Rahandus ja majandus (0)

VIII R A H A N D U S - JA M A J A N D U S P O L I I T I K A S T
19. sajandil kehtestati rahanduses k u l l a s t a n d a r d.
Kullastandardi puhul on rahvuslikud v ä ä r i n g u d ehk v a l u u t a d seotud riigi kullavarude ja kulla hinnaga.
Suurbritannia loobumine kullastandardist ning Inglise naela kursi alanemine põhjustasid Eesti krooni d e v a l v e e r i m i s e 1933.aastal. Eesti Pank lõpetas kuldvaluuta vaba ostu - müügi.
Dollar muutus maailmarahaks.
Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank .
Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asuti looma oma piirkondlikku rahanduskorraldust.
1979.a. pandi alus Euroopa Valuutasüsteemile.
Ühisturu maade tippkohtumisel 1991.a. detsembris sõlmitud Maastrichti lepingud näevad ette liikmesvaluutade asendamise ühtse nn
e u r o r a h a g a.
Krediidiasutusi on kahte liiki :

äri - ehk kommertspangad

ühistegelikud krediidiasutused.
Rangemad nõuded kehtivad ka krediidiasutuste juhtide ja töötajate kohta.
Raha e m i s s i o o n i ( käibelelaskmist) teostavad tänapäeval riikide keskpangad .
EESTI PANGA - juhtkond (EP nõukogu ja president ) seatakse ametisse Riigikogu ja riigi presidendi poolt viieks aastaks.
Eesti Pank on aruandekohustuslik vaid Riigikogu ees. Riigikogu igaks rahandusaastaks nimetab ametisse sõltumatud a u d i i t o r i d.
Eesti Panga volitused raharingluse korraldamisel ja Eesti krooni vääringu stabiilsuse eest hoolitsemisel on üsna laialdased.
Ta kehtestab rahaturgu ja pangandust korraldavaid eeskirju, annab litsentse.
Raharingluse reguleerimiseks võib Eesti Pank emiteerida, osta ja müüa väärtpabereid, osta ja müüa väärismetalli ja välisvaluutat, anda Eestis tegutsevaile krediidiasutustele laenu.
Millised võimalused on keskpankadel rahaturgu mõjutada ?

Äripangad peavad osa oma rahast üle kandma keskpanka.

Reservmäärade muutmisest tunduvalt sagedamini kasutatakse
d i s k o n t o m ä ä r a muutumist. Diskontomäär tähendab
intressimäära, millega äripangad saavad keskpangalt raha laenata.

Keskpangad korraldavad ka raharingluse mõjutamiseks riigi lühiajaliste võlakirjade ostu või müüki ning viimases hädas nn valuutainterventsiooni ( ostavad kokku või paiskavad müüki mingit valuutat).
Alates rahareformist korraldatakse Eestis raharinglust järgmiste põhimõtete alusel :

Eesti Vabariigis on seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon

Eesti kroon lastakse käibele Eesti Panga kulla- ja konverteeritava välisvaluuta reserviga täielikult tagatuna

Eesti Pank võib ringluses olevate Eesti kroonide hulka muuta ainult vastavuses oma kulla- ja konverteeritava välisvaluuta reservi muutumisele

Eesti Pangal ei ole õigust Eesti krooni d e v a l v e e r i d a

Eesti krooni vaba vahetatavus konverteeritavaks välisvaluutaks.
Kokkuvõtteks võib välja tuua järgmist :

• Eesti kroon pole küll ise vabalt konverteeritav, kuid teda saab selleks vahetada ( konkreetselt siis Saksa margaks);
  
• Eesti kroon lastakse ringlusse ainult täielikult tagatuna ning jäigalt seotud kursiga ( Saksa marga suhtes);
  
• Eesti ilmselt on ainuke maa, kus keskpangal on seadusega keelatud devalveerimine ( vääringu kursi alandamine ).
  

8.5. FISKAALPOLIITIKA
Valitsuse ja parlamendi pädevuses on e e l a r v e - ja
m a k s u p o l i i t i k a ( fiskaalpoliitika). Valitsus koostab ja parlament kinnitab igaks eelarveaastaks riigieelarve . Eelarve k u l u d e p o o l e l on püütud täpselt välja arvestada kõik riiklikud väljaminekud.
T u l u d e p o o l ( laekumised riigieelarvesse ) on palju oletuslikum.
Konkreetne eelarvesummade jaotus sõltub sellest, milline on parlamendienamuse ja valitsuse poliitiline kurss .
Oluline on ka asjaolu, kas eelarve on tasakaalus - kas kulude- ja tuludepool kattuvad.
Nagu öeldud, moodustub riigieelarve tuludepool peamiselt maksudest. Maksupoliitikas on aga võimalikud päris paljud variandid, mis olenevad valitsuse ja parlamendi poliitilisest kursist.

K õ r g e d või m a d a l a d maksud .

O t s e s e d ja k a u d s e d maksud.

Otsemaksu peamine liik on t u l u m a k s.
P r o p o r t s i o n a a l n e tulumaks tähendab, et maksuprotsent on kõigil ühesugune. P r o g r e s s e e r u v tulumaks tähendab aga, et tulude suurenedes maksuprotsent kasvab.

Makse makstakse mitte ainult riigile, vaid ka kohalikele omavalitsustele.

Mitmed laekumised on aga üldisest riigieelarvest lahutatud ning antakse otse vastavaile sihtkapitalidele ( ravikindlustusmaks haigekassadele, sotsiaalmaks sotsiaalfondi jne.)
8.6. VABAKAUBANDUS JA PROTEKTSIONISM
Juba 18. sajandi lõpul hakkasid levima riigivõimu majandusellu mittesekkumise ja riikidevahelise v a b a k a u b a n d u s e ideed.
Riikidevahelise vabakaubanduse nõude põhjendusena toodi see, et ainult rahvusvaheline konkurents sunnib igat rahvast keskenduma neile majandusaladele, milleks tal on kõige soodsamad eeldused.
Esimesele maailmasõjale järgnenud ebastabiilsus ja raskused põhjustasid aga vabakaubanduse põhimõtetest tagaemise 1930. aastail. Selle asemele tuli taas p r o t e k t s i o n i s m - siseturu kaitse kõrgete tollidega ning ka oma maa eksportkaupade riiklik subsideerimine.
8.7. KEYNES `IANISM JA HILISKEYNES`IANISM
Üldises majanduslanguses ja süvenevas protektsionismis pani Inglise majandus- ja riigitegelane professor JOHN MAYNARD KEYNES aluse uuele majandusseaduslikule suunale. Seda hakatigi tema järgi keynes`ianismiks nimetama.
Suuna aluseks olid Keynesi soovitused , kuidas kiiremini ravida kahte peamist majanduskriisi tulemust : tootmise langust ja eriti enneolematult suurt tööpuudust.
Tähtsama abinõuna kasutati siin riigi poolt tekitatud i n f l a t s i o o n i. Kui inimesele tuleb kätte rohkesti odavnevat raha, siis kiirustab ta selle eest kaupu ostma. Selle tulemusena tootmine elavneb taas ning tööpuudus väheneb.
Nähti ette muidki majanduse riikliku mõjutamise teid : erakapitalile madalaprotsendilise krediidi võimaldamist ja kodumaise tootmise subsideerimist, riiklike kapitalimahutuste tegemist, erapankade riiklikule kontrollile allutamist jms.
Tuntuim näide edukast keynes`ianistlikust kriisiravipoliitikast oli kahtlemata FRANKLIN DELANO ROOSEVELTI u u s k u r s s.
Keynesi enda arvates oli keynes`ianism mõeldudki eelkõige kriisiravipoliitikana. Pärast kriisist ülesaamist tuli korraldada d e f l a t s i o o n - inflatsiooni ajal käibele lastud liigse raha kõrvaldamine.
Hilisemad keynes`ianistid soovitasid aga inflatsiooni tekitada ka siis, kui kriisi pole. Parempoolsed uuskeynes`ianistid leidsid , et raha juurdetrükkimine võimaldab vähendada maksukoormust ( ja stimuleerida tootmist). Vasakpoolsed uuskeynes`ianistid soovitasid aga inflatsiooni arvel suurendada sotsiaalkulutusi.
Alates 1970. aastatest enamarenenud maid tabanud majandusraskused olid aga hoopis keerukamate põhjustega.

Aastail 1973 - 1975 ja uuesti 1980. aastate naftas`okk, kütuse- ja energiahindade järsu kallinemise ning üldise hinnatõusu.

Automatiseerimine ja arvutite levik põhjustasid tööpuuduse tõusu.

Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine.
Kõige selle tõttu keynes`ianism enam ei toiminud.
8.8. MONETARISM
M o n e t a r i s m ehk kõva raha poliitika. Selle üks tähtsamaid põhjendajaid on olnud Chichago ülikooli professor MILTON FRIEDMAN .
Monetarism kui majanduskoolkond peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik muugi : kui kauba pakkumine kasvab, siis selle hind väheneb.
Monetaristliku majanduspoliitika elluviimiseks püüti riigieelarve kulude ja tulude osa igal juhul t a s a k a a l u viia. Selleks asuti rangelt kärpima riiklikke kulusid .
Madalama konkurentsiga majandusharude ja - ettevõtete toetamise lõpetamise tõi see kaasa. Ka ebarentaableid riigiettevõtteid asuti erakätesse andma.
Monetarismi rakendasid mitmed parempoolsed valitsused : president Ronald Reagan ( reiganoomika), Margareth Thatcher Suurbritannias ( thatcherismiks).
Taasiseseisvunud Eesti valitsused on kinni pidanud monetaristlikest põhimõtetest.
8.9. ETTEVÕTLUSE VORMID
1995. aasta 1. septembrist jõustunud äriseadustik viib Eesti ettevõtluse Mandri- Euroopas üldtunnustatud alustele . 1997.a. 1 . septembrini oli aega, et viia oma tegevus äriseadustiku põhimõtetega kooskõlla.
Äriseadustikukohaselt on ettevõtlusega tegelemiseks võimalikud järgmised vormid : füüsilisest isikust ettevõtja, täis-, usaldus- ja osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, välismaa äriühingu filiaal .
Äriühingud jagunevad kahte põhiliiki : 1) piiramatu vastutusega ühinguteks ja 2) piiratud vastutusega ühinguteks.
U s a l d u s ü h i n g u s on kahte liiki osanikke. T ä i s o s a n i k u d kannavad ühingu võlgade eest täit isiklikku vastutust. U s a l d u s o s a n i k on lihtsalt rahapaigutaja.
O s a ü h i n g ja a k t s i a s e l t s on piiratud vastutusega äriühingud. Osanikud/ aktsionärid vastutavad pankroti korral vaid oma sissemaksuga osaühingu/ aktsiaseltsi osakapitali / aktsiakapitaliga.
Alates 1. septembrist 1999 kasvab osakapitali/ aktsiakapitali minimaalmäära nõue veel neli korda ( 40000 : 400000 krooni).
Aktsiaseltsi puhul on edaspidi eeldatavasti tegemist s u u r e t t e - v õ t t e g a.
Aktsiaseltsi juhib juhatus ( see võib olla 1- liikmeline). Juhatust kontrollib ning äritegevuse üldsuunad määrab üldkoosoleku valitud nõukogu. Nõukogu on seega aktsionäre esindav järelevalveorgan.
Aktsiaseltsi kõige tähtsam eripära on aga see, et ta võib käibele lasta aktsionäriks olemist tõendavaid väärtpabereid - aktsiatähti.
Aktsiaseltside puhul on ette nähtud kohustuslik audiitorkontroll.
Audiitor on kõrge erialase kvalifikatsiooniga sõltumatu revident, kes annab ettevõtte seisundile erapooletu eksperthinnangu. Audiitori arvamus lisatakse ettevõtte raamatupidamise aastaaruandele ning saadetakse äriregistrisse avalikuks tutvumiseks.
Osaühingu sisemine korraldus on vabam. Nõukogu ja audiitorkontrolli pole üldiselt vaja. Osaühingu osanikud on eeldatavasti väike, üksteist tundev seltskond .
Ü h i s t u d ehk k o o p e r a t i i v i d on sellised organisatsioonid, mille tegevuseesmärgiks on oma liikmetele mingite teenuste või hüvede pakkumine. Ühistu juhtimisel on kõik liikmed võrdsed, vaatamata oma osamaksu suurusele.
Äriühingute tekkimine ja lõppemine on seotud äriregistrisse kandmise ja sealt kustutamisega. Kohtute juures peetav äriregister on avalik.
Füüsilisest isikust ettevõtja jaoks on enda äriregistrisse kandmine üldiselt vabatahtlik. Registreerima peab ta end siis, kui ta maksuametis on arvel käibemaksukohuslasena.
Majandustegevusega kaasneb alati majanduslik risk. Võib ette tulla olukordi , kus ollakse miinustes ega suudeta enam oma varaliste kohustustega toime tulla. Sellisel juhul kuulutab kohus välja
p a n k r o t i. Pankrot on maksujõuetuse korral rakendatav menetlus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Kohus määrab pankrotihalduri, kelle võlausaldajate koosolek kinnitama peab. Pankrotihalduriks saab olla isik, kellel on vastav kvalifikatsioon ja kutseõigused. Pankrotihaldur võtab üle võlgniku varade haldamise ning koostab ettekande võlgniku olukorra kohta.
Pankrotimenetlust korraldatakse ka üksikisiku ja mittetulundusühingu ja sihtasutuse maksejõuetuse puhul.
8.10. VÄÄRTPABERID
Väärtpaberid on ametlikus vormis ja korras välja antud dokumendid, mis tõendavad mingi osamaksu tasumist või laenu andmist ning mis annavad õiguse osakasu ( dividendide) või protsendi ( intresside) saamiseks.
Levinuimateks v ä ä r t p a b e r i l i i k i d e k s on aktsiad ja osatähed, võlakirjad ehk obligatsioonid ning hoiusertifikaadid. Sotsialismijärgsetes maades ( sh Eestis) on käibel ka e r a s t a m i s v ä ä r t p a b e r i d.
1. Ettevaatlikud rahapaigutajad on nõus minema ainult k i n d l a p e a l e. Nemad ostavad ettevõtete o b l i g a t s i o o n e ehk v õ l a k i r j u. Obligatsioonide risk on seega väga väike, kuid ka intressimäärad on madalad.
2.Osa rahapaigutajaid on nõus riskiga, kui on hea tululootus. Nemad ostavad h ä ä l e õ i g u s e t a e e l i s a k t s i a i d. Eelisaktsia annab õiguse teatud kindlale osakasu määrale ( dividendile).
3.Osa investeerijaid loodavad mingilt rahapaigutuselt eriti head kasumit ja käituvad julgemalt, ostes tavalisi, h ä ä l e õ i g u s e g a aktsiaid. Nende omanikele kuulub ka kogu eelisaktsionäridest ülejääv puhaskasu - juhul kui seda on.
Väärtpabereid saab kiiresti ja hulganisti juurde osta või ära müüa
V ä ä r t p a b e r i b ö r s i l ( fondibörsil). Sellega on seotud ka
B ö r s i n s p e k u l a t s i o o n i d.
Börsidel esineva pakkumise - nõudluse vahekorra järgi hakati määrama keskmist turuhinda ( seda nimetatakse noteerimiseks). Varasem börsi tüüp on k a u b a b ö r s ( kaubapartiide hulgimüügitehingute jaoks). Rahanduse arenedes tekkisid ka väärtpaberibörsid.
Arenenud maade väärtpaberiturule on iseloomulik mõjukate i n v e s t e e r i m i s f o n d i d e olemasolu. Tavaline inimene ei suuda ju piisavalt kompetentselt otsustada, milliste ettevõtete väärtpabereid tasuks osta ja millistest tuleks vabaneda . Seetõttu ei pruugi tavaline rahapaigutaja mitte iseseisvalt väärtpaberiturule minna, vaid kasutab investeerimisfondide vahendust, paigutades oma säästud investeerimisfondide osatähtedesse.
8.11. RAAMATUPIDAMINE
Raamatupidamine seisneb kõigi majandustehingute üle arvestuse pidamises ja nende põhjal koonddokumentide koostamises. Raamatupidamine võimaldab ettevõtjal endal omada ülevaadet oma ettevõtte seisundist, samuti on sellel oluline tähtsus maksustamise seisukohalt.
Raamatupidamiskohuslased on kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ning ettevõtlusega tegelevad üksikisikud.
Raamatupidamiskohuslane on kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kandma need oma raamatupidamisregistrisse. Lõppenud majandusaasta kohta tule koostada raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ja nende koostamispõhimõtete seletusest. Bilanss näitab raamatupidamiskohuslase kapitali päritolu ja kasutamist ning selle üldskeem on järgmine.

Aktiva

K ä i b e v a r a ( vara, mis on kasutuses alla 1 aasta):

rahalised vahendid : sularaha, nõudehoiused, nõuded klientide vastu, ettemaksud;

ainelised vahendid: tooraine , kütus;

P õ h i v a r a ( vara, mis on käibes üle 1 aasta) :

rahalised vahendid : pikemaajalised rahapaigutused

ainelised vahendid: maa, hooned, seadmed

ainetud vahendid: ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid.

PASSIVA ( kohustused ja omakapital, näitab varade päritolu).

K o h u s t u s e d ( ehk võõrkapital) : nii lühi- kui pikaajalised laenud, võlad, klientide ettemaksud jne;

O m a k a p i t a l : aktsia - või osakapital, reservkapital ( osaühingul ja aktsiaseltsidel peab see olema vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalilt) pluss/ miinus kasum / kahjum .
K a s u m i a r u a n n e koostatakse järgmiselt : äritulud miinus ärikulud võrdub maksustatav tulu miinus maksud võrdub puhaskasum .
K a s u m i j a o t u s a r u a n n e näitab, kuidas puhaskasumit jaotati : palju läks dividendideks, palju investeeriti tagasi.
8