*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murene...
Mineraalosa on suures ülekaalus (85-98% mullamassist), pärineb maakoort moodustavaist kivimeist ja on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele. Kivimeid, millest on moodustunud muld, nim mulla lähtekivimeiks. Kuigi orgaaniline osa on üsna väike on ta mulla aktiivseim komponent, mullatekke ja aerngu liikumapanev jõud ning lämmastikuallikas mullas. Orgaanilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastavate mineraalainete moodustumine. 9. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Mullatekkes on oluliseks lähtekivim ja selle omadused. Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel (füüsikaliste ja keemiliste protsesside kaudu). 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mulla geneetilisteks horisontideks nim taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunenud mulla kihte, mis erinevad üksteisest huumusesisalduse,
Mullastike hävimine ja kaitse. Arvestades asjaolu, et 2/5 maismaa pinnast on taimekasvuks liiga külm, kuiv, niiske või mägine, ning seda, et mullateke on ajaliselt väga pikk protsess, tuleks mulda käsitada mittetaastuva loodusvarana. Muldade hävimise peamised põhjused. · Vee erosioon (56%) · Tuule erosioon (28%) · Keemiline degradeerumine (12%) · Füüsikaline degradeerumine (4%) Veeerosioon § Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid ära. § Erosiooniprotsessi intensiivsuse järgi eristatakse geoloogilist ja kiirendatud erosiooni; viimane on põhjustatud inimtegevusest.
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on te...
Loomade ja taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa. Mullas elavad organismid segavad mulda ja eritavad mitmesuguseid aineid, mis muudavad mulla koostist. Mulla vanus- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks ning kujunevad mulla horisondid Inimtegevus- Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju Leetumine- Orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed, mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb mulla keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas. Kamardumine- Mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont
Tänu kõrgele bioloogilisele aktiivsusele toimub mustmuldades intensiivne mullasegamine. Lisaks vihmaussidele kaevavad ja segavad mulda rohked pisiimetajad, kes varjekohtade puuduse tõttu maapinnal otsivad peidupaika mullas. 5. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Aktiivne mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Võrreldes sademeteveega on sealne jõgede ja põhjavesi aga märksa soolasem. Kõrgest temperatuurist tingituna on auramine suur. Selle käigus toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Kõrge soolasisaldus nõuab taimedelt erilist kohastumist. Enamikul kultuurtaimedel see puudub. Sooldunud mullad on lihtsa ülesehitusega. Orgaanilise aine kuhjumise horisont (A) on
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 6. Iseloomusta mulla horisonte ja nende esinemist eri mulla profiilides. (1) Mulla pindmine kiht koosneb peamiselt taimejäänustest - varisenud lehtedest ja okstest
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
ÕHUVAENE JA SUURE VEESISALDUSEGA b. SOOJENEMISKIIRUS SUUREM VEESISALDUS AEGLUSTAB SOOJENEMIST 2. MULLAREAKT-SIOON MÕJUTAB TOITAINETE SISALDUST MULLAS a. ALUSELINE SOODUSTAB TOITAINETE KUHJUMIST MULLAS b. HAPPELINE SOODUSTAB LEETUMIST, TOITAINETE VÄLJAKANDUMIST MULLAST B. AEG MULLATEKE ON AEGLANE PROTSESS. SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLATEKE KIIREM. NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUL, VULKAANILISTEL ALADEL 1. MULLA PAKSUS PAKSEMAD MULLAD ON ROHTLATES, KUS NEED ON SAANUD KAUEM KUJUNEDA, NEID EI HÄVITANUD MANDRIJÄÄ 2. MULLA EHITUS VANEMATES MULDADES ON HORISONDID SELGEMALT VÄLJA KUJUNENUD C. RELJEEF MÕJUTAB VEE, SOOJUSE JA MULLAOSAKESTE JAOTUMIST 1. TASANE
huumushorisont aastaga, ei lase läbi uhtuda toitaineid. Pruunmullad Rohtlad Tasakaalustatud veereziim. Taimede lehevaris ja juures tekitavad õhurikka mulla, kus on rikkalik mullaelustik. Soojas kliimas toimub kiire lagunemine, aga vaid niiskuse korral. Suvel seiskub lagundamistegevus, tekib palju huumuseained kamardumine. Kõige sügavama huumusehorisondiga. Kaltsium ei leostu mullast välja. A B C Mustmullad Kõrbed ja poolkõrbed Mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe. Mullateke on võimalik jõgede ja järvede ääres. Auramisega ülekaalus veereziim. Mulla läbikuivamine ja vees lahustunud soolade kristalliseerumine. Aluseline muld. A vaevumärgatav B soolarikas C Sooldunud kõrbemullad Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on kestnud 2 miljonit aastat, ulatub kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske mineralisatsioon ja keemiline murenemine. Orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumust ei tekigi peaaegu
Vähene taimestik.Toimub gleistumine. Turvastumine. Okasmetsas-toimib läbiuhteline veereziim.Keerulise ehitusega mullad.Mullad on tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett läbilaskev. Koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Toimub leetumine. Rohtlas- tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad.Kamardumine.Soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule. Surnud orgaaniline aine laguneb kiiresti. Kõrbes-mullad on sooladerikkad. Aktiivne mullateke on võimalik seal,kus mullad saavad põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Auramine suur. Toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud mulla läbikuivamine. Vihmametsades-pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumust peaaegu ei teki. Puna- või kollamuldadeks. 15.Mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävitamist põhjustavad tegurid: Muldade erosioon-tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne
Tundravööndi mullad Maapind sügavalt läbikülmunud, tekkinud igikelts. Mullaprotsessid toimuvad ainult ülessulavas osas. Kuna bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust mullaõhus, siis mullateke on väga aeglane. Toimuvad gleistumine ja turvastumine. Okasmetsade mullad Läbiuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. Vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Mullapinnal on mitmekihiline kõduhorisont. Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad Huumushorisont puudub ja metsakõdule järgnevad kohe leet- Ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas tekivad paksu huumushorisondiga mustmullad.
MULD Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Ta on tekkinud eluslooduse ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla koostises on kivid, liiv, saviosakesed, huumus, samuti vesi ja õhk. Huumus on tumepruuni või musta värvusega viljakas aine, mis sisaldab taimedele vajalikke toitaineid. Poorides asub vesi ja õhk. Kogu mullas olevat vet taimed kasutada ei saa. Mullaõhus olevat hapnikku vajavad mullaorganismid ja taimede juured hingamiseks. Mullateke on pidev ja lakkamatu protsess. Muld hakkab tekkima siis kui selleks sobivale pinnale asuvad elama rohelised taimed ja teised organismid. Mullateket mõjutavad keskkonnatingimused: · Temperatuur · Organismid · Mulla vanus · Maapinna kuju · Inimtegevus · Veeolud 1 grammis mullas elab miljoneid mikroorganisme, kelle abil toimub taime- ja loomajäänuste kõdunemine ning huumuse teke. Ruljas keha, kooniline pea ja labidataolised esikäpad võimaldavad mutil mulla...
Kadakased karjamaad, paepealsed Aluskivimiks paekivi Mullakiht ca 20cm, viljakas Kõrge liigirikkus Loopealseid leidub Läänemere saartel (Gotlandil ja Ölandil Rootsis, Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja väiksematel saartel Eestis) ning Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal. Ökosüsteemi teenused Tugiteenused Varustusteenused Ainering Karjamaad loomadele Mullateke Ala mahetootmiseks Kultuuriteenused Fotosüntees Turism- Lääne-Eesti ja saarte Reguleerivad teenused tunnusmaastik Õhukvaliteedi parandamine Puhkamine, matkamine Süsinikuringe Pärandkultuuri kandja Taimede tolmlemine Teaduslike uuringute läbiviimine Loopealsete elus ja eluta osad
Tingimused, milles kuivad ja suure temp. niisked ja stabiilse temp ülekaalus kõikumisega alad alad Piirkond, kus ülekaalus nt, kõrbed, tundra Nt. vihmametsad, savannid Tähtsus tekivad setted tekivad setted mullateke mullateke muutub pinnamood. muutub pinnamood. Murenemise tähtsus looduses:, tekivad setted, muld muutub pinnamood, Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine.
muld-maapinna murenenud osa millel on viljakuse võime mulla tähtsus-viljakus(huumus),elupaik,taimed kinnituvad, hoiab niiskust e reguleerib kliimat,filter(põhjavee puhastaja), tootmisvahend(põllumajandus) koostis: elus osa-orgaaniline, vihmaussid,vbakterid,kakandid,lestad, saja(tuhande)jalgsed,seened jms eluta osa-anorgaaniline, a)vedel-mullavesi(lahtine,seotud,keemiliselt seotud) b)gaasiline-mullaõhk c)tahke e. mineraalne(mure materjal,kruus,liiv,savi,tolm) Koostise mahuline koostis: mineraalne osa(40%),Mulleõhk(kuiv muld 45%),Vee osakaal sõtub õhu osakaalust(15%) Mullateke: Kivimite purunemine (murenemine) on mullatekke alguseks. 1)füüsikaline murenemine-rabenemine tekib temp kõikumisel, väga intensiivne 2)keemiline murenemine-porsumine, vees lahustumine ja agessivsete lahuste teke, mis muudavad kivimite keemilist koostist (karst-kivimite lahust põhjavees, nt lubjakivi) ( porsumise tulemusena tekivadboksiit,kaoliin(valge savi) porsumi...
KORDAMINEMULD 1. Muld, selle kujunemine. Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. 3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Kliima Reljeef Lähtekivim Elustik(taimkatte tüübid) aeg 4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). Läbiuhtelinesademeid > auramist Tasakaalustatud vee resiim sademeid = auramist Auramise ülekaaluga vee resiim auramise ülekaaluga vee resiim 5. Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horison...
peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- · niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks · vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks · külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju Mullaprofiil on mulla läbilõige, kus saame ülevaate erinevatest mullahorisontidest. Mullahorisondid erinevad värvuse, tüseduse, tiheduse ja toitaineterikkuse poolest. Mullahorisondid ülalt alla: O orgaaniline kõduhorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest
soojenevad ja kuivavad mullal kasvav taimestik, kiiremini, põhja-poolsemad mis määrab omakorda aeglasemalt. Järskudelt aineringe, orgaanilise nõlvadelt kantakse mullakiht aine kogunemise ja nõlva jalamile mineraliseerumise vahekorra Mullatekketegurid · Taimede lagunemisel tekib · Külmas ja niiskes kliimas, mulla orgaaniline osa kus mullateke on aeglane, huumus, mis sisaldab on mullad tundlikud taimekasvuks vajalikke inimtegevusele. elemente nagu C, N, S ning Mullaomadusi seob endaga vett parandatakse niisutamise, · Aja jooksul mullakiht kuivenduse, väetamise ja pakseneb, vesi kannab aineid maaharimise abil. Vale mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida põlluharimine võib mullad
Vesi aurustub, soolad jäävad mulda. Maailma mullad 1) Tundra (CG-gleistunud lähtekivim, AT-toorhuumus) Madala temperatuur põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mullaprotsessid saavad toimuda vaid ülessulavas osas. Sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivadel, kõige vähem sulavad üles aga turvasmullad. Muld on pidevalt liigniiske, sest igikelts ei lase veel maa sisse minna ja urumine on väike. Tundravööndis on mullateke väga aeglane. Gleistumine Pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
Maailma mullad Maailma mullad Tundramullad Gleimullad, turvastunud gleimullad · Karmi kliima tõttu on mullateke väga aeglane. · Huumushorisont on väga õhuke (alla 10 cm). · Toimub orgaanilise aine puudulik lagunemine - turvastumine · Muld on pidevalt liigniiske ja seetõttu hapnikuvaene, toimub gleistumine, mille tulemusena tekivad mulda sinakad ja rohekad gleimineraalid. Gleimullad Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod
mullasisest bioloogilist aktiivsust. Organismid. Mullatekketeguritest on taimkate üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Mida rohkem on mullas biomassi, seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagunemiselvabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Inimtegevus. Arvestades asjaolu, et 2/5 maismaa pinnast on taimekasvuks liiga külm, kuiv, niiske või mägine, ning seda, et mullateke on ajaliselt väga pikk protsess, tuleks mulda käsitada mittetaastuva loodusvarana. Mullahorisondid Muld jaotuv erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. Sageli ei ole horisontide vahelised piirid selgelt eristatavad, sest üleminek toimub sujuvalt. A huumushorisont, kus toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogumine ja segunemine mineraalosaga
materjalidest. Vee ja orgaaniliste ainete rikas. Tuhavaene TURBAHORISONT (T) soomulla horisont. Muld põhjavee kõrge taseme tõttu suurema GELISTUNUD HORISONT (CG) osa aastast märg. Esineb õhupuudus. MAAILMAMULLAD TUNDRAVÖÖND Mullateke aeglane. Tüsedus alla 10cm. (tundra gleimuld, turvastunud gleimuld) Soostumine ja turvastumine. OKASMETS Keerukad mullad. Veereziim läbiuhteline. (kõduhorisont, väljauhtehorisont) Leetumine. LEHTMETS Ei teki tüsedat kõdukihti. Korralik huumus- (huumushorisont) horisont. Ei toimu väljauhtumist. Pastelse pruunika tooniga
Huumus on tekkinud väga pika aja jooksul mullas elavate bakterite ja seente kaasabil samuti ka taime- ja loomajäänuste kõdunemisel. Huumus on seega tekkinud lihtsamatest orgaanilistest ainetest sünteesiprotsesside tagajärjel. Mullahorisont ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad. Horisontide järjekord moodustab mullaprofiili. Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas
Mullateke Liisu Orav • Mullatekketegur on tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Vassil Dokutšajevi järgi kuuluvad mullatekketegurite hulka lähtekivim, kliima, reljeef, taim estik,loomastik, mulla vanus, samuti mulla- ja pinnavee veerežiim ning inimtegevus . Lähtekivim • Lähtekivim on kivimid ja mineraalid, mille murenemisel tekib mulla mineraalne osa. • See osa moodustab 60-90% mulla kaalust. • Lähtekivimist sõltuvad mulla füüsilised omadused – mulla vee- ja soojusrežiim. • Liivased mullad on kerged, nad on vee- ja toitainetevaesed ning õhurikkad; vesi liigub neist kiiresti läbi ja nad kiiresti soojendavad kevadel. • . Savised mullad on rasked mullad, nad on veerikkad ja õhuvaesed, toitainete sisaldus on suurem kui liivases mullas. • Need mullad takistavad vee liikumist ja soojenevad kevadel aeglaselt. • Lubjarikkad mullad on suure kaltsiumiioonide sisalduse tõttu väga viljaka...
Rahvastiku kasv ja negatiivsed mõjud Põhjus: hõrendavad freoonid · Kiire kasv Aafrikas, Ida- ja Kagu- külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, Aasias, Ladina-Ameerikas kõrgel lendavad lennukid · Toidupuudus (v.a arenenud riikides) Tagajärg: suureneb Maale langev · Immigrandid soojuskirguse hulk- kliima soojenemine, suureneb haiguste hulk · Linnastumine Lahendus: 1. Elamispinna puudus Lõhkuvad ained: juukselakid, deodorandid, 2. Kuritegevus õhuvärskendajad, kloororgaanilised 3. Jäätmete probleem ühendid 4. Vee reostus Happesademed 5. Küt...
mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess. Soostumine on pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest. Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks. 2. Füüsikaline - kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra. 3. Keemiline - palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid. 4. Passiivsed – mõju on aeglane, ilmneb pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. Aktiivsed – mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär , kliima, inimene. 5
1.tundravööndi m-aastaläbi niiske. Tekib turbahorisont, gleihorisont, igikelts(TCD) 2.okas-ja segametsade leetm-happelised, sademete hulk ületab aurumise, leetumispr(AEBCD) 3.lehtmetsade peenm-niiske/soe kl soodustab org.aine lagunemist-lehed(OAEBCD) 4.Rohtlate mustm-aurumine=sademed, org aine laguneb aeglaselt, taimedel enamus a-st puhkeper-mulda kuhjub org ainet, mida taimed ei kasut(ABCD) 5.poolkõrbe ja kõrbe hallmullad-aurumine ületab sademed, palju sooli, aluseline reakts, mullateke võimalik kõrgema põhjaveetasemega alal(ABCD) 6.Troopilised puna-ja kollam e ferraliitmullad-1-2mln a, 6-7m, soojas/niiskes kl keem murenemine, huumust ei ladestu mulda, kuhjub Fe ja Al oksiidid, mullal happeline reakts. Muldade degradeerumine-*sooldumine-ariidse kl alal. seda soodustab muldade kastmine. vesi maapinna sisse, lahustab soolasid, aurub maapinna peale, aurab, soolad jäävad järele. Toimub ka looduslikult *erosioon-toimub tänu põllumaj-le, metsandusele
Rohttaimede lehevarisest ja juurtest moodustub palju huumuseainet, mis on soodsaks keskkonnaks mullaelustikule. Aja jooksul kuhjub palju huumusainet ja moodustab paksu kihi, protsess aga kannab kamardumise nime. Rohtlates levivad mustmullad, mis moodustavad paksu, tumeda pealmise kihi, selle all on pruun sisseuhtekiht ja aluskivim. KÕRBEMULDADE TEKE Kõrbed levivad parasvöötme soojemas osas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes, kus on soe, poolkuiv või kuiv kliima. Mullateke toimub kohtades, kus on põhjavesi maapin- na lähedal või kasutatakse jõgede vett niisutamiseks. Kui lähtekivim on hästi lahustuv, siis on põhjavesi ja jõevesi mineraalainete rikas. Inten- siivse aurumise tulemusena kujunevad neil aladel sooldunud mullad. Neil on õhuke, vaevu eristatav huumusekiht, selle all paks, heledam, sooladerikas sisseuhtekiht ja aluskivim. Nõuab taimedelt erilist kohastumist, enamusele kultuurtaimedele sobimatu muld. VIHMAMETSADE MULDADE KUJUNEMINE
Lähtekivim,reljeef,aeg(mulla vanus). 14. Nimeta aktiivsed mullatekketegurid Kliima,organismid,inimtegevus. 15. Mida nimetatakse mullahorisontideks? Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. 16. Too näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Mullaomadused paranevad( niisutused, kuivendamine, maaharimine ja väetamine) Võib ka olla saastav toime. 17. Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? Karmis lähispolaarses kliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna külmumise ja igikeltsa tekke. 18. Mida tähendab muldade gleistumine? Külmunud mulla ülessulamise toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. 19. Miks on mustmullad väga viljakad? Kuna aastane sademete hulk on tasakaalus aurustumisega. 20. Miks on kõrbete mullad sooldunud?
korrapäratult. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. 7.Miks eristuvad kõrbemuldade horisondid ebaselgelt? Vastus. Kuna kõrbemullad on kuivad mullad, ja on heleda põhitooniga ja selletõttu on neid raske eristada. 8.Miks ulatuvad puna- ja kollamullad väga sügavale? Vastus. Kuna need asuvad piirkondades(nt. troopilised vihmametsad), kus mullateke on kestnud kõige kauem. 9.Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Vastus. Väheviljakad, sest neis on intensiivne keemiline murenemine, ja selle käigus tekib kaoliniitsavi, mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ning suurendab sellega toitainete kadu. Happelised, sest et muld rikastub eelneva pärast taimedele mitteolulise raua-ja alumiiniumoksiididega
Nt koduaed. Primaarne suktsessioon koosluste vahetus algab tühjalt kohalt nagu liivaluited, uus vulkaaniline pinnas, kaljud või jää alt vabanenud pinnas Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on mingil põhjusel (tuli, üleujutus, torm, metsaraie) hävinud Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad sisemised tegurid, nt pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid, nt kliima, maakerge, setete kuhjumine Kliimakskooslus püsivas olekus kooslused. See, mis jääb, ei muutu. Kliimakskooslus on väga aeglase arenguga kooslus. Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid, ei jõua kunagi kliimakskoosluseni.
Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodu...
See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. *Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. *Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. *Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 6. Iseloomusta mulla horisonte ja nende esinemist eri mullaprofiilides. 7. Selgita veereziimi mulla kujunemisele
Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad: · Savistumine peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraliseerumissaadused kuhjuvad horisondina tekkekohta; muld rikastub peene tolmu, ibe ning Fe- ja Al-ühenditega. · Lessiveerumine ibe ja tolm uhtub lagunemata allapoole. · Leetumine mulla mineraalosa laguneb huumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks, mis laskuva veega mullast eemalduvad. Tekib leet- e väljauhtehorisont. · Gleistumine mullateke toimub liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas. Tekivad sinakad või rohekad glei (rauaühendite) laigud, roosteplekid või gleihorisont. · Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast. Mullaviljakus on mulla võime varustada taime vajalike toiteelementidega, veega ja hapnikuga. Mulla looduslik viljakus oleneb peamiselt mulla koostisest, omadustest ja reziimidest (vee-, niiskus-, õhu-, soojus- ja toitereziim). Mulla
1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline
vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 4. Muldade jaotus lõimise (1. Liivmullad 2. Saviliivmullad 3.liivsavimullad 4. Savimullad ) ja mulla veereziimi alusel (1. Läbiuheteline 2.tasakaalustatud 3.auramise
Mõisted Biosfääri ala - ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuriorganisatsiooni (UNESCO) tunnustatud rahvusvahelise tähtsusega ala looduslike protsesside ja maastike säilitamiseks ning bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks. Elupaiga soodne seisund - elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida see oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas, selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodne. Elupaigatüüp - Euroopa Ühenduse tähtsusega loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaik, mis on oma loodusliku levila piires hävimisohus või millel on väike looduslik levila. Elupaik - ümbrusest looduslike tingimuste poolest erinev ala, mis sobib eluks teatud looma-, taime- või seeneliikidele. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide mitm...
MULD REET TUISK MÕISTED MULD – MAAPINNA PUDE KIHT, MILLE PEAMINE TUNNUS ON VILJAKUS VILJAKUS – MULLA VÕIME VARUSTADA TAIMI TOIT- AINETE, VEE JA ÕHUGA MULLA TÄHTSUS MULD ON ÜHENDUSLÜLI ELUSA JA ELUTA LOODUSE VAHEL TAIMEDELE KINNITUSPINNAS TAIMEDELE KASVUPINNAS LOODUSLIK FILTER ELUPAIK MULLAORGANISMIDELE OLULISIM TOOTMISVAHEND PÕLLU- MAJANDUSES. TAASTUV LOODUSVARA. TAGAB INIMESTELE TOIDUAINETE TOOTMISE MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID ORGAANILINE OSA HUUMUS SELGITA IGA KOOSTISOSA TÄHTSUST MULLA KOOSTIS ÕHK 25% ...
Suurte taimede juured ulatuvad harilikult sügavamale, sest pakuvad kaitset väljakitkumise ja ümberpuhumise vastu. c-horisont ehk lähtekivim on mineraalne lähtematerjal millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb jalaskub järjest sügavamale. aluskivim ehk gleidtunud lähtekivim. Seal on õhupuudus, redutseerimine. Ühesõnaga on mullateke pikka aega kestnud keerukate looduslike protsesside tulemus. Peamised kujundavad tegurid on kliima, muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim, maapinna reljeef, mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg ja mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks -- looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mulla pindmised horisondid
Kooslus sarnaste elutingimustega ja samal territooriumil elavad liigid. Ökosüsteem isereguleeruv ja arenev tervik, mille mood. omavahel seotud organismid koos ümbritseva keskkonnaga. 1) Kui Maal puuduks liigirikkus, siis ei saaks toimida ka evolutsioon. Erinevad toiduahelad puruneksid ja inimene, kes on praegu selle planeedi ülalhoidja, ei saaks enam millestki toituda. Ilma elurikkuseta ei toimi veeringe, aineringed, fotosüntees ja mullateke. 2) Elurikkuse tasemed : Liigirikkus - On kirjeldatud 1,5 miljonit eukarüootse liigi, arvatavasti on üle 10 milj. Prokarüootide liigiline mitmekesisus ei ole selge vähe uuritud. Geneetiline mitmekesisus Liigisisene mitmekesisus hõlmab pärilikke molekulaarseid erinevusi nii populatsiooni sees kui ka populatsioonide vahel. See tagab ka populatsiooni kohanemisvõime näiteks vastupidavuse haigustele. Kui
Mulla koostis Mulla teke Maailma mullad Mullatekkeprotsessid Muldade kaitse Muld on.... Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: Mullale on iseloomulikud: kindla seaduspärasusega mullaprofiili pindalaline levik mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Viljakus Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on
tundras Sooldumine: aurumine>sademete hulga, kõrbetes Ferralisatsioon: Muld rikastub raua- ja alumiiniumiühenditest, punamuld, savann, vihmametsades, viljatu muld sest need lähevad kohe ringlusesse Igikelts: pinnas ei sula täielikult üles Küsimused Väljauhtehorisont on valget värvi, see tekib liigniiskes keskkonnas Gleihorisont on sinakat värvi,tekib liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas Mille poolest sarnaneb ja erineb mullateke okasmetsas ja vihmametsas? Vihmametsades on ülekaalus keemiline murenemine, Okasmetsades on ülekaalus füüsikaline murenemine. Vihmametsades on paksem huumuskiht ja vanem muld. Mõlemas on leetumine.
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on mullateke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine, selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained
tähtedega. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad ja nendel on oluline koht muldade tundmisel ja eristamisel. 16.Too näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Ebaõige maaharimine,tallamine-> muldade tihenemine ehk vee ja õhu vähenemine, Valel ajal väetamine ja üleväetamine -> mullavee reostamine, mullaviljakuse vähenemine Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine Maavarade kaevandamine. 17.Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? Sest tundravööndis esinev liigne külmus, igikelts ja liigniiskus pärsivad mulla teket. 18.Mida tähendab muldade gleistumine? See on protsess tundravööndis ülessulanud mulla ja igikeltsa vahel, selle käigus saavad mikroorganismid vajaliku hapniku rauaühendite oksüdeerimisel (muld on sinakashall). 19.Miks on mustmullad väga viljakad? Mustmullad tekivad kus on sademete hulk on tasakaalus auramisega, selle tõttu tekivad tüsedad huumushorisondid. 20
Teiste organismide olemasolu ja iseloom Elupaiga häiringud nt põlengud Inimtegevus Inimtegevuse mõju ökosüsteemidele Otsene: Maakasutuse muutused Ehitus, katmine ja kaevandamine Põllumajandus ja metsandus ... Kaudne: Osooniaugud Happevihmad Ookeanide hapestumine Kliimamuutused Saaste / reostus (nt lähedalpaiknevalt alalt) ÖS teenuste tüübid Tugiteenused (supporting services) nn baasteenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad; Reguleerivad teenused (regulating services) teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamist; Varustusteenused (provisioning services) inimene saab ÖS-lt nt toiduna, veena, puidu jm materjalina Kultuuriteenused (cultural services) loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise kohaks ja uute teadmiste (n teaduse) allikaks KLIIMASOOJENEMINE
Kivimis olevate elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Porsumisel vabanevad toiteelemendid, mida taimed saavad kasutada, eriti intensiivne palavas ja niiskes kliimas. Murend- kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal, nt rahnud, kruus, liiv. Lähtekivim- pinnakatte sete, pealiskorra või harvemini aluskora kivim, millest ja millele on tekkinud muld. Selle omadustest sõltub mullateke, mulla omadused ja areng. Mulla mineraalosa- erineva suurusega kivimiosakesed Mineraliseerumine- orgaaniliste ühendite lagunemine anorgaanilisteks peamiselt bakterite ja mõnede seente toimel. Huumus- tumepruun või mustkeeruka koostisega mulla orgaaniliste ja nimeraalsete ühendite kompleks. Moodustab suurema osa mulla orgaanilistest ainetest; huumus koosneb peamiselt süsinikust, hapnikust ja vesinikust ning mulla produktiivsust määravatest lämmastiku- ja
Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
