õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused

Q: Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe?

Vastus leiad õppematerjalist: õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused

s, m

õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused (0)

Õigus - Õigusõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe?

Õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused

Õiguse tunnused –

Õigus on käitumisreeglite kogum

Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum

Õiguses väljendub riigi tahe

Õigus on üldkohustuslike normide kogum

Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga

Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele

Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus –

Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid

Ülipositiivne õigus – ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele

Õiguse allikate liigid –

Õiguslik tava

Leping

Kohtu pretsedent

Õigusteadus, juristide arvamus

Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted

üldakt

Õigusnormi loogiline struktuur –

Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile

Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise

Normi rikkuja suhtes kohaldava mõjutusvahendi

Hüpotees- näitab õigusnormi kehtivuse tingimused

Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused

Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.
Kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon)

Juriidiline fakt – nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutuise või lõppemise.

Õiguse subjekt – subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad . Füüsiline ja juriidiline isik

Õiguse objekt – hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused,

Subjektiivne õigus – tekib õigusnormi alusel,tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teatud viisil käituda, vajadusel ka sunnivahenditega. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.

Objektiivne õigus – kehtivate , omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, tagatakse riigi sunniga, riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid.

Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid

Grammatiline tõlgendamine

Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine

Ajalooline tõlgendamine

Objektiiv- teleoloogiline tõlgendamine – eesmärgist lähtuv tõlgendamine

Lüngad õiguses ja nende ületamine – kehtiva õiguse lünga all mõistame neid juhtusi kus seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat elunähtust kuid ebapiisavalt. Seadusandja ei ole suutnud ettenäha kõiki tüüpilise juhte ühiskonnas. Lünkade ületamiseks kasutatakse analoogiat.

Õiguse realiseerimise viisid –

Õigusnormide nõuetest kinnipidamine – (seisneb õigusnormide täitmises, subjekt käitub kooskolas õigusnormi nõuetega, täitab oma õigusike kohustusi, ei astu üle õiguslikest keeldudest – kujutab subjekti õiguspärast käitumist, mis ei kutsu esile õiguslikke tagajärgi)

Õigusnormide kasutamine – ( õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teotamises, annava subjektile mingid õigused, käituda teatud viisil)

Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine – teostavad pädevad riigiorganid ,

Õiguse rakendamise eeldused ja 4 õiguse rakendamisele esitatavat nõuet
Eeldused: 1) kui õigussuhte iseloom on selline et ta ei saa tekkida ima pädeva riigirogani aktita . 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle. 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vajakohaldada sanktsioone.
4 Nõuet: 1. Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitelvad lahendatavat juhtumit.
2.otsus peab olema tehtud vastama riigiorgani kompetsetuse piires.
3. Õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ettenähtud on kohustuslik igaljuhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast.
4. Senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada kollisiooni .

Õiguse rakendamise akti struktuur –

Sissejuhatavas osas tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed(akti väljaandndu organ, nimetus, kuupäev)

Kirjeldavas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud , mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga sisu.

Põhjendavas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus

Resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus.

Subsumptsioon – eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte

Argumentum a fortiori (A. Aarnio )
Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet – üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja . Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu.
(Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed)

Nullum crimen sine lege – ilma seadusteta pole karistust

Lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus muudab varasema seaduse

Ius est ars boni et aequi - õigus on headuse ja õigluse kunst

Tõlgendusargumendid (A. Aarnio)
Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna:
1) Semantilised argumendid – siia kuuluvad kõik kasutatud terminite tähendust puudutavad argumendid.
2) Süntaktilised e grammatilised argumendid
3) Loogilised argumendid – need on mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede.
4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumenti põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio , kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus ( jurisprudents ).
5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) – nendega pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele ja üldiselt neile tagajärgedele, mis tõlgendamisvõimaluse valikust võivad tekkida.
6) Väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad)
7) Analoogia - ja e contrario argumendid. Analoogia võib olla kas tõlgendusargument (juhtumite samasugusus argumendina) või otsustuspõhimõte (otsustuse vorm).
Kaaluväärtuse määratlevad tõlgendusprobleem või –olukord. Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest.

Õigussüsteem, -perekond ja –haru –

Õigusüsteem – on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kauoa

Õigusperekond – on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.

Õigusharu – on õigunormide kogum, mis moodustab iseseisva osa üigusesüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondile suhteid (tööõigus, perekonnaõigus)

Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis – õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Eesmärgiks on õigusakti mõistliku eesmärgi väljaselgitamine.

Ajalooline tõlgendamisviis - selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused

Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamisviis – lähtub normi eesmärgist nagu ka ajalooline, aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem,

Grammatiline tõlgendamisviis ja grammatilise tõlgendamise võimalustest (Narits, Õiguse metodoloogia ) - selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt , määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Lähtub normi tekstist. Lähtudes eelkõige keele reeglitest.

Loomuõiguse taassünd ehk miks ei piisa õiguspositivismist (P. Jõgi)
Loomuõigus on kõrgem positiivsest, inimese poolt loodud ajutistest ja muutuvatest seadustest ning kujutab endast kriteeriumi otsustamaks, et kas need seadused on inimeste jaoks moraalselt siduvad (kohustuslikud) või mitte. Loomulikud õigused on kaasasündinud ning positiivne õigus ei saa neid anda ega ära võtta, vaid üksnes kaitsta. Loomuõiguseni jõutakse mõistuse ehk mõtlemise abil, loomulikkus seisnebki selles, et ta on iga inimese jaoks tajutav ja kättesaadav.
Aegade muutudes on muutunud arusaamad universaalsete väärtuste või printsiipide sisust, ent jäänud on nõue, et eksisteerib mingi positiivsest õigusest kõrgemalseisev ideaal. Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon . Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid.
Loomuõiguse taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused sotsiaalses ja poliitilises elus. Kogemus totalitaarsetest riigikordadest ning äärmisest ebastabiilsusest tõstsid taas päevakorda küsimuse nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu alustest. Fuller pööras tähelepanu olulisele elemendile, et seadusloome formaalsed etapid peavad vastama teatud protseduurilistele nõuetele, et tulemust saaks vaadelda õigusena. Finnise sõnul näitab loomuõigus , et seadusloome on tegevus, mis saab ja peab põhinema eetilistel printsiipidel ning et ka moraalinormid pole pelgalt tuju, konventsiooni või otsustuse küsimus, vaid kujutavad endast objektiivset mõistlikkust.
Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon , seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe .

Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi)
Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist võrdselt ning ebavõrdsete kohtlemist ebavõrdselt. Korraldav õiglus kohtleb aga kõiki inimesi nende voorustest või pahedest sõltumatult võrdsetena.
20 sajandi teisel poolel eksisteeris õigusfilosoofias kaks võrdselt ühekülgset lähenemist õiglusele – intuitivism ja utilitarism . Intuitivistlike ideede järgi tajuvad inimesed õigluse nõudeid intuitiivselt ning tegutsevad nö sisehäält kuulates. Nimetatud teooriast otsitakse abi, kui inimeste isiklikud arusaamad ja intuitsioonid mingi olukorra lahendamiseks on liiga hägused või vastuolulised. Utilitarismi järgi selguvad õigluse nõuded siis, kui vaatleme mingi teo või reegli tagajärgi. Seades iga teo ja reegli õigsuse sõltuvusse tagajärje headusest, allutatakse ``õige`` mõiste ``hea`` mõistele. Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi – kaks maailmasõda, fašism ja kommunism . Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata.

Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel ( Anepaio , Sissejuhatus õigusteadusesse) –
Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi.
Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem – juured rooma õiguses.
Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas.Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalseltkillustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamineühiskonnas, kuid barbarite õigus oli jäänud jalgu tootmise, kaubanduse ja rahandussuhete arengule.
Eelkõige varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid rooma õiguse normid mandri-Euroopakohtupraktikas. Kohtud hakkasid neid rakendama tasahilju paralleelselt ja täienduseks vastava riigi tavaõigusele+ valitsejate kehtestatud õigusaktidele. Keskaegse algelise õiguse "remondiks" sobis rooma õigus suurepäraselt. Tasapisi hakkas Vana-Rooma algupärand rikastuma õiguse seletajate – glossaatorite - tegevuse kaudu, kes tegidääremärkusi (glossasid) rooma õiguse kodifitseeritud väljaannete ( Corpus Juris Civilis) servadele ja seeläbialgatasid laiendava või kitsendava tõlgenduse ehk sisuliselt uute normide loome .Sätestatud (kirjutatud) õigus sai ülekaalukaks XVIII saj lõpul - XIX saj algul, sest suundaandvates Kesk-Euroopariikides algas kodifitseerimisprotsess. Selle käigus püüti rooma õiguse põhimõtteid kui ka sätteid süsteemseltarendada vastavusse tööstusrevolutsiooni ning turumajanduse ajajärku astunud ühiskonna nõuetele. Kontinentaalse õigussüsteemi riikides mõistetakse õigusnorme eeskätt kui üldisi käitusmiseeskirju, mis peavadtagama üldise õigluse, moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas. Õigusnormid on peamiselt kirjutatud ehksätestatud õiguse normid. Õigusteadus uurib ja seletab seejuures kirjutatud õiguse olemust ja sisemisi seoseid .Õigusnormide kaudu on ajaloolisest aspektist vaadates algselt ja peamiselt pürgitud üksikkodanike vahelistesuhete reguleerimisele (eraõiguse valdkond ). Algses rooma õiguses polnud välja arenenud süsteemsetavalikõigust (sh riigiõigust) niisugusel tasemel, nagu rooma eraõigus. Avaliku õiguse valdkond on kontinentaalseõigussüsteemi riikides intensiivselt arenema hakanud alles pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni 1789 aastal, kui kolmanda seisuse ( kodanlus ) püüdlusi esindava loomuõiguse koolkonna mõjul hakati püüdlema selle poole, etvalitsuse tegevuse põhieesmärk oleks kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmine.
Avalik õigus valdkonnanatervikuna kui ka diferentseeruvate õigusharudena arenes järgnevalt tuginedes paljuski eraõiguse alusele.Seejuures kaasaegse kontinentaalse süsteemi avalik õigus võlgneb mõistete osas väga palju XIX saj
õiguspositivismi koolkonna õigusteadlastele.Koloniaalvalduste vahendusel ja kiriku misjonitegevuse mõjul levis kontinentaalne õigussüsteem (küll teatud muundustega) XIX ning XX saj reas Ladina-Ameerika, Aafrika ja Aasia iseseisvunud riikides (eeskätt vastavateEuroopa riikide endistes kolooniates).
Rooma õiguse mõju kontinentaalse õigussüsteemi hulka loetavate riikide osas on riigiti erinev. Näiteks SaksaLV, Austria ning Hollandi rahvuslik õigussüsteem on saanud rooma õigusest tugevaid sisulisi mõjutusi,Skandinaaviamaade ja Soome oma on see mõjutanud vähem. Seejuures eriti Rootsi õiguskorra erisused ja arengon Euroopa üldisel taustal üsna kontrastsed. Põhjamaades - Rootsis ja Soomes hakkas sätestatud (kirjutatud)õigus kõrvale tõrjuma vana tavaõigust juba XIV-XV saj Kuid kirjutatud õiguse sisu oli peamiselt vana romaani-germaani põhi, mille mõjutused tulid varaseimal perioodil kanoonilise õiguse kaudu ning pärast seda alates XVIIsajandist ülikoolide vahendusel.
Eesti alal toimus õigussüsteemi ning õiguskorra areng spetsiifiliste erisustega. Eesti algupärase (muinasaegse)tavaõiguse tõrjus järsu murranguna kõrvale vallutajate õigus, mis tugines romaani-germaani alusele nii kanoonilise
Kui ilmaliku õiguse valdkonnas. Kui Soome on sajandeid oma õiguskorda saanud mõjutusi Rootsikaudu ja hiljem üsna mõõdukalt Vene tsaariimpeeriumilt, siis Eesti alal on kuni Põhjasõjani toiminud mitmeteEuroopa rahvuslike õiguskordade mõju (tuletagem meelde Eesti ala killustavat jaotamist eri vallutajate vahelpärast kaotust muistses vabadusvõitluses ning järgnenud sõdasid ja vallutusi). Tulemusena formeerus sajanditejooksul kohalik subsidiaarne õiguskord – nn balti erikord (sh balti eraõigus). Seejuures rooma õiguse retseptsioon on saabunud Eesti alale piltlikult kahe lainena. Eesti rahvusriigi õiguskord on saanud mõjutusi seegasamuti osundatud suurest õigussüsteemist. Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamistalgaastail (1918-1940) ühelt poolt endise Vene impeeriumi seadusandluse alus ning õiguse koolkonnad(tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele!) ning teiselt poolt eriti saksa ja austria (nn Viini koolkond)koolkonnad. Näiteks esimese, 1920.a. põhiseaduse koostamisel oli vahetuks eeskujuks Weimari Vabariigikonstitutsioon.

Õiguse üldakt – on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, see sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi .

Õiguse üksikakt – on akt mis annab subjektiivsed õigusedja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjekti ringile (nim ka individuaalakt ). Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid. (kohtuotsus, ametisse nimetamise käkskiri)

Seaduse tunnused –

Lähtub riigist - seetõttu kannab autoriteetset iseloomu, esineb üldjuhul käsu või keeluna

Täitmine tagatakse riigi sunniga – igusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud vastavad organid (politsei, kohus)

Üldkohustuslik käitumisreegel – kõik õigusnormid kui üldise iseloomuga reeglis on teatud subjekti ringile täitmiseks kohustuslik

Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused

Õigusnorm on formaalelt määratletud reegel – õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas

Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? –

Konstitutsioonilised seadused – täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on tihti ära toodud põhiseaduse tekstis. Nende vastuvõtmiseks ja muutmiseks on ette nähtud eriline kord, keerulisem lihtseaduste menetlemise korrast. Riigikogus koosseisu häälteenamus.

Lihtseadused – moodustavad seaduste põhimassi, need on seadusliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega, riigikogud vajalik poolhäälte enamus.

Presidendi seadluste eeldused ja piirangud – president võib välja anda seadlusi kui riigikogu ei saa kokku tulla ja seaduse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused.

Seadusandliku protsessi staadiumid – lk 68-70

Seaduse algatamine -

Seaduseelnõu arutamine

Seaduse vastuvõtmine

Seaduse väljakuulutamine

Seaduse avaldamine -

Kolm peamist õigusnormide kollisiooni lahendamise reeglit

Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt

Kui kollisiooniaktid lähtuvaderineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt

Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme.

Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat – avalik õigus hõlmab õigusharusid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik ja mida iseoomustab subjektide omavaheline subordinatsioon
Eraõiguse moodustavad õigusharud, -instituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid võrdete isikute vahel

Teovõime – võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on alates 18 aastasel, alla selle või vaimuhaiguse tõttu on piiratud teovõime.

Õigusvõime – inimese õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi. Igal füüsilisel isikul o ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Algab sünnist ja lõpeb surmaga.

Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest

Teo ja sündmuse vahe - Teod on muutused, mis toimuvad inimese tahtel, (lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine). Sündmused on aga muutused, mis toimuvad sõltumata inimese tahtest (tulekahju, inimese loomulik surm, üleujutus).

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 115 allalaadimist

õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused #1

õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused #2

õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused #3

õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused #4

õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused #5

õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

115 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

m s Õppematerjali autor

ÕE vaheeksami küsimused ja nende vastused: 1.Õiguse tunnused2.Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus3.Õiguse allikate liigid4.Õigusnormi loogiline struktuur5.Juriidiline fakt6.Õiguse subjekt7.Õiguse objekt8.Subjektiivne õigus9.Objektiivne õigus10.Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid11.Lüngad õiguses ja nende ületamine jne jne

Sarnased õppematerjalid

doc

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1

Õigusõpetus

doc

iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus

peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele 1.6 Õigusele rajaneva seaduse ülimlikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusakid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 1

Õiguse entsüklopeedia

doc

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

ei tohi domineerida). Võimu tasakaalustamise mehhanismid – et võimud saaksid üksteise tööd kontrollida ja ka piirata. b. Objektiivne õigus (seadusel on eriline roll) c. Seadustest kinnipidamine d. Juriidiline kaitse sõltumatute kohtute poolt e. Põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine. 2) materiaalsed – a. käsk austada ja kaitsta inimväärikust b. ülipositiivse õiguse tunnustamine c. seadusandja seotus konstitutsiooniga (riigile suunatud nõue siduda ennast oma töös konstitutsiooniliste nõuetega). 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda

Õiguse entsüklopeedia

docx

Õiguse entsüklopeedia

http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest

Õigusõpetus

docx

Õiguse entsüklopeedia eksam

Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- Cicero juhib meie tähelepanu, et kirjapandud kujul

Õiguse entsüklopeedia

docx

Eksami küsimuste vastused

Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistamine ja õiguse idee: Õiguse tüihistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee.

Õigus

125

pdf

Konspekt 2

P.2. Õigusnormi mõiste. Õigusnormide esitamine õigusaktides 18 P.3. Õigusnormide liigid 19 P.4. Materiaalõiguse normid ning protsessuaalõiguse normid 21 § 4. Õigusnormi loogiline struktuur 22 § 5. Õiguse teooriate paljusus 26 P.1. Antiikaja käsitused õigusest 26 P.2.Teoloogilised õiguse teooriad 27 P.3. Loomuõiguse teooriad 27 P.4. Ajaloolise koolkonna teooriad 28 P.5. Sotsioloogilised teooriad 29 P.6. Normativistide teooriad 29 Skeem nr 2 30 § 6. Põhilised suured õigussüsteemid 30 P.1

Õiguse entsüklopeedia

docx

Õiguse entsüklopeedia

käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum. Kirjapandud kujul õigusel on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 1.4. Õiguse tähistamine Ius – ladina kl õigus. Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst/teadus (Celsus).

Õiguse entsüklopeedia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk