Vana-Kreeka - Kas oli demokraatlik ühiskond ? (1)

ARUTLUS AJALOOST
VANA- KREEKA- KAS OLI DEMOKRAATLIK ÜHISKOND?
Ateenas kehtestati demokraatia Cleisthenes'i poolt vastava reformiga aastatel 508-507 enne Kristust. Võib päris kindel olla, demokraatia ei tekkinud tühjalt kohalt ja siis võib ka väita, et demokraatlikud printsiibid olid mingil kujul ja mitte ainult Ateenas välja töötatud ja linn-riikide juhtimisel praktikas kasutusel juba enne seda reformigi.
Sparta oli vallutustel põhinev ja spatiaadide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisekorraldusega riik, kus riiki valitsesid kaks päritava võimuga kunigat, 30- liikmeline vanemate nõukogu (geruusia) ja igal aastal rahva seast valitatavad riigiametnikud , kuid otsuseid tehti siiski spartiaadide koosolekul. sellest võime järeldada, Spartas valises konstitutsiooniline monarhia , sest riiki valitsesid siiski kuningad, kuid nad ei esindanud riiki, vaid seda lasid teha riigiametnikudel ja rahval.
Anteenas valitses demokraatia, mis meenutab üsna tänapäeva demokraatliku riiki. Algselt oli alguses korraldatud tavaline aristrokraatlik riik, kus võim kuulus aristrokraatide hulgast pärinevate riigiametnike ja nõukogude inimestele. Kuid rahvakoosolekul polnud võimu.riigi korda hakkas muutma Solon, kesavas lihtkodanikele senisest suuremad õigused. Perkles, aga saavutas Ateenas täieliku demokraatia.ateenas hakkas valitsema otsenedemokraatia. Kogu riigivõim kuulus rahvale, neid korraldati regulaarselt iga kümne päeva tagant . rahvakoosolekutest võisid osavõtta kõik kodanikud. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmeline nõukogu ja riigiametnikud .
tänu demokraatia võimule tulekule jagunesid inimesed kaheks kodanikeks ja mitte kodanikeks. kodanikeks peeti vabu põliselanikes mehi. Neil oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja saada sõjaväeline raskevarsustus, et vajadusel riiki kaitsta.olid üldjuhul rikkamad kui mittekodanikud. ja õigusi oli neil tunduvalt rohkem. nad võisid osavõtta pidustusest, teatrietendustest ja ei pidanud riigimakse maksma . Mittekodanikeks peeti naisi, orje ja käsitöölisi ning välismaalasi. Nendel polnud õigust osaleda rahvakoosolekutes ja kosta midagi riigi poliitilistel asjaoludel. nad elasid enamasti väga vaeselt ja tegelesid enamasti käsitööga ja elasid linnades. Nad pidid riigile makse maksma ja teenima vajaduse ajal sõjaväes ning teenindama kodanike ning riigiametnike. Nendel polnud õigust osaleda rahvakoosolekutes ja pidustustel.
samuti jagunesid naiste ja meeste õigused kahele erinevale standardile. Nimelt mehi peeti rohkem otsustajateks. Nad osalesid pidustustel, olümpias, teatrietendustes ning neile ei pandud pahaks ka abielurikkumist. naistel oli hoopis teisiti nad pidid lapsikasvatama ja kodu puhtana hoidma. samuti puudusid neil kodanike õigused ja muud lõbustused. Nad allusid täielikult meessugupoolele. tegelikkuses on selline kord demokraatia vastane.
Kreeka demokraatia oli nüüdisaegse demokraatia eelkäia. Siiski demokraatias on lubamatu ebavõrdsus, kuid Kreekas kehtis naisel ja meestel erinevad õigused ja kohustused. samas riiki juhiti tavakohaselt riigi ametnike eeskostel. aga siiski Kreekas täielikku demokraatiat polnud.
Liis Kikas
10 b