Toidu kalorsus Toidu nimetus:Värske-kapsakurgisalat Portsjoni kaal:100 Toiduain Kogus rasvad süsivesikud Toiduenergia valgud e kcal retsep nimetus tis 100 retsep 100 retsep 100 retsep 100 retsep g tis g tis g tis g tis kapsas 78 1,1 0,858 0,2 0,156 5,4 4,212 28 21,84 värske 25 0,7 0,175 0,1 0,025 2,5 1,562 14 6,25 kurk
Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogiline kaart TOOTE NIMETUS Tosca-kattega õunakook kamabiskviidiga KOGUS 8 portsjonit KAAL 1,450 BRUTO NETO KOOND KOOND RETSEP KÜLM RETSEP TOORAINE NIMETUS PÕHI TÄIDIS KATE T KAO % T Muna 2 tk 1 tk 0,180 0,150 Suhkur 0,043 0,043 0,043 0,129 0,129 Nisujahu 0,010 0,020 0,030 0,030 Kartulijahu 0,002 0,002 0,002 Kamajahu 0,025 0,025 0,025
kontrolli all *ILLEGAALNE Dopamiin *valge pulber *aju neuronite poolt to heaoluhormoon *eripärase lõhnaga *aktiveerib viit tüüpi *molaarmass 153,178 dopamiinergilisi retsep C8H11NO2 g/mol * konrollib ajus palju *tihedus 1,26 g/cm³ funktsioone, neist tunt http://teadvusehuvi.blogspot.com/ 2009/09/dopamiin.html *sulamistemperatuur 128 seotud motoorika, mo °C ja naudingute kujunem http://teadvusehuvi.blogspot.com/ (seksuaal- ja toitumisk
3. Lisa jahutatud segu keevale puljongile, segades pidevalt, lisa loorber. 4. Keeda kastet nõrgas kuumuses mahuni 100 grammi. 5. Kurna. 6. Maitsesta. Serveerimine: 1. Kasutatakse pruunide kastmete valmistamiseks. (Punase veini kaste, Piprakaste jne) 2. Lisandiks vastavalt ülesandele. Hollan TOIDU NIMETUS di kaste portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsep Valmistamis ti kaal e kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 munakollane tk 1 bruto 0.015 2 bruto 0.03 valge 2 veiniäädikas L 0.005 0.005 0.01 0.01 3 Või 82% kg 0.05 0.05 0.1 0.01 4 vesi L 0.025 0.025 0.05 0.05
ja õpetamise objektiks.Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeidarenguetappe. Siinkohal piirdume vaid etappide nimetamisega: 3.Glossaatorite koolkond – 12.-13. saj; 4.Konsiliaatorite koolkond – 14.-15. saj; 5.Humanistlik jurisprudents – 16. saj; 6.Usus modernus pandectarum (moodne,kaasaegne rooma õigus) – 17. saj; 7.Ratsionalistlik loomuõigus (loomingulisus,hiline retsep)– 18. saj; 8.Ajalooline koolkond (saksamaa) – 19. saj.Saksamaal oli retseptsiooni mõju kõige tugevam, sest seal puudus tugev keskvõim ja seisus kes oleks seisnudoma õiguste eest. Põhja-Prantsusmaal on suurem tähtsus kohalikul kirjutamata õigusel. Inglismaal on täheldatudka Rooma õiguse retseptsiooni mõju, mida piirasCommon Law ja oma juristide koolkond 30. Bütsantsist lähtunud retseptsioon kui osa rooma õiguse retseptsioonist.