unenäod 3. konversioon – hübriidkategooria, kus märgiline ebausk on pööratud maagiliseks, muuhulgas soovid ja tõrjemaagia Nõiad ja nõidumine 17. saj alguses võttis protestantlik kirik üle karoliku kirikus valitseva nõiajahi Nõiaprotsesside algus Kõrgeim vaimulik Hermann Samson 1626. aastal valmistas ta üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia Nõidade kindlaks tegemine Veeproov Usuti, et süütu inimene vajub põhja, nõid jääb aga pinnale Julm piinamine Lisaks karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest Põletamine tuleriidal Viimane hukkamine toimus 1699. aastal Pühajõe mäss 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mäss Sõjavägi allutas talupojad
On ka levinud kattematerjalina keraamilised plaadid, mille vuugivahed on happetundlikud. On ka oluline puhastamise protsessis pindu kuivatada, kuna kui lasta veel ise ära auruda jäävad pinnale setted, mustus, mikroobid, puhastusaine jäägid jne. Üks märgadest ruumidest on nt. Basseinialad. Majutusettevõtted peavad hügieenilisuse tagamisel lähtuma Eestis kehtivatest määrustest. Igal hommikul tuleb basseiniveest võtta veeproov ja fikseerida see majutusettevõttes ettenähtud infokandjal. Seda selleks, et basseinivesi oleks külastajatele ohutu. Veeproovi nõuetele mittevastavust põhjustavad nt kui külastajad ei pese end korralikult enne basseiniminekut ära, emad ei osta väikelastele basseinis ujumiseks sobivaid mähkmeid. Enne ja pärast basseinikeskuse avamist korjatakse kõik lahtine praht veest basseini-imuriga. Basseinides, kus veepiir on allpool äärt, eemaldatakse
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus. 4 seisust: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad)
igapäevaselt. Niimoodi saame anda edasi oma teadmisi ja tarkust oma lastele ja lastelastele. Ajapikku kindlasti muutuvad arusaamad inimlikkusest, kuid iga inimene on sündides puhas leht, mida loodetavasti hakatakse värvima ainult kõige ilusamate värvidega. Erinevatel ajastutel on inimlikkuse vastand ebainimlikkus olnud kas julmem ja selgem või silmapaistmatum, kuid see on alati olemas olnud. Eriti julm oli elu keskajal. Ebainimlikkuse üheks näiteks sel ajal oli veeproov. Kui kedagi kahtlustati selles, et ta on nõid, siis käis selle kontrollimine järgnevalt: "nõial" seoti käed-jalad kinni ning visati seejärel sügavasse vette. Kui abitu inimkeha põhja vajus ja enam pinnale ei ilmunud, siis oli ta süüst puhas, kui aga vee peale püsima jäi, siis oli süüdi ning põletati tuleriidal. Prantsuse revolutsiooni ajal aga hukati ühe aasta jooksul tuhandeid inimesi ja suurem jagu neist olid süütud. Selleks, et kellegi pea maha raiutaks, piisas ainult ühe
2) Paljud kirikuõpetajad hukkusid 3) Levima olid hakanud muinasusu kombed. • Luteri kiriku ülesanne: Aidata kaasa kiirele rootsistamisele selleks: 1) suhtuti eitavalt kõikidesse usuvooludesse, mis kaldusid kõrvale kuterlikust õpetusest. 2) Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine oli rangelt kohustuslik,tõrkujaid karistati ihunuhtluse ja häbipostiga • Pühajõe mäss • Nõiaprotsessid- veeproov, rauaproov, karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine, peksmine häbipostis. Süüdistused Eesti nõiaprotsessidel. ➔ Vaimuelu eestikeelne kirjasõna: • 1637.a – Tallinna toomkiriku õpetaja H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, mis oli kohandatud saksa keele reeglitega. • Piiblikonverentsid • 1686.a- anti välja lõunaeestikeelne Uus(Wastne) Testament, autorid isa ja poeg Virgiiniused. • 1693.a J
Hospidal, raekoda- Sakramendid- 1. Ristimine 2. Armulaud 3. Leeritamine 4. Pihtimine 5. Viimne võidmine 6. Kiriklik laulatus 7. Vaimulike ametisse pühitsemine Mitra- kõrge kolmnurkne peakate Tiaara- kõrge kalliskividega kaunistatud kroon Ketser- Katoliku kiriku õpetuse vastane Inkvisitsioon- Katoliku kiriku kohtupidamine, suunatud ketseritele ja eesmärgiga inimest ümber veenda ning vajadusel karistada. 1. tuleriit 2. veeproov Benediktlane- “Mustad kuued”, 6. saj Benedictuse rajatud ordu. Tsistertslane- “Valged kuued” Frantsisklane- halli rüüga kerjusmunk. Ristisõda- Kiriku poolt organiseeritud sõjakäik “pühadel eesmärkidel” Ordurüütel- Ordurüütel on munk, võitleb usu nimel uskmatutega 7 vaba kunsti:1.grammatika 2.matemaatika 3.retoorika 4.dialektika 5.aritmeerika 6.muusika 7.astronoomia Skolastika- keskaegne filosoofia, mis lähtus kirikust.
kontsentratsioonid. Orgaanilise aine lagunemine hapniku kulutamiseta: 2 (CH2O) > CH4 + CO2 (metaani tekkimine). Prügilagaasi tekkimine Biogaasi tootmine BHT ja selle määramine standardmeetodil, KHT, biolagundatavuse indeks, püsivus ja poolestusaeg (poollagunemisaeg). BHT7 on hapniku hulk (mg), mis kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks mikroorganismide abil (biokeemiliselt) 7 päeva jooksul. BHT määramine: Veeproov, mis sisaldab mikroorganisme, hapniku, toiteelemente ja nitrifikatsiooni inhibiitorit, täidetakse ääreni anumasse, mis jäetakse 7-ks päevaks 20 kraadi juures pimedusse. Enne ja pärast 7 päeva seismist mõõdetakse proovis olev hapnikuhulk. KHT on hapniku hulk (mg), mis kulub 1 liitris proovis sisalduvate ainete keemiliseks oksüdeerumiseks tugeva oksüdeerija (K2Cr2O7) toimel, kulunud hulk arvutatakse ümber hapniku hulgaks. Biolagundatavuse indeks: BHT7 / KHT.
c) Luteri kirik ja võitlus väärusuga - Luterlus kui ainuke lubatud riigiusk Rootsi-aegses Eestis (luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine piiskop Joahim Jhering ; temalt ka range kirikukaristuste süsteem (jalgade pakkupanemine kirikuuksel, häbipingil põlvitamine jne.)) - Väärusuliste tagakiusamine nõiaprotsessidel (posijad, ravitsejad jt.) (nn veeproov kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale ; piinamistega süüdistuste omaksvõtmine ; elusalt põlemine tuleriidal viimane surmanuhtlus 1699) d) Kujutav kunst ja arhitektuur - Baroki võidukäik (17. saj algul veel klassitsism ; saj. keskpaiku sai peastiiliks barokk) - Kujutav kunst (puunikerdused kirikutes jm hoonetes Tallinna meister Christian Ackermann ; kiviraidurite rõngasristid päikesevalguse sümbolitena
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad ...
ajal jesuiitide vastu võidelnud Hermann Samson, kellest sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. 1626. aastal avaldas Samson üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia. Taoline nõidade välimääraja andis hoogu uutele protsessidele. Kaebealuse suhtes rakendati kõigepealt "veeproovi": tal seoti käed ja jalad ning lasti nööri otsas vette. Usuti, et süütu inimene vajub põhja, nõid jääb aga pinnale.. Kui veeproov näitas, et tegemist on nõiaga, siis sunniti süüdistatavat julma piinamisega omaks võtma ka kõige tobedamaid süüdistusi. Lisaks mitmesugustele otsestele nõidumissüüdistustele karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest. Levinumaks karistuseks nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks
Katoliku ajastu lõpp Eestis 1625 rootslased vallutavad Tartu. 2. Luteri kirik ja võitlus võõrusuga a. Luterlus kui ainuke lubatud riigiusk Rootsiaegses Eestis: · Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine piiskop Joahim Jhering. · Temalt ka range kirikukaristuste süsteem (jalgade kokkupanemine kirikuuksel, häbipingel põlvitamine jne). b. Väärusuliste tagakiusamine nõiaprotsessidel (posijad, ravitsejad jt): · Nn veeproov kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale. · Piinamistega süüdistuste omaks võtmine. · Elusalt põlemine tuleriidal viimane surmanuhtlus 1699. 3. Rahvahariduse edendamine a. Põhjused: · Ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda. · Piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine. · Köster kirikuõpetaja abiline. · 1642 Esimene eesti keelne aabits. b. B.G
kirikukaristuste süsteemi (mitmesugused rahatrahvid, häbipingil põlvitamine ja kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine). Hermann Samsonist sai aga luterliku fundamentalismi silmapaistvaim esindaja. Tema poolt välja antud nõidade ära tundmise juhend andis hoogu juurde uutele nõia protsessidele. Kaebealuste suhtes rakendati esiteks ,,veeproovi" : jalad ja käed seoti kinni ning lasti vette (usuti, et nõid jääb pinnale). Kui veeproov näitas, et tegemist on nõiaga, pidi kaebealune jõhkra piinamisega omaks võtma lausa absurdseid süüdistusi. Lisaks karistati inimesi ka libahunti jooksmise ja kuradiga suhtlemise eest. Levinuim karistuse nõidumise eest oli põletamine (viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis 1699). 15. Pühajõe mäss. 1642.aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntud sündmus,
Vabrik/tehas, tähtsaim Narvas. 4. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal Olukord Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud, rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud. Hakkasid levima muinasusu kombed. Luteri kiriku peaülesanne - aidata kaasa kiirele "rootsistamisele" selleks... 1) suhtuti eitavalt kõikidesse teistesse usuvooludesse 2) kirikus käimine ja kirikumaksud olid rangelt kohustuslikud, muidu karistus Nõiaprotsessid Eestis - veeproov, rauaproov, karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine ja peks häbipostis. Eestikeelne trükisõna: 1637.a esimene eestikeelne grammatika, mis oli kohandatud saksa keele reeglitega Tallinna toomkiriku õpetaja H.Stahl poolt. 1688.a anti välja lõunaeestikeelne Uus (Wastne) Testament, autorid Isa ja poeg Virginiused. 1693.a J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid. Piiblikonverentsid - kokkutulek piibli eestikeelseks muutmiseks
8. Erinevate õiguskultuuride vanimad kirjalikud õigusallikad. Ur-Nammu seadus (2050 eKr) on ainult osaliselt säilinud. Sissejuhatuses ülistatakse kõigepealt kuningat, keda kujutatakse nõrkade ja kaitsetute patroonina. Seaduses kasutati ka Jumala otsuseid ehk ordaaliaid (nt katel – kui mingi asja palja käega väljavõtmine keevast veest või õlist proovitava ära kõrvetas, oli too süüdi, samuti veeproov, ristiproov jne) ning nähti ettevalurahaga lepitust vägivallategude korral. Hammurapi seadus (1800 eKr) tekst koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ja lõppsõnast. Samba ülaosas on kujutatud Hammurapit, kellele annab seadustiku õiguse- ja päikesejumal Šamaš. Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused. Üldine karistuspõhimõte oli talioon ("silm silma, hammas hamba vastu"), rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust.
Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, m...
Rootsiaeg Eesti ala läks Rootsi võimu alla mitmes etapis: 1) 1583 P-Eesti läks Rootsile Pljussa vaherahuga 1 osapool Rootsi, teine Venemaa. 2) 1629 Altmargi vaherahu, L-Eesti. Pärast Rootsi-Poola vahelist sõda (varasem Rootsiaeg kuni 1629). 3) 1645 Brömsebo rahu Saaremaa, Rootsi ja Taani vahel rahu. 4) Ruhnu saar 1660 Oliva rahuga Poolalt Rootsile. Enne Liivi sõda rahvastik 280 000-300 000 (1550.a), 1620.a 100 000-140 000, 1695.a tõusis jälle 350 000-400 000, 1698.a langes 300 000-350 000, 1710.a 170 000-120 000. Rahvaarv langes, sest 1) oli 2 sõda Liivi ja Poola-Rootsi, 2) 17.saj alguse nälg (1601-1603), sest ikaldus. 1620ndaks aastaks 75% taludest olid tühjad, ilma elaniketa. Rahvaarvu suur langus Harjumaal ja Kesk-Eestis, Saaremaad puudutas see vähem. Rahvaarvu tõus, sest 1) loomulik iive oli positiivne, 2) sisseränne sisse rändas vähemalt 10 rahvuse esindajaid. Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjav...
Edasi tuleb minna arsti juurde. Saab läbi arutada kui midagi jäi küsimuste lehe juures arusaadamatuks. Enne vere andmist kontrollitakse doonori tervist, et ühelt poolt kindlaks teha, kas vere andmine talle endale kahju ei tee, ja teisalt selleks, et veri ei sisaldaks ohtu patsiendi jaoks. Kui doonor on kõlblikuks tunnistatud, valmistab ta ennast vere andmiseks ette mahla või vee joomisega. Vedelik on vajalik, et keha taluks vere andmist märkamatult. Sõrmeotsast võetakse veeproov, et määrata vere hemoglobiinisisaldus ja veregrupp. Kui hemoglobiinitase on liiga madal siis verd anda ei saa. Verd võetakse küünarnuki õndla veenist 450 milliliitrit pehmesse läbipaistvast plastikust kotti. Doonorilt võetakse ka vereproov, et uurida, kas tal ei ole verega edasikantavaid haigusi. Peale vere andmist doonor puhkab veerand tundi ja joob veel mahla või vett. Enne verekeskusest lahkumist saab ta väikese kingituse, mis on tänuks ja meenutuseks heateost
Algelemendid, õigemini neisse elementidesse kätketud võlujõud pidid saama kohtunikeks süüdistava üle. Tuli ja vesi pidid tõe taastama, tõde olema ja nõude kõrvaldama või seda kinnitama. Tunti järgnevaid ordaale: 1. Katel kätt kõrvetamata eseme väla võtmine keevast veest või õlist. 2. Adrahõlm või muu tuleproov paljajalu hõõguval raual kõndimine, kui sellest jäi must arm, oli proovitav süüdi. 3. Veeproov süüdistatav visati seotuna vette, kui ta välja ujus või vee alla ei vajunud, oli ta süütu. 4. Lautsiproov tapja lähenedes, hakkas laibast uuesti verd jooksma. 5. Ristiproov mõlemad pooled hoidsid käsi risti ees väljasirutatult, kellel ennem alla vajus, see oli süüdi. 6. Liisuheitmine. Sageli oli lubatud kasutada ka esindajaid, eriti levinud oli see veeproovi korral, kus nooremapoolsed poisid suutsid piisavalt kaua edukalt vee
juba Poola ajal jesuiitide vastu võidelnud Hermann Samson, kellest sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. 1626. aastal avaldas Samson üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia. Taoline nõidade välimääraja andis hoogu uutele protsessidele. Kaebealuse suhtes rakendati kõigepealt "veeproovi": tal seoti käed ja jalad ning lasti nööri otsas vette. Usuti, et süütu inimene vajub põhja, nõid jääb aga pinnale.. Kui veeproov näitas, et tegemist on nõiaga, siis sunniti süüdistatavat julma piinamisega omaks võtma ka kõige tobedamaid süüdistusi. Lisaks mitmesugustele otsestele nõidumissüüdistustele karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest. Levinumaks karistuseks nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks
18 9. UNDI VEEHOIDLA HÜDROBIOLOOGILISED NÄITAJAD 9.1. Vee läbipaistvus ja värvus Veeproovide võtmise perioodil kõikus vee läbipaistvus 22 95 cm (joonis 3). Kõige vähem paistis vesi läbi suvekuudel, mil see jäi 22-26 cm vahele. Vähese läbipaistvuse põhjuseks oli vetikate massiline vohamine. Vetikad muutsid vee juulis, augustis ja septembris roheliseks. Veeproov, mida uuris Eesti Maaülikooli rakendushüdrobioloogia magistrant Kristel Panksepp, näitas oma liigilise koosseisuga, et järv on tugevalt eutroofne. Analüüsi käigus selgitati välja, millised liigid on Undi veehoidlas veeõitsengu ajal massilised. Undi veehoidlas domineerisid niitjad sinivetikad. Tsüanobakteritest domineeris ülekaalukalt rohketoitelistele järvedele iseloomulik Planktothrix agardhii. Esinesid Anabaena compacta, Pseudanabaena limnetica,
Tallinna Polütehnikum Rootsi aeg Koostaja: -Silence Sisukord Tallinn 2009 Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesti alad ...............................................................
karistati; · Pühajõe mäss - sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. 3) nõiaprotsessid Eestis · Nõiajaht võeti ette selleks, et luteri usku juurutada; · Enamik ohvreid olid rahvaarstid; · Veeproov kahtlusalusel seoti käed-jalad kinni ning lasti nööri otsas vette usuti, et süütu inimese puhul vajub ta vette, aga nõiana jääb ta pinnale; · Rakendati ka rauaproovi; · Karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine, peksmine häbipostis. 4) eestikeelne tükisõna: millal, millised teosed H.Stahl, Vastne Testament, J.Hornung; piiblikonverentsid · 1637. aastal Tallinna toomkirikuõpetaja H
AJALOO OLÜMPIAAD ROOTSI AEG Rootsi kuningaks oli 1611.aastast Gustav II Adolf. Halduskorraldus: Esialgu ei moodustanud Eesti ala veel ühtset tervikut. Põhja- Eesti kuulus Rootsi kuningriigile Liivisõjast ja seda ala kutsuti Eestimaa kubermanguks. Selle alla kuulusid 4 maakonda- Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist sai Liivimaa kubermang, kubermangu keskusega Riias. Eesti aladelt kuulusid sinna Pärnu ja Tartu maakond. 1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga. Varem kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonnale. Roo...
näljahädast välja tulla. Nõiaprotsessid Eesti nõiaprotsesside hiilgeaeg jääb XVII sajandisse, varasemast ja hilisemast ajast on teada vaid üksikud kohtumenetlused. Paraku on raske midagi kindlat väita, sest suur osa kohtupidamisest toimus mõisakohtutes ja sellest pole dokumente eriti säilinud, küll aga on hästi võimalik uurida erinevate maakohtute materjale. Siiski jääb sageli küsitavaks, kas toimus piinamine või veeproov, sest vahel pole neid otseselt protsessiprotokolli märgitud, aga protsessi käik lubab seda siiski oletada. Teisalt ei peegelda Eesti protokollid ka süüdistatavate sotsiaalset tausta ega isikuandmeid. Kui mujal Euroopas süüdistati nõidumises rohkem naisi, siis Eesti aladel mehi. LINNAD Narva NARVA ROOTSI AJAL 1581-1704 Rootsi aeg on üks kõige hiilgavamaid perioode linna ajaloos.
Gümnaasium Ajaloo referaat marginaalide teemal Nõiad 2008 Sissejuhatus Selleks, et mu referaat ei tunduks nii ulmeline ja ebareaalne ning köidaks ka laisemagi lugeja tähelepanu pidasin ma vajalikuks hajutada tema umbusku teemal ,,Nõidu pole tegelikult olemas" alljärgneva lõiguga, mis seletab lahti, kes üks õige nõid tegelikult on ning kust on selline mõiste üldse tulnud. Enamus tänapäeva inimesi ei usu nõidadesse ja keeldub neisse uskumast ka siis, kui nende endi nina ette tuuakse fakte, mis tõestavad hoopis vastupidist. Pigem näevad nad nõidu muinasjutukangelastena eelkõige vanemas eas hirmutava välimusega naisterahvana, kelle suurt ja pikka nina kaunistab soolatüügas ning kelle liiklusvahendiks on ei miski muu kui tavaline luuavars. Siiski on selline ettekujutus nõiast üsna väär. Nende väheste inimeste seas, kes nõidadesse tõepoolest usuvad, levivad aga vastakad arvamused nõi...
Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust. Siinne luteri kirik püüdis vastu seista ka erinevatele usuvooludele, eriti aga pietismile. Võideldi ka teiste väärusunditega. Hävitati muinasusu ohverdamispaiku ja hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kindralsuperintendent Samson avaldas juhendi, kuidas nõida ära tunda oma nõia välimäärajas. Üheks näiteks oli veeproov, milles inimene seoti kinni ja visati vette, süütu inimene pidi põhja vajuma. Karistuseks oli tavaliselt tuleriidal põletamine, hiljem mõõgaga tapmine, siis häbiposti panemine ja peksmine. Et luteri usk saaks levida, oli vaja levitada kirjaoskust. Kuid talurahva õpetamiseks oli liiga vähe õpetajaid. Peamiseks koolmeistri ülesandeks oli väljaõpetamine, selle raske töö võttis enda peale Forselius, kes valdas hästi saksa ja eesti keelt ja hakkas talupoiste tasuta õpetamist
kuid seejuures kedagi ei kahjustanud, ei tulnud surma mõista. Jumala nime kuritarvitamise ja ebausu eest tuli nad vangistada ning pastori kohus oli neid tõsiselt manitseda, et nad sellest loobuksid. Inimesed, kes nõidadelt ja ennustajatelt abi otsisid, pidid kirikliku patukahetsuse läbi tegema. Kohtumenetluses kasutati süü tõestamiseks ning tunnistuse väljapressimiseks veeproovi ja piinamist. Veeproov tuli peaaegu alati kohtualusele kahjuks. Kohtualuse piinamine tunnistuse saamiseks oli tavaline tolleaegses kohtumenetluses. Tortuuri rakendati Eestis kogu XVII sajandi jooksul. Alles Rootsi kuninga Karl XI korraldusega keelati see Liivimaal 1686. a. ja Eestimaal 1699. a. , kuid tegelikult kadus tortuur kohtutest XVIII sajandil. Nõidumine oli peaaegu kogu Lääne-Euroopas ja ka Uus-Inglismaal naiste kuritegu. Kuid Eestis, nii nagu Soomeski, ilmneb väga huvitav nähtus
20% rahvast suri (70 000- 75 000) 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda: Armetus seisus (purustatud hooned), õpetajaid polnud, muinasusk tuli tagasi, pastorid olid harimata. Konsistoorium: Luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent: Seisis vaimulike eesotsas. Volipiirid olid võreldavad piiskopiga. Vöörmünder: Maarahva hulgast valitud, lähendas talupoegi kirikule. Tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid: Kaebused, veeproov (süütu vajus põhja, nõid jäi pinnale) Bengt Gottfried Forselius: Ta õpetas välja koolmeistreid. Alustas talupoiste tasuta õpetamist. Oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. Piiskopimõisa seminar 1684: Koolmeistrite ja kõsterite ettevalmistamine. Liivimaa maapäeva otsus 1687: Oltsustati, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsetele koolmeistritele palka.
õigus kui sotsiaalne kord pole piisavalt eraldatud tava- jamoraalikorrast, normatiivsed üldistused olid lihtsad. URNAMMU seadus (2050 eKr) on ainult osaliselt säilinud. Sissejuhatuses ülistatakse kõigepealt kuningat, kedakujutatakse nõrkade ja kaitsetute patrooninaselles seaduses kasutati ka Jumala otsuseid e ordaaliaid (nt katel – kui mingi asja palja käega väljavõtminekeevast veest või õlist proovitava ära kõrvetas, oli too süüdi, samuti veeproov, ristiproov jne) ning nähti ettevalurahaga lepitust vägivallategude korral.. 18 saj. eKr. pärinev Hammurabi seadus. Arhailine õigus, mis saab alguse Roomast ja Kreekast on tihedaltseotud maagiaga. Juutide kasutatav Moosese seadus pärineb 8 saj. eKr, see on üks primitiivsemaist arhailistestseadustest, kuna on loodud lõdva hõimuliidu (tugevad sugukonnad, nõrk keskvõim) ja ühiskonna poolt,kus.domineeris peamiselt karjakasvatus. Tegemist oli uusi maa- alasid vallutajarahva õigusega.
Krim. õigus: kasutusel taliooni põhimõte (silm silma, hammas hamba vastu). Kahju sisse nõuda olikannatanu või tema lähisugulase mure. Taolist õigust nim. ka veritasu õiguseks. Kompensatsiooni õigus: tuli majandusliku mõtteviisi arenguna, s.t kahju heastamine rahaga asendas veritasu ausa tapmise korral. Põgenemise instituut- k/t aegumine. Asüül e. varjupaik koht, kuhu süüdlane põgeneb ja kus teda ei tohi kinni võtta. Kohtutegemine: tuleproov, veeproov, hobuse astumine, linnu lend. 2. Võimukorraldus Vana- Eestis. Allikas: Läti Hendriku kroonika (12/13 saj). Periood: XII saj., Eesti iseseisev ( enne võõrallutusi). Eesti asus 12.- 13. saj. (kuni 1218) samal territooriumil, mis praegu. XIII saj. alguseks eksisteeris Eestis 4 liiki ühiskondlikke gruppe: perekond, küla, külakond, kihelkond, maakond. Perekond: arvatakse, et patriarhiaalne kord ning mehel võis olla mitu naist, korra eest vastutas mees
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
on vaba inimene). Süüteod: Karistused: -isikuvastased -surmanuhtlus -varavastased -vigastavad karistused (taliooniprintsiip) -õigusmõistmisvastased -rahatrahv -perevastased/ moraalivastased -häbistavad karistused (paljaks pöetud pea) Ordaal põhiliseks ordaaliks oli veeproov (kui inimene suutis veest välja tulla, siis oli ta süütu) 3.2. Koodeksi tekkelugu Väline pilt: 2,25 m must dioriitsteel, mille ülemises on Marduki ees põlvitav Hammurabi. Akkadi klassikalises kirjanduslikus keeles tekst paikneb 51 veerus, (eelamlased on kõrvaldanud 7 veergu, seega on kadunud 35-40 normi). Seadustik algab proloogiga, lõpeb epiloogiga. Koodeks koostati Hammurapi valitsemisaja lõpul, s.t. mõned aastad enne 1750.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
