Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Joogid (0)

1 Hindamata
Punktid
Joogid
Joogid
Joogid ei puudu toidulaualt kunagi. Neid võib 
serveerida nii  kuumalt  kui ka külmalt. Juuakse 
lihtsalt vett, piima, mahla jne. Samas ka 
mitmesuguseid maitsestatud ja  segatud   jooke .
Kuumad Joogid
Kuumi jooke liigitatakse nende valmistamiseks 
kasutatud  tooraine  ja valmistamise 
tehnoloogia  järgi:
 Kohvijoogid
 Teejoogid
 Kakaojoogid
 Šokolaadijoogid
 Alkoholiga joogid
Külmad Joogid
Külmi jooki liigitatakse 

sa
M
m
a
a
h
m
la
o
jo
o
o
d
g
i:
id
 Morsid
 Limonaadid
 Jäätisega joogid
 Kaljad
 Piimajoogid
 Keefri- ja hapupiimaj

oo
B
g
o
id
olid
 Kohvi- ja teejoogid
 Alkoholiga joogid
Kohvijoogid
Kohvi valmistatakse kas kohviuba
k
d
o
e
h
s
v

i
v
p
õ
u
i
l
 
brist. Oad jahvatatakse v
k
a
o
h
h
e
v
tu

l
v
t
a
 e
lm
nn
is
e
t
 
amist, et säilitada ar
V
o
a
o
l
m
m
i
i
s
 
tamiseks võetakse alati puh

a
l
s
m
 v
 
ä
v
r
e
s
s
k
i
e

 
Vee temperatuur peale
k
 
uumutamist peab olema 92-97 °
S
C
e
r
 
veeritakse ka jääkohve, mis jah
ko
u
h
ta
e
t
 
a
p
k
e
s
a
e
le
 
  valmistamist .
Kohve on erinevaid:
Erinevad 
Kohvid:
Masinako
Türgi 
hv
kohv
Laté
ivh
Iiri ko
Kannukohv
Cappuccin
o
Espress
o
Teed
Teed valmistatakse teepõõsa kuiv
p
a
u
ta
ru
tu
s
d
ta
 j
t
a
u
 
d lehtedest, samuti ka 
mitmesugustest  taimedest  (taime
r
t
a
e
v
e
i
d
te

ed).  Vesi valatakse otse tee
p
s
e
e
a
g
b
u
 
l
t
e
õ
m
 Te
b
e
a
 
ma umbes 5 minutit, 
t
k
õ
a
m
ue
m
m
a
 
tes hakkavad eralduma pa
t
r
e
k
e
a
 
i
l
n
ä
e
h
d
e
 
b
ja
 k
 
ibedaks. Lisanditeks so
s
b
u
i
h
v
k
a
u
d
r
 
, sidruniviilud, ebaküdoonia
s
 
uhkrusiirupis, keedis,  mesi , piim,
a
 k
lk
o
o
o
h
r,
o
 
olsed joogid. Valmistatakse
t
 
e
k
e

jo

o
l
k
m
e,
i
 
 
mis jahutatakse koos lis
k
a
o
n
h
d
e
it
s
e
e
g
lt
a
 
 
peale valmistamist. Tees
o

n
n
 
i
v
n
õ
g
i
 
m
ko
a
h
li
v
k
i
 
s
v
t
a
 
lmistada ka järelroo
s
g
o
a
rb
si
e

t
n
ti
ä
 v
it
õ
e
i
k
 g
s
r
 
anita’t. Eksootiliste 
p
ro
u
o
h
g
u
a

d
k
e
a
 
sutatakse teed ka aromaatse ainena. 
Erinevad Teed:
Punane tee
Long  Island  Ice 
Tea
Must tee
Roheline tee
Earl   Grey
Minu Lemmik Tee
Earl Grey on musta tee sort, mille
is
l
e
 o
lo
n
o
 
mulik maitse ja  aroom , mis
b
 t
e
u
r
l
g
e
a
n
m
eb
o
 
ti apelsini koorest välja p
B
r
e
e
r
s
g
s
a
i
m
tu
o
d
t
 
i
õ
 a
lis
p
t
e

lsin on väga 
aromaatne tsitruseline.
Earl Grey’d kasutatakse ka 
mitmesugustes kookides ja 
kastmetes, et anda 
natukene mõrkjamat  maitset  
ja  aroomi .
Kakao - ja šokolaadijoo
gid
Kakaojook valmistatakse piimast, koorest või veest ja 
kakaopulbrist, maitsestatakse suhkruga. Pulbrit tuleb 
lisada keema lastu  veele . Serveeritakse vahetult peale 
valmistamist. Maitsestamiseks võib kasutada ka 
vanilli , muna, vahukoort, jäätist, 
alkohoolseid jooke.
Šokolaadijooke valmistatakse tahvel-
šokolaadist ja piimast. Tahvel 
tükeldatakse ja segatakse vähese koguse 
külma veega ja sulatatakse pidevalt 
segades vesivannil. Vedel šokolaad 
valatakse pidevalt segades kuuma piima 
sisse ja kuumutatakse keemiseni. 
Jook  serveeritakse koheselt. Lisandina 
võib kasutada vahukoort. Võib serveerida 
ka külmalt.
Mahlajoogid
Morsse valmistatakse marja- 
p
ja
u
 
uviljamahladest, siirupitest
v
 v
ä
õ
rs

ketest puuviljadest ja 
marjadest , veest ja  suhkrust .
M
 
orsside valmistamiseks 
kasutatakse keedetud vett. Võ
m
ib
a
 
itsestada riivitud tsitrusvil
k
ja
o
 
orega või sidrunimahlaga. 
Värsketest puuviljadest ja 
marjadest tuleb  mahl  välja 
pressida. Kestad  keedetakse  
k
n
u
in
rn
g
a
 
takse. Vedelikust 
keedetakse suhkrusiirup. 
Toormahl ja suhkrusiirup 
segatakse, jook maitsestatak
M
se
o
r
 
sse serveeritakse karasta
j
v
o
a
o
 
gina või toidu kõrvale.
Mahlajoogid
Limonaadid...
...on puuviljade ja
m
 
arjade mahlades
s
t
ii
 
r
v
u
õ
p

itest, suhkru
g
st
a
 
s
ja
e
 
eritud veest 
valmistatud joogid
m

a
V
i
õ
t
i
s
b
e
 
stada mee,
e
 
kstraktidega, 
sidrunikoore, -mah
h
l
a
a
p

p
v
e
õ
g

a

. Võib lisa
v
d
ä
a
r
 
s
k
k
a
e
 
id  puuvilju  j
m

arju. Serveeritak
ja
s
h
e
u
 
tatult karastav
jo
a
o
 
gina! Võib lisad
j
a
ä
 
ä
k
d
a
 
Ha
Piimajoogi
pupiim
d,
a-
Ja Keefrijoogid
Piima, hapupiima, keefri, hap
jo
e
g
n
u
d
r
a
t
t
e
u
id
d
 
 
v
p
õ
e
i
t
b
ti
 
 
k
ja
a
 
sutada isese
t
is
e
v
is
a
t
 
e
jo
 j
o
o
g
o
i
k
n
i
a
d
e
 a
 v
g
a
a
lm
 ka
is
 
tamiseks
s
e
 I
r
s
v
e
e
s
e
e
r
is
it
v
a
a
k
 
s
jo
e
o
 p
g
i
i
i
n
m
a
 
 keefr, ha
h
p
a
u
p
p
e
ii
n
m
d
a
 j
t
o
u
g
d
u
 
r
p
t
e

tt jahutatult. M
k
a
a
i
s
t
u
se
ta
s
t
t
a
a
k
tu
s
d

 
k
jo
a
o
 s
k
i
i
i
d
ru
e
p

eid, kohu
ko
p
m
iim
po
a
t
i
 
v
m
e
a
d
h
e
l
l
u
ik

k
m
e,
e
 
husid, 
keediseid, värskeid puuvilju ja
m
 
arju, köögivilju, maitserohel
m
is
u
t,
n
 
akollast, mett, pähkleid, 
kamapulbrit. Maitsestamiseks
k
 
asutatakse veel suhkrut, soo
p
la
ip
a
 
rt, kaneeli, vanilli jm mait
Jo
s
o
e
k
a
e
in
 v
e
a
id
h
u
 
statakse mikseris. 
s
J
e
o
r
o
v
k
e
e
e
 
ritakse koos kõrrega, 
paksemate jookide juurde ant
lu
a
s
k
i
s
k
e
a
 
s
k
a
 S
 
erveeritakse kohe p
v
e
a
a
l
l
m

istamist ! 
Boolid
Boolid valmistatakse puuvilja-, 
marja- ja köögivilja mahladest, 
siirupitest ning tükeldatud 
värsketest viljadest, marjadest. 
Lisandina võib kasutada ka 
alkoholi. Maitsestamiseks 
kasutatakse riivitud tsitrusviljade 
koort, sidrunimahla, 
maitsetaimede ürte, kaneeli, 
vanilli, ekstrakte. Marjad ja viljad 
tükeldatakse ja segatakse 
maitseainetega, seejärel hoitakse 
kuni 2 tundi jahedas. Lisatakse 
mahlad ning lastakse seista kuni 
suhkur on lahustunud. Enne 
serveerimist segatakse läbi ja 
lisatakse gaseeritud jook. 
Serveeritakse jahutatult!
Glögid
Glögi on maitsestatud kuum 
jook, mida võib valmistada 
alkoholiga. Maitsestatakse 
enamasti kaneeliga, nelgiga, 
kardemoniga, rosinatega, 
mandlitega. Magustajateks on 
valge ja pruun suhkur, mesi. 
Alkoholivaba glögi võib 
valmistada naturaalse mahlaga 
või  teedest . Glögi 
valmistamiseks keedetakse 
vürtse vees, tees või  mahlas
Saadud tugevamaitselist segu 
kasutatakse glögile maitse 
andmiseks . Glögi on ainulaadne 
Skandinaaviamaadele omane 
kuum jook, mida on eriti hea 
pakkuda külmal ajal.
Kasutatud kirjandus
Kulinaaria õpik
www.wikipedia.org
Lõpp !

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Kuumad Joogid
  • Külmad Joogid
  • Kohvijoogid
  • Slide 6
  • Teed
  • Erinevad Teed:
  • Minu Lemmik Tee
  • Kakao-
  • Mahlajoogid
  • Mahlajoogid
  • Piimajoogid,
  • Boolid
  • Glögid
  • Kasutatud kirjandus
  • Lõpp !
Vasakule Paremale
Joogid #1 Joogid #2 Joogid #3 Joogid #4 Joogid #5 Joogid #6 Joogid #7 Joogid #8 Joogid #9 Joogid #10 Joogid #11 Joogid #12 Joogid #13 Joogid #14 Joogid #15 Joogid #16 Joogid #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
tegemist on .pptx formaadiga. slideshow. ilusti on pandud juurde taust, pildid, pealkirjad ja tekstid on tehtud ilusamaks. juures on ka animatsioonid ja slaidivahetused.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Prantsusmaa
32
pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia
Vereringe-veri ja immunsüsteem
19
ppt

Vereringe, veri ja immunsüsteem

Vereringe, veri ja immunsüsteem Vereringe ülesanded Vereringe on pidev vere ringlemine veresoontes. A ita bü h tlu sta dke h a te m p e ra turi. Osa le bjäka in

Bioloogia
Vundamendid-konspekt eksamiks
32
pdf

Vundamendid-konspekt eksamiks

SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlto^ d, oc< cl'*r,Q'a* . -u H^r,vr;

Vundamendid
Medaljon
7
ppt

"Medaljon"

Medaljon Ene Sepp Ele ry Mitm a n 9 .kla s s Miks valisin selle raamatu ? T a h a n lug e d a kõ ik s e lle s s a rja s o le va d ra a m a tud lä b i. S e e o n n üüd jä rg m ine o h ve r. O n tä na p ä e va ne . Millest raamat räägib ? T üd rukus t, ke lle l o li vä g a ko rra lik p e re ko nd . T e m a e lu m uud a b s õ num , m ille ta s a a b p o is ilt, ke s ta jus t m a h a jä ttis . S õ num it lug e nud jo o ks e b He id i ko o lis t vä lja , jo o b e nd m a a ni tä is ja p e a a e g u, e t kukub jõ kke . S e l h e tke l le ia b tüd ruku p o is s , ke s ta p ä ä s ta b ning a ita b ta l e d a s is t e lu ko rra ld a d a . T üd rukul te kiva d tülid e m a g a , kuid s a m a s is a p o o ld a b tüta rt p e a a e g u, e t tä ie s ti. Kui tüd ruk 1 5 .a a s ta s e lt ra s e d a ks jä i, e i tunnis

Kirjandus
Ühiskond
22
ppt

Ühiskond

Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond ­ inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politik (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Kes tegelevad poliitikaga / tee

Ühiskonnaõpetus
Poliitika
44
ppt

Poliitika

Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond – inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad  Politikē (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst.  Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda.  Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas.  Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm

Ühiskond
Teotihuacan
21
ppt

Teotihuacan

TEOTIHUACAN PRESENTATION NAME Company Name Me rilyn R a ie nd 1 1 C Üldiselt · Asub KeskAmeerikas, Mehhikos, 50 km Mexico linnast kirdes, kuival lavamaal · Hääldatakse Tay-oh-tee-wha-kahn · Linna hiilgeaeg 56 sajand · Mehhiko üks saladuslikum kultuur · 1520 a avastas varemed hispaanlane Hernan Cortes · Tänapäeval on teadmata, kes ehitasid selle linna, mis keelt seal kõneldi ning mis on linna pärisnimi, nime Teotihuacan andsid Asteegid · Esimene metropol Ameerikas · Linnas umbes 2600 peaehitist · Rangelt planeeritud ühiskond · Linnaelanikke hiilgeajal ~250 000 · Linna ala ~ 83 km² · Palverändurite ja kaubavahetajate meelispaik Elamud · R uum ika d ts e re m o o nia vä lja kud · Üh e ko rrus e lis e d ko rte rid , üld jo o nte s va lg e d (kip s ig a ka e tud ) ja a ke nd e ta , ka e tud vä rvilis te s e ina m a a ling ute g a · Ma ja d e l o li is e g i ä ra vo o lus üs te e m ·

Kunstiajalugu
Gaaside-vedelike ja tahkete ainete murdumisnäitajad tabelina
3
docx

Gaaside, vedelike ja tahkete ainete murdumisnäitajad tabelina

a e i o u y b ba be [bö] bi bo [bu] bu [bü] by bl bla ble bli blo blu bly br bra bre bri bro bru bry c ca [ka] ce [sö] ci [si] co [ku] cu [kü] cy [si] ch [s] cha che chi cho chu chy cl [kl] cla cle cli clo clu cly cr cra cre cri cro cru cry d da de di do du dy dr dra dre dri dro dru dry f fa fe fi fo fu fy fl fla fle fli flo flu fly fr fra fre fri fro fru fry g ga [ka] ge [gö] gi [si] go [gu] gu [gü] gy [gi] h [as] h

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun