D. Üle 100% maailma liikidest on parasiidid; Siin on ainus mõistuspärane väide B variandis. Kuivõrd päiskivi-liigid reeglina kuuluvad kõrgeimale troofilisele tasemele, on nende biomass tühine kuid mõju ökosüsteemiprotsessidele suur. 31. Kas obligatoorsuse-fakultatiivsuse skaalal on roheliste lehtedega robirohi (Rhinanthus spp.) ja silmarohi (Euphrasia spp.): A. Holoparasiidid? B. Stenoparasiidid? C. Parasitoidid? D. Hemiparasiidid? E. Laktoparasiidid? Poolparasiidid ehk hemiparasiidid saavad olla vaid rohelised taimed, kes on fotosünteesivõimelised. D on õige. 32. Milline teooria rõhutab pikaajaliste (evolutsiooniliste) ja suuremõõtmeliste (geograafiliste) protsesside olulisust mingi koosluse liigirikkuse kujunemisel? A. Deterministliku konkurentsitasakaalu teooria? B. Mittetasakaaluline käsitlus? C. Liigifondi teooria? D. Peremeesorganismide käsitlus?
Parasiit on elu vältes seotud 1 vôi mône peremeesorganismiga. Parasitoidid - tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) - munevad munad teise organismi muna vôi vastse sisse ja lôpuks sööb parasiit end sealt välja. Nekrotroofsed parasiidid - asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid - bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid (enamasti taimed ja seened). NB! Parasitismi vôib vahel käsitleda ka kommensalismina, sest parasiidi huvides on (peaks olema) ka peremeeslooma elushoidmine - arenenud parasiit. Puhas kasvukiirus: Rp = 1 - stabiilne (nakatunud organism nakatab elu jooksul veel ühe); Rp > 1 haigus levib; Rp >> 1 epideemia. Kasvukiirus sôltub: 1) L - aeg, mille jooksul peremees nakatub; 2)
Parasiit on elu vältes seotud 1 või mõne peremeesorganismiga. Parasitoidid tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) munevad munad teise organismi muna või vastse sisse ja lõpuks sööb parasiit end sealt välja. Nekrotroofsed parasiidid asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid, kes on võimelised elama ka ilma peremeesorganismita (enamasti taimed ja seened). NB! Parasitismi võib vahel käsitleda ka kommensalismina, sest parasiidi huvides on (peaks olema) ka peremeeslooma elushoidmine arenenud parasiit. Puhas kasvukiirus: Rp = 1 stabiilne (nakatunud organism nakatab elu jooksul veel ühe); Rp > 1 haigus levib; Rp >> 1 epideemia. Kasvukiirus sõltub: 1) L aeg, mille jooksul peremees nakatub;
Parasiidid jagunevad: · Mikroparasiidid üldiselt üherakulised või üldse rakutud olendid. Populatsiooni tihedust mõõdetakse nakatunud peremeesorganismide tihedusega · Makroparasiidid keha mõõtmeilt suurim on 8 m pikkune. Raitlill parasiidne lill. Hulkraksed. Parasiite saab liigitada ka selle järgi, kas parasiit on: · Obligatoorne ehk holoparasiidid saavad eksisteerida ainult parasiidina · Fakultatiivsed ehk hemiparasiidid suudavad eksisteerida ka muul moel kui parasiidina. Neid on suhteliselt vähe, peamiselt leiame hemiparasiite taimeriigis, nt robirohi, silmarohi, härghein. Neil on halb komme parasiteerida naabrite juurtel. Samas on neil olemas ka rohelised lehed ja saavad normaalselt hakkama ka parasiteerimata, kuid võtavad ikka naabritelt midagi juurde. Parasiidi kasvukiirust mõjutavad:
Seen saab taimel 4-20% C-st, taim saab vett ja mineraalaineid (eriti P, Zn, Mn, Cu) ning antibiootikume. Holoparasiid e. täisparasiidid klorofüllita taimed, millel puudub fotosünteesivôime. Täisparasiitide tunnused: haustorid, toitaineid hangitakse eelkôige floeemist, taimed klorofüllita, lehed redutseerunud (afüllia), juured redutseerunud (ariisia). Raflesia mycropylora vegetatiivsed organid pea täielikult redutseerunud, vaid hüüfe meenutavad niidid järel, ôis tohutu. Hemiparasiidid e. poolparasiidid fotosünteesivôimelised taimed, mis parasiteerivad teiste taimede peal, hankides vaid osa ressurssidest nende kudedest. Vôivad olla kas obligaatsed vôi fakultatiivsed parasiidid. Peremehelt 23 80% C-st. vôimelised iseseisvaks eluks, kuid kasv siis aeglasem; peremehega kahene suhe -konkurents (valgus) ja parasitism; ôhulôhede arv ja transpiratsioon väga kôrge, lehtede klorofüllisisaldus madal; peremeestaime kasv aeglustub (biomass väheneb kuni 30 korda).
Mikroparasiitide populatsiooni tihedust saab mõõta nakatunud peremeesorganismide tiheduse läbi. Makroparasiite saab loendada. Kõige suurem parasiit on 8m pikkune, elab kellegi ajus. Raitlill maailma suurim õiega parasiit. Rohkem kui 50% bioloogilistest liikidest on parasiidid. Parasitism on esimene interaktsioon, mis kahe organismi vahel tekib, mis aja jooksul liigub edasi kommensialismi poole ja sealt edasi mutualismini. Obligatoorsed ehk holoparasiidid ja fakultatiivsed ehk hemiparasiidid. Hemiparasiite lidub suhteliselt vähe ja kui siis taimeriigis. Näiteks robirohud, silmarohud, härgheinad. Parasiidi puhas kasvukiirus. Parasiidi levikulävi. Käib mikroparasiitide kohta. R0 - ühe isendi poolt toodetud suuküpseks saanud järglaste arv. Puhas kasvukiirus on ühe peremehe poolt nakatatud uute peremeeste arv elu jooksul. Kui R0=1 siis on populatsioon stabiilne. Kui R0 suurem 1, siis leviv, kui väiksem kui 1 siis taanduv. pC - levikulävi, see osa mis tuleb ..
Seen saab taimel 4-20% C-st, taim saab vett ja mineraalaineid (eriti P, Zn, Mn, Cu) ning antibiootikume. Holoparasiid e. täisparasiidid klorofüllita taimed, millel puudub fotosünteesivôime. Täisparasiitide tunnused: haustorid, toitaineid hangitakse eelkôige floeemist, taimed klorofüllita, lehed redutseerunud (afüllia), juured redutseerunud (ariisia). Raflesia mycropylora vegetatiivsed organid pea täielikult redutseerunud, vaid hüüfe meenutavad niidid järel, ôis tohutu. Hemiparasiidid e. poolparasiidid fotosünteesivôimelised taimed, mis parasiteerivad teiste taimede peal, hankides vaid osa ressurssidest nende kudedest. Vôivad olla kas obligaatsed vôi fakultatiivsed parasiidid. Peremehelt 23 80% C-st. vôimelised iseseisvaks eluks, kuid kasv siis aeglasem; peremehega kahene suhe -konkurents (valgus) ja parasitism; ôhulôhede arv ja transpiratsioon väga kôrge, lehtede klorofüllisisaldus madal; peremeestaime kasv aeglustub (biomass väheneb kuni 30 korda).
Parasiidid jagunevad: Mikroparasiidid üldiselt üherakulised või üldse rakutud olendid. (ehk ainuraksed või prokarüoodid) Populatsiooni tihedust mõõdetakse nakatunud peremeesorganismide tihedusega. Makroparasiidid keha mõõtmeilt on suurim parasiit 8m pikkune. Raitlill parasiidne lill. Hulkraksed. Parasiite saame klassifitseerida ka selle järgi, kas parasitism on Obligatoorsd - ehk holoparasiidid - saavad eksisteerida ainult parasiidina. Fakultatiivsed - ehk hemiparasiidid - suudavad eksisteerida ka muul moel kui parasiidina. Neid on suhteliselt vähe, peamiselt leiame hemiparasiite taimeriigis. Nt robirohi, silmarohi, härghein. Neil on halb komme parasiteerida naabrite juurtel. Samas on neil olemas ka rohelised lehed ja saavad normaalselt hakkama parasiteerimata, kuid võtavad ikka ka naabritelt midagi juurde Rnull (parasiidi kasvukiirus) sõltub kolmest tegurist: Aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks. Tähis: L Mida suurem aeg, seda suurem rnull
annaabi.ee 
