
väike, sest vähe taimi.) Keskkonna heterogeensus ökosüst. sisene varieeruvus, igaüks võib leida oma. Taimkate loob ruumi heterotroofidele. Taimkate heterogeensus seotud loomade, taimede, kalade liigirikkusega (positiivselt). 36. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; · Sessoonsed muudatused diversiteedis aastaajad; liikide rände arvelt liikide diversiteet muutub; aspektid näilised diversiteedi vaheldumised erinevad liigid elavad aktiivselt erinevatel ajaperioodidel; · Lühiajalised muutused (mõneaastased) van der Maareli karusselli hüpotees biokoosluses on taimed justkui lapsed karusellil, kus kõik tahavad karusellile, kuid pidevalt seal olla ei suuda (väsivad). Kumulatiivne diversiteet - ühel pindalaühikul elab rohkem taimi, kui ühe aasta jooksul välja paistab (erinevatel taimedel on erinevad puhkeperioodid). 37
Uuris taimkatet Rootsis, Ölandi Suurel Alvaril(loopealsel). Õhukese mullaga kui viljakas ala. Väga liigirikkad. Kumulatiivne diversiteet mingisuguse perioodi jooksul registreeritud summaarne diversiteet, mis leevendab mõneaastaste muutuste mõju ja võimaldab meil kirja panna kõik kogu elust, mis on omane kogu keskkonnale 3. Suktsessiooniline aeg. Primaarne ja sekundaarne. 4. Evolutsiooniline aeg. 16.04.09 Diversiteedi tasemed(skaala) Tasemed väljendavad diversiteeti kas homogeenses koosluses(alfa-diversiteet), liigi vahelduvust(beeta-diversiteet) või siis diversiteeti heterogeensel maastikul(gamma- diversiteet). Homogeenne keskkond mingi keskkonna laik, milles on levinud meid huvitav kooslus. Liikide arv pindalaühikul. Gamma-diversiteet summaarne diversiteet, koosneb erinevatest laikudest. Beeta-diversiteet=gamma/alfa Beeta on seda suurem mida vähem on erinevates laikudes ühiseid liike. Kui igas
territooriumi suurus, isolatsioon. Saarte teooria (seoses isoleeritusega). Ajalugu ja vanus BM on suurim vanades ökosüsteemides. Troopilistes vihmametsades on pikka aega ja püsivalt arenenud elupaigad, mis võimaldasid liikide pikaajalist akumuleerumist. Seega ajafaktor on tugevasti seotud ökosüsteemide arengu järjepidevuse häirimisega. Geograafilised gradiendid laiuskraadi gradiendid (BM selge muutumine põhja-lõuna gradiendil oli esimene diversiteedi muster, mis loodusteadlaste tähelepanu pälvis, enamike organismirühmade puhul, eriti kuivamaataimede ja loomade puhul on mitmekesistu väikseim poolustel ja kõige suurem ekvaatoril), vertikaalsed diversiteedi gradiendid (absoluutse kõrguse gradient kõrguse kasvades väheneb diversiteet, sügavuse gradient sügavuse suunas jääb liike vähemaks, liikide arvu maksimum
t. tegemist on vanusest sõltumatu suremusega, A on õige. 17. Kuidas aitavad häiringud kaasa liigilise mitmekesisuse tekkimisele ja püsimisele: A. Takistavad konkurentsitasakaalu tekkimist (domineerimisvõimeliste liikide vohamist)? B. Tekitavad materjali loodusliku valiku jaoks? C. Kiirendavad liigitekke mehhanisme? D. Seovad atmosfäärist süsinikku? Tuletame meelde Paine’i katset meritähe Pisaster eemaldamisega ookeanilahest ja järgnenud diversiteedi kollapsit merekarpide koosluses. A on õige. 18. Liigisisese konkurentsi intensiivsus sõltub: A. Populatsioonitihedusest? B. Konkureeriva populatsiooni tihedusest? C. Populatsiooni keskmise liikme elumusest? D. Populatsiooni keskmise liikme paljunemisväärtusest? Konkurents on alati populatsioonitihedusest sõltuv, nii ka liigisisese konkurentsi korral. A on õige. Liigisisese konkurentsi korral meid naaberpopulatsioonid ei huvita. 19
Laiuskraadi gradiendiga korreleeruvad paljud klimaatilised faktorid, eluskoosluste produktiivsus, mitmed geoloogilis-ajaloolised protsessid jne. Tegemist on kompleksgradiendiga. Miks on on suurtel laiuskraadidel väiksem bioloogiline mitmekesisus?1)Füüsiline keskkond varieeruv (näiteks aastaajad)2)Organismid ei saa olla väga spetsialiseerunud 3)Keskkonnatingimuste suur varieeruvus võib viia kiirele väljasuremisele (näiteks üks halb talv).Vertikaalsed diversiteedi gradiendid: Absoluutse kõrguse gradient,Sügavuse gradient (meres).ISOLATSIOON V SAARELISUS: BM väheneb koos isolatsiooni suurenemisega. Saarteks peetakse ka mingi elupaiga laike suuremas maastikus, näiteks: mägede tipud isoleeritud alpiaasad, järved, tiigid, põllumajandusmaastikes paiknevad metsatukad ,rahvuspargid. Ökoloogilised faktorid (mustrid, raamid). Produktiivsus, Elupaiga heterogeensus ,Elupaiga komplekssus.
"Kuldsed langevarjurid" Diversiteetkõik see, mille poolest inimesed ühiskonnas või organisatsioonides erinevad ·Isiksuse tüüp iseloomust tulenevad eripärad ·Primaarne diversiteet omadused, mida ei ole võimalik muuta (sugu, vanus, rahvus) ·Sekundaarne diversiteet omadused, mis võivad muutuda (haridus, välimus, perekonnaseis) ·Organisatsiooniline diversiteet omadused, mis on seotud konkreetse töökeskkonnaga (töö sisu, tööstaaz, juhtimistasand) Diversiteedi juhtimine: ·Seda võib ignoreerida või JUHTIDA ·Diversiteet mõjub positiivselt äritegevusele ·Parem juurdepääs tööjõuturule kas on võimalik tõestada, et parim müügiesindaja on ... ·Kui töötaja isikupära arvestatakse, on ta pühendunum ·Erineva tagapõhjaga töötajad aitavad paremini mõista erinevate klientide vajadusi ·Stereotüpiseerimine Näide rakenatavusest Ühistegevuse tüüp Suhte staadium Meeldivuse Jaotusnorm Vahetatav ressurss
diskrimineerimist ehk käitumist, mille eesmärgiks on kahjustada mõne isiku võimalusi tema kuuluvuse tõttu teatavasse sotsiaal- demograafiliste tunnustega gruppi. Individuaalsed omadused näitavad inimese eeldusi ja võimeid tegevuses osalemiseks. Seda individuaalsete omaduste aspekti iseloomustab diversiteet2, mis ilmneb organisatsiooni liikmete nähtavate ja nähtamatute erinevuste koostoimes ja need omakorda tingivad eriilmelisi käitumismustreid. Diversiteedi mõiste võeti kasutusele USA-s 1960. aastatel ning organisatsioonilises kontekstis eeldatakse, et nende erinevuste teadlik rakendamine võib organisatsioonis luua keskkonna, mille eelisteks on mõtlemis- ja toimimisviiside paljusus, kusjuures igaüks tunneb ennast vajalikuna. See on suhteliselt idealistlik käsitlus, sest diversiteedi alli- kaid on niivõrd palju, et nende arvestamisel võivad kujuneda uued vastuolud. Diversiteedi allikateks on sotsiaal-demograafilised tun-
antisense promootori jne. Transkripti tasemel võivad sisestada alternatiivse polüA saidi, miRNA sidumissaidi, tekitada alternatiivset splaissingut introni säilitamise või eksoni skippingu’ga. • Alu-de eksoniseerumine – introonsed Alu-elemendid võivad tekitada mutatsiooni, mis tekitavad funktsionaalseid splaissimise saite. Võivad konverteeruda eksonitesse. • • Genoomi evolutsiooniline dünaamika, võrdlev genoomika: • Genoomi funktsionaalse diversiteedi allikad Uute valgu domeenide ja struktuuride tekkimine Olemasolevate valgu domeenide ja valgu perekondade laienemine ja divergents Horisontaalne geeniülekanne Alternatiivne splaissing RNA editing Posttranskriptsioonilised modifikatsioonid Regulatoorsed võrgustikud • • Susumu Ohno: DNA duplikatsioon kui põhimehhanism genoomi evolutsioonis; seda teooriat toetavad teadmised
Kui aga võtta vaikivate positsioonide keskmine evolutsiooni kiirus, siis on see üpris lähedane j -geenide keskmisele kiirusele. Kuivõrd me teame, et koodoni vaikivad positsioonid alluvad ülalnimetatud põhjustel valikule, siis peame oletama, et GT kõrval on valikul ka mingi osa pseudogeenide evolutsioonis. Mis ja kuidas - pole teada, sest vaid üliharvadel juhtudel on pseudogeenidele omistatud mingi roll. Päris selge on see näiteks lindude Ig’de komplekteerimisel, kus kasutatakse diversiteedi rikastamiseks üsna originaalsel viisil ära ka pseudogeene. Vaikivate ja koodoni omadusi mõjutavate positsioonide evolutsioonikiiruste vahe on ca 5- kordne - viimased on kiiremad. Kuidas seletada? Ilmne seletus kõlaks nii: LV on päris usinasti ametis selle nimel, et säilitada valkude primaarstruktuuri. Kas see on vastuolus NT’ga? Kindlasti mitte, kui eeldada, et spontaansed mutatsioonid on peaasjalikult kahjulikud. Ja selline eeldus on igati tõepärane.
etendada jne (nt visiit arsti juurde, kohtuistung, akadeemiline loeng jpt). Kultuuriantopoloogias on sarnases tähenduses kasutatud mõistet kultuurimustrid. Selle mõiste võttis kasutusele Ruth Benedict oma raamatus Patterns of Culture (1934), selleks et kirjeldada kultuuriliste artefaktide (s.h. sümbolite) spetsiifilist organiseeritust ja seost psühholoogiliste mustritega. Kultuurimustrid on olnud oluliseks mõisteks eri kultuuride võrdlemisel, kultuurilise diversiteedi uurimisel (igal kultuuril oma mustrid, ehkki on ka ühiseid mustreid). Kaasaegse psühholoogia ja sotsioloogia vaste kultuurimustritele on kollektiivsed või sotsiaalsed representatsioonid. Kollektiivsed representatsioonid - Émile Durkheim võtab selle mõiste kasutusele oma sotsioloogiateoorias. Kollektiivsed representatsioonid viitavad teatud sümbolitele, millel on teatud grupi või ühiskonna liikmete jaoks jagatud tähendus (nii intellektuaalne kui emotsionaalne)
annaabi.ee 
