Sublimatsioon - M tahkest olekust gaasilisse või A gaasilisest tahkesse A üleminek T Evaporatsioon aurumine E Kondenseerumine A gaasilisest olekust D vedelasse üleminek U S Vee kolm olekut ja oleku muutustest vabanev või neelduv energia M
vedelikust läbi tema vaba pinna Kuidas aurumine toimub? Lahkuvad vedelikust osakesed, mille soojuskiirus on keskmisest suurem Jäävate osakeste kiirus langeb, siis ka temperatuur langeb Millest oleneb aurumise intensiivsus? Energia hulgast mis tuleb vastuvõetava pinnale Molekulide konsentratsiooni vahest (õhus ja vedelikus) Õhurõhu vahest Kus leiab aurumine aset? Peaaegu et kõikjal Taimedelt (transpiratsioon) Jää-, vee-, lume-, maapinnalt (evaporatsioon) Aurumine on tähtis osa veeringest Mis mõjutavad aurumist? Õhutemperatuur Õhurõhk Veeauru rõhk Päikesekiirgus Tuule kiirus Aluspinna iseloom Veekvaliteet (soolsus) Kuidas saab aurumist määrata? Aurumise kaudne mõõtmine- spetsiaalsed aurumismõõturid Veebilansi meetod Empiirilised valemid (Daltoni seadus) Energiabilansi meetod Daltoni seadus Sellega kirjeldadakse aurumise intensiivsust
kehatemperatuuri jahedas keskkonnas. · Naha verevarustus on organiseeritud nii, et see võimaldab (~ 8 korda) muuta soojuse äraandmist ümbritsevasse keskkonda. · Hingamisteedest antakse soojust ära vee aurumisega, samuti jahutab sissehingatav külm õhk ümbritsevaid kudesid. Soojuse äraandmiseks on 4 võimalust:soojuskiirgus ehk radiatsioon, konduktsioon, konvektsioon, aurumine ehk evaporatsioon. Soojuskiirgus on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele. Konduktsioon- Soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest. Konvektsioon- Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu
on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest)&konvektsioon (Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt) (20%), aurumine ehk evaporatsioon (Evaporatsioon eh vee aurumine naja ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetud soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub evaporatsioon.) (20%). 15. Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas? Kui organism satub sooja keskkonda on vaja kehatemeratuuri langetada- naha veresoonte
kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest)&konvektsioon (Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt) (20%), aurumine ehk evaporatsioon (Evaporatsioon eh vee aurumine naja ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetud soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub evaporatsioon.) (20%) Millised barjäärid takistavad patogeenide sissetungimist kehasse? Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid
meredest. Veeringe 4. Pinna äravool. Sademed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette (järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani. 5. Auramine. Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6. Kondensatsioon. Atmosfääriga kontaktis olles muundub veeaur jälle veeks ja muutub nähtavaks õhus. Seda nimetatakse pilvede tekkeks. Evaporatsioon ja transpiratsioon Evaporatsioon e. aurumine sõltub: 1) õhuniiskusest, 2) temperatuurist, 3) tuule kiirusest, 4) õhurõhust (langedes aurumine kiireneb), 5) mulla omadustest (lõimis, struktuur). Sademeid aurumisest rohkem humiidne kliima. Sademeid aurumisest vähem ariidne kliima. Evaporation the process by which water is converted from its liquid form to its vapor form. , . Evaporatsioon ja transpiratsioon Transpiratsioon vee reguleeritud auramine taimede
NPP aga ca 50% GPPS-t. 2. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus? A. Varjevärvus; B. Ere värvus; C. Mülleri mimikri; D. Bates’i mimikri; Händikäp-tunnus on kandjale kahjulik, ere värvus on seda kuna teeb saaklooma kiskjale kergesti märgatavaks. Seega on õige B. 3. Milline lause on õige? A. Primaarset produktsiooni troopilistes vihmametsades limiteerivad eelkõige vesi ja temperatuur; B. Maismaa kohal ületab evaporatsioon sademete hulga; C. Raske õppusel, kerge lahingus. Kaks esimest pakkumist (A ja B) on ilmselgelt valed. Vihmametsas on niiskust ja soojust küllaga, limiteerivateks teguriteks on PAR ja mulla mineraalained. Evaporatsioon jääb maismaal sademetele alla sest ookean „toidab” maismaad sademetega. Jääb üle C. 4. Kõrgsoos ehk rabas: A. Seotakse süsinikku rohkem kui hingamisel vabaneb? B. Seotakse süsinikku sama palju kui hingamisel vabaneb? C
S U D A E T A A M Veeringe M Evaporatsioon auramine A (eestikeelses erialakirjanduses: kitsamas tähenduses auramine mulla pinnalt A T Transpiratsioon aktiivne auramine taimede õhulõhedest E Evapotranspiratsioon A summaarne auramine mullalt ja taimedelt D U S Sademed, M
4. loeng Orgaanilised ühendid süsinikuühendid, elusorganismide elutegevuse käigus moodustuvad ja keerulise ehitusega Üle 70 bioelemendi, talituseks 27 Inimese põhibioelemendid ca. 97% - H, C, O, N, P, S Aineringe aine liikumine eluta loodusest elusasse loodusesse ja vastupidi Suletud aineringe (kadu ja juurdetulekud võrdsed) looduslikud ökosüsteemid Avatud aineringe (toiteained viiakse rohkem ära kui tagastatakse) põllumajandus Evaporatsioon aurumine maapinnalt Transpiratsioon aurumine taimedelt Evapotranspiratsioon summaarne aurumine Sublimatsioon tahkest olekust gaasilisse üleminek või vastupidi Kondenseerumine gaasilisest olekust vedelasse üleminek Vee ülesanded: Rakkude sisekeskkond Lahustumine, reaktsioonid Transport Jääkainete eemaldamine Termoregulaator
sügavuse ja moonduvad seal. Edasi võib moondekivim kas jõuda hiljem jälle Maa pinnale ja mureneda või sulada ning sattuda magma koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist aineringet köitavaks jõuks nii päike kui ka geotermilised protsessid. 63) Mis on evaporatsioon, transpiratsioon ja evapotranspiratsioon? Evaporatsioon ehk aurumine sõltub: õhuniiskusest, temperatuurist, tuule kiirusest, õhurõhust(langedes aurumine kiireneb), mulla omadustest(lõimis, struktuur). Sademeid rohkem kui aurub humiidne kliima. Sademeid vähem kui aurub ariidne kliima. Transpiratsioon vee reguleeritud aurumine taimede pinnalt, mille intensiivsus sõltub sellest, kui palju taimi hoiab oma õhulõhesid avatuna.
edasi merre või ookeani. 5.Auramine.Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6.Kondensatsioon. Atmosfääriga kontaktis olles muundub veeaur jälle veeks ja muutub nähtavaks õhus. Seda nimetatakse pilvede tekkeks. 50)Millied füüsikalised tegurid määravad sademete hulga? 51)Mis on evaporatsioon, transpiratsioon ja evapotranspiratsioon? Evaporatsioon ehk aurumine sõltub: õhuniiskusest, temperatuurist, tuule kiirusest, õhurõhust (langedes aurumine kiireneb), mulla omadustest (lõimis, struktuur). Sademeid rohkem kui aurub humiidne kliima. Sabemeid vähem kui aurub ariidne kliima. Transpiratsioon vee reguleeritud auramine taimede pinnalt, mille intensiivsus sõltub sellest, kui palju taim hoiab oma õhulõhesid avatuna.
püsiks enamvähem stabiilne. 13) Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett ehk u. 70%. Jaguneb: rakusisene vesi (67%), vereplasma (8%), rakkudevaheline keskkond (25 %). 14) Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus ehk radiatsioon; konduktsioon; konvektsioon; aurumine ehk evaporatsioon. 15) Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas? · Palavas keskkonnas - naha veresoonte laienemine; higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37°C; soojustekke pärssimine. · Külmas keskkonnas - naha veresoonte ahenemine; soojustekke suurenemine (lihasvärin, keemilise termoregulatsiooni aktivatsioon; türoksiinist tingitud pikema ajaline soojusproduktsiooni suurenemine
8 Veebilanss Joonis 8. Veebilansi tulemused · Kogu põllumassiivile lisandus modelleeritaval perioodil 3,49cm veekiht. · Vihmana lisandus 54,72cm veekiht. · Transpiratsioon oli 35,61cm ja evaporatsioon 5,95cm. Sademeid tuli nende summast tunduvalt rohkem ning osa vett juhiti ära mööda drenaazi. · Drenaaziga juhiti 3,73cm veekiht. 2. Mudeli tundlikuse analüüs Analüüsin, kuidas muutuvad mudeli tulemused, kui muuta alumise kihi Ksat-i 10% võrra. Ennem oli Ksat 2,23 valin uueks väärtuseks 2,45.
/ Ookeanid katavad ca 361,1 milj. km2, s.o. 70,8% maakera pinnast (510 milj. km2); kui ookeanide ja merede veemassid jaotuksid ühtlaselt üle maakera pinna, siis tekiks maailmameri, mille sügavus oleks 2400- 2500 m (ookeanide keskmine sügavus tänapäeval); 58% merepinnast paikneb alade kohal, mis on sügavamad kui 400 m. Hüdrosfääri osade vahel toimub veevahetus (veeringe). Statsionaarse oleku korral on sisenevad ja väljuvad veevood tasakaalus Evaporatsioon e. aurumine Evapotranspiratsioon evaporatsioon e. aurumine (maismaa pinnalt) + taimede hingamine (õhulõhede kaudu) vesi veeauruna atmosfääri Sublimatsioon üleminek tahkest faasist gaasilisse ilma vahepealse vedela faasita; jää veeaur Jää sulamine Kondensatsioon üleminek gaasilisest faasist vedelasse; veeaur vesi ( pilved) Sademed Vee maasse imbumine (infiltratsioon) Põhja- ja pinnavee äravool Veeaur satub atmosfääri merede ja ookeanide, maismaaveekogude, mulla ja
61) Kirjelda geoloogilise aineringe väikest tsüklit. Geoloogilise aineringe puhul eristatakse väikest ja suurt tsüklit. Väike tsükkel on settekivimite ring murenemine, edasikandumine, settimine, tihenemine ja taas settekivimeiks kivistumine. 62) Kirjelda geoloogilise aineringe suurt tsüklit. Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal. 63) Mis on evaporatsioon, transpiratsioon ja evapotranspiratsioon? 15 Evaporatsioon on aurumine. Transpiratsioon on vee reguleeritud auramine taimede pinnalt, mille intensiivsus sõltub sellest, kui palju taim hoiab oma õhulõhesid avatuna. Evapotranspiratsioon = evaporatsioon + transpiratsioon. 64) Millised füüsikalised tegurid määravad sademete hulga? Sademed Infiltratsioon Transpiratsioon Pinna äravool Auramine
lohkudesse, orgudess El nino on nähtus, mis seisneb Vaikse Ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatuvad üle maakera La nina on vastupidine nhtus, kus Vaikse Ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem Põhjustab Ameerika ranniku veelgi kuivemat ja külmemat kliimat Niiskus ja pilved Sublimatsioon - tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Evaporatsioon - aurumine Kondenseerumine - gaasilisest olekust vedelasse üleminek Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veearu. Vastavalt veeauru kahele olekule(küllastamata ja küllastatud) eristatakse ka küllastatud niiskust Absoluutne niiskus - ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduvaveeauru massi grammides Suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks nim. õhus oleva veeaur rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet väljendatuna%
Liikide arvu valem, mida kasutatakse graafikute tegemiseks: Log S= log c+ z*log A, S=cAz , A on pindala, S on liigrikkus, c on konstant. 36.Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur; konspekt); Diversiteedi seostumine kliimaga: 1. Parim kliimanäitaja, millega diversiteeti on suudetud siduda - potentsiaalne evapotranspiratsioon ehk PET. Sõltub temperatuurist ja kiirgusest. Mida kõrgem temperatuur ja kiirgus, seda suurem evaporatsioon. Sõltub ka sellest, kui palju on taimi. Evaporatsioon-aurumine, transpiratsioon vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri 2. Teine oluline kliimanäitaja on kontinentaalsus, mis võib olla kohati suhteliselt sõltumatu kliima keskmisest temperatuurist. Mida suurem kontinentaalsus (suur temperatuurierinevus), seda vähem liike on sinna kohastunud. 3. Kolmandaks võib lugeda heterogeensust. (sünonüüm varieeruvusega). Kui keskkond on
Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning reljeef pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga. Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid jõesänge. 5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid? Jõeterrassid on jäänukid kunagistest lammidest. Kui suudmeveekogu veetase alaneb, siis intensiivse põhjaerosiooni tulemusel kujundab jõgi uue, madalama lammitasandi. Jäänukid kunagistest lammidest säilivad oru veerudel terrassid Lühivastused (1-2p): 1. Mis on evaporatsioon? Evaporatsioon (kitsamas tähenduses) on aurumine vee, maa või jää pinnalt. 2. Mis on transpiratsioon? Transpiratsioon on aktiivne aurumine taimede õhulõhedest. 3. Mis on evapotranspiratsioon? Evapotranspiratsioon on summaarne aurumine aluspinnalt ja taimedelt. 4. Mis on valgla e valgala? Valgla e valgala on ala, kust n jõgi või järv saab oma vee (n Emajõe valgla, Peipsi järve valgla jne). Valgla piir kulgeb valglat ümbritsevatel kõrgematel aladel, mis on veelahkmeks.
Imendumine-molekulaar-ja hapnikku ei ole mullas C6H12O6 -> 3CO2 tsükliliste fragmentide olemasolu kapillaarjõudude toimel.Filtratsioon- +3CH4(metaan) org.aine->Org.happed- HUUMUSAINED-erinevad koostise ja omad gravitatsioonijõudude mõjul.Vee aurumine C2H4(etüleen) Mulla soojusreziim-taimedes kõrgmolekulaarsete lämmastikku sisaldavate org mullast e. Evaporatsioon(kadu) on kulgevad protsessid-igale kultuurile ainete segu 1)HUMIINHAPPED-must kristalne mõjutatud:mulla ja õhu niiskusest,tep, mulla erinevalt.idanemise algus 0,5...2 kraadi. pulber,leelismetalliga(K,Na) annavad kergesti lasuvustihedusest Soojusenergaia allikad: 1)päikeseenargia-päike
veepinnaga mõjuvad molkeulidevahelised jõud. Veeringe Magevees 70% on jää või lumi ja jäääb joogiveest välja. Liustikud sulavad ja sulvaad ookeiani. Põhjavesi on 30% ja sobib joogiveeks, aga on keeruline kätte saada. Tartu all on 5 põhjavee kihti, erinevate maitseomadustega. Põhjaveekihtides toimub ka liikumine, jõuab allikate või käbi mingite aukude kaudu maapinnale, aga see võib aega võtta kuni kümme aastat. Evaporatsioon aurumine mulla pinnalt Transpiratsioon aktiivne aurumine taimede õhulõhedest Evapotranspiratsioon summarne aurumine mullalt ja taimedelt Sublimatsioon tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Kondenseerumine vedelast olekust gaasilisse või gaasilisest vedelasse üleminek' Aineringe Meil on erinevad sorti kivimid, nt setetkivimid, raskusjõu abil settivad üksteise
logS=log c+z*log A, S=cAz A pindala S liigirikkus C konstant 33. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; Diversiteedi seostumine kliimaga: · Parim kliimanäitaja, millega diversiteeti on suudetud siduda potentsiaalne evapotranspiratsioon ehk PET. Sõltub temperatuurist ja kiirgusest. Mida kõrgem temp ja kiirgus, seda suurem evaporatsioon. Sõltub ka sellest, kui palju on taimi. Evaporatsioon aurumine Transpiratsioon - vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri · Kontinentaalsus, mis võib olla kohati suhteliselt sõltumatu kliima keskmisest temperatuurist. Mida suurem on kontinentaalsus (suur temperatuuri erinevus), seda vähem liike on sinna kohastunud. · Heterogeensus (sünonüüm varieeruvusega) - kui keskkond on vaheldusrikas, siis elab seal rohkem liike 34
La Nina- Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab rannikul veelgi kuivemat ja külmemat kliimat Atmosfääri front- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel( külm ja soe või kuum ja niiske) Tsüklon ehk madalrõhkkond- ümbritsevast atm madalama õhurõhuga ala Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Evaporatsioon- aurumine Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek Õhuniiskus- õhus leiduv veeaur Absoluutne niiskus- 1 m3 niiskes õhus leiduva veeauru mass grammides Suhteline ehk relatiivne niiskus- õhus oleva veeauru rõhu ja samal temp õhku küllastava veeauru rõhu suhet % Eriniiskus- ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse Kastepunkt- temp, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga
2) Laskuv vool e. assimilatsioonivool Laskuva vooluga suunatakse taime maapealsetes osades moodustunud orgaanilised ühendid (eelkõige fotosünteesil tekkinud suhkrud) taime teistesse osadesse. Mida intensiivsem on fotosüntees, seda kiirem on ka laskuv vool. Vesi koos orgaaniliste ühenditega liigub floeemi e. niine sõeltorude kaudu allapoole. Transpiratsiooniks nimetatakse vee aurumist taime lehtedest välisõhku. Erinevalt tavalisest auramisest (evaporatsioon, näiteks veekogu pinnalt ) on õhulõhede kaudu toimuv protsess taime poolt reguleeritav. Transpiratsioon: õhulõhede kaudu toimuvat transpiratsioon moodustab 90%; kutikulaarne transpiratsioon 10 %, see on suurem noortel lehtedel. Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust, mille vahele jääb ava. Õhulõhede sulgumine/avanemine on oma olemuselt turgorliikumised, s.o. määratud sulgrakkude vee sisalduse poolt
kuiv suvi, viljakad mullad( stepp, preeria) Mereline läänerannikukliima sademeid palju, talved pehmed Niiske kontonentaalne kliima muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem, eesti kliima, Boreaalsete metsade kliima pikk külm talv, lühike jahe suvi, temp. Ampl. Suur, esineb igikelts, Tundra lühike külm suvi, pikk talv, sademeid vähe Liustikukliima õhutemp madal, Maasääred setted kuhjunud poolsaarte otsa. Nt purekkani neem Evaporatsioon aurumine Transpiratsioon aktiivne aurumine taimede õhulõhest Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Õhumasside Liikumine on läänest itta, suurenenud on tsüklonite osakaal . Mõjutab NAO indeks, kui positiivne, siis on pehme ja vihmane talv, negatiivne NAO indeks toob külma ja karmi talve. NAO indeks Kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist islandi
sublimatsioonikõver FAASI MUUTUSED Tahke vedel: sulamine ja vedel tahke: tahkumine ·Toimub temperatuuril, mida nim. sulamispunktiks ·Temperatuur ei muutu 6 Tahke gaas: sublimatsioon ja gaas tahke: depositsioon Vedelik gaas: aurustumine ja gaas vedelik: kondensatsioon ·Toimub temperatuuril, mida nim. keemispunktiks/kondensatsioonipunktiks · Temperatuur ei muutu Aurustumine (keemine), aurumine (evaporatsioon): -keemine toimub keemispunktis aurustumiskõveral kogu ruumala ulatuses. Vajab lisaenergiat. -Aurustumine saab toimuda ka keemispunktist madalamal temperatuuril keha pinnalt. Võtab energia keskkonnast. VEE OLEKUDIAGRAMM Faasi muutus sõltub temperatuurist ja rõhust. A-kolmikpunkt;E-kriitiline punkt ·Üleminekul ühest faasist teise neeldub või vabaneb energiat latentne soojus ·Jää sulamiseks vajalik energia atmosfääri rõhul on 333 kJ/kg
Vesi uuristab osasid kaldaid ja teisi setitab mille tagajärjel tekivad looked. Kalda osa mida jõgi uuristab nimetatakse põrkeveeruks. Kalda osa, kus jõevool on aeglasem ja setted ladestuvad nimetatakse laugveeruks 5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid? Jõeterrassid - jäänukid kunagistest lammidest Kui erosioonibaas (e suudmeveekogu veetase) alaneb, siis intensiivistub põhjaerosioon. Jõgi lõikub sügavamale ja kujundab uue, madalama lammitasandi. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on evaporatsioon? Evaporatsioon (kitsamas tähenduses) on aurumine vee, maa või jää pinnalt. 2. Mis on transpiratsioon? Transpiratsioon on aktiivne aurumine taimede õhulõhedest. 3. Mis on evapotranspiratsioon? Evapotranspiratsioon on summaarne aurumine aluspinnalt ja taimedelt. 4. Mis on valgla e valgala? Valgla e valgala on ala, kust n jõgi või järv saab oma vee (n Emajõe valgla, Peipsi järve valgla jne). Valgla piir kulgeb valglat ümbritsevatel kõrgematel aladel, mis on veelahkmeks. 5
Vesi aitab toitaineid laiali kanda transpiratsioonile aitab kaasa. Veeläbilaskuvus - võime juhtida vett ülemistest kihtidest alumistese Veeläbilaskvus sõltub mulla mehhaanilisest koostisest, niiskussisaldusest , struktuurist, lasuvustihedusest. Hea veeläbilaskvus on üle 150, keskmine 50-150 ja halb alla 50 mm/tunnis. Imendumine toimub molekulaar-ja kapillaarjõudude toimel.Filtratsioon - gravitatsioonijõudude mõjul. Vee aurumine mullast e. Evaporatsioon(kadu) on mõjutatud mulla ja õhu niiskusest,temperatuur, mulla lasuvustihedusest õhurõhust,tuulest,reljeefist,värvusest,taimkatte olemasolust (veega küllastunud mullast aurub rohkem kui vabalt veepinnalt) • Mulla veere mullast. VEELIIGID MULLAS: 1)keemiliselt seotud vesi:a)konstitutsiooniline vesi,vabaneb 150-200 kraadi juures
mehaanilise väljakande tulemusel. 4. Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist? Maalihe on nõlval asuva settekeha või pinnaseploki paigast liikumine. Maalihe toimub kui raskusjõud ületab settekihtide vahelise hõõrdejõu. Soodustab: kivimikihtide kallakus nõlva suhtes; kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all; vett mitteläbilaskvate setete (savi) lamamine vett läbilaskvate sete (liiv) all Veeringe, jõed Lühivastused (1-2p): 1. Mis on evaporatsioon? Aurumine vee, maa või jää pinnalt. 2. Mis on transpiratsioon? Aktiivne aurumine taimede õhulõhedest 3. Mis on evapotranspiratsioon? Summaarne aurumine mullalt ja taimedelt 4. Mis on valgla e valgala? Ala, kust jõgi või järv saab oma vee 5. Mis on jõe lang? Mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe 6. Mis on voolu kiirus? Pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis 7. Mis on vooluhulk? Vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus 8. Mis on äravool
HÜRDOLOOGIA Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek. Evaporatsioon- aurumine. Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM -1- VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine
tõstmiseks enne kristall. Kasut. ka kõrge kontsentratsiooniga radioaktiivsete vete puhul. Tehn.-majand. paremaks on mitmeastmelised vaakuumaurutusseadmed. Esimesse astmesse antakse värsket auru, mille tulemusena aurustuv vesi (sekundaaraur) juhitakse teise astmesse jne. koosneb 3...5 astmest, kus rõhk ja vedeliku keemistemp järjest vähenevad. Kasutatakse otsevooluline, vastuvooluline või paralleeltoitega seadmeid. Evaporatsioon- küllastunud veeauru läbijuhtimises lenduvaid ühendeid sisaldavast reoveest. Lenduvad ained eralduvad koos auruga, mis juhitakse edasi läbi soojendatud (kuni 100C) neeldumislahuse, kus aur regenereerub. Evaporatsiooniseade koosneb tavaliselt kahest vastuvoolulisest täidiskolonnist, protsess toimub pidevalt. Kasutatakse fenoolide eraldamiseks madalate kontsentratsioonide korral ( 100-200 mg/l). Põletamine- Kasutatakse vaid erandjuhtudel. Et reovett põletada lisakütuseta peab nende
1) Soolsus: organismid ei saa hakkama (enamasti?) ilma soolata, kuid juba madal kuni môôdukas soolsus, vôimaldab neil vôrdselt hästi areneda. Liigne soolsus kahjulik. 2) Temperatuur: ka väikesed kôikumised tähtsad, sest valdav osa organismidest on eksotermsed, ega saa ise endale sooja toota; va linnud ja imetajad. Soojuse allikad: otsene päikese kiirgus, hajunud ja peegeldunud kiirgus, kiirgusvahetus, konvektsioon, soojusülekanne e. konduktsioon. Soojuse kadu: evaporatsioon, kiirgusvahetus, konduktsioon, konvektsioon, kiirguse peegeldumine. Kohastumused ektreemsetel temperatuuridel: surm, paremate päevade ootamine, ainevahetuse muutmine. Rohutirtsu arengu ja temperatuuri seos: 20C0 - 17,5 päeva, 30C0 - 5 päeva, 16C0 - lävi temperatuur. Kraadpäev - päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva). Ekstreemumid: Vees - Pyralictum Occultum, optimum 105C0; Maismaal: California Death Valley's lehtede sise temp. 45C0.
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt
1) Soolsus: organismid ei saa hakkama (enamasti?) ilma soolata, kuid juba madal kuni mõõdukas soolsus, võimaldab neil võrdselt hästi areneda. Liigne soolsus kahjulik. 2) Temperatuur: ka väikesed kõikumised tähtsad, sest valdav osa organismidest on eksotermsed, ega saa ise endale sooja toota; va linnud ja imetajad. Soojuse allikad: otsene päikesekiirgus, hajunud ja peegeldunud kiirgus, kiirgusvahetus, konvektsioon, soojusülekanne e. konduktsioon. Soojuse kadu: evaporatsioon (vee aurumine), kiirgusvahetus, konduktsioon (soojusvahetus, soojusülekanne), konvektsioon(soojusliikumine, mis tekib temp erinevustest), kiirguse peegeldumine. Kohastumused ektreemsetel temperatuuridel: surm, paremate päevade ootamine, ainevahetuse muutmine. Rohutirtsu arengu ja temperatuuri seos: 20C0 17,5 päeva, 30C0 5 päeva, 16C0 lävi temperatuur. Kraadpäev päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva).
Maakera liikide arvu puhul pole seos lineaarne. (Mandril monotoonne pindala hõlmab kogu ala, ei saa graafikule osasid liike mitte märkida. Saartel ei pruugi olla monotoonne kui ühel saarel on tulekahju, kaovad sealt liigid ära ja graafik teeb kumeruse.) 35. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega PET - potentsiaalne evapotranspiratsioon (evaporatsioon - aurumine + transpiratsioon - vee transport mullast atmosfääri läbi taimede) näitab, millises koguses vett potentsiaalselt mingis ökosüst. mullast atmosfääri suundub. Aurumine seda suurem mida rohkem vett ja soojust. Transpiratsioon suurem, mida rohkem vett, taimi ja soojust. (Kõrbes evaporat. väike, sest vett vähe ja ka transpir. väike, sest vähe taimi.) Keskkonna heterogeensus ökosüst. sisene varieeruvus, igaüks võib leida oma
Log S = C + Z logA S = CAZ C- organismi omane muutuja; Z- saarele või maismaale omane koefitsent (maismaa Z=0,09; saarel Z= 0,30); A- area, piirkond Uusi liike otsides tuleb uurida hajusalt, erinevatelt tükkidelt. Globaalses skaalas S=CA Z enam ei kehti, see pigem regionaalne. 35. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; Küürselg-kõver (hump-backed curve); PET potentsiaalne evapotranspiratsioon. Evaporatsioon vee aurumine, transpiratsioon vee liikumine mullast läbi taimede atmosfääri. Kaks protsessi kokkuvõttes kui palju aasta jooksul vett atmosfääri paisatakse. Hea disversiteedi ennustaja, soodsamas kliimas rohkem asustajaid. PET sõltub põhjaveest, temperatuurist, sademetest. Kontinentaalne vs mereline kliima. Kontinentaalses kliimas suured temperatuuri kõikumised, mida enamus liike ei talu. Keskkonna ruumiline heterogeensus Mida muutlikum keskkond, seda rohkem liike seda
Atmosfääri ülipiirile saabub seda 2. Soojus. Kiirgus Veest auruks – aurustumine igas sekundis 342 dšauli (evaporatsioon) Energia, temperatuur, soojus. Nähtava valguse hajumine. Aurust veeks – kondenseerumine Atmosfääri “aken” Kui näeme taevas valget optilist nähtust,
Õhuniiskus sõltub sellest,kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal 34. Troopilised tsüklonid Troopiline tsüklon on väikestel laiuskraadidel esineb tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad ja üleujutused. Enamasti formeeruvad sooja ookeani vee kohal . Väiksemad kui parasvöötme õhumassid. Põhja-Ameerikas orkaan. Aasias taifuun. Lõuna poolkeral, India ookeanis troopilised tsüklonid 35. Veeringe Evaporatsioon auramine, kitsamas tähenduses auramine mulla pealt Transpiratsioon aktiivne auramine taimede õhulõhedest Evapotranspiratsioon summarne auramine mullalt ja taimedelt Auramine toimub meredelt ja maapinnalt. Siis tekivad pilved ja siis tulevad sademed. Vesi imbub maapinda. 36. Vee liigid Riimvesi e soolakas vesi 0,5-18prom (Mere-ja jõevee segunemisalad) Magevesi, soolsus on väiksem kui 0,5prom
külma ning toitaineterikka vee ookeanisügavustest ülespoole liikumise, mis muudab Vaikse ookeani idaosa heaks kalastuspiirkonnaks. El Niño korral muutub olukord vastupidiseks. Püsivad läänekaartetuuled toovad Lõuna-Ameerika läänerannikule sooja ning toitainetevaese vee, mille tõttu kaovad kalad ning kliima muutub pool maailmas NIISKUS JA PILVED sublimatsioon – tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek evaporatsioon – aurumine kondenseerumine – gaasilisest olekust vedelasse üleminek õhuniiskus – õhus leiduv veeaur. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja küllastatud) eristatakse ka küllastamata ja küllastunud niiskust absoluutne niiskus – ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru mass grammides (g/m3) suhteline e. relatiivne niiskus – õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril
Siis on füsioloogiliselt mõistlik viia kehatemperatuur nii madalale kui võimalik. Nt: nahkhiired ja pingviinid. Pingviinide jalad on külmad, et nad ei sulataks lund ja ei tekiks jääkamakaid jalgade ümber. KONN: POIKOTERMILISE LOOMA MUDEL. Konna kehatemperatuuri mõjutavad 9 ökoloogilist, teineteisest sõltumatut faktorit. Soojus tuleb: 1. Hajus päikesekiirgus 2. Otsene päikerekiirgus 3. Peegeldunud päikesekiirgus Konna jahutavad: 4. Tagasikiirgus 5. Evaporatsioon Tuleb või läheb, vastavalt temperatuuride erinevusele: 6. Konvektsioonne soojusvahetus – Temperatuurid püüavad ühtlustuda, TD II seadus 7. Soojusvahetus teiste objektidega 8. Soojusvahetud maapinnaga 9. Soojusvahetus teiste organismidega – Karjas on kiirgusvahetus väga oluline. 15 Organismide paljunemise Ühe rohutirtsu sõltuvus areng
kiirus langeb, see väljendub temperatuuri languses. Aurumise intensiivsus oleneb: energia hulgast, mis langeb vastuvõetava pinnale vee molekulide kontsentratsioonide vahest (õhus ja vedelikus) õhurõhu vahest Aurumine leiab aset kõikjal – veepinnalt, maapinnalt, taimedelt (transpiratsioon), lume pinnalt. Aurumine erinevatelt aluspindadelt on erinev. Sublimeerumine - jää ja lume aurumine Evaporatsioon – aurumine maa, vee või lume pinnalt Transpiratsioon – aurumine taimede kaudu Evapotranspiratsioon – maapinnalt toimuv kogu summaarne aurumine : evaportatsioon + transpiratsioon Potentsiaalne evapotranspiratsioon – evapotranspiratsioon taimestikuga alalt, mis on küllastunud veega – vee puudujääk ei mõjuta aurumist Potentsiaalne aurumine – vabast veest toimuv aurumine. Sõltub ka mullavee sisaldusest, mulla tüübist ja taimkatte vormist. Aurumist mõjutavad:
annaabi.ee 
