Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vereringe, veri ja immunsüsteem (0)

1 Hindamata
Punktid
Ver
V eringe,  veri  ja 
immunsüsteem
Vereringe  ülesanded
 Vereringe on pidev vere ringlemine 
veresoontes.
A
itab ühlustad keha
tem
pratui.
O
saleb jäkainet 
K
anb kehas li
eraldm
isprotesi
V
ering
hapniku, horm
ne jm
K
indlustab pideva 
S
eob trvikus õik
ainevhtuse
organism
 oad
Veresooned
 Veresooned on  torujad  elundid, mida mööda 
veri ringleb.
V
ersond
A
rteid
K
apilrd
V
enid
Arterid
V
er 
S
ured 
likum
sr 
versond
kõige surm
A
rteid
E
laste 
V
erõhk 
seintga
kõige rm
V
ivad er
südam
et 
kudes
S
eint lhask
paks
Veenid
S
ured 
V
er likum
s
versond
aeglsm
 kuirte,
ag kirem
u
kaplrides
P
ehm

V
enid
seintga
T
ovad er
kudest 
S
eint lhaskro
südam
e
õhuke
Kapillaarid
P
end 
N
eis tom
ubga-
versond
ja inevhtus
S
eint lhaskpudb
K
apilrd
V
er likum
s
kõige alsm
Ü
herakuilst 
seintga
K
anvd erluit
ja kudevhl
Inimese vereringe
Inim
es 
vering
V
äike vrng
S
ur veing
Väike vereringe
Suur vereringe
Suur vereringe
A
rtei kau
d
vib
 arteln
veri h
ap
n
ku
j
to
ian
ed
 

id
es 
elu
n
d
its.
K
eh
akp
ilrd

to

im
u
b
 an
e
ja g
si
ain
evh
tu
s r
ja ku
d
evh
l.
V
en
id
 kau
ko
g
u
tase 
o
rg
an
ism

ko
u
 
ain
evh
tu

jäkp
ro
d
u
ti
S
ur veing
Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned).
Väike vereringe
K
o
p
su
d
e ka
vib
 en
o
s
veri 

ih
ap
eg 
K
o
p
su
kailrd

ko
p
su
d
e.
to
im
u
b
 
g
asivh
etu
K
o
p
su
ven
id
 
kau
d
 
sab
u
 rteiln
V
äike vrng
veri sü
d
am
,
et jäkao
m
d
su
re 
Läbib ainult kopsude veresooned.
verin
g
s.
Vere koostis
V
erplasm
V
erlistakud
V
eri
P
unased 
V
alged 
verakud
verakud
Vereplasma
 Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid 
ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi 
kopsudesse.
Vereliistakud
korapätu 
ei lgu
kujga
V
erlistakud
osalevd 
ver 
hübim
se
väritu
Valged  vererakud
väritu
lig
u
b
 
a
m
ö
b

s
a
rn
e
lt
V
alged 
verakud
am
öbjs
võitlus rkehad
ja 
võrm
ikobdega
Valged vererakud e. leukotsüüdid
V
alged 
verakud .
leukotsüdi
Õ
girakud
Lüm
fotsdi
 Õgirakud on aktiivselt liikuvad rakud  ja osalevad 
võõrkehade ja mikroobide hävitamises. 
 Lümfotsüüdid valmistavad võõrkehade ja mikroobide 
vastu erilisi kaitsevalke - antikehasid.
Punased vererakud
punae
ketaujlin
P
unased 
verakud
hapniku 
ei lgu
transpo
Immuunsus
 Organismi võimet muuta  kahjutuks  
haigustekitajaid, teisi kehavõõraid rakke ning 
kehavõõraid ühendeid nimetatakse 
immuunsuseks.
Immuunsus
Im
uns
O
m
andtu
K
asündiu
Pärandub vanematelt 
A
ktivne 
järglastele.
im
uns
Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist 
või inimese vaksineerimist, kui organism 
toodab ise antikehi.
P
asivne 
Tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse 
im
uns
valmis antikehad.
Vaktsineerimine
 Vaktsineerimine on nõrgestatud 
haigustekitajate või valmis antikehade  viimine  
organismi, millega tekitatakse immuunsus 
teatud nakkushaiguse suhtes.
Tänan tähelepanu eest!

Document Outline

  • Vereringe, veri ja immunsüsteem
  • Vereringe ülesanded
  • Veresooned
  • Arterid
  • Veenid
  • Kapillaarid
  • Inimese vereringe
  • Suur vereringe
  • Väike vereringe
  • Vere koostis
  • Vereplasma
  • Vereliistakud
  • Valged vererakud
  • Valged vererakud e. leukotsüüdid
  • Punased vererakud
  • Immuunsus
  • Slide 17
  • Vaktsineerimine
  • Tänan tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Vereringe-veri ja immunsüsteem #1 Vereringe-veri ja immunsüsteem #2 Vereringe-veri ja immunsüsteem #3 Vereringe-veri ja immunsüsteem #4 Vereringe-veri ja immunsüsteem #5 Vereringe-veri ja immunsüsteem #6 Vereringe-veri ja immunsüsteem #7 Vereringe-veri ja immunsüsteem #8 Vereringe-veri ja immunsüsteem #9 Vereringe-veri ja immunsüsteem #10 Vereringe-veri ja immunsüsteem #11 Vereringe-veri ja immunsüsteem #12 Vereringe-veri ja immunsüsteem #13 Vereringe-veri ja immunsüsteem #14 Vereringe-veri ja immunsüsteem #15 Vereringe-veri ja immunsüsteem #16 Vereringe-veri ja immunsüsteem #17 Vereringe-veri ja immunsüsteem #18 Vereringe-veri ja immunsüsteem #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tõnu Säre Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Prantsusmaa
32
pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia
Joogid
17
odp

Joogid

Joo g i d g i d Joo n a g i. N e id v õib d u t o i du la u alt ku akse Jo o g id e i p u u k ü lm a lt. J uu k u um a lt k u i ka ii serveerida n , m a hla j n e. S a m a s ka ts a lt v ett , p iim a s e g a tu d jooke. lih m a its e s t at ud ja eid mitmesugus Kuumad Joogid l m i sta mi s eks k se n e n d e va jo o k e l i ig i tata i s e Kuumi lm i st am to o r a i n e j

Joogiõpetus
Teotihuacan
21
ppt

Teotihuacan

TEOTIHUACAN PRESENTATION NAME Company Name Me rilyn R a ie nd 1 1 C Üldiselt · Asub KeskAmeerikas, Mehhikos, 50 km Mexico linnast kirdes, kuival lavamaal · Hääldatakse Tay-oh-tee-wha-kahn · Linna hiilgeaeg 56 sajand · Mehhiko üks saladuslikum kultuur · 1520 a avastas varemed hispaanlane Hernan Cortes · Tänapäeval on teadmata, kes ehitasid selle linna, mis keelt seal kõneldi ning mis on linna pärisnimi, nime Teotihuacan andsid Asteegid · Esimene metropol Ameerikas · Linnas umbes 2600 peaehitist · Rangelt planeeritud ühiskond · Linnaelanikke hiilgeajal ~250 000 · Linna ala ~ 83 km² · Palverändurite ja kaubavahetajate meelispaik Elamud · R uum ika d ts e re m o o nia vä lja kud · Üh e ko rrus e lis e d ko rte rid , üld jo o nte s va lg e d (kip s ig a ka e tud ) ja a ke nd e ta , ka e tud vä rvilis te s e ina m a a ling ute g a · Ma ja d e l o li is e g i ä ra vo o lus üs te e m ·

Kunstiajalugu
Medaljon
7
ppt

"Medaljon"

Medaljon Ene Sepp Ele ry Mitm a n 9 .kla s s Miks valisin selle raamatu ? T a h a n lug e d a kõ ik s e lle s s a rja s o le va d ra a m a tud lä b i. S e e o n n üüd jä rg m ine o h ve r. O n tä na p ä e va ne . Millest raamat räägib ? T üd rukus t, ke lle l o li vä g a ko rra lik p e re ko nd . T e m a e lu m uud a b s õ num , m ille ta s a a b p o is ilt, ke s ta jus t m a h a jä ttis . S õ num it lug e nud jo o ks e b He id i ko o lis t vä lja , jo o b e nd m a a ni tä is ja p e a a e g u, e t kukub jõ kke . S e l h e tke l le ia b tüd ruku p o is s , ke s ta p ä ä s ta b ning a ita b ta l e d a s is t e lu ko rra ld a d a . T üd rukul te kiva d tülid e m a g a , kuid s a m a s is a p o o ld a b tüta rt p e a a e g u, e t tä ie s ti. Kui tüd ruk 1 5 .a a s ta s e lt ra s e d a ks jä i, e i tunnis

Kirjandus
Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad
19
pptx

Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad

Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad Toksoplasmoos Seletus Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt põhjustatud parasitaarne haigus, mis saadakse kassidelt ning enamikul juhtudel vaevuseid ei põhjusta. Ülevaade Toxoplasma gondii on kogu maailmas esinev loomade parasiit, kelle peamiseks peremeesorganismiks on kaslased. Inimestel on toksoplasma kõige enam levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav parasiit. Toksoplasmoos on põhiliselt kasside väljaheidetega leviv nakkushaigus, millesse nakatumine on ohtlik raseduse ajal ning immuunpuudulikkusega inimestel. Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatumine toimub... ü Kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase, käte või esemetega ü

Bioloogia
Prantsusmaa powerpoint
10
odp

Prantsusmaa powerpoint

Prantsusmaa Asend As ub : Eura a s ia m a nd ril, Lä ä ne Euro o p a s . La is ukra a d id : 4 4 °5 5 ° N, 5 °7 E. Üm b rits e va d : Atla nd i o o ke a n, Va h e m e ri, La Ma nc h e vä in, Bre ta g ne p o o ls a a r, Ke s km a s s iv (m ä e s tik) . Ee s tis t jä ä b : 1 8 6 3 km ka ug u s e le . Aja va h e o n P ra nts us e ja Ee s ti va h e l 2 tund i. Piirid,suurus P ra nts us m a a l o n nii m a is m a a kui m e re p iir. Na a b e rriig id :Be lg ia , Luks e m b urg , S a ks a m a a , S ve its ,S uurb rita nnia , Ita a lia a lia , Mo na c o , And o rra ja His p a a nia . P ind a la : 5 4 7 0 3 0 km ² P ind a la p o o le s t kuulub s uurte riikid e h ulka . (4 7 .ko h a l) Loodus P inna m o o d : e na m ja o lt ta s a ne , lõ una o

Geograafia
Jossif stalin
30
ppt

Jossif stalin

Jossif Stalin 1 Sissejuhatus · Jossif Vissarionovits Stalin . · 21.detsember 1879 Gruusia, Gori ­ 5.märts 1953 Moskva lähistel . · Ristitud. · Lõpetanud Gori vaimuliku kooli. · 10 lastpalju naisi. ·. 2 · Nõukogude liidu juht. · Jätkas Lenini poliitikat. · Sajandi hirmsaim Diktaator. 3 Jossif Stalin · Tõlkes tähendab see "terasmeest." · Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. · Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris. · Kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. 4 Elukäik · Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani. · Tegeles partei rahastamisega. · Tema osa oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne. 5 · 1930ndad

Ajalugu
Gaaside-vedelike ja tahkete ainete murdumisnäitajad tabelina
3
docx

Gaaside, vedelike ja tahkete ainete murdumisnäitajad tabelina

a e i o u y b ba be [bö] bi bo [bu] bu [bü] by bl bla ble bli blo blu bly br bra bre bri bro bru bry c ca [ka] ce [sö] ci [si] co [ku] cu [kü] cy [si] ch [s] cha che chi cho chu chy cl [kl] cla cle cli clo clu cly cr cra cre cri cro cru cry d da de di do du dy dr dra dre dri dro dru dry f fa fe fi fo fu fy fl fla fle fli flo flu fly fr fra fre fri fro fru fry g ga [ka] ge [gö] gi [si] go [gu] gu [gü] gy [gi] h [as] h

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun