soojuse, kiirguse või müra otsene või kaudne kandumine õhku, vette või pinnasesse, nii et see võib ohustada inimese tervist või keskkonnaseisundit, põhjustada varalist kahju, kahjustada või häirida keskkonda. Heide: on õhku, vette, või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn ja müra. 22) Käitis ja käitaja- Käitis:tootmisettevõtte 23) Maaõigus ja keskkonnaõiguse vahe- Keskkonna õiguse all mõistetakse normide kogumit, mille eesmärk on kaitsa meid ümbritsevat keskkonda Maaõigus reguleerib maakasutuse suhteid. 24) Eestlasele maa olulisusest- Kuna eestlaste on sajandeid harinud põldu. Kaitsnud ja võidelnud selle eest. See on olnud ainus asi mis neid on üleval pidanud. Eestlastel puuduvad suuremad maavarad. 25) Kinnisasi ja kinnisasja olulised osa- kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk).
Eelarvete kehtestamine ja vastuvõtmine, riigi vahendite kulutamise korra kehtestamine, maksude sissenõudmise korra kehtestamine. Reguleerib suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel. Põhimõtted väljendatud põhiseaduse 8. peatükis ja Riigi eelarveseaduses. Valla ja linnaeelarve seaduses. Maksukorralduse seaduses. Iga-aastased eelarveseadused. Krediidiasutuste seadus. Finantsõigus on avalik-õiguslik seadus, meetodiks autoritaarne meetod. Maaõigus reguleerib maakasutuse suhteid. Iseseisva õigusharuna on meil väljasuremise staadiumis. Iseseisev õigusharu on sotsialismimaades. Tööõigus reguleerib tööandjate ja võtjate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid. Siia kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist. Tööõiguse normid reguleerivad töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaega, palgaküsimusi, töövaidluste lahendamise korda, tööohutust, töökaitset
Võib öelda, et sel perioodil olid õiguse kodifitseerimine ja õiguse rahvuslikustamine omavahel lahutamatult seotud. Õiguse kodifitseerimisel võibki eristada kahte motiveerivat jõudu: 1) loomuõigust, 2) arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni: 1) Preisi üldine maaõigus 1794; 2) Code Civil, ka Code Napoleon – 1804; 3) Austria üldine tsiviilseadustik – 1811. Õiguseajalugu 19.saj Alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õgiuse loomise ja kujunadamise allikaks. Said aru, et kehtiv õigus peab olema avalik ja tuntud. Publitseerisid seaduslikke akte. Euroopa riikides kujunes seadusamdlik bülletäänide süsteem.
Narvas. tsunftid (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond. gildid (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon. Eestis tekkisid gildid arvatavasti 13. sajandil. raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. maaõigus lääniõigus Eraomandisse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas, et neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõutada kuninga luba. Studium Generale . Glossid uurijad, kes tegid teksti äärde märkusi. glosaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja religioossete tekstide interpreteerimise õpetusena.
1230-ndatel kutsus ordumeister Wolquin Ojamaalt saksa kaupmehi all-linna elama, millele lisandusid siin arvatavasti juba varem elanud Skandinaavia kaupmehed. Selle jaoks ehitati Oleviste ja Niguliste kirikud, mis olid esialgu kaitsekirikud ja pelgupaigad, sest linnamüüri veel ei olnud. Tallinna all-linn kujunes nende kahe kiriku vahele. Toompeal paiknesid maaisandad (Taani vasallid ja asehaldur, hiljem ka orduteenrid) ja seal kehtis kujunev Eestimaa maaõigus. Tallinn, kui kujunev kaubalinn, oli sinna asunud saksa päritolu kaupmeeste kaudu ilmselt algusest peale seotud linnadega, kus Lübecki õigus juba kehtis. Lübecki õiguse kehtestamisel Tallinnas võisid kaupmeeskonna huvid oma osa etendada. Teisalt võis Taani kuningas kui Põhja-Eesti ala tollane valitseja ehk maahärra eelistada Tallinna puhul Lübecki õigust, tõkestamaks Riia mõju laienemist põhja suunas. Läbi keskaegse Vana-Liivimaa ajaloo toimus
kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus (16 saj). Kodifikatsioonide ajastu algul hakkasid just Põhjamaade monarhid juriidilist maastikku ühtlustama ja oma positsioone kindlustama. 17. sajandil loodi Danske ja Norske lov (Kristian V), 18. sajandil Sveriges Rikes Lag (Karl XI). Kodifikatsioon algas ka Prantsusmaal, kuid lõpetati Napoleoni ajal. Baieris ilmus Codex Maximilianeus Bavaricus civilis 18 saj. Preisi riikide üldine maaõigus Allgemeines Landrecht für die königlichen Preussischen Staaten 1794 – valgustusaja tõeline mälestusmärk. Valmis Wilhelm II ajal, oli 17000 paragrahvi. Common law aladel polnud rooma õiguse retseptsiooni. Seal oli eelkõige kuninglike kohtute tegevus (üldine õigus, mis tõusis kohalike tavade kohale – kujunenud ja areneb protsessi kitsas sängis), kantslerikohtute tegevus (õiglane õigus). Sellise dualistliku struktuuri kujunemisel pole midagi ühist retseptsiooniga.
inimeste tahteakt. Kui enne Prantsuse revolutsiooni tähistas vabadus igaühe erilist õiguslikku seisundit, siis revolutsioon muutis vabaduse tähendust. Inimene ise oli oma vabaduse allikas. Loodusõiguslik õpetus kui teooria ("süstemaatiline kord") avas tee eraõiguslikele kodifikatsioonidele. Preisimaal, Prantsusmaal ja Austrias sündisid suured kodifikatsioonid, mis olid kantud loomuõiguse ideest. 1794. aastal ilmus Preisi riikide üldine maaõigus. 1804. aastal võeti Prantsusmaal vastu valgustusajastu tuntuim koodeks - Code civil des Francais, ehk Prantsuse tsiviilseadustik. 1811.a. Ilmus Austria üldine tsiviilseadustik. Valgustusajastu kodifikatsioonid sundisid taanduma Mandri- Euroopas seni valitsenud kasuistlikkuse. Õigusnorm hakkas üha enam omandama sotsiaalsetele normidele omaseid ja traditsioonilisi tunnuseid. Kaasaegne loomuõigus Kuni XX sajandi alguseni ja ka sajandi algul oli valitsevaks huvijurisprudents. Seadused pidid
hakkama saada ilma ladina keeleta. Võib öelda, et sel perioodil olid õiguse kodifitseerimine ja õiguse rahvuslikustamine omavahel lahutamatult seotud. Õiguse kodifitseerimisel võibki eristada kahte motiveerivat jõudu: 1) loomuõigust, 2) arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega. Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni: 1) Preisi üldine maaõigus 1794; 2) Code Civil, ka Code Napoleon 1804; 3) Austria üldine tsiviilseadustik 1811. Prantsuse revolutsioon (1789). Prantsuse revolutsioon muutus vabaduse tähendust. 1791.a oli päev, mil Asutav Kogu võttis vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni. Põhiseaduse alguses seisis sissejuhatusena ,,Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon", samas määras konstitutsioon kodanike vabaduste ja õiguste kõrval kindlaks riigi
Eesti jagunes kolmeks piiskopkonnaks: Tallinna piiskopkond (kiriklik võim üle terve Põhja- Eesti); Tartu piiskopkond (ka Tartu ümbruskond); Saare- Lääne piiskopkond (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu). Tekkisid ka kohalikud kodifikatsioonid: 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis. Maaõiguse kodifikatsioon- Saare- Lääne stifti maaõiguse kodifikatsioon. Koosnes kolmest raamatust- eraõigus, kriminaalõigus, mitmesugused õigusküsimused ja lääniõigus. Maaõigus oli vastava territooriumi kohalik õigus, mis täiendas samal alal kehtivat lääni- ja mõisaõigust. Lääniõigus- ehk Valdemar Ericu lääniõigus. Lääniõigust andsid üksikud maahärrad oma piirkonnas vasallidele, mis käsitles nende vahekordi maahärradega Teenimisõigus- kujunes härrade ja nende teenijate ning tööliste vahel Mõisaõigus- kujunes vassalide ja talupoegade vahekordade määramiseks Linnaõigus- kujunes linna piirides elavate inimeste õiguseks
Linnaõiguse teke keskaegses Euroopas: Õigusajaloo mõttes toimus massiline linnade asutamine Ida-Euroopas alles ajavahemikus 1150- 1350 ning lähtus peamiselt Saksa eeskujudest (Lübeck, Magdeburg). Analoogiline situatsioon oli ka Iirimaal, kus majanduslikus mõttes olemasolevad linnad said linnadeks õiguslikus aspektis alles pärast anglonormannide sissetungi 12. sajandi lõpul. Preisi üldine maaõigus Kodifikatsioon: · Kodifikatsioon- selle mõistega võidakse tähistada ka kogu õigussüsteemi, mis on kodifitseeritud (vt ka definitsiooni) · Inkorporeeriv kodifikatsioon- pannakse kokku olemasolevad seadused, paranemist/ arengut ei toimu (ei täiustata) Tuleb eristada kodifitseerimist tänapäevases ja arhailises mõttes. Varem oli koodeksi ja valitseja persooni vahel side selge (nt Hammurapi koodeks), hiljem hakkab see aga hägustuma- see
Riigi nõukogu koosnes omavalitsuste, kutsekodade, ülikooli, kaitseliidu, kirikute ja vähemusrahvaste esindajatest ning 10 presidendi poolt nimetatud liikmest. Eesti õ. ajalugu 26. Eestiaegne õiguskorraldus. Asutava kogu poolt võeti 1920 vastu ``Seisuste kaotamise seadus``. BES ja Talurahvaseadused ( Eesti-, Liivi- ja Saaremaa) jäid kehtima. Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus kehtis Tallinna Linnaõigus; Varvas oma linnaõigus; Tartus, Viljandis ja Pärnus Riia õigus. Liivimaal Liivi Maaõigus, Eestimaal Eesti Maaõigus. Muudatused tehti Kaubandusõigusesse, 1923-st Tolliseadustik. Krim.õigus: tehti kõige suuremad muudatused. 1935 aastal jõustus uus Kriminaalseadsutik, Kaitseväe Krim.seadustik, Kriminaalkohtupidamise seadustik, Vangistusseadustik, Maksukaristuse seadustik ja Distsiplinaarseadustik. 1938 aastal kehtestati dekreediga uus Kohtute seadustik, Sõjaväe kohtute seadustik ja Advokatuuri seadus. Plaanis oli luua 15 seadustekogu, mis ei õnnestunud, kuna Eesti okupeeriti
elust kaugele juurdub järkjärgult veendumus, et valitseb positiivne õigus ning tuleb luua samadele põhimõtetele loodud hierarhiline õigussüsteem. Tekkis arusaam, et iga kohustuslik norm peab olema seotud seadusega. Loonuõiguse põhimõtted saavad oma poliitilise toetuse just valgustuselt ja annab valgustusele relvad ehk oma ideed ja oma argumenteerimstehnika ning nii tekivad poliitilised eeldused ühtsete rahvusõigussüsteemide tekkimiseks. Loonu õiguse saavutused, preisi maaõigus, prantsuse tsiviilkoodeks (code civile) ning austria üldine tsiviilseadustik. Loonuõiguse tähendus on pöördes mille ta sooritab õigusmõtlemises. Prantsuse revolutsioon toetub palju just loonuõigusele. Just see revolutsioon murrab vana 1k+ aastase põhikorra. Prantsuse revolutsioon oli kantud veendumusest, et on olemas senisest praktikast kõrgemal seisev ülim õigus mille poole tuleb püüelda. Reformatsiooniga võrreldes on siin oluline
Eelnimetatud Rooma õiguse mõjutused tuleviku õigussüsteemidele eeskujuks olemist tuntakse ajalooliselt õiguse retseptsiooni kui ülevõtmise protsessina. Kirjeldatud protsessi näiteks võib tuua feodaalühiskonna sisimas alanud kodanlike suhete arenguga kaasa tulnud Rooma õiguse taaskehtestamise ühiskonnas või kodanlikud revolutsioonid, pärast mida võeti Rooma õigus taaskord kodanlike koodeksite aluseks nagu Preisi üldine maaõigus, Prantsuse tsiviilkoodeks, Itaalia tsiviilkoodeks ja Balti eraõigus. Eelnimetatus avaldub autori hinnangul Rooma õiguse omaaegne praktiline tähtsus ning näitab märkimisväärset tulevikule orienteeritud ning ajast ees olevat mõtlemist. Käesoleva referaadi autor on käsitlenud antud töös eelkõige kirjeldatud Rooma õiguse ajaloo erinevaid periodiseeringuid läbi aja. Töö on sisuliselt jaotatud kolmeks suuremaks osaks.
ôigusallikatena alles. Siiski soodustas seekodif. osalt ôigusemôistmise prognoositavust ning parandas nii ôiguskaitset. Inglismaal pakub mingitvôrdluskohta see, et seal legaliseeriti sustemaatilisi ôpikuid seadusteks. 37. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid.Üldine kodifitseerimine algas ainuvalitsemise ajal, jätkasid valgustatud m-d. taheti ühtlustada riigi õiguseluühtlasi lisada uusi valitseja positsiooni tugevdavaid seadusi.Saksamaal Preisi Üldine Maaõigus 1794 . üldiseks jooneks legalismitaotlus. Usuti, et on lõplik, ei vajatõlgendamist. Seisused ja pärisorjus on alles, eraomandi tugevadamine, kohtunikule sõltumatuse lisamine.Seadustikust ja tema andjast ôhkub tugevat umbusku seaduse tôlgendajate ja kommenteerijate vastu. Osalt onselle tagajärjeks hoidumine uldklauslitest. Legalismi tugevdatakse tôlgendamise ja komenteerimiskeeluga ningpüüdega eemaldada ôiguselust advokaadid, kelle osatähtsust laienev kaubamajandus oli tôstnud
seejärel väikegildi kuuluvad tsunfti käsitöömeistrid. Kodanikuks saamine eeldas veel 18. sajandilgi väärikat päritolu, kuulumist luteri kirikusse, kaubanduse õppimist või käsitöömeistri seisust ning kinnisvara omamist linnas. Eestlased moodustasid linnade alamkihist 72,5%. Õiguskorraldus: Ühiskonda hakkasid juurduma seni tõukunud Rootsi õigus, mida 1734. aastal kodifitseeriti. 1737. a maapäevadel esitati viiest raamatust koosneva Liivimaa hertsogkonna rüütli ja maaõigus, mis sisaldas nii tsiviil- kui kriminaalõigust koos protsessikoodeksitega. Troonil olnud Elisabethi ei huvitanud balti erikord. Uued võimalused tekkisid pärast Katariina II trooniletulekut, 1764. aastal saadeti Liivimaa rüütli- ja maaõiguse projekt taas senatisse läbivaatamiseks. Kuid mitte midagi ei tulnud välja, nõuti vana seaduste kogumiku tõlkimist eesti keelde, kuid see käis ülejõu kuna see oli osaliselt ladina ja saksa keeles ning väga mahukas teos. Balti
saj kontintaal-Euroopas. Esineb ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel. Selle on kujundanud üleüldise õigluse ja headuse idee ja see peab olema inimse loodud õiguskorra mastaabiks. just sellele doktriinile toetudes volitasid monarhid loomuõiguslasi tegelema kodifikatsioonidega. Preisimaal, prantsusmaal ja austrias sünnivadki suured kodifikatsioonid, mis on loomuõiguse ideedest kantud – Preis üldine maaõigus, prantsuse tsiviilseadustik ehk Code Civil. Õigusnorm hakkas omandama sotsiaalsele normile omaseid ja tradistioonilisist tunnuseid. Tegelikult on loomuõigusel erinevatel ajastutel palju erinevaid käsitlusi olnud: 1) Antiikaja loomuõigus – Loodussüteem oli esikohal. Levis muutumatuse idee – kõik tõde, õige ja hea oli muutumatu, nii ka seadus. Lisaks rõhutas Aristoteles eesmärgipärasust ehk teleoloogilisust. Looduse seadused olid
ühiskonnas kehtib ja konkureerib omavahel üheaegselt mitu erinevat õigussüsteemi. Õiguslik pluralism tulenes olulisel määral vaimuliku ja ilmaliku võimu diferentseeritusest. Õiguslik pluralism ühtaegu peegeldas poliitilist ja majanduslikku pluralismi, samaaegselt tugevdas seda. Tavaõigus, kanooniline õigus, linnaõigus, rüütliõigus (ennekõike aadlike lääniõigus, kasvas välja barbarite õigustest), maaõigus (territoriaalvalitsejate, Püha Rooma riigi maahärrade antud õigus, enamasti karistus-, lääni-, pärimis- jm õigus). Valitses kirja pandud õigus ning samal ajal oli ka tavaõigus. Üheks põhjuseks oli nt see, et kirjaoskajaid oli vähe Saaliõigus – lex salica – kuulub Lõuna – Germaani hõimudele. Üks vanimatest germaani hõimude kriminaalõigusnorme, kui ka tsiviilõigus norme. Karistusnormid on üksikasjalikud, nimetati seda trahvikataloogiks
sajandi viimasest veerandist. Juriidiline haridus ja õigusteadus. Balti erikord tegi siis eriseisuse vene impeeriumi raames, eraldiseisev õiguslik üksus. Õiguslik süsteem erines evene impeeriumi teistes osades. Keskaegne õiguskorraldus balti provintisdes.- Õiguslik partikulaarsus- keskaegsel vana-liivimaal oli tegi eraldiseisvate õigussüsteemidega, neid oli päris mitu erinevat. Ilmalik õigus partikulaarõigused territoriaalse printsiibi järgi a)linnaõigus b)maaõigus partikulaarõigused seisusliku printsiibi järgi a)talurahvaõigus b)lääniõigus Kiriku õigus (rooma-katoliku kiriku kanooniline õigus)- see moodustas ühtse õigusliku süsteemi, mis kehtis kogu katoliku-Euroopas. Peapiiskopkondades oli ka oma eripärasid, kuid üldprintsiibid olid kõikal katolikueuroopas samad. Partikulaaruss kandus edasi ka uusaegsesse Balti provintsidesse. Partikulaarõigused Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal nim. (Balti provintsiaalõigus). Seal oli a) Linnaõigus
Õigus, see on teaduse ja õigluse kunst. 14. õiguse ja ülekohtu abil 15. ettevalmistamatult, otsekohe 16. Surm on loodusseadus 17. koos kiitusega 18. seadus arvestab looduse korda 19. poolte vahel 20. Tsirkust ja leiba 21. Kuritöö koosseis. Õigusrikkumise toimepanemise koht 22. Ühtsusest peitub jõud 23. Esialgu, käesolevaks ajaks/ajutiselt 24. Volituste piires. Üle võimupiiride 25. viisakus (riikide vahel) 26. Kunsti- või oskusnõuete kohaselt. Püüeldes heatahtlikkuse suunas 27. Maaõigus. Vereõigus. (kodakondsus, Eestis vereõigus) 28. seaduse kaitse/järelvalve all 29. audoktor 30. rahva hääl on jumala hääl 31. Riigiisa/isamaa isa. Esivanemate tavade alusel (mittekirjapandud õigus ius non scriptum) 32. Jõu ja relvaga. Higi ja verega 33. Seadus on mõistuse ettekirjutus Tutela, ae f eestkoste Sg Pl Nom tutela (eestkoste) tutelae (eeskosted) Gen tutelae (eestkoste) tutelarum (eeskostete)
kujundanud ka saksa, prantsuse rahvusliku õiguskeele, andes seega juristidele võimaluse hakkama saada ilma ladina keeleta. Õiguse kodifitseerimisel võibki eristada kahte motiveerivat jõudu: loomuõigust,arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega. Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni: · Preisi üldine maaõigus 1794; · Code Civil, ka Code Napoleon 1804; · Austria üldine tsiviilseadustik 1811. 9. Õiguse ajalugu 19 saj- alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õiguse loomise ja kujundamise allikaks, viis 19.sajandi konstitutsionalism riigivõimu kehtestatud normid tunduvalt täpsematele normi vormidele. Võib esile tõsta kaks momenti:
19 abti, paavsti ja templirüütlite esindaja. Originaaleksemplarid koostati 15. juulil 1215 ja saadeti allakirjutanutele. Vana-Liivimaa näide: õiguste paljusus Maapäev (kõrgeim seadusandlik ja kohtuvõim) Maaisandad (Riia, Tartu ja Saare-Lääne piiskopid, ordu - maaõigused) Linnad (Riia või Lübecki õigus) Vasallid (oma rüütliõigused) Kirik (kanooniline õigus) Talupojad (tavaõigus, maaõigus) Ühildamispüüded Saksa riikides Reichskammergericht – loodi 1495 Wormsi riigipäeval Kaitseb õiguskorda ja maarahu Tasandab seisuste vastuolusid Keisri kohtuvõimu atribuut (rooma õiguse alusel) Karistusseadustik Karolina 1532 Avalikõiguslikud (kehalised) karistused Kehtis Saksamaal kuni 1871 Eestis ala kohtutes kuni 1845 (asemele tuli Vene Nuhtlusseadustik)
organisatsioonid; rahval; inimkonnal. Ajalooline ülevaade Arvati, et inimväärikus oli vaid Ateena kodanikel (polise liikmetel); "Inimesed on oma loomu poolest kas vabad või orjad": Aristoteles; Sofistid (Alkidamas VanaKreeka filosoof); Justinianuse valitsemine 6 saj; Keskaegne loodusõigus; Keskaja alguses hakkasid tekkima mõned seisuse eriõigused; Ajalooline ülevaade Kristlik reformatsioon; "Üldine Preisi Maaõigus" 1794; Allgemaines Bürgerliches Gesetzbuch 1797; John Locke; Montesquieu, Voltaire, Rousseau; Mirabeau 1770 (droits fondamentaux); Ajalooline ülevaade Inimõiguste areng Saksamaal; Belgia põhiseadus; Inimõiguste reguleerimine rahvusvahelisel tasandil 19 sajandil; "FoxBurke Act Abolition of Slave Trade" Inglismaal; "Valge orjuse keelustamine"; Sõjaõiguse kodifitseerimine 19 sajandil; Genfi konventsioon, Peterburi deklaratsioon
V Õigusnormid (dokumenteerituna õigusaktis) Õigusliku reguleerimise meetodid liigitatakse: ¤ autonoomsed: õigussuhte subjektid on võrdsete õigustega, üksteisest sõltumatud ¤ autoritaarsed: õigussuhte subjektid ei ole võrdsete õigustega, üks pool riigivõimu esindav ehk õigustatud subjekt, teine pool aga avaliku võimu ettekirjutusi täitma kohustatud ehk kohustatud subjekt. Õigusharud ERAÕIGUS: Tsiviil- ehk eraõiguse üldosa; Asjaõigus; Maaõigus; Võlaõigus; Tööõigus; Pärimisõigus; Tsiviilmenetlusõigus; Perekonnaõigus. AVALIK ÕIGUS: Riigiõigus; Rahvusvaheline õigus; Finantsõigus; Kriminaalõigus; Haldusõigus; Kriminaalmenetlusõigus; Haldusmenetlusõigus. Avalik-õigusliku õigussuhte struktuurielementideks on subjektid, juriidiline kohustus ning objekt. Sellise õigussuhte sisu: avaliku võimu teostamise instituted ning institutsionaalse
Valgustusajastul astus Jumala tahte asemele inimeste tahteakt. Kui enne Prantsuse revolutsiooni tähistas vabadus igaühe erilist õiguslikku seisundit, siis revolutsioon muutis vabaduse tähendust. Inimene ise oli oma vabaduse allikas. Loodusõiguslik õpetus kui teooria ("süstemaatiline kord") avas tee eraõiguslikele kodifikatsioonidele. Preisimaal, Prantsusmaal ja Austrias sündisid suured kodifikatsioonid, mis olid kantud loomuõiguse ideest. 1794. aastal ilmus Preisi riikide üldine maaõigus. 1804. aastal võeti Prantsusmaal vastu valgustusajastu tuntuim koodeks- Code civil des Francais, ehk Prantsuse tsiviilseadustik. 1811.a. Ilmus Austria üldine tsiviilseadustik. Valgustusajastu kodifikatsioonid sundisid taanduma Mandri- Euroopas seni valitsenud kasuistlikkuse. Õigusnorm hakkas üha enam omandama sotsiaalsetele normidele omaseid ja traditsioonilisi tunnuseid. Kaasaegne loomuõigus Kuni XX sajandi alguseni ja ka sajandi algul oli valitsevaks huvijurisprudents. Seadused pidid
võisid oma nõudmiste motiveerimiseks kasutada kõik need, kes oskasid. Põhjamaade monarhid soovisid ühtlustada riigis juriidilist maastikku ning enda positsiooni kindlustada uute sätetega Taani kuningas Kristian V (1683. a Danske Lov ja 1687. a Norske Lov), Rootsi kuningas Karl XI 1689. a ülesandeks ainuvalitsemise lõpuleviimine 1734. a Sveriges Rikes Lag. Valgustusaja mälestusmärk Preisi riikide üldine maaõigus 1794. a Friedrich Wilhelm II ajal, usuti, et see on lõplik seadus (17 000 paragraafi). Inglismaal ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni kohalike tavade kohale tõusis üldine õigus, mis loodi eranditult kuninglike kohtute tegevuse tulemusena. Üldisele õigusele iseloomulik, et areneb ,,protsessi kitsas sängis". Common law- lai tähendus hõlmab kõigis Anglo-Ameerika maades eksisteerivat õigusnormide, tavade, juriidiliste protseduuride ja pretsedentide kogumit
Selle põhipunktid on koopiatena ka meieni jõudnud. Teatavate reaalpoliitiliste vaidluste käigus dokumendi olemasolu eitati. Alustati Augsburgi usutunnistustusega. Teiseks jäi püsima saksa õigus ja haldussüsteem, mis senini Liiivmaal oli olnud, kuhu kuulus ka indigenaadi õigus ( kohalike ametikohtade täitmine kohalike inimestega). Kolmandaks käivitati õiguskorraldus, liivimaale tuli luua kõrgeb apellatsioonikohus Riias. Neljas punkt puudutas maaomandit, maaõigus nii aadlikule kui ka tp. Järgmine punkt puudutas tp, tp on sunnismaine, kuulub oma härrale, kui ta põgeneb tuleb ta välja anda tema endisele härrale. Aadlile jäi õigus tp üle kohut mõista. Piiramatu õigus, sinna juurde kuulus ka õigus tp surma mõista või surmanuhtlust määrata.Kõik läänid kuulutati alloodideks( täisomandideks. Lääni võis kuningas tagasi võtta, alloodi mitte. Pm piiramatu omandiõigus) Sinna juurde kuulus ka pärimisõigus,
ÕIGUS ERAÕIGUS AVALIK ÕIGUS Tsiviil- ehk eraõiguse üldosa Riigiõigus Rahvus- vaheline õigus Asjaõigus Maaõigus Finantsõigus Kriminaalõigus Võlaõigus Tööõigus Haldusõigus Kriminaalmenetlus- Pärimisõigus õigus (sh kriminaal- Tsiviilmenetlusõigus täitevmenetlus) (sh tsiviiltäitevmenetlus)
Haldusõigus reguleerib täitevkorraldavat tegevust, sõltumata organitest, kes seda teostavad, reguleerides eega suhteid riigi valitsemisorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning organite ja kodanike vahel. Finantsõigus reguleerib suhteid, mis tekivad riigiorganite rakendustegevuses (eelarve, maksude kehtestamine) ning reguleerib suhteid kodanike ja riigiorganite vahel. Maaõigus reguleerib maakasutuse suhteid, olles iseseisev õigusharu sotsialistlikes riikides. Kriminaalõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele kuritegude vastu karistuse rakendamisega kuriteo toimepanijate suhtes. Määrab ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb. Ühtlasi näitab, kuidas riigiorganid peavad suhtuma kuriteo toimepanijasse. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse
Haldusõigust või reguleerimiseseme kaudu jagada: 1. Üldosa käsitleb neid instituute ning printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Üldosa moodustavad: a. Halduse kandjate ja organite seisundit sätestava normid b. Haldusmenetlus c. Halduskontroll d. Haldusvastutus jne 2. Eriosa reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Siia kuuluvad nt ehitusõigus, maaõigus, majandusõigus jne. Haldusõigust võib liigendada ka: Materiaalõigus reguleerib ettekirjutusi keelde, õigustusi suhetes täidesaatev võim ja isik. Formaalõigus jaguneb: o Organisatsiooniõigus käsitleb haldusorganeis ja nende pädevust o Menetlusõigus reguleerib õiguse rakendamist nii haldusõiguse see kui ka väljaspool. See jaguneb veel omakorda üld- ja erimenetlusteks jne. §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur.
Asjaajamine oli Peterburis väga kallis. Püüti selles suunas, et kohtuasjad ei läheks provintsist välja. Ainult äärmine juhus, kui asi Peterburgi läks. Eestimaal suudeti seda kokkulepet rohkem täita. Õiguskorraldus. 18. sajandil jääb kehtima varasem, Rootsiaegne õiguskorraldus, mis kujunes välja 17. sajandil. Philipp Crusius von Krusenstern. Tema abiline Caspar Mayer. 1650. aastal panid kokku kuueköitelise Eestimaa rüütli- ja maaõigus. Liivimaal tegi sama töö ära 1640. aastatel Engelbrecht von Mengden. Tema tööks oli viieköiteline Liivimaa seadustekogu, seda on nimetatud ka Liivimaa maaõiguseks. See saabki kohtumõistmise aluseks. Rootsi võimud ei kinnitanud neid seadusi 17. sajandil, seda ei tee ka Vene võimud, samas ei tee takistusi nende seadustekogude kasutamisele. Muid seadustekogusid veel ei ole ja ainult neid kasutatigi. Püüe saada ametlikku kinnitust oli, kuid seda ei antud
ÕIGUS ERAÕIGUS AVALIK ÕIGUS Tsiviil- ehk eraõiguse üldosa Riigiõigus Rahvus- vaheline õigus Asjaõigus Maaõigus Finantsõigus Kriminaalõigus Võlaõigus Tööõigus Haldusõigus Kriminaalmenetlus- Pärimisõigus õigus(sh kriminaal- Tsiviilmenetlusõigus täitevmenetlus) (sh tsiviiltäitevmenetlus)
annaabi.ee 
