EESTI MEREAKADEEMIA Mereõigus NORMITEHNIKA 2012/2013 õ-a Normitehnika - õpetus õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatud meetoditest ja võtetest. Nõuded normitehnikale sätestab VV 1996.a 11. juuni määrus nr 160. Riigikogu kodukorra seaduse § 53 lg 3, sätib: kui eelnõu algataja ei ole järginud sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab Riigikogu juhatus eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata
Rahvusvaheline mereõigus Mandrilava merepõhi väljaspool riikide territoriaalmerd. Www.un.org eng international law oceans and the law of the sea saab vaadata, kes on liitunud konventsiooniga. EL on liitunud organisatsioonina, mitte terve konventsiooniga vaid nendes pädevustes, mis lr-id on andnud. Agreement relateing to the implementation...... - rakenduskokkulepe tänu sellele õnnestus jõustada see konventsioon. 11 osa räägib sävamere põhja mineraalrikkuste ammutamisest ja räägib Jamaikal loodud rv org tegevusest. Ta on ülimuslik konventsiooni 11. osa suhtes. Iga rik, kes õhineb konevnts on kohustatud ühinema ka selle agreemendiga ( rakenduskokkuleppega) Declarations saab vaada, milliseid riigid on teinud. Art 287 para 1 osas on võimalik teha deklaratsioone. Kohustuslik menetlus piisab ühe riigi taotlusest ja teisel vaidluses osaleval poolel on osalemine kohustuslik. 1. Sõlmitakse kompromiss kokkulepe Nähakse ette sätte...
Rahvusvaheline õigus saab olema rahvaste õigus. Need erinevad konstruktsioonid põrkusidki II maailmasõjas. ÜRO tekkimine ÜRO tekkis 1945. Harta sõlmiti San Franciscos. Katse mis pidi olema õppinud Rahvasteliidu vigadest. ÜRO organisatsiooni ja hartasse on sisse ehitatud teatud konflikt seoses riigi siseasjadesse sekkumisega. Pärast II MS Märksõnaks on demokratiseerumine. Rahvusvaheline õigus oli väga subjektiivne enne nt Brittide mereõigus lähtus ikka Briti huvist. Tekib 20 saj tugev liikumine hakatakse kriitiliselt ümberhindama vanu rahvõ norme. Pärast IIMS on rahvusvahelised suhted ja rahvusvaheline õigus. Teatud määral on nende vahel pinge: rahv suhted lähtuvad sellest, et õigus on rahv elu seletamiseks marginaalne, ja vastupidi rahv suhted pole teadus. New Haven, Yale Ülikool esindajad Myres McDougal on positivismi vastu pole reeglite kogum, vaid pigem see on otsuste protsess
arenenumad. Siis pole ka imestada, et primitiivsema õigusega väikesed linnad pöördusid tihti juhtivate hansalinnade poole palvega lubada kasutada nende õigust. Linnaõigusest sõltumatu oli rahvusvaheline kaubandusõigus lex mercatorum, mida tavaõiguse vormis rakendasid spetsiaalsed turukohtud ja mille menetlus oli suunatud protsessi lühendamisele. Teine eraldiseisev õigus oli mereõigus, mis pärines Vahemere piirkonna tavaõiguslikust õiguskorrast antiikajal ja mis osaliselt esines ka rooma õiguses. Linnaõiguses domineeris käibehuvi, mis eristas teda maaõigusest, kus oli esikohale seatud omandiõiguse kaitsmine, mis põhjustas erinevate indikatsiooni reeglite tekkimise vallasvara suhtes. - Maal oli iseenesestmõistetav, et omanik pidi varastatud asja kolmandalt isikult tagasi saama
kui õigussuhtes esineb nn välismaine element. Näiteks kui eraõigusliku lepingu üheks pooleks on välismaalane, kui ühe riigi kodanik lapsendab välismaal lapse. · Avalik õigus ( riik--riik) 15. Rahvusvahelise õiguse spetsialiseeritumad valdkonnad. · Rahvusvaheline kriminaalõigus, mis sätestab üksikisiku vastutuse rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelisele õigusele mittevastavate tegude eest. · Rahvusvaheline mereõigus. Mereõigus paneb paika erinevad merealad ning reguleerib riikide õigusi ja kohustusi merealadel. · Rahvusvaheline majandusõigus on eriti suurt tähendust omandamas seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tegevusega. · Sõjaõigus seab üles reeglid, mida sõdivad pooled on kohustatud järgima. Eelkõige on tegemist eeskirjadega, mis puudutavad sõjavangide ja tsiviilelanikkonna kaitset sõjaolukordades. 16
õiguse tähtsust üksikisikule ja kui vahendit õigluse saavutamiseks. Kriitika: kas selline käsitlemine oleks võimalik ilma riikide poolt loodud rahv.-vah. õiguse normideta? § 5. Rahvusvahelise õiguse süsteem Rahv.-vah. õiguse vanemad reguleerimisvaldkonnad on nt riikide staatus rahv.-vah. õiguses, õigusjärglus, vastutus, rahu ja julgeolek, sõjaõigus, lepinguõigus, mereõigus, diplomaatilised suhted. Uuematest reguleerimisvaldkondadest võib nimetada nt inimõigusi, rahvusvahelisi organisatsoone, majandust ja arengut, tuumaenergiat, õhu- ja kosmoseõigust, keskkonda, kommunikatsioone jms. II TEEMA RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD § 1. Rahvusvahelise õiguse allikate liigitus ja hierarhia Selleks, et mingi asi saaks olla õigus, peab seal olema käsk ja sund. Kas sellele käsule ja sunnile peaks
Riikide esindajad, kes esindavad riike rahvusvahelistes organisatsioonides. Eriti ÜRO. Neid ei tohi vahistada, ei pea maksma ka parkimistrahve Diplomaatidega sarnane puutumatuse tase Täielik sõnavabadus ja puutumatus igasuguse kohtuprotsessi suhtes seoses sõnadega, mis on öeldud või kirjutatud seoses oma ül täitmisega. See puutumatus kehtib igavesti Rahvusvahelise kohtu kohtunik on puutumatu nagu diplomaadid. MEREÕIGUS Rahvusvaheline mereõigus on rahvusvahelise õiguse osa, mis reguleerib riikidevahelisi suhteid merede ja nende all asuva maapõue uurimisel ja kasutamisel. Esimesed tavad mereõiguses tekkisid 600 a tagasi. Avameri on inimkonna ühisvara (res communis) ega tohi olla hõivatud kellegi poolt. See on rahvusvahelise mereõiguse üldtunnustatud põhimõte. Siseveekogud. siseveed on territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed. Nendeks loetakse jõed, järved, kanalid jm maismaaga külgnevad veed
Kui diplomaadi käitumine on vastuvõetamatu, võib vastuvõtjariik nõuda (selgitusi andmata) diplomaadil lahkumist riigist. Väga tõsiste erimeelsuste korral võib riik ühepoolselt katkestada diplomaatilised suhted. 29 Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Teema 11 Mereõigus -‐ mereõigus puudutab mitmeid teemasid, nt merealad, mereressursside ja –põhja kasutamine, merekeskkonna kaitse -‐ ülevõim pärast maailmamerel on palju võideldud -‐ valdkond oli väga pikka aega reguleeritud ainult rahvusvahelise tavaõigusega
kellele anti suurem kohtulik kaitse, laialdasem teo- ja õigusvõime. Vaimulikele Rootsi kirikuõigus. Perekonnaõigus: suur osa luterlikul kirikul, kasutusele Rootsi kirikusedus. Teatud seaduses ettenähtud juhtudel lubatud lahutus. Pärimisõigus: liialdaselt kasutusel testament, võeti kasutusse Rootsi Testamendiseadus . Asjaõigus: reduktsiooniga kadus kinnisvarale laienev lääniõigus. Võlaõigus: kasutusel korrigeeritud Rooma õigus ja Rootsi veksliõigus. Kasutusel ka Rootsi mereõigus. Kriminaalõigus: laialdaselt kasutusel keskaegsed normid ja Karoliina ning ka Rootsi krim. õiguslikd normid (riigi julgeolek, reetmine, ohtlikumad kuriteod). Suurem rõhk kuritöö tahtlusel. Karistused: vähenes ihunuhtlus, mis asendati rahatrahvi ja vangistusega. Jäi surmanuhtlus ja häbistavad karistused. Mõisatelt võeti krim. korras karistamise õigus (läks riigile), jäi kodukari. 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis
❏ Immuniteediston võimalik loobuda: - seda saab teha ainult lähetajariik - selgesõnaliselt väljendatud otsus - eraldi otsus kohtuliku ja täitemenetluse osas ❏ Kui diplomaadi käitumine on vastuvõetamatu, võib vastuvõtjariik nõuda (selgitusi andmata) diplomaadi lahkumist riigist ❏ Väga tõsiste erimeelsuste korral võib riik ühepoolselt katkestada diplomaatilised suhted 10. Mereõigus ÜLDISELT: ❏ Mereõigus puudutab mitmeid teemasid, nt merealad, mereressursside ja -põhja kasutamine, merekeskkonna kaitse ❏ Ülemvõim pärast maailmamerel on palju võideldud ❏ Valdkond oli väga pikka aega reguleeritud ainult rahvusvahelise tavasõigusega ❏ Praegu reguleerib merendust esmajoones mahukas ÜRO mereõiguse konventsioon (1982) ja kokkulepe osa XI rakendamise kohta(1994) MEREALAD JA LÄHTEJOON:
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga ,,rahvaste õigus" (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud lepinguid...
Hakkas kujunema ius honorarium (juristide poolttehtud). Eelmised ediktid hakkavad muutuma järgmistele kohustuslikuks. Preetor ei olnud ise kohustuslikult jurist, neid abistas juristide konsiilium. Sedaüsteemi on peetud läbi aegade parimaks õiguse üleskirjutamisesüsteemiks.1.saj. hakatakse edikte võrdsustama seadustega (rahvakoosoleku otsustega). Ediktide kaudu hakkas igasugu uusi“asju” tekkima (vabakaubandusõigus, Rhodose saare mereõigus).Edaspidi preetorite osatähtsus langeb. Juristid lähevad keisririigi teenistusse. Edictum perpetuum lõpetas ediktidearengu, algas nende kommenteerimine ja tõlgendamine. Eraõigust, kui süsteemi see ikkagi veel ei loonud, oli vaid kogumik edikte. Ius extraordinarium = keisri seadusandlusJuba 2.-3.saj. ei kahtle keegi keisri õiguses anda välja seadusi, akte. 2.saj. kujuneb doktriin = keisri korralduselon seaduse jõud. 12. Õiguslik pluralism Rooma õiguse ajaloolises arengus
aastal, suuremad ~5 aasta tagant. Annab laevale vastavaid dokumente, üheks on laeva ohutuse tunnistus (kõige olulisemad ülestähendused on klassifikatsiooni-ühingu ülestähendused: class records). Hiljem nende ülestähenduste järgi selgus, et laeval oli juba eelnevalt mingi viga (peamasina vundament vajus). Mida kujutab endast lastiveo leping kaupade rahvusvahelise ostu-müügi tehingu puhul laeva ostmise vormistamine raamatukogust kogumik ”rahvusvaheline mereõigus” lähme üle kaubandusliku meresõiduõiguse peale Eesti kaubandusliku meresõidu koodeks (võeti vastu ühe esimese õigusaktina peale Eesti taasiseseisvumist 20.08.1991.a). [Selle 372-st §-st on alles vaid 28] Selle alusel võeti vastu ka laevaregistrite põhimäärus (on tänaseks tühistatud). Jaanuaris 1992 ühines Eesti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO) ja selle asutamislepinguga (IMO konventsiooniga) jm konventsioonidega, mis andsid võimaluse
see ei ole. Tegemist on iseseisva õiguskorraga, mis sisaldab vaieldamatult siduvaid reegleid. Nad on detsentraliseeritud, nt ÜRO rahvusvaheline kohus, ÜRO julgeolekunõukogu. Isegi kui tegevust ei sanktsioneerita, on siiski tegemist õigusrikkumisega.See tähendab mõneti rahvusvahelise õiguse ebaefektiivsust, kuigi süsteem ise on põhimõtteliselt olemas. Rahvusvahelisel õigusel on olemas ka oma spetsialiseeritumad valdkonnad, nt mereõigus, kosmoseõigus, sõjaõigus (reeglid, mida sõdivad pooled on kohustatud järgima), rahvusvaheline keskkonnaõigus, rahvusvaheline kriminaalõigus (sätestab üksikisiku vastutuse rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelisele õigusele mittevastavate tegude eest), rahvusvaheline majandusõigus (maailma kaubandusorganisatsioonid). Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid: Rahvusvahelise õiguse funktsioneerimiseks on vaja põhimõtete olemasolu
rahvusvahelisi kohustusi täitma. Oluline on, et riik ei oleks oma käitumisega ise sellist olukorda põhjustanud. -hädaseisund, kus tegutsetakse enda või teiste inimeste elude päästmise vajadusest, teise mõistliku käitumisvõimaluse puudumisel. -hädakaitse olukorras, kus tegutsemine on ainus võimalus, kaitsmaks riigi olulisi huvisid raske ja vahetu ohu eest. -ius cogensist kinnipidamine. Rahvusvahelise õiguse muud valdkonnad Rahvusvaheline mereõigus on rahvusvahelise õiguse osa, mis reguleerib riikidevahelisi suhteid merede ja nende all asuva maapõue uurimisel ja kasutamisel. Tegemist on rahvusvahelise tavaõiguse normide pinnalt välja arenenud õigusharuga. HUGO GROTIUS traktaat ,,Mare liberum": avameri on inimkonna ühisvara (res communis) ega tohi olla hõivatud kellegi poolt. See on rahvusvahelise mereõiguse üldtunnustatud põhimõte. Põhimõtet kinnitab ÜRO Peaassamblee 17. detsembri 1970. aasta resolutsioon nr
annaabi.ee 
