struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. V: Õiguse allikad on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. -õiguslik tava -õigusteadus e. juristide arvamus -kohtu-ja halduspretsedent -leping -normatiivalt (??) -rah. Vah. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted V: Tava erinevus õigusnormist on ptümiliselt (???) tekkinug käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutuse tõttu. Aga õigusnorm on reeglite kogum mille on kehtestanud riik ( või õhusaktis sisalduv kohustuslik käitumisreegel) 3. Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. V: Õigusnorm on reeglite kogum, mille on kehtestanud riik. Või õigusaktis sisalduv kohustuslik käitumisreegel. V: Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis
Normatiivakt Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda liiki käitumise suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli raamidesse. Üldiste reeglite abil on võimalikühtne ja katkematu kord ühiskondlikes suhetes ja juhuse ja suva mõju väheneb järsult ja ühiskondlikud suhted saavutavad oma stabiilsuse. Sotsiaalne norm – üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalseid norme liigitatakse: Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks,
1. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Tava, kui sotsiaalse normi spetsiifika seisneb tava üldkohustuslikus iseloomus – st. Tema imperatiivsus on endastmõistetav ehk ei teki küsimust,miks tavanorme täitma peab. Positiivne ja negatiivne aspekt. Positiivse puhul tagatakse täitmine harjumusjõuga, negatiivse puhul tuleb kasutada sunniaparaati. 4. Õigust on võimalik määratleda: 1.Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. 2
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormid tunnused: a) liigitunnused · ta on inimeste käitumise reegel · ta on üldise iseloomuga reegel · tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega b) spetsiifilised tunnused · lähtub riigist · tema täitmine tagatakse riigi sunnijõuga
tähtsam! Üldise õiguse perekond e. anglo-ameerika õigus: Kõige tähtsam kohtulahend. Õiguse allikad. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega
Kehtestatakse riigi pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjes. Abstraktsus-kohustusi ja õigusi luuakse üldiselt, mitte kellelegi otseselt üldkohustuslikkus-kõigile täitmiseks. Liigid: subjekti järgi-kes kehtestas (riigikogu, VV),ajalise kehtivuse, territoriaalse kehtivuse ja Täidetava funktsiooni järgi- regulatiivsed(tsiviilõiguslikud) ja kaitsvad(järgneb karistus). 9. Iga käitumisreegel vastab loogilisele struktuurile: Hüpotees(kui)tingimused õigusnormi kehtivuse kohta(aja, subjekti kohta), Dipositsioon(siis)näitab ära vajaliku käitumise, Sanktsioon(vastasel juhul)näitab riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõute rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 10. Õiguse rakendamine:Tõlgendamine-on tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika sisu ehk mõte
käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutatakse kõikide seda liiki käitumise suhtes, st sellele mudelile peavad alluma kõik, kes satuvad mudeli raamidesse. Üldiste reeglite abil on võimalikühtne ja katkematu kord ühiskondlikes suhetes ja juhuse ja suva mõju väheneb järsult ja ühiskondlikud suhted saavutavad oma stabiilsuse. 3. Milline norm on sotsiaalnorm? Sotsiaalne norm – üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. 4. millised on sotsiaalse nomri põhiliigid? Sotsiaalseid norme võib laias laastus jagada kahte rühma Õigusnormid Õigusvälised normid (tava, moraali, korporatsiooni, religiooni jne) Sotsiaalseid norme liigitatakse: Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted.
Kogukonnas teostas kogu võimu pealik, kes oli valitud sama kogukonna poolt,arvestades selle inimese teadmisi, ausust jne. Selle pealiku otsuseid austati täielikult. Seega ühiskond ise teostas oma käitumsega pealiku võimu. Ei vajatud sellele mingit suundi. Puudusid tol ajal ka ühiskonnale pealesurutavad käitumisreeglid. Sugukona käitumist reguleeriti tavaga. Tava oli välja kujunenud eelneavte põlvkondade sots. kogemuse alusel. Seega on tava selline käitumisreegel, mille täitmine on kujunenud harjumuseks, pika ja korduva kasutamise tõttu.Tava õigust ei arutata.Tava o nnagu üldkohustuslik. Tema täpne täitmine , tava järgmine on ieenesest mõistetav. See on tema positiivne iseloomu moment. Riigi tekkimine toimub siis , kui ühiskond eraldus teatud isikute ringiks ,kes hakkasid teostama avalikku võimu. Avaliku võimu hakati teostama territoriaalsel põhimõttel. Võimu
· Õigusteadus (juristide arvamus) · Kohtu- ja halduspretsedent · Leping · Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid · Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist. - ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. erinevus!? Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Õiguse seos riigiga.- Käitumisreeglite kogum · Kehtestatud riigi poolt · Selles väljendub riigi tahe · Üldkohustuslike normide kogum · Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Õiguse seos poliitikaga.- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. · Riik on poliitilise võimu organisatsioon. · Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus,
väljendub riigi tahe. Õigussüsteem õiguse ajalooliselt kujunenud ühtus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigusnormide, mis kehtivad ühe riigi piires, teatatud kvalitatiivselt määratud ühtsus. Õiguse allikad õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Vorm, milles on käitumisreegel arusaadav kõigile, õigusnormide väljendusvorm: 1) õiguslik tava toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seega on püsiv 2) õigusteadus (juristi arvamus) silmapaistvad juristid andsid tsiviilvaidlustes arvamusi 3) kohtu- ja halduspretsedent õigusvormina hakatakse kasutama kui riik omistab kohtulahendile kohustusliku jõu teiste samalaadsete juhtumite puhul 4) leping õigusvorm, mis määrab kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused,
Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega
Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused . Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega
kuupäevasid * eeskirjad reguleerivad käitumist mingis ühiselu valdkonnas või asutuses Liikluseeskirjad, heakorraeeskirjad, sisekorraeeskirjad e. kodukord * Riigi teataja väljaanne, kus avaldatakse kõik Eesti vabariigis vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ja otsused. * viisa piiri ületamise luba; teise riiki sisenemise luba * riigi territoorium maa-ala, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega * tava eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese tegutsemise erinevates olukordades N: jõulud * tabu üldkohustuslik range keeld N: juudid ei söö veretooteid * moraal tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega Seadused 1. Sotsiaalsed normid 2. Loodusseadused Loodusseadused: Vesi keeb 100 kraadi juures, vedelik võtab anuma kuju Sotsiaalsed normid: 1. Kirjutatud ja kirjutamata normid
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega
sunnijõuga./// Õigusperekond- Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel.(kontinentaalne ja üldine) 3. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse./// Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 4. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. /// HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused,
üksteist suhtlemise kaudu. Mikrogrupp – ehk väikses grupis on liikmete arvu tõttu kõigil grupiliikmetel võimalik üksteisega vahetult suhelda Makrogrupp – ehk suureks grupiks peetakse gruppi mille liikmete arvu tõttu on kõikide grupiliikmete vahetu suhtlemine keeruline Esmane grupp – liikmete vahel on emotsinaalne lähedus Teisene grupp – inimestevaheline side nõrgem, suhted pole nii isiklikud Norm – õpitav ja järgitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumisviisi konkreetses olukorras Lapse õigused – Õigus elule ja arengule , võrdne õigus saada abi ja hooldust, õigus privaatsusele Lapse kohustused – Peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, peab aitama oma abivajajaid vanemaid, koolikohustus Roll – jagatud ootused inimese käitumise kohta Grupi survele vastu seismine – enesekindlus, kriitiline analüüs, enda arvamuse avaldamine, ei ütlemine, endale kindlaks jäämine
Isisel oli aga vahepeal sündinud poeg, pistrikukujuline Horos. Koos otsisid nad Osirise kehaosad kokku, tegid neist maailma esimese muumia ja äratasid selle ellu. Osiris otsustas, et tema läheb valitsema allmaailma ja jättis valitsemise Horosele. Järgnes pikk võitlus Horose ja Sethi vahel, kuni jumalad ühise otsusega Horose võitjaks ja kuningaks kuulutasid. Analüüs Matuserituaalide keskse osa moodustas muumia valmistamine, mis siis maeti uhkesse hauakambrisse. See oli justkui käitumisreegel elavatele, kuidas inimene hauataguseks eluks ette valmistada. Muumia kaitsmiseks suleti see massiivsesse kivist sarkofaagi. Surnuteriiki pääsemise otsustas saakalikujuline Anubis, kaaludes, kas süda on kergem või raskem kui maailmakorraldus Maat. Süda, millel ei lasunud pahategusid, oli Maadist kergem ja siis sai surnule osaks igavene elu. Kui patune süda kaalus Maadi üles, langes surnu saagiks "õgijatele", kes ühendasid endas jõehobu ja krokodilli kõige hirmuäratavamaid omadusi.
lubatud vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sots.grupid. 3 meetodit, mis aitavad tasakaalustada erinevaid huvisid konsensus, kompromiss, enamusotsus. Seaduse vajalikkus aitavad kohaneda, reguleerivad suhteid, säilitavad korda, riigi tegutsemise alused. Sots normide 3 rühma tavad, moraalinormid, õigusnormid. Tähtsaim õigusakt põhiseadus. Tavade ja moraalinormide erinevused, sarnasused tava: ajalooliselt kujunenud käitumisreegel. Moraalinorm stabiilne kõlbluspõhimõte. Tava järgitakse ühistegevuses, moraal isiklik tõekspidamine. Õigusriigi toimimise alused avalikud seadused, avalik poliitika. Riigi põhitunnused territoorium, rahvastik, avalik võim. Valitsemine kehtestab seadused, sunnib inimesi käituma nende normides, jagab raha, määrab õigused jms. 3 spetsiifilist joont, mis isel riiki kui valitsemissüsti 1 riigivõimu otsus kohustuslik kõikidele , 2
KORDAMISKÜSIMUSED VAHEEKSAMIKS Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on üldise iseloomuga, kohustuslik käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras vajaliku institutsiooni poolt ning tagatakse riigi sunniga. On kujunenud ajalooliselt. Institutsioonide kaupa jagatud. (Sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.) Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse
normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Eksami küsimused? 1. Õigusnormi erinevus teistest sots normidest? Spetsiifilised tunnused: Õigusnorm lähtub riigist, tagatakse riikliku sunniga, üldkohustuslik käitumisreegel, õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja kohustused, formaalselt määratletud reegel. 2. Juriidilise fakti mõiste ja liigid Lihtfakt on selline juriidiline fakt mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje. Liitfakt- on selline juriidiline fakt mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme
Õigus koosneb sotsiaalsetes normidest, mille üheks alaliigiks on õigusnorm. Sotsiaalse normi liigitunnused on: inimeste vaheline käitumise reegel; suunatud üldiste suhete reguleerimisele; tema sisu on ära määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnorm Õigusnorm on riigilt lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm lähtub riigilt, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu (esineb käsu või keeluna); Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga, teda kaitseb riik. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Riigi ja õiguse seosed Riik ja õigus on omavahel lahutamatus
Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Nimeta õiguse allikad (ehk õiguse vormid) on: 1. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava; 2. Õigusteadus; 3. Kohtu- ja halduspretsedent; 4. Leping; 5. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Tava erinevus õigusnormist tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajaalise ja korduva kasutamise tõttu, kuid õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu.
Konsensus ehk üksmeelne kokkulepe tähendab, et otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks, moraalinormideks ja õigusnormideks.Inimese loodud seadused e. sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata normideks.Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades.Seda dokumenti nim. õigusaktiks.Kõige tähtsam õigusakt riigis on põhiseadus. Tava on ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumistteatud olukorras. Moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbuspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. 2. RIIK- MIS SEE ON JA KELLE HEAKS TÖÖTAB Õigusriik tomib vaid, siis kui seadused on avalikud, see tähendab igaühele kättesaadavad. Riigi tunnused on territoorium, rahvastik ja iseseisev avalik võim.Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Klassikalise riigiõpetuse järgi on riigil
·Normatiivne reguleerimine Individuaalne reguleerimine ·Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Normatiivne reguleerimine ·Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. Sotsiaalne norm ·Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. ·SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete sujektidega. Sotsiaalsete normide liigid ·Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. ·Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega.
kohtunikele kohustuslikud) 3)Kohtu ja halduskohtupretsedent 4)leping (õigusallikas e . õigusvorm, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ning reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslike vahekordi teiste subjektidega) näiteks :rahvusvahelised paktid 5) normatiivakt ehk õigustloov akt (akt mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisel) Tava erinevus õigusnormist- Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu . Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusnormi mõiste- Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav(tagatud riigi sunnijõuga) üldkohustuslik käitumisreegel , millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised
KORDAMISKÜSIMUSED vaheeksamiks 1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse
• Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid • Normatiivakt ÕN erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3.Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi.
Eksamikordamine 2013 1. teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundus...
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid- HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused (n.Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud
eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Indiv.eeliseks on et ta võimaldab lahendada probleemi arvestades situatsiooni ja isiku eripära,puuduseks on et tuleb läbi töötada lõpmata palju situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus.puuduvad yhekordsed lahendid. Norm-puudus,see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust.inimeste käitumist korraldatakse yldise reegli abil. 17. Milline norm on sotsiaalne norm? On yldise iseloomuga käitumisreegel,mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja nt yhiskonnaga. 18. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?moraalinormid,korporatiivsed normid,tava,religioosed normid,välise kultuuri normid, 19. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid?õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on yldkohustuslik
kohustuslikud.Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Õigusnormid on tüüpilised sotsiaalsed normid. Nad on korra loomise vahendiks Maila Rumessen JU148 inimkäitumises. Õigusnorm on ka sotsiaalne norm, ja nii avanevad õigusel edasises perspektiivid osalemiseks teistes sotsiaalsetes süsteemides. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel.
kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti, mida nimetatakse õigusaktiks. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid
riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava erinevus õigusnormist- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2) Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.
Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusvormi kasutades. (Õigusakt), neid on kahte tüüpi: 1) Õigusaktid, mis sisaldavad üldise iseloomuga käitumisreegleid, kannavad üldakti nimetust 2) õigusaktid , mis reguleerivad üksikuid juhtumeid, kannavad üksikakti nimetust. Kirjutatud normid (tavad ja moraalinormid) kujunevad välja aastakümnete ja sadade jooksul, nende juured on rahva kultuuris ja kommetes. Tava ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist teatud olukorras. Moraalinorm eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud. Riik sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Põhitunnused: rahvastik, territoorium, iseseisev avalik võim. Riigi territoorium maaala, mis allub riigi võimule.
11. Sotsiaalsed normid- suulised/kirjalikud käitumisreeglid. 12. Loodusseadused- seadused, mis eksisteerivad inimestest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata, nt. Gravitatsioon, aastaaegade vaheldumine, jt. 13. Kirjutamata seadused- Inimese loodud seadused, mis kujunesid rahva kultuurist ja kommetest, anti edasi põlvest põlve. 14. Kirjalikud seadused- Inimeste loodud seadused, mille aluseks on õigusnormid ja mis on kohustuslikud kõigile. 15. Tava- eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese käitumise erinevates olukordades, nt. Kätlemine tervitades 16. Tabu- üldkohustuslik range keeld, nt nõukogude liidus jõulude pidamine. 17. Moraal- tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega, nt kümme käsku. 18. Õigusakt- juriidilist väljendusviisi kasutades kirjapandud õigusnorm. 19. Konstitutsioon- - riigi põhiseadus, mis korraldab riigi valitsemist, inimeste õigusi ja
mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- võisõjapidamisoskuste või muude väljapaistvate omaduste vastu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. 2. Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? territoorium rahvas elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud. avaliku võimu organisstsioon 4. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia, konstitutsiooniline monarhia, absoluutne monarhia, parlamentaarne
aja juba eksisteerinud - Paiksusensus teatud aeg, mille alusel saab inimene selle riigi Tavade rikkumist sugukond pidas ohtlikuks; sellise inimese kodakondsust ( Monakos, 20 aastat) karistatakse: kividega visati surnuks - Riigi põhiseaduse tundmine inimene peab mitte ainult riigi Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud põhiseadust tundma, vaid ka täitma harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu - Uue riigi keele tundmine Vajadusel hakati looma uued tavad need reeglid olid - Mõnikord uus riik nõuab tõendist uuest kodanikust, et ta on ühiskonnalikud ehk hakati looma õigust eelneva riigi vülgnevaba
ühtekuuluvus; tolerantsus sallivus üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis-ja suhtumisviiside suhtes; demokraatliku poliitika põhimõtted - *tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides *sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled *lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemsut; õigusnormid kirjalikud normid, mis on kohustuslikud kõigile; tava kirjutamata norm, mis on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras; moraalinorm kirjutamata norm, mis on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub; õigusriik riik, kus seadused on avalikud; riigi tunnused - *rahvastik *territoorium *iseseisev avalik võim; otsene demokraatia riigikorraldus, kus rahvas osaleb otseselt otsustamises; esindusdemokraatia riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud saadikud; võimude lahusus Evs -
- määravat osa etendab lahendaja suva. Reguleerimismehhanismid: riik, partei, ühing, töökollektiiv jne. Ühiskonna juhtimise praktikas on normatiivne ja kasuaalne reguleerimine ühitatud ja üldine norm annab selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist(diskretsionaarset otsustamist). Nt. Vangistusanktsioon 5-12 aastat. Sotsiaalne norm üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtelmises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega(ühiskjonnaga, riigiga, kollektiiviga): 1) Moraalinormid - kõlbluspõhimõtted 2) Korporatiivned normid käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks. Need on kirjas dokumentides ja on kohustuslikud liikmeskonnale. Nende täitmist tagab korporatsioon oma organite kaudu. 3) Tavad ja traditsioonid
abil. Määratakse kindlaks üks käitumismudel, mida kasutatakse analoogsete käitumisaktide või kõikide subjektide suhtes. Neg: ei arvestata konkreetset individuaalset erinevust. Pos: loob õiguslikku reguleerimisse teatud stabiilsuse, ning vähendab juhuse osa. 20. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega teatud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse õigused ja pannakse kohustused. Õigusnorm lähtub riigist, õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, õigusnorm annab osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiisved juriidilised kohustused, õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. 21. Õigusnormi loogiline struktuur
asjaolud ei ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu muutub juriidiliseks faktiks siis, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude hulgast ja sidunud üldistatud kujul õigusnormiga, andes seeläbi sellele elulisele asjaolule õigusliku tähenduse. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks. Õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, õigussuhe aga sellest konkreetsetele isikute tulenev siduv õiguste ja kohustuste kogum. Õiguse võib realiseeruda kolmes vormis: õigusest kinnipidamise, õiguse kasutamise, või õiguse rakendamise teel.
Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes: 1. Moraalinormid on kõlbluspõhimõtted, mis on ühiskonnas tunnustatud käitumisreeglitena (aus- ebaaus). 2. Korporatiivsed normid on käitumisnormid, mis reguleerivad suhtlemist organisatsiooni sees ja ka teiste organisatsioonidega. 3. Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Tavade hulka kuuluvad ka traditsioonid.4 1 Paas, T. Infosüsteemi alused. Tartu, 1991, lk 17 jj. 2 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 39. 3 lbid.: 39. 4 lbid.: 40. 4 4
Nõuded normitehnikale sätestab VV 1996.a 11. juuni määrus nr 160. Riigikogu kodukorra seaduse § 53 lg 3, sätib: kui eelnõu algataja ei ole järginud sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab Riigikogu juhatus eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. Seega – normitehnika nõuete eiramine võib kaasa tuua eelnõu tagasilükkamise. Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks. Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest.
Advent- Kristuse tulemise aeg (Suur Reede; Ülestõusmispüha) Allah- jumala araabiakeelne nimetus Norm- reegel, juhis, mudel, eetiline käitumisreegel või juhis Altar- Kiriku pühim paik, laud armulaua ettevalmistamiseks Normatiivne- reeglipärane, juhist andev Amulett- ese, mida kantakse nõiduse, haiguse või ebaõnne tõrjumiseks Ohver-kultusetoiming, millega antakse midagi jumalatele või üleloomlikele Animism- hingeusk, hinge omistamine esemetele ja loodusnähtustele olenditele
I teema. Sissejuhatus tsiviilõigusesse 1. Eraõigus õiguskorra osana Õiguse võib jagada: · Objektiivne õigus eelkõige õigusnormide kogu; õigusnorm üldkehtiv riiklikult tagatud kirjutatud käitumisreegel · Subjektiivne õigus võimaldab ise kuidagi käituda või nõuda kelleltki teatud käitumist, mis on riiklikult tagatud Objektiivne õigus omakorda jaguneb (mitte kõigis õigussüsteemides, vaid nendes, mis põhinevad Rooma õigusel): · Avalik õigus · Eraõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel Eristamise kriteeriumid:
Sotsiaalse reguleerimise viisid ja normid. Ühiskondlikus tootmises ja mujal tekivad inimeste vahel väga erisugused suhted. Inimeste käitumisaktid on määratud objektiivsete tingimustega, kuid objekti tingimused nõuavad ka seda, et inimeste käitumine oleks vastastikkes suhetes reglementeeritud. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende suhete organiseeritus. Neid norme, mis reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas nimetatakse sotsiaalseteks normideks ja ühiskondlike suhete reguleerimist selliste normidega normatiivseks reguleerimiseks. Reguleerida tähendab kindlaks määrata inimeste ja nende kollektiivide käitumine, anda neile funktsioneerimise ja arengusuunad, viia nad teatud raamidesse, sihipärase......... Sotsiaalne reguleerimine annab inimeste käitumisele mingid piirid. Sotsiaalse regulatsiooni arenedes suureneb selles sotsiaalsuse osatähtsus. Algas kõige isiklikumate käitumisaspektidega. Sotsiaalne...
mida isik on kohustatud täitma. Subjektid on üksteise suhtes allutatud. Avalik huvi ei tohi vastuollu minna põhiseadusega(sõjaolukord võib minna vastuollu). Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 21 dets 1920. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 3 juuli 1992. Õigusnorm Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud käitumisreegel, mis väljendab riiklikku tahet ning mille täitmine on garanteeritud riigi sunniga. Õigusnormi tunnused on: · Õigusnormis sisalduvate ettekirjutuste täitmine on garanteeritud riigi poolt. · Õigusnormis sisalduv ettekirjutus on üldise iseloomuga, st ta on suunatud teatud ühiskondlike suhete reguleerimisele.
( nt ostu-müügileping ) juriidiline fakt - elus asetleidnud juhtum, sündmus või inimese kätumisakt, mille tulemuseks on mingite subjektiivsete õiguste või juriidiliste kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine, või inimese vastutusele võtmine . NT ( liiklusõnnetus - tekib õgius nõuda hüvitist, nt ostad maki ja siis läheb katki ning õgius, et see tehakse korda) Õigusnormi tähendus, liigid, tunnused Õigusnorm üldkohustuslik käitumisreegel, kehtestatakse riigi poolt, tagatakse riigi sunniga Liigid: Subjekti järgi vastavalt, kes norme on kehtestanud (Riigikogu, Vabariigi Valitsus jne) Ajalise kehtivuse järgi Territoriaalse kehtivuse järgi Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed (tsiviilõiguslikud) ja kaitsvad (õigushüvede rikkumisele järgneb karistus) Kohustavad/Keelavad/õigustavad Konstitutiivsed määrab, kuidas õigussuhtes osalevate isikute tegevuse toimub e määravad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
