Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb isiku õigused ja kohustused. Kui vastavaid kohustusi ei täideta või neid rikutakse, kohaldatakse rikkujatele sanktsioone Seaduse algatamise õigus on:Riigikogu liikmel,Riigikogu fraktsioonil,Riigikogu komisjonil,Vabariigi Valitsusel,Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vaba...
Tema ajal 732. aastal Poitiers' lahingus peatati araablaste tung Lääne-Euroopasse. Justinianus I- oli Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks Prokopios-6.sajand ajaloolane, kirjutas 2 kroonikat paralleelselt ,,Sõjad" ja ,,Salajane lugu" Kyrillos ja Methodios- koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku, Bütsantsi tuli valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, kirikuõigus ja kiriklik kunst. Erik Punane- rajas 10. sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif Eriksson- oli Erik Punase peog, kes väidetavalt jõudis esimese eurooplasena Põhja- Ameerikasse Kuningar Artur- Kuningas Alfred- anglusakside(inglismaa) kuningas, kelle ajal(9.saj) toimus äge võitlus taanlaste vastu. Alfred leppid nõudega maksta neile maksu. William Vallutaja- oli Normandia hertsog Guillaume, kes kuulutati peale otsustavat sõda anglosaksidega sellise nime all Inglise kuningaks
2. asjaõigus 1 3. perekonnaõigus 4. pärimisõigus 2. Kaubandus- ja majandusõigus 1. ühinguõigus 2. väärtpaberiõigus 3. pangandusõigus 4. autoriõigus 5. konkurentsiõigus 6. tarbijakaitse õigus 3. Tööõigus Avalik õigus 1. rahvusvaheline õigus 2. riigi- ja konstitutsiooniõigus 3. haldusõigus 4. kirikuõigus 5. kriminaalõigus ehk karistusõigus 6. kohtu- ja protsessiõigus 7. finantsõigus ehk eelarveõigus 8. sotsiaalõigus Üks suhte pool on riik, kes on alati kõrgemal. 1. Põhiseadus (eestis vastu võetud 1992.a referendumil). Kõiki küsimusi referendumile ei panda (maksud, finants, sõjandus jne). 2. Seadus (vastu võtab Riigikogu / referendum) 1. konstitutsiooniline (51 poolt häält) 2. lihtseadus (vaja enamuse poolthääli) 3
Bürokraatia ehk ametnike võim,rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus tugevuse põhjused: · professionaalsus - ametnikud oskavad end poliitikute ja avalikkuse kontrolli eest paremini kaitsta, · arvukus · püsivus Bürokraatia funktsioonid: · peamiseks ülesandeks poliitika elluviimine · Süsteemi stabiliseerija · vahekohtuniku funktsioon · iseenda, st ametnikkonna, staastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine Avalike teenistujate värbamine ja karjäär: · ametniku koha täitmine toimub peamiselt avaliku konkursi korras · nõutakse kodakondsust, kõrgharidust määratud erialal, regulaarset enesetäiendamist ja üldist ametialast asjatundlikkust · keelatud on ametikoha ost, isiklik omamine ja pärandamine, mis muudab koha näiliselt vabaks, ausa konkurentsi alusel täidetavaks · üks rangemalt reguleeritud hõivevaldkondi Järelvalve ametnike tegevuse üle: Demokraatlik ...
Seadused ja õigusnormid- loe ja õpi 9.kl. õpikust lk.24-28. Õiguse struktuur: I. Eraõigus: 4 1. Tsiviilõigus: võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Tööõigus 2. Kaubandusõigus 3. Majandusõigus II. Avalik õigus: 1. Rahvusvaheline õigus 2. Riigiõigus, konstitutsiooniõigus 3. Kirikuõigus 4. Haldusõigus 5. Kriminaalõigus 6. Protsessiõigus: tsiviilprotsessiõigus Kriminaalprotsessiõigus 7. Finantsõigus Õigusriik Riik. Tsiviilühiskond. 5
Tööleht nr 1 Küsimused Mis on õigus? Kuidas tekkis õigus? Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Mis on õigussüsteem ja millisesse õigussüsteemi kuulub Eesti õigussüsteem? Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, ...
2) Vanemametnikud 3) Nooremametnikud Bürokraatia kontroll : Formaalsed : poliitiline järelvalve, juriidiline järelvalve, administratiivne järelvalve. Mitteformaalsed : ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve. Õiguse harud : 1) Eraõigus : Majandusõigus Tsiviilõigus : võlaõigus,asjaõigus,perekonnaõigus,tööõigus. Kaubandusõigus 2) Avalikõigus : Rahvusvaheline õigus, Riigiõigus, Kirikuõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Protsessiõigus, Kriminaalõigus. Eesti kohtusüsteem, erinevus USA omast : I astme kohtud : maakohus( tsiviilasjad, väärteod ja kriminaalasjad), halduskohtud (haldusasjad) Tallinn, Tartu II astme kohtud : ringkonnakohtud ( I astme apellatsioonid) Tallinn, Tartu , Jõhvi III astme kohus : riigikohus (põhiseaduslikud) USA's pole omaette konstitutsioonikohust. Kogu kohtusüsteem on ühtne,tipnedes ülemkohtuga
Eraldi karistus oli ette nähtud nunna võrgutamise või vägistamise eest. Konkubinaat muutus mõeldamatuks. Alates Basilicast oli kriminaalkorras karistatav igasugune abort, sõltumata selle sooritamise motiividest ja vaatamata naise seisusele ja staatusele. Väga range karistus oli ette nähtud vaimuliku tapmise eest, riik jälitas nii paganaid kui ketsereid (tabel 5). Kiriku suurt rolli näitas asjaolu, et kirikuõigus kujunes üheks osaks üldisest riiklikust õigussüsteemist. Võrreldes lääne kiriku kanoonilise õigusega oli Bütsantsi kirikuõiguses suurem roll kirikukogude otsustel, patriarhi otsuste mõju oli väiksem. Kirikul oli oma mitmeastmeline kohtusüsteem, mille kõrgeima astmena toimis Konstantinoopoli patriarh. Kirikul oli asüüliõigus, mis ei laienenud siiski tapmistele ja abielurikkumistele. Kanoonilise
7 KOHTUVÕIM Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi kohustuslik tunnus. Õigus: · Eraõigus: Majandusõigus. Tsiviilõigus: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Kaubandusõigus. · Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. Kohtusüsteemi funktsioonid: · Õiguskorra tagamine. · Kodanike õiguste kaitse. · Konstitutsioonilised funktsioonid: Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. Ülemkohus täidab erinevate võimuinstitutsioonid või tasandite tasakaalustaja rolli. Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. REGIONAALNE JA KOHALIK VALITSEMINE
teises ametis ega valitaval kohal. Õiguskantsleri nimetab seitsmeks aastaks ametisse Riigikogu, tagandada saab teda ainult kohtuotsusega. Eesti Vabariigi õiguskantsler on Indrek Teder. Õigus jaguneb eraõigus ja avalik õigus Avalik õigus (seadus) reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, inimese õiguslikku vahekorda riigiga, või ka riigiasutuste omavahelisi asju. Igatahes peab üks osapool olema riik.. Avaliku õiguse alla kuuluvad: Rahvusvaheline õigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus, finantsõigus, protsessiõigus ja haldusõigus. St seadused,.mis reguleerivad riikidevahelisi, riigiasutustevahelisi, riigi ja inimese vahelisi suhteid. Eraõigus reguleerib eraisikute omavahelisi probleeme. Eraõiguse mahukamaks haruks on tsiviilõigus. Lisaks kuulub eraõiguse alla majandusõigus, kaubandusõigus, võlaõigus, tööõigus, asjaõigus, perekonnaõigus.- st erinevad seadused, mis reguleerivad eraisikute elu. Kohtus
(H-D norm). Adresseeritud: kohtule või avalikule võimule. Reageerimisviisi normid on menetlusnorm ja kompetentsinorm. - Reaktsiooninorm – on sunninorm (H-S norm). Adresseeritud: kõigile. 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. Avalikuõiguse normis riik alati nõuab midagi või kohustab millekski. Avalikku õigusesse kuuluvad riigiõigus, haldusõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus, kriminaalprotsessiõigus jne. Eraõiguslikus normis pooled on võrdõiguslikud, üks ei tohi teisele ettekirjutusi teha, mõlemal poolel on õigused ja kohustused. Eraõigusesse kuuluvad nt tsiviilõigus, kaubandusõigus, asjaõigus, autoriõigus jne. 10. Lihtnorm või liitnorm. Lihtnorm – võetakse tervikuna kasutusele. Liitnorm – koosneb mitmest lihtnormist. Normis esineb sidesõna või. Normis on ka enne
Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte osapooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Avaliku õiguse harudeks on – rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kirikuõigus ja teised. Eraõigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. Eraõiguse harudeks on – võlaõigus, väärtpaberiõigus, perekonnaõigus, asjaõigus ja teised. Avalikku ja eraõigust eristavad huviteooria (lähtub avalikust huvist/üksikisisku huvist), subjektiteooria (vähemalt üks subjekt on
kuuluma lääs, Portugalile ida. Ka nüüd ei sõlmitud mitte lepingut, vaid paavst oli pigem annetaja. Mõlemad ilmalikud valitsejad tuletasid oma valitsuse paavstilt ja seega Jumalalt. Umbes sajand hiljem tekkisid Põhja-Euroopas Madalmaade ja Inglismaa näol jõud, kes ei tunnistanud Hispaania ja Portugali maailmavalitsemist ega paavsti võimutaotlusi. Avastuste ajastul saadi esmalt hakkama keskaja õigusega ning veel oli kirikuõigus universaalne õhtumaine õiguskord. Ülemeremaade avastamise tagajärjel tekkis õhtumaisele õigusmaastikule palju valgeid laike, mis tuli täita juriidilise uudisloominguga. Meresõitjate avastused põhjustasid ja nõudsid avastusi ka juristidelt. Nii tekkiski Euroopa rahvusvaheline õigus. Toimus üleminek kristlikult maailmaõiguselt rahvusvahelisele õigusele. Riigid hakkasid reguleerima õigusasju oma võimutäiusega, kirikut vahendajana vajamata. Kui 1493. aasta
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus ...
tagajärjest. 4. Õigusnormide liigid 4.1. Avaliku- ja eraõiguse normid Kõik õigusnormid jagunevad traditsioonide kohaselt avaliku õiguse ja eraõiguse normideks. Nii era- kui ka avalikus õiguses eristatakse üksikuid õigusvaldkondi õigusharusid. Õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum. Eraõigusesse kuulub näiteks tsiviilõigus, kaubandusõigus, asjaõigus, autoriõigus jne. Avalikku õigusesse kuuluvad riigiõigus, haldusõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus, kriminaalprotsessiõigus jne. Era- ja avaliku õiguse normid on mitmeti seotud. Seos võib avalduda juba üksikutes õigusvaldkondades enestes. Tööõigus pole näiteks ainult eraõiguslik, vaid seal on ka avaliku õiguse õigusnorme (kollektiivleping). Sidemed era- ja avaliku õiguse vahel võivad olla ka funktsionaalsed. Näiteks võib avalik-õiguslike õigusnormide nõuete rikkumine kaasa tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise
Inimese lunaraha või trahv inimese eest, inimese väärtus määratakse rahas, nt Gotlandi mehe lunaraha 3 marka kulda. Meheraha väärtuses avaldub kannatanu sotsiaalne väärtus vastavalt arhailise ja keskaja väärtushinnangutee Õigusteaduse sünd ülikoolides. Kanooniline õigus on kiriku õigusvõim, mis mingil hetkle hakkas liikuma ka väljaspoole kkirikut ning vaimulike seisust. Kirikuõigus lähtub kiriklikest kaanonitest, mis algselt olid pühakirjast tulenevad ettekirjutused, aga 8—9. sajandil ka juba paavsti bullad. . U.1140 koostas Gratianus “Corpus iuiris canonici” kus oli süstematiseeritud kogu tolle aja kanooniline seadus, aktsepteeritav nimetus on ka decretum gratianus. ORDAALID jumalaotsused, keskaegse kohtuprotsessi võted, mille kohaselt validlevate poolte
(kasust) 2)subjektiteooria avalik õigus: vähemalt üks subjektidest peab olema riik, eraõigusel on mõlemad subjektid eraõiguslikud isikud 3)alluvusteooria avaliku õiguse puhul on üks subjekt teisele õiguslikult allutatud, eraõiguses on mõlemad subjektid õiguslikult võrdses seisus. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse 1)avalik õigus riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus 2)eraõigus tsiviilõigus (võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) 6. Õigusakt eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).
· Geograafiateadust isel. Idamaade suundumus. Tunti hästi ida poolseid maid. (Geogr.Kosmas Indiassesõitja (6.saj) · Laskaris Kananos 15. Saj. Bütsantsi rännumees, teoses Rrsti ala kirjeldused. · Kultuuril suur mõju slaavi maadele. Võtsid vastu õigeusu · Kyrillos ja Methodios kreeka misjonärid, kes koostasid slaavi tähestiku (9saj) · Büts. Tulid valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, kirikuõigus ja kiriklik kunst. · Suurel määral rakendati slaavi maades ka Büt. Riikluse elemente. Viikingid ja nende kultuur · Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased, kes mitme sajandi jooksul rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubulinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud 800-1050 · Viikingite nimed: Läänes normannid, paganad, Inglis. Taanlased, Ida-Eur. Nim. neid varjaagideks.
Variant 1 1. Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda avalikku õigust ja eraõigust? Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, Riigi- ja konstitutsiooniõigus Haldusõigus Kirikuõigus Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus
õigusaktide üle eesmärgiga garanteerida nende vastavus põhiseadusele. Õigus Mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogu. Õigust on kahte liiki : 1. Eraõigus 2. Avalik õigus Eraõigus jaguneb tsiviilõigus (nt. Perekonnaõigus, võlaõigus, pärimisõigus), äriõigus, kaubandusõigus, tööõigus. Avalik õigus jaguneb riigiõigus, finantsõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus jne. Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute tegevust. 2. Korraldada riigi ja avaliku elu eri vald- kondi. Õigusaktide hierarhia: 1. Välislepingu kinnitamine riigipea poolt. 2
õigusaktide üle eesmärgiga garanteerida nende vastavus põhiseadusele. Õigus Mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogu. Õigust on kahte liiki : 1. Eraõigus 2. Avalik õigus Eraõigus jaguneb tsiviilõigus (nt. Perekonnaõigus, võlaõigus, pärimisõigus), äriõigus, kaubandusõigus, tööõigus. Avalik õigus jaguneb riigiõigus, finantsõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus jne. Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute tegevust. 2. Korraldada riigi ja avaliku elu eri vald- kondi. Õigusaktide hierarhia: 1. Välislepingu kinnitamine riigipea poolt. 2
oleks pigem positiivne või negatiivne, samuti uuritakse Euroopa riikides kehtinud õiguskordi ja nende omavahelisi seoseid ning ius commune teket ja levikut. Viimasena käsitlen võimalust, et Euroopa liigub taas ühtse seaduse kehtestamise suunas. Rahvuslikud seadused: Üleminekufaas Igale riigile eraldi seadus On alles hiljutine korraldus, et igal riigil on eraldi seadus. Keskajal ja modernses Euroopas polnud rahvuslikke õigussüsteeme. Kehtis kirikuõigus ja ius commune, mis põhines Rooma õigusel. Ka tänapäeval võib riiklike seaduste olemasolu olla vaid üleminekufaas ning tulevikus võib kogu Euroopa olla uuesti ühendatud ühe õiguse abil. Caenegem illlustreerib kolme ,,paradoksilise näitega" õiguse rahvusvahelist iseloomu Euroopas (Caenegem 2004, lk 2) Anglo-Normanni feodaalseadus Inglise common law on tänapäeval iseloomulik vaid Inglismaale, kuid veelgi varem oli common law kasutusel Normandias. 12
3. Õiguse põhivaldkonnad. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. AÕ: rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu-ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Kasutatakse autonoomne reguleerimismeetod. EÕ: tsiviilõigus – võla-, asja-, perekonna-, pärimisõigus; Kaubandus- ja majandusõigus – ühingu-, väärtpaberi-, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja
Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noore...
Lisaks veel nt. hinduistlik õigussüsteem, Kaug-Ida õigusüsteem (Korea, Vietnam), judaistlik õigussüsteem Eesti õigussüsteem Õigus jaguneb: · Eraõigus o Tsiviilõigus Tööõigus Võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus o Kaubandusõigus o Majandusõigus · Avalik õigus o Kirikuõigus o Riigiõigus (põhiseadus) o Rahvusvaheline õigus o Protsessiõigus (kohtupidamisega seotud) o Kriminaalõigus Õiguseallikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, õigusteadlaste arvamused, teised õigusloomed, aktid Eesti põhiseadus: See on kõige tähtsam seadus ja teistele seadustele aluseks. Seal on olulised järgmised probleemid: · Riigivõimu ja üksikisiku suhted · Riigikorralduse põhialused
Liivimaa maapäev- kohtuna ei olnud nii tugev kui E.maapäev, valitsemisalal oli aga võrdne. Tähtsad maamarssal, kes omas esinduslikke funktsioone ja maanõukogu, mis oli administratiivseks asutuseks, tegutses kahe resideeriva maanõuniku näol. Saare- ja Muhumaal oli maapäev varustatud suurte volitustega. 16. Era- ja kriminaalõigus Rootsi-aegses Eestis. Eraõigus. Kirikuõiguse (?) alal toimus muutus vaimulike ja ka talupoegade suhtes. Vaimulike kohta pandi kehtima Rootsi kirikuõigus. Talupoegadele anti ajastu lõpus suurem õigus- ja teovõime ning kohtulik kaitse. Perekonnaõiguse alal rakendati luteri kiriku printsiipe ja hiljem Rootsi kirikuseadust. Abielu sõlmiti vastava eelteatega kirikus. Abielu lahutamine, mida katoliku kirik eitas, oli põhimõtteliselt lubatud, põhjused olid loetletud seaduses. Narva linnas ja Liivi vaimulikkonnas kehtestati abielupoolte varaühisuse põhimõte. Pärandiõiguse järgi toimus pärimine peale seadusjärgse pärimise veel
autonoomset reguleerimismeetodit. 21.Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse? Eraõigusesse kuuluvad: tsiviilõigus (perekonna-, pärimis,- asja-, võlaõigus) ja kaubandus- ja majandusõigus [ühingu-, väärtpaberi-, panga- ja börsi-, konkurentsi- ja tarbjakaitse-, intellektuaalse omandi (autori, tööstusomandi, naaber) õigus]. 22.Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse? Avalikku õigusesse kuuluvad: rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 23.Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks. Küsimused lk.77. "Õiguse vormid ehk allikad": 1
keelemees. Ta on väljaandnud Maarahva nädala lehte. 12) Õiguskorraldus: Üldiseloomustus: Keskaegne ja varauusaegne õiguskorraldus: Õiguslik partikulaarsus- Oli palju erinevaid õigusi, mis jagunesid väiksemateks õigusüsteemideks ehk partikulaarõigusteks. Partikulaarõigused (Erinevad õigussüsteemid)- Omaette õigused, seadused. Balti provintside õiguskorraldus uusajal: 1) Eestimaa: linnaõigus, maaõigus, talurahvaõigus, (luterlik) kirikuõigus. 2) Liivimaa: linnaõigus, maaõigus, talurahvaõigus, (luterlik) kirikuõigus. Kõik need õigused moodustavad baltiprovintsiaalõiguse. Kirjutatud õigus ja tavaõigus: Tavaõigus- Õigus, mida antakse edasi suulise traditsiooni kaudu. Kirjutatud õigus- Õigus, mis on mingites õigusallikates üleskirjutatud. Õiguse allikad 18.-19. sajandil: Varasemad õigusnormid- Suur osa õigusnormidest pärines keskajast.
enda residentsiks. Kirikust sai bütsantsi stiilis riigiasutus koos patriarhiga, kes toodi sinna Roomast. Keisrile jääb õigus otsustada kirikliku õpetuse üle jättes enesele ka dogmaatiliste vormelite ametliku kinnitamise õiguse. Kirik avaldab ilma vastuseisuta austust keisrile. Lääne (Rooma-katoliku) kirik - paavstile alluva maailmakiriku autonoomia riikide suhtes on kiriku õiguse peamine idee ning rooma-katoliku kiriku riigiõpetuse alus. Kirikuõigus sai alguse Roomast. Juba I sajandil kujunesid kristlikes kogudustes välja mitmesugused juhised, mis väideti pärinevat otse apostlitelt. Neid juhiseid nimetati kaanoniteks (kr.k karjasekepp), mida peetakse kanooniline õiguse (ius canonicum) kui õigussüsteemi alguseks. Hiljem lisandusid neile veel Uuest ja Vanast testamendist pärit reeglid. Ristiusu tunnistas lubatavaks keiser Constantinus I 313.a Milano tolerantsuse diktiga,
Õigus oli tööriist keisri käes. Kristlased arvasid:Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimese sõna.Pauluse meelest oleks mõeldamatu kui inimene tõstaks mässu riigi vastu. Hoo sai sisse uus vabadusemõistmine. Võrdsusest sai õhtumaise õiguse ristiusustamise teine alus. Halastuse, armastuse ja andestamise käsk kehtis eelkõige kristlaste omavaheliste suhete kohta. Tüli puhul kristlased ootasid tüli lahendamist jumala kõikeveenva ilmutusega. 2.Antiikne kirikuõigus Juba kujunev kirik oli ameti ja piiskopikirik, kuigi kogudused ülejäänus üksteisest tublisti erinesid. Rooma hoolitses, et oleks tagatud koguduse ja tema piiskopi juhtiv seisund teiste kristlaste seas.Uus kristlik legitimatsioon kinnitas, et maailma keskpunkt on Rooma. Rooma piiskop ei sidunud end üksikute riikidega ja ei sõltunud nende korraldusest. Ta visandas oma, riigist sõltumatu õiguskorra. Kirik muutus hierarhiliseks ja õiguslikuks. Kirikust sai peagi juristide kirik
loomiliku ilmutusega. Õigus oli tööriist keisri käes. Kristlased arvasid:Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimese sõna.Pauluse meelest oleks mõeldamatu kui inimene tõstaks mässu riigi vastu. Hoo sai sisse uus vabadusemõistmine. Võrdsusest sai õhtumaise õiguse ristiusustamise teine alus. Halastuse, armastuse ja andestamise käsk kehtis eelkõige kristlaste omavaheliste suhete kohta. Tüli puhul kristlased ootasid tüli lahendamist jumala kõikeveenva ilmutusega. 2.Antiikne kirikuõigus Juba kujunev kirik oli ameti ja piiskopikirik, kuigi kogudused ülejäänus üksteisest tublisti erinesid. Rooma hoolitses, et oleks tagatud koguduse ja tema piiskopi juhtiv seisund teiste kristlaste seas.Uus kristlik legitimatsioon kinnitas, et maailma keskpunkt on Rooma. Rooma piiskop ei sidunud end üksikute riikidega ja ei sõltunud nende korraldusest. Ta visandas oma, riigist sõltumatu õiguskorra. Kirik muutus hierarhiliseks ja õiguslikuks. Kirikust sai peagi juristide kirik
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimi...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes ri...
Suhtes osalejad on alluvussuhetes. Imperatiivsuse põhimõte avalikus õiguses. a) avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud b) avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. Avaliku õiguse liigitus õigusharudeks. - riigiõigus; a) haldusõigus; b) rahvusvaheline (avalik) õigus; c) karistusõigus; d) protsessiõigus (kohtumenetluste õigus); e) maksuõigus; f) kirikuõigus. Tööõigus on erandlik- allub nii eraõiguse kui ka avaliku õigus alla. 12.ÕIGUSAKT Õigusakti tunnused: 1. Kirjalik dokument 2. Kindlatele nõetele vastav 3. Õigusnormis süsteemses kogumis 4. Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud. Normatiisvaktid ehk õiguse üldakt ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme. Näiteks:Kui isikute huvid on vastandlikud siis riik võtab seisukoha ehk seadus.(KOV-koerteja
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
ei pea järgima mitte seaduse tähte, vaid vaimu ja tähendust. Hilisklassitsismi perioodil on kirjutatud ulatuslikke rooma õiguse kommentaare. Rooma õigusteaduse ,,hiigelhooneks" on corpus iuris civilis (Justianus). Pikka aega tunnistati Bütsantsi riiki õigusteaduse kontinuiteeti järgivaks. Juriste-õigusteadlasti nim XI kuni XIII sajandini glossaatoriteks. Neid tunnistatakse Euroopa jurisprudentsi rajajateks. Keskajal arenes hoogsalt õigusteaduse teine haru kirikuõigus. Ilmaliku õiguse juriste kutsuti legistideks ja kirikuõigusega tegelevaid jurisite kanonistideks. Humanistlikust suunast arenes välja loodusõiguse õpetus. Selle uuema aja isaks oli Grotius. Loodusõiguslik õpetus avas tee eraõiguslikele kodifikatsioonidele. XIX saj alguses tekkis Saksamaal vastuliikumine kodifitseerimisele. Savigny astus otsustavalt välja eraõiguslike kodifikatsioonide ja seaduse tekste kommenteeriva õigusteaduse vastu. Tema jaoks elab õigus nn rahvavaimus, kust seda
Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest
Renessansi läbi elanud jurisprudents oli keskaegses Euroopas skolastika üks osa, mis kasutas dialektilist meetodit. Püstitati tees antiteesi vastu ja püüti leida sünteesi. Õpiti Corpus iuris civilise kommentaare. Juriste nimetati 11-13saj glossaatoriteks (tähtsamatest glossidest koostati 13 saj glossa ordinaria). Glossaatoreid tunnistatakse Euroopa jurisprudentsi rajajateks. Keskajal arenes ka kirikuõigus (legistid vs kanonistid), kust tuleneb ka ,,pacta sunt servanda". Glossaatorite järglased on postglossaatorid, kes peavad andma tekstidele detailseid kommentaare. Tuntuim on Sassoferrato. Renessansile oli löögiks 15. sajandil kujunenud humanistlik suund tagasipöördumine antiiki, esile tõusis Prantsusmaa. Moc gallicust (huvitavad nii Corpus iuris kui Codex Theodosianus ja XII tahvli seadused.
• keskaja ülikoolides õpetuse alus Corpus iuris canonici 1580 • Decretum Gratiani 1140 /50 • Extravagantes, 5 rmt • Decretales Gregorii IX, 1234, ehk liber extra • 1298 Bonifacius VIII liber sextus • Clementinae constitutiones 1317 (Bonifatius VIII ja Clemens V dekretaalid) • Praegu kehtib codex iuris canonici 1917 18. Kristliku kiriku ja ilmaliku riigi suhete ajalooline areng. Mis valdkondi kirikuõigus reguleerib? • hingeõnnistus • Abielu jm sakramendid nagu ristimine ja matus • seksuaalkuriteod • ketserlus: on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine. • Testament (kui sul on kaks poega, tee Kristus kolmandaks…) • Kirikuvanne • Interdikt (terves piirkonnas keelati kiriklike talituste läbiviimine) 19
pärimis-, ja perekonnaõiguslikke suhteid. Eraõiguse moodustavad tsiviilõigus, kaubandusõigus ja majandusõigus. 9. Avalik õigus: Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga. Avalik õigus korraldab riigi ja isiku vahelisi suhteid, kus riik on kodaniku suhtes võimu subjekt ning sunnib oma tahte talle peale nn. Käsu korras. Avalik õigus on rahva teenistuses olevad toimingud, mis on suunatud kõigile. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad rahvusvaheline õigus, riigiõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, mis jaotub tsiviil- ja kriminaalprotsessiõiguseks ning finantsõigus. 10. Õiguse tekkimise üldiseloomustus: Õigusetekkimisel ja kujunemisel mängisid rolli: *Sotsiaalsed suhted *Territoriaalne iseloom *Natsiooni ehk rahvuse eesmärk Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord,m kuna ta reguleerib inimeste omavaheliseid suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord
tavadest. 2 Ius scriptum: On formaalselt määratletud ja lähtub sageli riigi kui institutsiooni tahtest, mis on väljendatud seaduse vormis. Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad riigiõigus, kontstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, karistusõigus, kirikuõigus, menetlus e protsessiõigus ja finantsõigus. Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Jaguneb: tsiviilõigus, kaubandusõigus, äriõigus, tööõigus. Avalikku õigust saab eristada eraõigusest 4 teooria kaudu: 1. huviteooria ehk kõik mis on riigi huvides on AÕ ja kõik mis erahuvides on EÕ 2. subjektiteooria ehk kui üks pool õigussuhtes on avalik võim on tegu AÕ 3
4. Õigusnormide liigid 4.1. Avaliku ja eraõiguse normid Õigus objektiivses mõttes jaotatakse traditsiooniliselt era- ja avalikuks õiguseks. Sellest lähtuvalt jaotuvad kõik õigusnormid eraõiguse või avaliku õiguse normideks. Eristatakse üksikuid õigusvaldkondi õigusharusid suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum. Eraõiguses nt tsiviilõigus, kaubandusõigus, asjaõigus, autoriõigus jne. Avalikku õigusesse kuuluvad riigiõigus, haldusõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus jne. Era- ja avaliku õiguse normid omavahel mitmeti seotud, nt tööõigus ei sisalda vaid eraõiguslikke norme. Sidemed võivad olla ka funktsionaalse iseloomuga avalik-õiguslike normide nõuete rikkumine võib kaasa tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise. 4.2. Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid Liigitatakse sotsiaalse sisu järgi regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed
sajandil poleks tekkinud kahte pealinna. Selle tulemuseks on rivaalitsemine ja erinevate kirikumõistete kujunemine. Rivaalitsemine toetub eeskätt keisri poliitikale, mis eelistab Ida-Roomat ja Bütsantsi ning Konstantinoopoli kirikupead (Konstantinoopol on Uus-Rooma alates 381. aastas). Lääne kirik jäi autonoomseks ja see mõjutas ka kanoonilist õigust – kui Idas jääb kirikuõiguslikuks vormiks riigisinod, siis Läänes võtab maad just autonoomne kirikuõigus ja selle keskmeks on idee paavstlusest. Keel ja liturgia mängivad olulist rolli, läänes on keeleks ladina keel, ühtsus võrreldes Idaga on suurem, lisaks on oluline Symbolum Romanum, mis on tänaseni aluseks apostellikule usutunnistusele. Vaatamata sellele, et Rooma apelleerib pidevalt sellele eelispositsioonile, siis esimesel kolmel sajandil Rooma end läbi suruda ei suuda. Esimesed taotlused küll pärinevad sellest ajast
olemusest tulenevalt võimalik. Tänapäeva perekonnaõiguse põhimõtted Naise ja mehe võrdõiguslikkus Lapse eest hoolitsemine ja kasvatamine on vanemate õigus ja kohustus Laste huvi; võrdõiguslikkus Isiklik side eestkostja ja eestkostetava vahel Lapse õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon Perekonnaõiguse allikad 1865 - 1920 Balti Eraseadus (BES); Eesti- ja Liivimaa 19. sajandi talurahvaseadused; kirikuõigus 1920 - 1940 BES; 1922. a abielu seadus; 1925. a perekonnaseisuseadus (1940 Tsiviilseadustiku eelnõu) 1940 - 1941 Vene NFSV 1926. a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks (APEK) 1941 - 1944 BES; abielu seadus; perekonnaseisuseadus 1944 - 1970 APEK (erineb 1940. a APEK-st) 1968 Üleliidulised abielu- ja perekonna-seadusandluse alused (APSA) 1970 1995 ENSV abielu- ja perekonnakoodeks (APK)
kanda pigem nendel aladel, mis vallutati ristiusu poolt alles hiljem. Chlodovechi pöördumine andis suure tõuke olemussarnasuse (homoiuusose-filosoofia) õpetuse nullimisele. Samas hakkavad frangid välja arendama oma kirikumudelit, kus võim kuulub senisest tunduvalt enam kohalike ilmalike valitsejate kätte. Tekib suur küsimus, kes on valitseja kas keiser või paavst? Samas ei hülga nad ka täielikult gallialikku mudelit. Viimasesse kuuluvad traditsiooniline kirikuõigus, vanad pühade isade põhimäärused, kirikuisade pärimus ja esialgu ka hierahiline liigendus provintside järgi (piiskopid, kes on allutatud metropoliitidele). Selle pärandi hulka kuulus ka ladina keel, milles koostati kõik sinodaalaktid ja mis lõi läbi germaanlaste seas kui liturgiline keel. See tähendas, et rahvalik germaanlik liturigia kadus pildilt. Frangi mudel tähendas eelkõige maakirikutüübi kasutusse võtmist. Kohalikud sinodid
11.02.09 INGLISE KEEL Palju aega läheb. 10 nädalat aint. One of the ESP courses. What we are going to do, what is needed: · What we do - 1 test, on words. · 2 Essays, that means that we have to look into academic writing · Homereading we read a case from European Court of Justice thingy. · Oral thing. · 90% you have to attend · Have to prepare for class and take part of it etc What we learn: Terms Expressions / collocations (nt obey/abide by the law) Explaining AWOL absence without a leave Legal English can be divided into 3 levels. We learn the first one, which is needed for the other two! You have to know the vocabulary etc. Second level has to do with legal contracts... The third level both 1 and 2 and explaining... We learn the vocabulary + explaining. Process of law-making draft law/bill (seaduseelnõu) is developed draft is sent to the parl...
finantsõigus, tsiviilprotsessiõigus 35. a. ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks, perekonnaõiguseks ja tööõiguseks), kaubandusõiguseks, majandusõiguseks Avalik Õigus laieneb Rahvusvaheliseks õiguseks, riigoõiguseks (konstitutsiooniõigus), kirikuõigus, haldusõigus (laieneb veel omakorda materiaalne, formaalne,), kriminaalõigus (materiaalne, formaalne), protsessiõigus (laieneb tsiviilprotsessiõigus, kriminaalprotsessiõigus), finatsõigus. b. kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa Õigus laieneb eraõiguseks ja avalikuks õiguseks Eraõigus: Laieneb tsiviilõiguseks mis omakorda tsiviilmenetlusõiguseks (sh tsiviiltäitemenetluseks,
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
19.saj algul algas talurahvaõiguse reformimine Balti provintsides. 1802.aastal Eestimaal väljaantud seadusega, edasi anti terve rida erinevaid talurahvaseadusi. Seadused reformisid talurahva olukorda. Vene õigussüsteemi korrastamisel anti kohustus Balti provintsidele ka siinset õigust korrastada, eesmärgiks samasugune tegevus nagu toimus Vene impeeriumi tasandil, kohapeal väljakujunenud õiguse väljaandmine korrastatud kujul. Välja jäid talurahvaõigus ja kirikuõigus – mõlemaid reformis riik. Ülejäänud osa õigusest koondati mitmes erinevas köites Balti Provintsiaalseadustikuks, Provinzialrecht der Ostseegouvernements. Anti välja kolm eraldi osa. Kaks esimest osa, ametiasutuste korraldus ja seisusteõigus (välja arvatud talurahvaseisus ja vaimulikuseisus), trükiti 1845 ja jõustus 1846. Kolmas osa seadustikust, Balti Eraseadus (tsiviilseadustik), ilmus 1864, kehtima hakkas 1865. Kõigi kolme köite puhul oli tegu varem
Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial. Avalik õigus on seega kõige üldisemalt määratledes õigus, mis korraldab suhteid riigi ja isiku (kodaniku) vahel. Avaliku õiguse hulka kuuluvad järgmised õigusharud: 9 - Rahvusvaheline avalik õigus - Riigiõigus - Konstitutsioonigõigus - Kirikuõigus - Haldusõigus - Karistusõigus - Protsessiõigus - Sotsiaalhooldusõigus - Finantsõigus Haldusõiguse määratlemine Haldusõigus kuulub objektiivse õiguse alla. Haldusõiguse kui avaliku õiguse haru määratlemisel on erinevad koolkonnad kasutanud erinevaid meetodeid. Näiteks prantsuse haldusõigusteadlane G. Braibant märgib, et haldusõigust ei ole võimalik defineerida positiivselt, s.t määratleda, mis ta on. Võimalik on vaid öelda, mis ei ole haldusõigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
