33. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; 34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; 35. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; 36. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; 37. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; 38. Diversiteediindeksid: Simpsoni indeks (ehk dominantsuse indeks), Gini indeks, Simpsoni indeksi pöördväärtus, ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil; 39. Wallace'i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+
Suktsessiooniline aeg- primaarne sekundaarsele. Primaarne algab taimestamata pinnastikust. Sekundaarne- kasvab pärast hävingut. Evolutsiooniline aeg- kehtib suur printsiip- liike on juurde tulnud, mitte hävinenud. Taimedel on ressurisd jäänud samaks, loomadel on muutunud ainult kasutamine efektiivsemaks. 41.Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil (konspekt); Diversiteedi hindamine ja mõõtmine Kontsentreetume eelkõige võimalusele vaadelda mõlemat diversiteedi komponenti eraldi. Lihtsaim viis selle tegemiseks on kasutada graafilist meetodit ja joonistada välja nn dominantsuse diversiteedi mudel. X-teljele järjestatakse liigid ohtruse järjekorras. (ohtrus arvukus) esimene positsioon arvukaim liik, teine, kolmas, ... , s (kuni liigid osta saavad) x-telg mõõdab liikide logaritmitud ohtrust Igal liigil on oma logaritmiline ohtrus. Monotoonselt langev kunagi ei tõuse. 1) Kaks joonist liikide arvukuse kohta. Liikide arvukus väike, suur
korral. 32. Liikide arvu ja pindala seos; Diversiteet on seotud pindalaga, positiivselt logS=log c + log A, => S= c*A 2 A pindala logS liigirikkus log c konstant z sirge tõus Liikide arvu valem, mida kasutatakse graafikute tegemiseks: logS=log c+z*log A, S=cAz A pindala S liigirikkus C konstant 33. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; Diversiteedi seostumine kliimaga: · Parim kliimanäitaja, millega diversiteeti on suudetud siduda potentsiaalne evapotranspiratsioon ehk PET. Sõltub temperatuurist ja kiirgusest. Mida kõrgem temp ja kiirgus, seda suurem evaporatsioon. Sõltub ka sellest, kui palju on taimi. Evaporatsioon aurumine Transpiratsioon - vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri · Kontinentaalsus, mis võib olla kohati suhteliselt sõltumatu kliima keskmisest temperatuurist
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
37. Liigilise mitmekesisuse muutused koosluste suktsessiooni käigus (primaarne ja sekundaarne suktsessioon; konspekt); Primaarne suktsessioon kestab mõnisada kuni mõnituhat aastat. Alustatakse tühja koha pealt. Sekundaarne suktsessioon kõik sõltub objektist. Nt parasvöötme mets peale raiet ca 10 aastat liigirikkus suureneb paranenud valgustingimuste tõttu, siis hakkab vähenema, sest puud on kasvanud ja metsaalune on pimedam. Rohttaimed on sunnitud süsteemist lahkuma, toimub diversiteedi vähenemine. Puud kasvavad suureks, hakkavad surema, nende arvelt tekivad valguslaigud. Diversiteet hakkab jälle suurenema, kuni saavutab kliimaksi ca 100 aastat. 38. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; Loomariigis on kasv eksponentsiaalne, uusi taksoneid tuleb juurde kiirenevalt. Suured evolutsioonilised läbimurded ei ole mõjutanud vanu olijaid, areng on kiirenev.
väike, sest vähe taimi.) Keskkonna heterogeensus ökosüst. sisene varieeruvus, igaüks võib leida oma. Taimkate loob ruumi heterotroofidele. Taimkate heterogeensus seotud loomade, taimede, kalade liigirikkusega (positiivselt). 36. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; · Sessoonsed muudatused diversiteedis aastaajad; liikide rände arvelt liikide diversiteet muutub; aspektid näilised diversiteedi vaheldumised erinevad liigid elavad aktiivselt erinevatel ajaperioodidel; · Lühiajalised muutused (mõneaastased) van der Maareli karusselli hüpotees biokoosluses on taimed justkui lapsed karusellil, kus kõik tahavad karusellile, kuid pidevalt seal olla ei suuda (väsivad). Kumulatiivne diversiteet - ühel pindalaühikul elab rohkem taimi, kui ühe aasta jooksul välja paistab (erinevatel taimedel on erinevad puhkeperioodid). 37
Beeta-diversiteet=gamma/alfa Beeta on seda suurem mida vähem on erinevates laikudes ühiseid liike. Kui igas laigus on iseliigid siis on beeta võrdne laikude(koosluste) arvuga. Kui aga kõikides laikudes on samad liigid siis on beeta võrdne ühega. Beeta nimi on liigivahelduvus. Beeta näitab millise intensiivsusega keskkonna muutumine mõjutab koosluste liigilist koosseisu. Diversiteedi komponendid Taksonite arvu loetakse vaid üheks diversiteedi komponendiks. Joonis. Kaks metsatukka, mõlemas S=3 ehk kolm liiki mõlemas, ühes metsatukas 15 isendit. Esimeses metsatukas igat liiki puud on 5 tükki. Teises metsatukas 13 A liiki puud ja üks B ja üks C. Erinevate taksonite suhteliste ohtruste(esinemistõenäosuste) jaotus. Ühtlus(evenness, equitability) esimeses metsatukas ühtlus suur, teises väike. Ühtlus on madal kui dominantsus on suur. Diversiteedi hindamine ja mõõtmine Dominantsuse diversiteedi kõver. Joonis
territooriumi suurus, isolatsioon. Saarte teooria (seoses isoleeritusega). Ajalugu ja vanus BM on suurim vanades ökosüsteemides. Troopilistes vihmametsades on pikka aega ja püsivalt arenenud elupaigad, mis võimaldasid liikide pikaajalist akumuleerumist. Seega ajafaktor on tugevasti seotud ökosüsteemide arengu järjepidevuse häirimisega. Geograafilised gradiendid laiuskraadi gradiendid (BM selge muutumine põhja-lõuna gradiendil oli esimene diversiteedi muster, mis loodusteadlaste tähelepanu pälvis, enamike organismirühmade puhul, eriti kuivamaataimede ja loomade puhul on mitmekesistu väikseim poolustel ja kõige suurem ekvaatoril), vertikaalsed diversiteedi gradiendid (absoluutse kõrguse gradient kõrguse kasvades väheneb diversiteet, sügavuse gradient sügavuse suunas jääb liike vähemaks, liikide arvu maksimum
t. tegemist on vanusest sõltumatu suremusega, A on õige. 17. Kuidas aitavad häiringud kaasa liigilise mitmekesisuse tekkimisele ja püsimisele: A. Takistavad konkurentsitasakaalu tekkimist (domineerimisvõimeliste liikide vohamist)? B. Tekitavad materjali loodusliku valiku jaoks? C. Kiirendavad liigitekke mehhanisme? D. Seovad atmosfäärist süsinikku? Tuletame meelde Paine’i katset meritähe Pisaster eemaldamisega ookeanilahest ja järgnenud diversiteedi kollapsit merekarpide koosluses. A on õige. 18. Liigisisese konkurentsi intensiivsus sõltub: A. Populatsioonitihedusest? B. Konkureeriva populatsiooni tihedusest? C. Populatsiooni keskmise liikme elumusest? D. Populatsiooni keskmise liikme paljunemisväärtusest? Konkurents on alati populatsioonitihedusest sõltuv, nii ka liigisisese konkurentsi korral. A on õige. Liigisisese konkurentsi korral meid naaberpopulatsioonid ei huvita. 19
Laiuskraadi gradiendiga korreleeruvad paljud klimaatilised faktorid, eluskoosluste produktiivsus, mitmed geoloogilis-ajaloolised protsessid jne. Tegemist on kompleksgradiendiga. Miks on on suurtel laiuskraadidel väiksem bioloogiline mitmekesisus?1)Füüsiline keskkond varieeruv (näiteks aastaajad)2)Organismid ei saa olla väga spetsialiseerunud 3)Keskkonnatingimuste suur varieeruvus võib viia kiirele väljasuremisele (näiteks üks halb talv).Vertikaalsed diversiteedi gradiendid: Absoluutse kõrguse gradient,Sügavuse gradient (meres).ISOLATSIOON V SAARELISUS: BM väheneb koos isolatsiooni suurenemisega. Saarteks peetakse ka mingi elupaiga laike suuremas maastikus, näiteks: mägede tipud isoleeritud alpiaasad, järved, tiigid, põllumajandusmaastikes paiknevad metsatukad ,rahvuspargid. Ökoloogilised faktorid (mustrid, raamid). Produktiivsus, Elupaiga heterogeensus ,Elupaiga komplekssus.
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohase...
ilmneb organisatsiooni liikmete nähtavate ja nähtamatute erinevuste koostoimes ja need omakorda tingivad eriilmelisi käitumismustreid. Diversiteedi mõiste võeti kasutusele USA-s 1960. aastatel ning organisatsioonilises kontekstis eeldatakse, et nende erinevuste teadlik rakendamine võib organisatsioonis luua keskkonna, mille eelisteks on mõtlemis- ja toimimisviiside paljusus, kusjuures igaüks tunneb ennast vajalikuna. See on suhteliselt idealistlik käsitlus, sest diversiteedi alli- kaid on niivõrd palju, et nende arvestamisel võivad kujuneda uued vastuolud. Diversiteedi allikateks on sotsiaal-demograafilised tun- nused (nt organisatsiooniline positsioon, vanemate sotsiaalne staatus, sugu), väärtused (nt eelistatav ideoloogia) ja informatsioon (nt haridus, kogemused). Diskrimineerimise aluseks on hoiakud, et teatavate tunnustega inimene on teistest parem ning seda arusaama toetatakse organisatsiooni protseduuridega. Diskrimineerimise ilminguks võib
antisense promootori jne. Transkripti tasemel võivad sisestada alternatiivse polüA saidi, miRNA sidumissaidi, tekitada alternatiivset splaissingut introni säilitamise või eksoni skippingu’ga. • Alu-de eksoniseerumine – introonsed Alu-elemendid võivad tekitada mutatsiooni, mis tekitavad funktsionaalseid splaissimise saite. Võivad konverteeruda eksonitesse. • • Genoomi evolutsiooniline dünaamika, võrdlev genoomika: • Genoomi funktsionaalse diversiteedi allikad Uute valgu domeenide ja struktuuride tekkimine Olemasolevate valgu domeenide ja valgu perekondade laienemine ja divergents Horisontaalne geeniülekanne Alternatiivne splaissing RNA editing Posttranskriptsioonilised modifikatsioonid Regulatoorsed võrgustikud • • Susumu Ohno: DNA duplikatsioon kui põhimehhanism genoomi evolutsioonis; seda teooriat toetavad teadmised
Kui aga võtta vaikivate positsioonide keskmine evolutsiooni kiirus, siis on see üpris lähedane j -geenide keskmisele kiirusele. Kuivõrd me teame, et koodoni vaikivad positsioonid alluvad ülalnimetatud põhjustel valikule, siis peame oletama, et GT kõrval on valikul ka mingi osa pseudogeenide evolutsioonis. Mis ja kuidas - pole teada, sest vaid üliharvadel juhtudel on pseudogeenidele omistatud mingi roll. Päris selge on see näiteks lindude Ig’de komplekteerimisel, kus kasutatakse diversiteedi rikastamiseks üsna originaalsel viisil ära ka pseudogeene. Vaikivate ja koodoni omadusi mõjutavate positsioonide evolutsioonikiiruste vahe on ca 5- kordne - viimased on kiiremad. Kuidas seletada? Ilmne seletus kõlaks nii: LV on päris usinasti ametis selle nimel, et säilitada valkude primaarstruktuuri. Kas see on vastuolus NT’ga? Kindlasti mitte, kui eeldada, et spontaansed mutatsioonid on peaasjalikult kahjulikud. Ja selline eeldus on igati tõepärane.
etendada jne (nt visiit arsti juurde, kohtuistung, akadeemiline loeng jpt). Kultuuriantopoloogias on sarnases tähenduses kasutatud mõistet kultuurimustrid. Selle mõiste võttis kasutusele Ruth Benedict oma raamatus Patterns of Culture (1934), selleks et kirjeldada kultuuriliste artefaktide (s.h. sümbolite) spetsiifilist organiseeritust ja seost psühholoogiliste mustritega. Kultuurimustrid on olnud oluliseks mõisteks eri kultuuride võrdlemisel, kultuurilise diversiteedi uurimisel (igal kultuuril oma mustrid, ehkki on ka ühiseid mustreid). Kaasaegse psühholoogia ja sotsioloogia vaste kultuurimustritele on kollektiivsed või sotsiaalsed representatsioonid. Kollektiivsed representatsioonid - Émile Durkheim võtab selle mõiste kasutusele oma sotsioloogiateoorias. Kollektiivsed representatsioonid viitavad teatud sümbolitele, millel on teatud grupi või ühiskonna liikmete jaoks jagatud tähendus (nii intellektuaalne kui emotsionaalne)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
