lehtede atmosfääri). Teine oluline kliimanäitaja on kontinentaalsus. Seda on mõistlik hinnata selle järgi, kui suured on aasta temperatuuri kõikumised. Mida suurem on kontinentaalsus seda vähem liike on sinna kohastunud. Kolmas parameeter on keskkonna heterogeensus, mida saab mõõta mingi indeksiga. Neljas keskkonnaomadus, mida tihti seostatakse diversiteediga. P. Grime'i kõverad e hump-backed curve ehk küüruga kõverad. Diversiteet on seotud produktiivsusega nii et ta on maksimaalne mingi keskmise või väikese produktiivsuse korral. Diversiteet on seotud pindalaga. log S=log c + z*log A järelikult S=cAZ S-liigirikkus A-pindala z-konstant Üksteist hõlmavad ja laiali pillutud proovipinnad. Selleks et leida võimalikult palju eri liike looduses, tuleb vaadelda võimalikult palju väikse pindalaga proovipindu. Diversiteet ja aeg. 1. Sesoonsed muutused diversiteedis. Aspektid parasvöötme taimekooslustes
33.Liikide arvu varieerumine absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil (konspekt); No seda vastust ma ei leidnud. Võtke loogiliselt :D kui sügav on, siis on vähem liike, kõrgemal ka. No himaalajas ei ole ju mitte sittagi suht :D ja mariaani süvikus ka mitte :D mingid bakterid ja arhed heal juhul. 34.Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt (konspekt); Poolsaare-lahe efekt Maismaa puhul väheneb mitmekesisus (diversiteet) lahesopi ja/või poolsaare otsa suunas. Poolsaare tippu migreerumiseks on ainult üks suund 35.Liikide arvu ja pindala seos, proovipindade paigutuse mõju nimetatud seosele (konspekt); Diversiteet on seotud pindalaga, positiivselt. Log S = log c + log A => S= c*A2 A pindala Log S liigirikkus Log c konstant z- sirge tõus Liikide arvu valem, mida kasutatakse graafikute tegemiseks: Log S= log c+ z*log A, S=cAz , A on pindala, S on liigrikkus, c on konstant. 36
Detritrivoorid ehk lagundajad, nt vihmauss toituvad surnud jääkidest, lagundades neid. Mikrofauna tähtsus on polaaraladel, tundras ja põhjapoolkera metsadele suurem. Mesofauna on oluline rohumaades, parasvöötmes ja põhjapoolkerametsades. Makrofauna on oluline troopikas ja troopilistes kõrbetes, samuti ka rohumaadel. 24. Koosluste struktuuri aspektid; · Taksonoomiline struktuur · Koosluste bioloogiline mitmekesisus ehk diversiteet · Ruumiline struktuur · Muutused keskkonna gradiendil · Muutused ajas ehk suktsessioon 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; Individualistlik paradigma Gleason, levinud Ameerikas. Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt. Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud, liigid paigutuvad kooslusesse vastavalt oma nõudlusele.
- Valesangar (tingimusteta positiivne suhtumine) - Taagakandja (lapse ülesanne on olla laps) - Patuoinas e. probleemne laps (halva käitumisega tähelepanu saavutamine) - Nähtamatu e. unustatud laps (allasurutud viha, turvatunde puudumine) - Naerutaja (Kloun) Grupi kompositsioon ·homogeensus ·heterogeensus Heterogeensuse suurendamise vahendid: Gruppi kuuluvad erineva juhtimistasandi esindajad "Kuldsed langevarjurid" Diversiteetkõik see, mille poolest inimesed ühiskonnas või organisatsioonides erinevad ·Isiksuse tüüp iseloomust tulenevad eripärad ·Primaarne diversiteet omadused, mida ei ole võimalik muuta (sugu, vanus, rahvus) ·Sekundaarne diversiteet omadused, mis võivad muutuda (haridus, välimus, perekonnaseis) ·Organisatsiooniline diversiteet omadused, mis on seotud konkreetse töökeskkonnaga (töö sisu, tööstaaz, juhtimistasand) Diversiteedi juhtimine:
lodu sangelpp. 27. Koosluste primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; Koosluste suktsessioon - koosluste muutumine ajas, kaasneb liikide vaheldumine, seotud KK muutustega, mis on môjutatud liikide eneste poolt. Primaarne suktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Toob kaasa kindlaid ennustatavaid muutusi ühed taimed valmistavad mulda ette järgmistele liikidele. Diversiteet peab suurenema, kuna suktsessioon algab 0'st. Sekundaarne suktsessioon - teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi KK-s (metsatulekahju, üleujutus, lageraie, kündmine). Kliimaks - kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lôppfaas. (Eestis võiks kliimaks olla salukuusik, kõrgsoo e. raba. Madalsoo -> siirdesoo ->kõrgsoo (raba), 1mm raba/a) 28
Segatüüp Toimetulekurollide süsteem- rollid olukordadeks kui ellujäämine on ohus. Valesangar(tingimusteta positiivne suhtumine), taagakandja(lapse ül on olla laps), patuoinas e probleemne laps(halva käitumisega tähelepanu nõudev), nähtamatu e unustatud laps(allasurutud viha, turvatunde puudumine), naerutaja(kloun). Heterogeensuse suurendamise vahendid:gruppi kuuluvad erineva juhtimistasendi esindajad.(kuldsed langevarjurid) Organisatsiooniline diversiteet-omadus, mis on seotud konkreetse töökeskkonnaga( töö sisu, tölöstaaz, juhtimistasand) Inimeste liigitamine(PepsiCo) Organisatsiooniline Osakond/valdkond Juhtimistasand Töö sisu Kuulumine Emafirma/ ameti- Tütarfirm ühingusse ,Töökoha asukoht,Divisjon/Regioon,Tööstaaz,Sekundaarne elukoht,Perekonnaseis ,Haridus,Lapsed,Religioon,Välimus,Vaba aja ,Veetmine,Töökogemus,Isiklikud
süsteem kõrgsoo e raba Kliimaks kliimale omane suktsessiooni lõppstaadium. Kindlate kliimatiingimuste juures areneb suktsessiooni käigus kindel lõppstaadium, mis on vastavates kliimatingimutes ühesugune monokliimaks. Mõiste arenes edasi oligokliimaks tekivad mõned lõppstaadiumid (Eestis kolm: kuiv männik, parasniiske ja -toiteline kuusik ja liigniiske raba). 28. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; Bioloogiline diversiteet koosluste taksonoomiliste üksuste mitmekesisus, eelkõige peetakse silmas liigilist mitmekesisust. Jaguneb a) geneetiline mk; b) funktsionaalne mk; c) taksonoomiline mk 29. Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv; 1,8 miljonit liiki loendatud. 8 milj eeldatavasti tegelikult. St 22,5% liikidest on teada. Prokarüoodid 30 000 taksonit, kultiveeritavad Protistid 80 000 taksonit
Või ei ole ainult linde nendel on tarvis igasuguseid putukaid ja marju. See siis tähendab, et kõik on tasakaalus. 86) Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik? 87) Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisusest? Liigilist mitmekesisust kas koosluses või ökosüsteemis võib mõõta erinevatest aspektidest lähtuvalt. Whittakeri järgi alfa, beeta ja gamma diversiteet. Alfa diversiteet näitab mingi kindla ala või ökosüsteemi mitmekesisust. Väljendatakse liikide arvuna. Beeta diversiteet näitab erinevust kahe võrreldud ökosüsteemi mitmekesisuste vahel. Väljendatakse mõlema ökosüsteemi ainuomaste liikide summana. Gamma diversiteet näitab suurema piirkonna kõigi ökosüsteemide liigilist mitmekesisust. Ökoloogilise mitmekesisuse mõõt arvestab liikide domineerimist. Ökoloogiliselt on
Geograafilised gradiendid laiuskraadi gradiendid (BM selge muutumine põhja-lõuna gradiendil oli esimene diversiteedi muster, mis loodusteadlaste tähelepanu pälvis, enamike organismirühmade puhul, eriti kuivamaataimede ja loomade puhul on mitmekesistu väikseim poolustel ja kõige suurem ekvaatoril), vertikaalsed diversiteedi gradiendid (absoluutse kõrguse gradient kõrguse kasvades väheneb diversiteet, sügavuse gradient sügavuse suunas jääb liike vähemaks, liikide arvu maksimum on 1-2km sügavusel), diversiteet maismaal ja vees (veekeskkonnas on kirjeldatud 12,5% kõikidest Maal elavatest liikidest, samas on 71% maakera pinnas kaetud veega. Selle põhjuseks on see, et tänu väiksemale produktiivsusele pinnaühiku kohta on elutegevus ja liigiteke passiivsem. Veekeskkond on
Järelikult, liigid ei spetsialiseeru produktiivsemale keskkonnale, tekib konkurents, mis viib aja jooksul liikide väljasuremiseni. ● Hüpotees 2: taksonitevaheline konkurents. Mõningate taksonite väiksem mitmekesisus on tingitud võimetusest edukalt konkureerida nende taksonitega, kes on võimelised paremini kasutama suurema produktiivsusega alasid. 15. Diversiteet ja keskkonna heterogeensus: ajaline, ruumiline heterogeensus, massiefekti seadus. Saarteteooria, mosaiigiteooria. Ajaline heterogeensus – mida suuremad on kuude keskmiste temperatuuride vahed, seda suurem on kontinentaalsus. Mida suurem on sesoonne varieeruvus, seda vähem on liike (soojas kliimas, suvel on liike palju ja nad on aktiivsemad, aga talvel on külm ja kõik on rahulik ja magavad ja liike on vähem).
Aastal _Eesti 1992, jõustus 1994 _191 riiki (oktoober 2009)/168 ratifitseerinud _22. Mai bioloogilise mitmekesisuse päev _2009 võõrliikide invasioon _2010 rahvusvaheline elurikkuse aasta RIO de JANEIRO KONVENTSIOON Eesmärgid: _bioloogilise mitmekesisuse kaitse, _selle komponentide säästev kasutamine ning _geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. _Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma maastikumustri keerukus. _Geneetiline mitmekesisus _Liigiline mitmekesisus _Ökosüsteemne (elupaigaline) mitmekesisus _Igal liikmel kohustus käivitada bioloogilise mitmekesisuse riikliku kaitse ja säästlik planeerimine. _Bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja arengukava 1999 _Riiklikud aruanded, viimane IV - 2008 _Eesti riiklik Bioloogilise Mitmekesisuse Teabevõrgustik (BTV) (2005)
25. Millises süsteemis on valdavaks interakstsioonitüübiks kommensalism? A. Kiskja-herbivoor süsteem; B. Taim-seen süsteem; C. Laguahel; D. Elevant-sipelgapesa süsteem. Laguahelas elevad liigid muu eluskoosluse „armust” kuid ise otseselt ühegi populatsiooni tihedust ei mõjuta. Seega, C on õige. 26. Milles seisneb nn „poolsaare ja lahe efekt”? A. Taksonoomiline diversiteet väheneb lahesopi ja poolsaare otsa suunas; B. Lahed on üksteisest eraldatud poolsaartega; C. Ühe lahe liigiline koosseis sõltub teda piiravate poolsaare liigirikkusest. Lahesoppi ja poolsaare otsa saab immigratsioon toimuda vaid ühest suunast, seega on seal oodata väiksemat mitmekesisust. A on õige. 27. Kas Gause printsiip sõnastati: A. Madara perekonda kuuluvate taimede uurimisel? B. Lindude biogeograafia uuringute käigus? C
Interaktsioonide lõpp. 57 SÜNÖKOLOOGIA – looduse koosluste uurimine, mis on tervikuna pea võimatu. Koosluste struktuur: • Vertikaalne (taimed koosnevad rinnetest ehk taimkatte kihtidest, preerias pole aga metsas pea alati on) • Horisontaalne (koosluste muutumine keskkonna gradiendil. Igal gradiendil oma liigikomplekt. • Bioloogiline mitmekesisus – elurikkus, diversiteet. Antarktikas kasvab 2 liiki taimi, Amazonases samal pindalal kasvab tohutult rohkem. • Taksonoomiline strukruur – Suktsessioon – koosluste muutumine ajas (suunatud, vahel korduv). Koosluste ajaline arend nii iseeneslikult kui väliste jõudude põhjustatult. Sünökoloogia algas eelmisel sajandil. Koosluste energertsed vs kollektiivsed omadused – suur vaidlus Kas kooslused on diskreetsed (mitte pidevad) koevolutsioneerunud üksused, süsteemid, kus
vaikeväärtusi : järhnevaid seadmeid või rakendusi: hroof =korruste arv*3+katuse kõrgus 1. sagedushüplemine kus R on teenindava tugijaama signaali maksimaalne levitee pikkus, b=20-50m 2. antennide diversiteet Dn on sama sagedusega tugijaama kaugus teenindava kärje punktist, W=b/2 3. mastivõimendi (TMA) mis on nõrgima signaaliga (st. kärje kaugeim punkt tugijaamast), = 90 4. 5.
· Wallace panus biogeograafiasse Kaugus ei ole elustiku erinevuse ainuke määraja Fossiilid näitavad elustiku kunagist levikut Biootilised interaktsioonid on olulised leviku piirajad Kauglevi on oluline biogeograafiline protsess Kunagine maismaaühendus seletab halvastilevivate taksonite paiknemist eri kohtades Saarte juures on biogeograafilised protsessid paremini jälgitavad Bioloogiline mitmekesisus (bio)diversiteet elurikkus · Taksonoomiline mitmekesisus · Geneetiline mitmekesisus · Koosluse mitmekesisus · Funktsionaalne mitmekesisus · Fülogeneetiline mitmekesisus Pattern and Process (seaduspärad ja nende põhjused) Mis? Miks? Reeglipärane, korduv nähtus, muster mustreid määravad protsessid Kirjeldav osa seletav osa Skaala biogeo makroöko suur
Esimest korda on bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine leidnud tunnustust INIMKONNA ÜHISE MURENA ja arenguprotsessi integreeritud osana. Bioloogilise vormirikkuse säilitamisel on olulised eelkõige need keskkonnakaitselepped, mis käsitlevad saastumisprobleeme ja loodusvarade kasutamist. Eesmärk: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide (liikide või ka elupaigatüüpide) rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma on maastikumustri keerukus. (Geneetiline, Liigiline, Elupaigaline) bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid - konventsiooni iga osalusmaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine Eesti ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: E. sai konventsioon Riigikogu
geneetilisi ressursse, liike ja ökosüsteeme. Esimest korda on bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine leidnud tunnustust INIMKONNA ÜHISE MURENA ja arenguprotsessi integreeritud osana. Bioloogilise vormirikkuse säilitamisel on olulised eelkõige need keskkonnakaitselepped, mis käsitlevad saastumisprobleeme ja loodusvarade kasutamist. Eesmärk: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide (liikide või ka elupaigatüüpide) rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma on maastikumustri keerukus. (Geneetiline, Liigiline, Elupaigaline) bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid - konventsiooni iga osalusmaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine.
geneetilisi ressursse, liike ja ökosüsteeme. Esimest korda on bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine leidnud tunnustust INIMKONNA ÜHISE MURENA ja arenguprotsessi integreeritud osana. Bioloogilise vormirikkuse säilitamisel on olulised eelkõige need keskkonnakaitselepped, mis käsitlevad saastumisprobleeme ja loodusvarade kasutamist. Eesmärk: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide (liikide või ka elupaigatüüpide) rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma on maastikumustri keerukus. (Geneetiline, Liigiline, Elupaigaline) bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid - konventsiooni iga osalusmaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine.
Aastal Eesmärk ja vajadus: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Igal liikmel kohustus käivitada bioloogilise mitmekesisuse riikliku kaitse ja säästlik planeerimine. Geneetiliste ressursside kättesaadavaks muutmine, tehnoloogiate edastamine ja piisav finantseerimine, arvestades seejuures kõiki õigusi nendele ressurssidele ja tehnoloogiatele. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma maastikumustri keerukus. Tasandid: Geneetiline mitmekesisus. Liigiline mitmekesisus. Ökosüsteemne (elupaigaline) mitmekesisus Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid: Looduse mitmekesisuse kaitse. Selle komponentide säästev kasutamine. Geneetiliste ressursside kasutamises saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon
alleelisageduste muutumine juhuslik. Kui alleeli algsagedus p 0 pole 0,5, siis pole fikseerumise ja kadumamineku tõenäosused enam võrdsed ehk triivi mõju on vähenenud ja alleelisageduste juhuslik muutlikus on vähenenud. Väiksem alleeli sagedus suurendab kadumamineku ja suurem sagedus fikseerumise tõenäosust. ME. 5. Kuidas mõjutab (kasvatab või kahandab) juhuslik geenitriiv geneetilist diversiteeti populatsioonide sees ja vahel? [Katre] Mida väiksem geneetiline diversiteet (st väga erinevad alleelisagedused), seda väiksem on triivi mõju. Triiv aga on juhuslikud muutused alleelisagedustes põlvkonnast põlvkonda, mis on tingitud populatsiooni suuruse lõplikusest. Geneetilise triivi tagajärjel võib osa alleele (geenivariante) kaduda, niiet geneetiline mitmekesisus väheneb. Geenitriivi mõju on seda suurem, mida väiksem on populatsioon. 6. Seleta mõistet molekulaarne kell. Kui konstantne üldiselt selle kiirus on eri organismide vahel ja
In a radio antenna pattern, the half power beam width is the angle between the half- power (-3 dB) points of the main lobe, when referenced to the peak effective radiated power of the main lobe. See beam diameter. Beamwidth is usually but not always expressed in degrees and for the horizontal plane. *Antenni suunadiagrammi laius leitakse poolelt võimsuselt, seega võimsuselt peasuunavõimsus -3dB mõlemale poole* 25. Mida tähendab antennide diversiteet Antenna diversity, also known as space diversity or spatial diversity, is any one of several wireless diversity schemes that uses two or more antennas to improve the quality and reliability of a wireless link. Often, especially in urban and indoor environments, there is no clear line-of-sight (LOS) between transmitter and receiver. Instead the signal is reflected along multiple paths before finally being received
Koosluse struktuur · Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) · Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) · Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) · Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur) Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) * Liigiline mitmekesisus Diversiteet, koosluse liigirikkus. * Koosluse valitsev liik (dominant) mõjutab märkimisväärselt teiste liikide elutingimusi * ökoton mitme erineva koosluse või maastiku siirdevöönd Kahe erineva koosluse üleminekuala · Servaefekt · Veekogu kaldad · Põld mets · Põld heinamaa · Liikide leviku tõke · Geokeemiline barjäär Liigiline mitmekesisus · Liikide kontsentreerumise alad · Liikide rändealad Kompensatsioonialad
keskkonna alalhoidmiseks. Konventsiooni iga osalismaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. Kuna bioloogiliste ressurssidega puutuvad keskkonnasektori kõrval kokku veel väga paljud ametkonnad ja huvigrupid, siis on vältimatu nende kõigi osalus bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutamise protsessis. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide (liikide või ka elupaigatüüpide) rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma on maastikumustri keerukus. Konventsiooni mõistes on looduse mitmekesisus kogu looduse mitmekesisus, alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemi tasemega, hõlmates liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas
seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millesthiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Bioloogiline kell loomadele ja taimedele omane aja hindamine biorütmide põhjal. Ajataju on füsioloogilise organisatsiooni üldine omadus, mis on tihedas seoses keskkonna valgustsükliga, loomade (lindude, mesilaste) orienteerumise üks eeldusi. Bioloogiline mitmekesisus e. diversiteet liikide suhteline arvukus mingis kindlas piirkonnas. Mitmekesisuse iseloomustamiseks võidakse kasutada nii lokaalset kui ka regionaalset skaaalat. Bioloogiline regulatsioon osa looduslikust organismide arvukuse regulatsioonist, parasiit-, rööv- ja patogeenorganismide tegevus, mis hoiab mingi teise organismi keskmise arvukuse madalamal tasemel, kui see oleks muidu. Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e.
13 Samas tuleb siin välja kultuuridevahelise psühholoogia oluline erinevus teistest psühholoogia suundadest, mis eeldavad enamasti inimpsüühika teatud ühtsust ja universaalsust. Kultuuridevaheline psühholoogia uurib pigem inimpsüühika variatiivsust eri kultuurides, veelgi täpsemalt erinevaid tegureid kontekste, sotsiaalseid suhteid jm mis teatud psühholoogilisi protsesse mõjutavad. Lucien Lévy-Bruhl (1857-1939) oli prantsuse antropoloog, keda huvitas kultuuride diversiteet. Ta väitis, et traditsioonilistes kultuurides puudub mõtlemine loogiliste kategooriate alusel, eristab selle põhjal eel-loogilist ja loogilist mõtlemisviisi. Ehkki inimeste aju ehitus eri kultuurides on sama, loovad mõtlemises erinevusi erinevad kollektiivsed representatsioonid. Lévy-Bruhl oli üks neist, kes tõi antropoloogiasse ja kultuuripsühholoogiasse eristuse ,,Lääne" ja ,,primitiivse" mõtlemise vahel, oletades, et primitiivne mõtlemine ei oska
kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Igal liikmel kohustus käivitada bioloogilise mitmekesisuse riikliku kaitse ja säästlik planeerimine. Geneetiliste ressursside kättesaadavaks muutmine, tehnoloogiate edastamine ja piisav finantseerimine, arvestades seejuures kõiki õigusi nendele ressurssidele ja tehnoloogiatele. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma maastikumustri keerukus. Tasandid: Geneetiline mitmekesisus. Liigiline mitmekesisus. Ökosüsteemne (elupaigaline) mitmekesisus Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid: Looduse mitmekesisuse kaitse. Selle komponentide säästev kasutamine. Geneetiliste ressursside kasutamises saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. 98
annaabi.ee 
