seisukohtade argumentatsiooni abil · Enesekriitika, argumentatsioon, kriitika, julgus, enesekindlus · Edukalt elamisek: teadmised, tahtmine, julgus · Instutio õigustekstide lugemine · Instructio õigustekstide asjakohaste kommentaride kuulamine · Oluline õigustekst on seadus · Mandri-Euroopalik õiguskultuur, Common law: · common law case law, maailma õigusruum, selle tekkimine on peamiselt seotud Inglismaaga, pretsedendiõigus, tänapäeval levinud üle maakera, Angloameerikaõiguskultuut, Londoni kohtute poolt loodud õigus, üldine õigus · Ius non scriptum kirjutamata õigus · Lisaks kohtutele tekkisisd kantslerid Islamin õigus: · Teoloogia, mida uskuda ja püha seadus sätestab, mis on õige · Neli allikat: koraan, sunna, idzma ja nende põhjal tehtud loogilised järeldused Aafrika õigus: · Seda iseloomustab kõikide õiguskultuuride kokkusaamine, millele lisanduvad
(„isalik“), asjatundja (teadja, autoriteet) – ÕIGUS > riigikohus (siduv), õiguskantsler (suunav) • kui teatud olukord ilmneb esmakordselt, võidakse selles olukorras aset leidnud käitumine võtta omaks JA/VÕI muuta normiks. Esmasündmus = etalon ("eelmisel korral tegime nii") > – KEEL: uuest ainest rääkimine (juhukeelend) > levik > norm – KÄITUMINE: sotsialiseerumine, desotsialiseerumine; kultuurilaenud – ÕIGUS: pretsedendiõigus How about sõnavara konkursid jms? 3. Millises allikas eesti sõnavara nüüdisnorm peegeldub? (1) Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. (3) Oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi oskussõnastikud, mille on heaks kiitnud Eesti Terminoloogia Ühing koostöös
Materiaalses tähenduses · Akt, mis sisaldab õigusnorme (mistahes õigustloov akt) · Andja ei pea olema parlament Õiguse allikate liigid (klassikaline kataloog): 1) tavaõigus (tavad) - Vanimaks õiguse allikaks on tavaõigus (õiguse eelaste) 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus - katoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, sisaldab nii kiriklikke kui ka tsiviil-, kriminaal- ja protsessuaalseid norme; 5) pretsedendiõigus - kohtulahenditega loodav õigus; 6) korporatiivne õigus - juriidilise isiku liikmeks osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus); 8) õiguse üldpõhimõtted [tsiviliseeritud ühiskondades tunnustatud õiguse üldised põhimõtted], ja moraalipõhi-mõtted, väärtused ja hinnangud [sh printsiibid normidena nt konstitutsioonides, eetikanormistikud jm]; 9) judikatuur - kohtulahendid ja kohtujuhised;
Esmased, teisesed ja acquis communautaire 5. Kas Euroopa Liit on: Omab rahvusvahelise organisatsiooni ja riigi tunnuseid? 6. Milline Euroopa ühendustest on juriiidiline isik? Euroopa Ühendus 7. Milline on seos Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse vahel? Euroopa Ühendus on osa Euroopa Liidust 8. Mis on ,,Acquis communautaire"? Euroopa Liidu õigusaktide ühine nimetaja, õigusaktide kogu 9. Mis on ,,kirjutamata õigus"? Pretsedendiõigus ja tavaõigus 10. Mis on ,,teisene õigus"? EL Institutsioonide poolt vastu võetud määrused, direktiivid, otsuses, soovitused TEST 4 1. Euroopa Liidu põhiseadusleping Pole jõustunud 2. Millal sõlmiti Euroopa Liidu leping? 1992 3. Milline oli 1957 aastal Roomas sõlmitud lepingute eesmärk? Ühisturu loomine ja tolliliidu moodustamine 4. Milline on esimene Euroopa Ühenduse alusleping? Euroopa Söe- ja Teraseühenduse leping 5
1)Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. 2)Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. 3)Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. 4)Soovitused, arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 1.3. Kirjutamata ehk pretsedendiõigus Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest. Pretsedendiõiguse tähtsus on liidus olnud suurem kui enamikus liikmesriikides, seda eelkõige tänu Euroopa Kohtu jõulisele tegevusele seadusandluse ja lepingu põhimõtete kohaldamisel. VI EL peamised regulatiivsed õigusaktid 1.1. Määrused (regulations)
(selliste mõistete kõrval ja seostes, nagu ühiskond, riik, majandus, kultuur jt). Teiseks, õigus kui konkreetne õiguse allikate süsteem; samuti õigus kui antud ühiskonnas selle liikmete suhtes kehtiv, või rahvusvaheliste või rahvusüleste subjektide suhtes kehtiv õigusnormistik; nt Eesti Vabariigi õigus, Briti Common Law, rahvusvaheline kaubandusõigus; samuti üldine õigusallikate jaotus, nt seadusõigus, pretsedendiõigus, ius respondendi jne. Kolmandaks, õigus kui üksik instituut ehk teatud juriidilise keskmõiste ümber koonduv normistik (nt autoriõigus). Neljandaks nn subjektiivne õigus, mida eriti interdistsiplinaarses kontekstis oleks mõistlik ja põhjendatud nimetada subjekti õiguseks. (Mario Rosentau 2004. aastal kaitstud väitekiri “Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm”. Rosentau 2004, lk 18-19).
2) dispositiivne 3) soovitav/juhendav 1) delegatsiooninorm 2) definitsiooninorm (legaaldefinitsioon) 3) õigusnormid õiguse põhivaldkondade (avalik õigus, eraõigus), õigusharude ja õiguse instituutide järgi Lisaks: 1) lihtnorm 2) liitnorm Ius scriptum / ius non scriptum Ius distributiva / ius commutativa I, II või III samba õigus (Laffranque) Formaalne või mitteformaalne sanktsioon Tavaõigus, kanooniline, positiivne, pretsedendiõigus, leping, õigusteadlaste arvamused, väärtused, õiguse üldpõhimõtted Millises suures õigussüsteemis võiks toimuda antud tsiviilasja arutamine? Ratio decidenti / orbiter ... Imperatiivne või heteronoomne kohustus Moraalinormid Korporatiivnormid Õigusnormid Tavanormid Kanoonilised normid Õigusallikas Aarnio lk 172-175 (kuni 194 võik ka lugeda) õigusaktide prima facie kohustuslikkus Tugevalt kohustav õigusallikas Nõrgalt kohustav õa Lubatud õa
Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad
elata, seal paiknevad üksnes ametiasutused),takistused liiklusvooludele riigis (ümbersõitude korraldamise vajadus). madal loomulik juurdekasv tekitab kahte liiki probleeme:rahvastiku kiirenev vananemine,kasvav sisseränne. 9) EL õiguse allikad. A. Esmane õigus Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud) nn kirjutamata õigus (pretsedendiõigus - kohtu tegevusest tulenev) Siia kuuluvad järgmised lepingud: EMÜ, ESTÜ ja EURATOM asutamislepingud ning nende täiendused 1965. sõlmitud leping EMÜ, ESTÜ ja ERATOMi ministrite nõukogude ja komisjonide liitmisest eelarve muutmise lepingud Ühtne Euroopa Akt, jõustunud 01.07.1987 Euroopa Liidu asutamisleping, jõustunud 1. nov 1993 Amsterdami leping, sõlmitud 2. nov 1997, jõustunud mais 1999 EÜ laiendamise lepingud B. Teisene õigus
Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse
antiikmaailm. Rooma õiguse retseptsioonid-üle võtmine. 5. Õiguse allikad Euroopa Liidus Euroopa õiguse allikateks on asutamisleping ja nendega seotud lepinguid. Nende hulka kuuluvad ka kõikide riikide liitumislepingud, ka abistavad protokollid. On ka konventsioone, nt on riigid asutamislepingute raames neid sõlminud (mitte internsed, vaid eksternsed aktid). Euroopa Liidu allikad on ka institutsioonide otsused. Euroopa Liidu õiguse allikaks on ka kohtuotsused (mingil määral on see pretsedendiõigus) niivõrd, kuivõrd nad rakendavad E õiguse printsiipe või näevad ette osapooli huvitavate seadusesätete … . Euroopa Liidu õiguskord pole liikmesriikide õiguskordade summa. EL õigus on siseriiklikule korrale ülene. Seda ei pea isegi ratifitseerima eraldi. Primaarõigus – Euroopa õiguskorra tugevus seisneb tema liikmesriikide õiguskordade rikkuses. Mõistagi puudub euroopa liidul et ta võib reguleerida erinevaid eluvaldkondi oma äranägemise järgi
need põhimõtted ei kehtiks. EMTA on suurema osa kohtuvaidlusi kaotanud. Teatud põhimõtted peaksid siiski kehtima. On olemas head tavad lapsele ei saa nimeks panna tähti ega numbreid. Äriühingu nini samamoodi. Õigus ei suuda kõiki suhteid reguleerida. Seega kõik mis ei ole keelatud ei saa olla lubatud. Kirjutatud ja kirjutamata õigus: Eestis on kirjutatud õigus õigusaktid on kuskil kirjas. Asjade lahendamise aluseks on seadus. USA ja Suurbritannias on pretsedendiõigus kirjutamata õigus õigust loovad kohtunikud. Põhidokumendid on olemas, aga kohtunik otsustab oma äranägemise järgi. Kui kohus on midagi reguleerinud, siis võetakse ka see aluseks. Vandekohus peab jõudma konsensusele ja peale seda otsust kohus otsustab karistuse. Kaudsed ja otsesed tõendid: Kui meil on ainult otsesed tõendid, siis angloameerikas arvestatakse ka kaudseid tõendeid, aga see on ohtlik, kui otsus langetatakse vaid kaudsete tõendite kaudu.
tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem - Kesksel kohal on seadused, kirjutatud õigus, õigusteaduse tähelepanu ennekõike seaduse tekstil Eesti, kogu Euroopa, v.a Briti saared. Kandev põhimõte ratio legis: kohtute tõlgendav tegevus toimub õigusaktide alusel; selle
Õiguse üldprintsiibid võivad tuleneda: -‐ loomuõigusest (nt proportsionaalsus) -‐ juristide loogikast (nt lex specialis derogat legi generali) -‐ rahvusvahelisest õigusest (nt avamerevabadus) -‐ riigisisesest õigusest (nt pacta sunt servanda –lepingud on täitmiseks) Kohtuotsused Puudub ametlik pretsedendiõigus. Kohtuotsused on heaks tunnistuseks tavaõiguslike normide või õiguse üldprintsiipide olemasolu kohta. Kohtunikel on võimalik selgitada ja täpsustada kehtivat õigust või mõnikord hoopis luua uut õigust. Rahvusvaheliste kohtute lisandumine on viinud olukorrani, kus kohtupraktika ei
Question 8 Mis on "Acquis communautaire"? Vali üks vastus. a. Euroopa Liidu õigusaktide ühine nimetaja, õigusaktide kogu Õige b. Euroopa Liidu poolt vastu võetud erilised õigusaktid Väär c. Euroopa Liidu poliitikaid puudutavad õigusaktid Väär d. Euroopa Ühenduse majandust puudutavad õigusaktid Väär Question 9 Mis on ,,kirjutamata õigus"? Vali üks vastus. a. Euroopa Liidu õigus Väär b. Pretsedendiõigus ja tavaõigus Õige c. Inimõigused Väär d. Õigus, mida pole kirja pandud Väär Question 10 Mis on ,,teisene õigus"? Vali üks vastus. a. Ebaolulised õigusaktid Väär b. Asutamislepinguid täiendavad õigusaktid Väär c. EL Institutsioonide poolt vastu võetud määrused, direktiivid, otsuses, soovitused Õige d. Asutamisleping, liitumislepingud, kirjutamata õigus, rahvusvaheline õigus Väär
ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või Euroopa Liidu põhikursus toimimist." * Art. 175 (1) (`Keskkond'): "Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele..." (*) "...ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid." (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende
Kohtu lahendite, deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni. Iga riik, kes tahab Euroopa Liiduga ühineda, peab olema võimeline acquis üle võtma. Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: 1) Esmane õigus • Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. • Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid. • Liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud). • nn kirjutamata õigus (pretsedendiõigus – kohtu tegevusest tulenev). 2) Teisene õigus • Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. • Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: 1. Määrused – on suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatavad. St. muutub automaatselt siseriikliku
ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või Euroopa Liidu põhikursus toimimist.” * Art. 175 (1) (‘Keskkond’): “Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele…” (*) “…ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid.” (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende
Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimine? (5. aasta eksami küsimus) Maailma õiguskultuurid Common law (üldine õigus; pretsedendiõigus) Islami õigus „Aafrika konstitutsioon“ Mandri-euroopalik (seadusõigus) Common law- 10, 11 saj-19 saj. 1066 Inglismaa vallutaja. Communit hakkas looma kohtud (kuninglikud kohtud), kes ütlesid, mis on õigus. See koht, mis räägib, mis on õigus on RATIO DECIDENDI see on siduvus. Kaasuse lahendus- OBITES DICTUM. PRETSEDENT???? Vanim parlament-Islandil. Inglismaa on samuti, kuid nö teisel kohal. Primaarne Esmane on kohtu, sekundaarne on parlament.
ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või Euroopa Liidu põhikursus toimimist." * Art. 175 (1) (`Keskkond'): "Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele..." (*) "...ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid." (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende
ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või Euroopa Liidu põhikursus toimimist." * Art. 175 (1) (`Keskkond'): "Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele..." (*) "...ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid." (*) - viide kaasotsustamismenetlusele 31.Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32.Solidaarsuskohustus Asutamislepingutest tulenevad põhimõtted * Solidaarsuskohustus (TEC, art. 10, end. art. 5) Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende
Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse; tagatud on kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus sariaadiseadus Peamised õigusharud: eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid
Liikmesriik peab siseriiklikult välja andma seda teemat puudutava uue seaduse või olemasoleva seadust täiendama. · Määrused on ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. Annab välja mõni ELi institutsioon. Liikmesriigid peavad hakkama määrust täitma. Hakkab kehtima automaatselt kõikides liikmesriikides. Liikmesriik ei pea määrusega midagi tegema hakkama ja ei tohi neid muutma hakata. 31. Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus · Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine. · Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest 32. Solidaarsuskohustus · Liikmesriigis võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste
korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Korra aluseks on õigusriigi seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: o mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. o Angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus o sariaadiseadus Peamised õigusharud o eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) o avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusriigi tunnusteks peetakse: 8 o põhiseadust, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid; o garanteeritud kodanikuõigusi; o ühiskonna sotsiaalseid probleeme ei tule lahendada mitte üksikjuhtumite kaudu, vaid
Beneluxi riigid (1952) nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et · eelnevalt alanud omavahelise integratsiooniprotsessi loomulik saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid." (*) viide jätk kaasotsustamismenetlusele · kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi 31. Kirjutamata õigus e. pretsedendiõigus - Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev 38. Euroopa Komisjon keda/mida esindab? käitumisreeglite kindlaksmääramine. Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis Nt. Komisjoni liikmed volinikud ei esineda oma riiki tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest
institutsioonile. Liidu konstitutsioonikohus esitab oma eelarve heakskiitmiseks. Kohtute liigid – lühikirjeldus Saksamaa kohtusüsteem jaguneb üldkohtuteks ja erikohtuteks. Üldkohtute pädevus hõlmab tsiviil- ja kriminaalkohtu pädevust. Erikohtud on halduskohtud, maksukohtud, töökohtud ja sotsiaalkohtud. Lisaks erikohtutele on kehtestatud konstitutsiooniline kohtupädevus, mis hõlmab liidu konstitutsioonikohut ja liidumaade konstitutsioonikohtuid. USA kohtusüsteem Pretsedendiõigus, aga ka tänapäevane statuudiõigus, kujutab endast eelmistele kohtuotsustele toetumist käsitlevas kohtumenetluses. Sealjuures ongi kohtulahendid õigust loovateks allikateks. Kohtusüsteem on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust eraldatud. Seega on USA kohus iseseisev ega sõltu teistest võimuharudest. (Patterson, 2008, lk 403.) Ühendriikide kohtusüsteemi teeb omanäoliseks vandemeeste kasutamine kohtuistungil. Vandekohus aitab kohtunikel otsust langetada, samas ei ole vandemeeste
· Euroopa Liidu õiguse allikad esmaseks seadusandluseks o Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid Liikmesriikide liitumislepingud Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Euroopa Liit ja EL ja liikmesriigid · Kirjutamata õigus (pretsedendiõigus ingl.k CASE LAW) · Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine · Euroopa Liidu õiguse allikad teisesed õigusaktid o Kohustuslikud õigusaktid Määrused (ingl k. regulatsions) ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele Direktiivid (ingl. K directives) soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja
on seetõttu õigustloovaks allikaks; 2) formaalses: õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus. Sotsiaalsed faktorid annavad märku vajadusest neid õigusega teguleerida, see on põhjus ja eeldus õiguslikuks reguleerimiseks. Õigussuhe on üldkohustusliku ja riigi sunniga tagatud õigusnormi sisuks. Õiguse allikate põhiliigid: 1) tavaõiguse normid; 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõigus; 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). Leping on üldjuhul vabatahtlik kokkulepe kahe või enama poole vahel. Õigusteadlaste arvamused on tuntud juristide mitteametlikud kommentaarid, mida kasutatakse nt pretsedentide rakendamise praktikas, misläbi need ka ise juurduvad. Põhineb profesionaalsuse tunnetatud autoriteedil. Kanooniline õigus koondab endas usudogmasid, lähtub sotsiaalsest normist teadvuse tasandil. Õigusaktide liigid: Tunnuse alusel:
Positiivne õigus võib olla sel juhul õige õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigus. Ülipositiivne õigus on aga loomu- ehk loodusõigus, mis põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Positiivne õigus saab olla kehtiv ainult siis kui ta vastab ülipositiivsele õigusele. Loomuõigus on kindlas õiguskorras valitsevad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Seadusõigus- seadusandlikus korras vastu võetud õigusaktidega loodav õigus. Pretsedendiõigus- kohtulahenditega loodav õigus. 7. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises (tasandeid on vajalik teada üldiselt). Level 1 Õiguspraktika Level 2 Praktiline (dogmaatiline) õigusteadus Level 3 Juriidiline meetodiõpetus Level 4 Üldine õpetus õigusest. Alates 60ndatest ,,üldine õiguse teooria" ehk ,,õiguse teooria" Level 5 Lingvistika Level 6 Sotsioloogia, õiguse sotsioloogia Level 7 Filosoofia (riigi-, õigus-, sotsiaal- ja keelefilosoofia)
avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem – põhineb kodifitseeritud rooma õigusel ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° šariaadiseadus Peamised õigusharud: ° eraõigus –reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus – reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia - Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) → põhiseadus → seadused → seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad.
14. Eri riikide õiguskaitsesüsteemide võrdlus nimel) ennistada rahu ja tasakaal igal tekkinud üksikjuhul, mil seda rikuti. 14.1.1. Ameerika Ühendriikide õiguskaitsesüsteem 14.1.2. Prantsusmaa õiguskaitsesüsteem 1.3. Pretsedendiõigus 14.1.3. Saksamaa õiguskaitsesüsteem 14.1.4. Rootsi õiguskaitsesüsteem Pretsedent õiguse allikana on osa kohtulahendist, mida võiks käsitada reegli 14.1.5. Soome õiguskaitsesüsteem tähenduses. 14.1.6. Inglise õiguskaitsesüsteem 1.4
õigustloovaks allikaks (st: reaalsed ühiskondlikud suhted); 2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3
13. Eri õiguskaitseasutuste sõltumatuse võrdlus ja järelevalve teostamine nimel) ennistada rahu ja tasakaal igal tekkinud üksikjuhul, mil seda rikuti. 14. Eri riikide õiguskaitsesüsteemide võrdlus 14.1.1. Ameerika Ühendriikide õiguskaitsesüsteem 1.3. Pretsedendiõigus 14.1.2. Prantsusmaa õiguskaitsesüsteem 14.1.3. Saksamaa õiguskaitsesüsteem Pretsedent õiguse allikana on osa kohtulahendist, mida võiks käsitada reegli 14.1.4. Rootsi õiguskaitsesüsteem tähenduses. 14.1.5. Soome õiguskaitsesüsteem 14.1.6
õigustloovaks allikaks (st: reaalsed ühiskondlikud suhted); 2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3
Eesmärk on selle ideaalne kujund, suunab tegevust kavandatud eesmärgi suunas, võttes arvesse ülipositiivse õiguse idee. 5. Normihierarhia põhimõte: madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. Õigusnormid sisalduvad õigustloovates ehk üldaktides (nt seadus, määrus). 6. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus Praegu on kõigis maailma õigussüsteemides mandri-euroopa või angloameerika mõju. 1. Kontinentaal-euroopa õigussüsteem (seadusõigus) Kesksel kohal on seadused, kirjutatud õigus, õigusteaduse tähelepanu ennekõike seaduse tekstil Eesti, kogu Euroopa, v.a Briti saared Kontinentaal-euroopa lahendiloogika:
Tähtsamaks figuuriks oli kohtunik, mitte õigusteadlane või seaduseandja. Kui kohtunik lahendas mingit situatsiooni, siis lahendamisega oli loodud õiguse reegel ehk pretsedent, mis on teiste kohtunike jaoks kohustuslik. Omapära seisneb selles, et kui Euroopa kohtus esines advokaat, siis kasutas ta õigusnormi, kui aga Inglismaal esineb advokaat või kohtunik, siis nad tsiteerivad mingit varajasemat kohtuotsust. Sisuliselt oli inglise õigus case law privaadiõigus ehk pretsedendiõigus. Mandri- Euroopas arenesid kodifukatsioon ja õiguse reformid, kuid Inglismaal seda ei toimunud, kuna Inglismaa ei vajanud muudatusi. Elu tsiteeris ise ja seega ei olnud muudatused vajalikud, samuti ei olnud vajalik kodifitseerimine. Inglismaal ei tekkinud kunagi Mandri- Euroopas levinud loomuõigusliku õigusteaduse õppeasutuste analooge. Samuti ei olnud Inglismaal vajadust laiaulatuslike seaduse reformide järele, nagu seda nõudsid Euroopa loomuõiguse õpetlased. 21
❏ Menetlus toimub ja kohtuotsus avaldatakse inglise- ja prantsuse keeles ❏ Kohtuotsus on selle osapooltele õiguslikult siduv ja lõplik, sest apellatsiooni võimalus puudub(siduvad ainult kohtuasja osapooltele, vähemalt ametlikult) ❏ Kohtult võib paluda kohtuotsuse tõlgendamist ja selle ülevaatamist, kui seda nõuavad asjaolud ❏ Kohtuotsus puudutab ainult kohtuasja osapoolte õigusi, kohustusi ja huvisid konkreetses kohtuasjas, st puudub pretsedendiõigus ❏ Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, teised volitatud ÜRO peaorganid ja spetsialiseeritud asutused võivad esitada kohtule rahvusvahelis-õiguslikke küsimusi nõuandva arvamuse saamiseks ❏ Nõuandva arvamuse andmise menetlus lähtub suuresti kohtuliku menetluse reeglitest, kuid lisanduvad mõned eripärased aspektid ❏ Kohus küsib esitatud küsimuse kohta arvamust kõigilt huvitatud subjektidelt ❏ Teatud juhtudel võib Kohus keelduda nõuandva arvamuse andmisest
4 TSüS §2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Kohtupraktika ei ole õigusallikas. Selle alusel kujuneb õigusest arusaamine ja selle rakendamine. Kohtud ei pea lähtuma riigikogu lahenditest (meil pole pretsedendiõigus), kuigi tegelikult ikkagi lähtutakse. Samas asjas on riigikohtu lahend madalama astme kohtule kohustuslik, analoogilises asjas mitte. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine Õiguse kehtivus Kehtivus võib olla kolmes tähenduses ajaline, territoriaalne ja teatud isikute suhtes. 1. ajaline tuleb lähtuda kehtivast seadusest. Probleem tagasiulatuv jõud (üldiselt tagasiulatuvat jõudu ei ole, v
vastu mingi seadus, mis on teistsugune kui tava, siis kehtib seadus. TSüS §2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Kohtupraktika ei ole õigusallikas. Selle alusel kujuneb õigusest arusaamine ja selle rakendamine. Kohtud ei pea lähtuma riigikogu lahenditest (meil pole pretsedendiõigus), kuigi tegelikult ikkagi lähtutakse. Samas asjas on riigikohtu lahend madalama astme kohtule kohustuslik, analoogilises asjas mitte. 5 Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine Õiguse kehtivus Kehtivus võib olla kolmes tähenduses ajaline, territoriaalne ja teatud isikute suhtes. 1. ajaline tuleb lähtuda kehtivast seadusest. Probleem tagasiulatuv jõud (üldiselt tagasiulatuvat jõudu ei ole, v
Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonikohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonikohtuks ning ühtlasi põhiseaduslikkuse järelvalve kohtuks. Peamised õigussüsteemid: · mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. · angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus · sariaadiseadus Peamised õigusharud: · eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) · avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) o Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. (Max Weber)
Common law erinevad mõistmised Common law ku i p re t s e d e n d i l e r a j a n e v a õ i g u s s ü s t e e m i ku j u n e m i s e t r a d i t s i o o n i l i s e k s a l g o r i t m i k s o n kohtuotsustele antud siduv jõud ning kohtute sõltumatus muude võimalike õiguse allikate suhtes. common law allmõistetakse erinevaid nähtusi, millest ainult üks võimalus on seotud siduva kohtuotsusega.. Meie käsitlusesseondub common law pretsedendiõiguse tähistamisega. Pretsedendiõigus Õiguse ajaloo enda käik näitab, et Inglismaa kohtunikel on ise tulnud välja töötada ja viimistleda enamusõigusemõistmise printsiipe. Common law jurist peab seega kõigepealt induktiivselt tuletama üldise õiguslikut e e s i j a a l l e s s e e j ä re l t u l e t a m a d e d u k t i i v s e l t v i i s i , ku i d a s s e d a k a s u t a d a a n t u d k a a s u s e p u h u l . Pe a m i n e mõtlemismudel pre tsedendiõiguses on analoogiate otsimine. Siia lisandub asjakohaste su
5. Normi hierarhia põhimõte. Normihierarhia põhimõte: madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. Õigusnormid sisalduvad õigustloovates ehk üldaktides (nt seadus, määrus). 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus 1. Kontinentaal-euroopa õigussüsteem (seadusõigus) Kesksel kohal on seadused, kirjutatud õigus, õigusteaduse tähelepanu ennekõike seaduse tekstil Eesti, kogu Euroopa, v.a Briti saared Kontinentaal-euroopa lahendiloogika: Kandev põhimõte ratio legis: kohtute tõlgendav tegevus toimub õigusaktide alusel; selle käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole
Boldis kohustuslikud allikad. Kategooriad ongi abstraktsioonid, ilma nendeta pole võimalik edasi minna. II loeng 10.09.2013 Institutio õpilane on aktiivsem pool Instructio aktiivsem pool on õppejõud Maailma õiguskultuurid · Common law (üldine õigus; pretsedendiõigus) tekke areng seotud Inglismaaga umbes 11. sajandil. Inglismaal tekkisid Westminsteri kuninglikud kohtud. See oli õigus kogu maa kohta. Tänu koloniseerimisprotsessidele levinud üle maailma. Primaarsed õigusreeglid leiame kohtuotsusest. Seadusetekstidega töötamine on harjumatu ja tekitab ebamugavust. See tähendab primaarse õiguse sisaldumist kohtuotsuses. Iga kohtuotsus koosneb kahest sisulise iseseisvast osast: 1
Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad
See on põhjus (ld: causa) ning eeldus õiguslikuks reguleerimiseks. Õigusloome tulemusena muudetakse reaalne ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuhteks. Õigussuhe on üldkohustusliku ja riigi sunniga tagatud õigusnormi sisuks. Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). Tavaõiguse norme ning korporatiivseid norme käsitleti teema I § 1 vastavalt p-de 3.1. ning 3.3. all (sotsiaalsed normid), õigusnorme - teema I § 3 all, pretsedendiõigust aga teema I § 7 all (prejudikaadid üldises ehk anglo-ameerika õigussüsteemis). Seetõttu me neil selle teema all ei peatu. 46
kohustuste täitmiseks. ) Tava võib olla siis kahe lepingupoole vahel välja kujunenud tava või ka nt abstraktsemalt äride vahel väljakujunenud tava. See, et see tavale tugineja saab tagatud riigi kaitse. Tava on ainult erandjuhtudel! Siis kui seaduses ja lepingus pole kirjas muud moodi. Kohtupraktika ei ole õiguse allikas, kuna ta ei sisalda uusi käitumisreegleid, ta ei loo midagi uut. Riigikohtulahend ei ole kohustuslik teistele blablabladele . Meil ei ole pretsedendiõigus!. 1.6Tsiviilõiuse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.6.1 Tsiviilõiguse kehtivus Saab rääkida: territoriaalne kehtimine tsiviilõigus (eesti oma) kehtib kogu riigis. Vaid need tsiviilõiguse normid, mis peaksid sisalduma KOV üldaktides (volikogu määrustes), need siis kehtivad vastava KOVi territooriumil (aga nende osakaal on v väike). Rahvusvahelise eraõiguse puhul ei ole küsimus selles, et kus see norm kehtib, vaid
vajalik oma kohustuste täitmiseks. ) Tava võib olla siis kahe lepingupoole vahel välja kujunenud tava või ka nt abstraktsemalt äride vahel väljakujunenud tava. See, et see tavale tugineja saab tagatud riigi kaitse. Tava on ainult erandjuhtudel! Siis kui seaduses ja lepingus pole kirjas muud moodi. Kohtupraktika – ei ole õiguse allikas, kuna ta ei sisalda uusi käitumisreegleid, ta ei loo midagi uut. Riigikohtulahend ei ole kohustuslik teistele blablabladele . Meil ei ole pretsedendiõigus!. 1.6 Tsiviilõiuse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.6.1 Tsiviilõiguse kehtivus Saab rääkida: territoriaalne kehtimine – tsiviilõigus (eesti oma) kehtib kogu riigis. Vaid need tsiviilõiguse normid, mis peaksid sisalduma KOV üldaktides (volikogu määrustes), need siis kehtivad vastava KOVi territooriumil (aga nende osakaal on v väike). Rahvusvahelise eraõiguse puhul ei ole küsimus selles, et kus see norm kehtib, vaid
t õigusele rakendatuna, põhiväärtuste, probleemi lahendus(t)e ja põhistuste selgitust. “Dogmaatika peab kehtivat õigust ratsionaalse veenmisjõuga ja üldiselt tunnustatud põhiväärtuste (väärtusveendumuste) valguses seletama. Ta on samal ajal erinevatest arenguastmetest kasvanud, mitteülevaatliku ja sageli vastuoluliselt kirjapandud õiguskorra sisemine süsteem.” (Rüthers 2005, 3.) On igati normaalne, kui Euroopas, kus juba ammu on kõrvuti eksisteerinud seadusõigus ja pretsedendiõigus, kaks õiguskultuuri lähenevad. Jutt ei ole ega saagi olla kultuuride asendamisest – seda vist enamasti kardetaksegi –, vaid kultuuride kui suhteliselt iseseisva kvaliteediga õiguse tunnetusviiside konvergentsist, põimumisest. Seega on tegemist nii ajaloolise kui ka objektiivset tagapõhja omava protsessiga. Ilmselt seda ka tunnetatakse, sest Schlink lõpetab oma artikli alaosaga “Uus konstitutsiooniõigusteadus” (ibid 161–162).
(selliste mõistete kõrval ja seostes, nagu ühiskond, riik, majandus, kultuur jt). Teiseks, õigus kui konkreetne õiguse allikate süsteem; samuti õigus kui antud ühiskonnas 162 selle liikmete suhtes kehtiv, või rahvusvaheliste või rahvusüleste subjektide suhtes kehtiv õigusnormistik; nt Eesti Vabariigi õigus, Briti Common Law, rahvusvaheline kaubandusõigus; samuti üldine õigusallikate jaotus, nt seadusõigus, pretsedendiõigus, ius respondendi jne. Kolmandaks, õigus kui üksik instituut ehk teatud juriidilise keskmõiste ümber koonduv normistik (nt autoriõigus). Neljandaks nn subjektiivne õigus, mida eriti interdistsiplinaarses kontekstis oleks mõistlik ja põhjendatud nimetada subjekti õiguseks. (Mario Rosentau 2004. aastal kaitstud väitekiri "Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm". Rosentau 2004, lk 18-19). Tõdetakse, et õiguses ei ole võimalik rangelt aksiomaatiline süsteem
annaabi.ee 
